Kuu aega laatsaretti – kuu aega taastumist

Eile oli üks mõnus esmaspäev, üldse mitte sinine! Lapsed käisid kõik koolis-lasteaias, Silver lõhkus maal puid ning mina sain pool päeva üksi vaikust nautida. Viimane selline päev oli 21. veebruaril, mis oli Neljanda jaoks kuu ainus lasteaiapäev, Kolmanda jaoks oli see viies, mis jäi ühtlasi ka viimaseks, sest samal õhtul kerkis tal järjekordne palavik.

Kõik sai alguse tegelikult juba 21. jaanuaril, kui Kolmandal tõusis kõrge palavik, millest järgmisel päeval enam mingit märki ei olnud, midagi muud sellele ei järgnenud ka. Nädal hiljem, 28. jaanuaril, tekkis Teisel pärast tunde mõõdukas palavik, mis kerkis järgmisel päeval ligi 40 juurde, aga ülejärgmisel oli kõik pealtnäha korras ja pärast seda läks ta tagasi kooli. Samal ajal jäid pisemad lasteaiast koju, sest Neljandal tekkis kõrge palavik ja Kolmas hakkas köhima.

7. veebruaril olid juba kõik neli kodus, sest ka Esimesel tõusis palavik ja tekkis köha ning Teisel avaldus nina all mädane nahapõletik, mis hakkas arenema kohe pärast palavikku, aga ma pidasin seda alguses ohatiseks ja nii sai see mitu päeva kasvada, kuni läks nii koledaks, et laps häbenes sellega kooli minna. laatsaret.jpgKus on, sinna tuleb juurde ehk viis tõbist last …

Esimene jäi koju 5. veebruarist, see oli teisipäev, ta oli paar päeva palavikus, köhis veidi ja läks järgmisel nädalal tagasi kooli, kuid juba esmaspäeval tõusis tal uuesti palavik, küll ainult üheks õhtuks, aga pärast seda oli ta igaks juhuks veel kaks päeva kodus. Neljapäevast läks taas kooli ja järgmise nädala kolmapäeval jäi jälle koju, sest köha ägenes korralikult. Paraku olid käsil veerandi viimased päevad, nii et ta pidi käima pärast tunde koolis paari asja järele tegemas, mille peale arvas õpetaja, et kui laps vähegi suudab, võiks ta ikkagi koolis käia. Esimene siis pingutas veel need paar viimast päeva, pärast mida jäi ta taas kõrgesse palavikku ning vaheaja veetis juba kopsupõletikus … Kooli tagasi jõudis ta alles eile.

Kuigi jaanuari lõpus ei järgnenud Teise kõrgele palavikule pealtnäha midagi, maadles ta oma nahapõletikuga mitu nädalat. Ta puudus oma koleda ninaaluse pärast 7. ja 8. veebruaril, samal ajal sai ravi peale ja esmaspäevaks oli nahk juba nii ilus, et sai kooli minna, kuid nädala lõpus tekkis tal nohu ja nahapõletik muutus taas aktiivseks, mistõttu oli ta veerandi viimasel nädalal jälle kolm päeva kodus.

Paraku ei allunud nahapõletik antibakteriaalsetele salvidele, vaid levis hoopis uutesse kohtadesse, nii et 25. veebruaril sai ta raviks juba suukaudsed antibiootikumid. See ilmselt nõrgestas korralikult tema organismi, sest keset kuuri tõusis tal mitmeks päevaks kõrge palavik ja temagi hakkas köhima. Tal ei tõusnud ainult palavik, vaid ka põletikunäit, mille peale määrati talle otsa teist sorti antibiootikumid … Minust jäid need nädal tagasi apteeki, ma lihtsalt ei julgenud talle teist kuuri järjest teha, seda enam, et esimese kuuri järel tekkis lapsel allergiline reaktsioon – tal oli pahkluudest põskedeni korralik (nõges)lööve. Täna näen, et seda teist kuuri polnudki vaja, Teine paranes ka selleta.

Kui Esimesel veerandi viimasel nädalal köha ägenes, siis jäi ka Kolmas pärast nelja lasteaiapäeva uuesti köha ja palavikuga koju ning see palavik püsis tal kaheksa pikka päeva. Kokku oli ta veebruaris kena kaks nädalat palavikus, kuu esimese pooles need palavikud lihtsalt tulid ja läksid, mitte ei püsinud terve nädala nagu kuu teises pooles. Ka temale määrati pärast esimese antibiootikumikuuri lõppu teine otsa, sest esimene teda tervemaks ei teinud, aga ma ei ostnud ravimeid kohe välja ning paar päeva hiljem oli köha nii palju taandunud, et jätsingi ka tema antibiootikumid apteeki.

Neljas oli oma kõrge palaviku järel lihtsalt nohus ja pärast seda puhkas niisama kodus, temal antibiootikume vaja ei läinud, aga kuu jooksul oli ka tema vähemalt viis päeva palavikus, nii et nelja lapse peale oli palavikke rohkem kui veebruaris päevi … Sellist kuumalainet meil varem olnud ei ole … Igasuguseid laatsarette oleme siin pidanud küll, kuid kõrgeid palavikke on esinenud pigem harva ja needki on enamasti ühepäevased olnud.

Veebruar oli igatahes selline hullumaja, et kuu teises pooles tekkis mul juba ahastus – nii villand oli sellest, et jaanuari lõpust alates oli kogu aeg kellelgi mingi häda, palavik palaviku järel, lakkamatud köhahood ja magamata ööd. Kui juba tundus, et lapsed hakkavad terveks saama, kustutas kannapööre kõik lootuskiired, sest poisid jäid hoopis veel haigemaks … Tõesti tuli mingi hetk jõuetuse nutt kurku, kui kraadiklaas näitas taas palavikku ja seda veel mitmes kaenlaaluses järjest.

Kuna kuumalaine käis kõigist lastest üle ja nad kõik olid terve kuu vähem või rohkem haiged ning kolm neist said raviks antibiootikumikuuri, mõtlesin teha neile kõigile ka vitamiinikuuri, et organisme pikast põdemisest turgutada. Eelmisel aastal umbes samal tarvitasid lapsed Nutrigeni toidulisandeid ning poisid olid pärast seda pikalt terved kui purikad, Neljas küll nohutas regulaarselt edasi, kuid kahe nohu vahele jäi siiski lasteaias käimise rekord, mistõttu liikusid nüüd mõtted taas Nutrigeni peale.

Rosena Facebooki lehel läks meel aga vähe mõruks, sest nägin, et Nutrigeni toidulisandid olid terve veebruari 30% odavamad, mina tahtsin neid muidugi märtsi esimestel päevadel osta – kui tüüpiline! Needsin end korraks maapõhja ning kirjutasin Rosenale läbi Facebooki lootusega saada väikese hilinemisega see soodustus, sest tahtsin osta ikkagi neli pudelit. Rosenast aga vastati, et nad saadavad need pudelid niisama ja veel topeltkoguses, et lapsed saaksid teha kuuajase vitamiinikuuri. See oli tõesti parim asi, mis pärast terve kuu kestnud laatsareti juhtuda sai! Aitäh-aitäh-aitäh-aitäh, Rosena!nutrigen supra multivitamiin lastele.JPGNutrigen Supra, ainus laste toidulisand, milles on 13 vitamiini ja 10 mineraalainet.

Ma ei ole muidu väga multivitamiinide usku, aga Nutrigeni toidulisandite puhul tegin erandi, sest nende esimeseks koostisosaks ei ole suhkur. Ma ei ole küll koostisosade ekspert, kuid mulle tundub, et Nutrigeni siirupites on igasuguste teiste siirupite, kummi- ja šokolaadikarudega võrreldes ebavajalikke aineid oluliselt vähem või pole neid pea üldse. Võimalik, et olen ülekohtune, kuid kummikarude ja muude kommisarnaste vitamiinide suhtes on mul alati olnud korralik tõrge, mulle on need tundunud rohkem kallid kommid, mistõttu hakkasin mingil hetkel igasuguseid multivitamiine juba eos välistama, ei jäänud palju puudu, et oleksin aasta tagasi sama teinud ka Nutrigeniga.

Võib-olla sellepärast lapsed haigeks jäidki, et nad tavaliselt midagi peale D-vitamiini juurde ei saa. Kui, siis ainult C-vitamiini, aga seda mitte igapäevaselt ega isegi mitte igakuiselt. Sügiseks küll ostsin 3 erinevat Nutrigeni siirupit, et valmistuda viiruste hooajaks, kuid meie kamba peale piisas sellest kogusest ainult kaheks nädalaks, millest jäi ehk väheks. Samas pidasid lapsed veebruarini täitsa hästi vastu, kui mitte arvestada Neljanda nohutamist, sest see on miski, mis on temaga sünnist alates aastaringselt kaasas käinud.

Igatahes, veebruari vintsutuste järel kulub lastele üks superturgutus ära ja selleks eelistan praegu just Suprat, maksivitamiinisiirupit. nutrigen supra 3Mõnede allikate väitel kulub kevadel nagunii üks vitamiinikuur ära, sest talve jooksul on keha kulutanud palju energiat temperatuuri hoidmisele, samal ajal on aga toidulaual vitamiinide kogus vähenenud, mistõttu võib organismi kimbutada vitamiinipuudus ja tulemuseks on kevadväsimus.

Ma ei tea, kas see on kokkusattumus, aga viimane suurem laatsaret ja antibiootikumide tarvitamine jäi üle-eelmise aasta märtsikuusse, mil kõik lapsed olid korraga pikalt haiged, kolm neist lõpuks kõrvapõletikuski. Võib-olla ongi nende organismid kevadeks nõrgemad olnud, mistõttu on haigused kergemini külge hakanud. Mitte ainult nende organismid, vaid kõigi ehk veebruaris-märtsis ei ole mitte gripihooaja haripunkt, vaid inimeste immuunsuse madalpunkt.

On kuidas on, lapsed on lõpuks terved ja loodan, et nende immuunsüsteemid saavad nüüd nii palju üles turgutatud, et see jääb mõneks ajaks kestma. Üks pudel Suprat on neil kamba peale juba tühjaks tehtud, seitse veel jäänud …nutrigen supra 2Kes tahab samuti laste immuunsuse turgutamiseks Nutrigeni toidulisandeid krabada, siis märtsi lõpuni saab seda teha koodiga sidrun 30% soodsamalt.

Üllatusena oli Rosena.ee saadetud pakis lausa kümme pudelit Supra siirupit, aga meile piisab kaheksast, mistõttu kingin kaks pudelit kellelegi ära. Olenevalt lapse vanusest piisab sellest kogusest 27-80 päevaks. Kui tunned, et sinu lapsel/lastel oleks just praegu midagi sellist vaja, siis anna sellest kommentaariga märku, võitja loosin välja juba 15. märtsil, et uus nädal saaks alata vitamiinikuuriga.

15. märts: Nutrigen Supra siirupid võitis Merle, palju õnne!

Kodune veebruar ja mitmekülgne Pelle

Sellest on juba päris palju aega möödas, kui Goldmerk Games lastele portsu uusi laua- ja kaardimänge saatis, aga Pelle mängudeni jõudsime alles praeguse laatsareti ajal. Aasta lõpus sai meil kõigil lauamängudest lihtsalt isu täis, küllap sai proovitud liiga palju uusi mänge lühikese aja jooksul.

Nüüd viimase kuu jooksul on laste huvi mängude vastu taastunud, sest nelja seina vahel haige olla on võrdlemisi igav. Ma Instagramis olen praegust hullumaja veidi jaganud, aga enamus teist sinna vist ei satu, seega mainin põgusalt siin ka, et lapsed on 28. jaanuarist alates vahelduva eduga haiged olnud. Kõik neli on kordamöödas palavikes olnud ja sedasi mitu ringi, eelmise nädala neljapäeval tekkis Kolmandal juba kolmandat korda kõrge palavik ja pühapäevast on kolm poissi korraga vähem ja rohkem kuumad, lisaks köhivad neist kaks kuu algusest alates (vahepeal küll läks juba paremaks, aga see oli vaid vaikus enne uut tormi).

Esmaspäeval sai Esimene diagnoosiks kopsupõletiku (pole varem ühelgi lapsel olnud), Kolmandal ka ragiseb ühes kopsus miski ja Teisel on lisaks palavikule impetiigo ehk mädane nahapõletik (seda pole samuti varem kellelgi olnud), mis ei ole ligi kolme nädala jooksul salvidele allunud. Kõik poisid said antibiootikumid peale ja on lootust, et vaheajaga saavad nad lõpuks terveks. Kahju on sellest, et planeeritud väljasõidud jäävad jälle ära – ei mingi Jääaja Keskust, Lennusadamat, Lohesaba, kino ega muud … Ainult lauamängud.Pelle kaardimängudPelle mängud on mõeldud rohkem koolieelikutele, mistõttu on need meie koolipoiste jaoks veidi igavad, ühe erandiga, kapteni mäng neile meeldib. Selles osas oleme Silveriga poistega samas paadis, ka meile meeldib see kolmest mängust enim.

Pelle kapten“Pelle Kapten” kaardimängus tuleb saada kokku viieliikmeline laevameeskond (kapten, tüürimees, kaks erinevat madrust ja laevakokk), kes peavad olema kas samast loomaliigist või peavad olema esindatud kõik viis loomaliiki (part, konn, siga, kass, koer). Mäng on lihtne ja kiire, aga minu jaoks piisavalt kaasahaarav, et seda koos lastega veel ja veel mängida.

Mängu alustatakse viie kaardiga, meeskonda jahtides tuleb üks kaart keset lauda maha panna ja võtta uus kas pakist või mahapandud kaartide seast, kui keegi teine on loobunud sulle sobivast meeskonnaliikmest.cofPildil olen vaid ühe sammu kaugusel võidust, mul oli puudu kokk-kass ja parajasti oli maas kaks sellist kaarti. Enda käigu ajal vahetasin pardi kassi vastu välja ja minu meeskond oligi komplekteeritud.mde“Pelle Kaptenit” saab mängida ka memoriinina, Neljas kasutab seda varianti, kui keegi temaga mängida ei viitsi.

Pelle rongijuht“Pelle Rongijuht” ei ole minu jaoks eriti kaasahaarav, aga Neljandale meeldib see mäng ja ma ei sure päris igavusse, kui tema rõõmuks talle vastaseks olen. Selles mängus võidab see, kes oma kaartidest esimesena lahti saab ja mõnikord juhtub see kõigil juba kuuenda käigu ajal, mis tähendab, et keegi pole pidanud kaarte juurde võtma ja võidab see, kes alustas. Kuna alustab alati noorim, siis selle noorimal on iga kord ka suurim võimalus võita. Mõnikord aga läheb ühel või teisel kehvemini ja kaarte koguneb aina juurde. See oleneb sellest, kui hästi on kaardid segatud ja kui palju on ootejaamu maha pandud.

Mängu alustatakse kuue kaardiga ja kui midagi saab maha panna, siis uut ei võta, kui aga ei saa midagi maha panna, siis tuleb võtta pakist kaart juurde. Ootejaamad saab alati maha panna, aga targem on need jätta viimasteks õlekõrteks, muidu saavad teised ka sinna oma vaguneid sättida, mis tähendab, et neil vähenevad kaardid oodatust kiiremini.cofPildil on maas kolm ootejaama, tänu millele meie kaardipakid hakkasid hoogsalt vähenema. Rong kasvas ka veel pikemaks, nii et selle mängu mängimiseks võib olla vaja palju ruumi, seetõttu me põrandal mängisimegi.

Pelle piloot“Pelle Piloot” ei kõnetanud meist kedagi. Teoorias (laual 5 lennukit suunaga mängulaua keskele, iga mängija ees tema lennuk ja võidab see, kelle lennuk kõige kõrgemale lendab või see, kellel on kaartide lõppedes viimane lennuk suurima numbriga, lisaks saab teisi mängijaid elimineerida “lennates” nende kaardirivile otsa) tundus küll huvitav, aga praktikas sai enda lennukit nii vähe kõrgemale lennutada, kõik kasvatasid ja pöörasid rohkem vastase kaardiridu ning see ei mõjunud kaasahaaravalt. Võib-olla mängisime valesti, võib-olla pole lihtsalt meie maitsele mäng, aga võib-olla ongi teistest kehvem variant, ei oska öelda.

Võimalik, et uuesti mängides arvamus muutub, nii läks “Mmm juust” lauamänguga, mis alguses tundus ka liiga igav, aga lõpuks muutus üheks enimmängituks. Minu jaoks on see tegelikult endiselt veidi igav, aga seda tunnen ma paljude lastele mõeldud mängude osas, asi on ehk vanuses … Ühesõnaga, mina ei ole õige inimene arvustama väikestele inimestele mõeldud lauamänge, nii et minu “tundub igav” siinkohal arvesse ei lähe, sest meie pere väikestele inimestele see meeldib. cofJuustumängus tuleb koguda juustuauke (täringu silmade arv = juustuaugud), aga samas olla ettevaatlik, sest osade kaartide all ei ole lõbus hiir, vaid hiirelõks. Mida rohkem juustuauke kaardil, seda suurem risk, et kaart peidab endas hiirelõksu. Kolm lõksu lõpetavad mängu kõigi jaoks ning võitjaks on see, kes kogus kõige enim juustuauke.

Lapsed on mängust oma versiooni teinud, nendel ei lõpeta kolm lõksu mängu, vaid mängitakse viimase kaardini ning juustuaukudest lahutatakse maha iga lõksu kohta üks auk. Loovust ei saa reeglitega piirata, mistõttu pole välistatud, et lapsed loovad ka “Piloot Pellest” oma versiooni ning hakkavad seda mängima.

Goldmerki kodulehel olevate mängude juures meeldib mulle see, et need on põhiliselt või vähemalt osaliselt Meelis Looveeri enda loodud, tema panus on ka “Eia jõulud Tondikakul” lauamängus. Kodulehel jäi mulle silma veel “Gildenberg”, mille tegevus toimub keskajal ja mille disain ise on ka keskaegselt omapärane. See jäi mulle tegelikult juba eelmisel aastal silma ja täna ostsin selle ära ka, ainult et Rahva Raamatust, sest see on seal praegu soodushinnaga.

Meelis Looveer korraldab veel õpitubasid, kus mängitakse lauamänge või arendatakse loovust ja luuakse ise üks lauamäng. Mulle tundub, et lauamängude populaarsus väheneb, sest telefonides on palju põnevamad mängud, mistõttu on minu silmis igati tänuväärne tegu selliste õpitubadega lasteaedades ja koolides laste huvi lauamängude vastu kasvatada. Meelis ei kasvatada ainult laste huvi, ikka täiskasvanute oma ka, kui on näiteks firmaüritustel õpitubasid korraldanud või ettevõtetele reklaammänge loonud.

Minnes tagasi Pelle mängude juurde, siis Meelis Looveer saatis mulle kaks komplekti Pelle kaardimänge, et saaksin ühe lugejate vahel välja loosida. Kui sul on kodus eelkooliealised lapsed, kellele meeldiks panna kokku enda laevameeskonda, ehitada rongi või juhtida lennukit, siis anna sellest märku. Postituse kommenteerijatel vahel loosin mängukomplekti välja 6. märtsil. Head loosiõnne!

6. märts: Palju õnne, Marge, Pelle mängud tulevad teie perre!

Turblissi testi – milles peaaegu osalesin – tulemused

Turblissi klaasist purkKillud toovad õnne uue turbamaski?

Mul kukkus paar nädalat tagasi mu lemmiku näomaski klaasist purk põrandale puruks, täpsemalt purunes purgi suu ja kuna purk oli avatud, siis kukkus turbamaski sisse omajagu peenikest klaasipuru. Päästa ei olnud enam midagi, poolik purk probleemsele nahale mõeldud näomaski läks prügikasti.

Kui nüüd hiljuti blogijatele suunatud küsimustele vastasin, siis koostööpartnerite osas mõtlesin esimeste hulgas Turblissile, sest uus probleemsele nahale mõeldud näomask kuluks ära, eks. Kedagi nimeliselt välja tooma ma muidugi ei hakanud, oleks tundunud … kerjamisena?

Universum aga vist kuulis mind ja ma sain täna Turblissilt kirja. Saate aru, nemad kirjutasid mulle, mitte mina neile, et “pliis andke mu lugejatele sooduskood, sest mulle nii meeldivad Turblissi tooted, et tahan neid teistelegi soovitada ja oleks tore, kui huvilised saaksid Turblissiga vähe soodsamalt tutvuda”. Nali naljaks, ma olen neile sedasi kirjutanud …

Seekord aga kirjutas Turbliss mulle, et kinkida Eesti Vabariigi aastapäeva puhul mu lugejatele sooduskood, mis annab täishinnaga toodetele 25% soodustust. Turblissi näol on tegu ikkagi kodumaise looduskosmeetika tootjaga, kelle toorainegi pärineb rohkem kui 75% ulatuses Eestimaa põuest, nii et neil on põhjust koos Eestiga pidutseda küll. Meil kõigil tegelikult on, ja kui ei ole, siis otsime, sest õige eestlane leiab alati põhjuse tähistamiseks.

Ma ei mäleta, kas ma olen siin kirjutanud, et Turbliss kutsus suvel vabatahtlikke osalema näohooldustoodete testis ja mind valiti ka testijate sekka? Igatahes, nii see oli, aga ma olin esimeste mõõtmiste ajal Soomes, mistõttu pidin sellest võimalusest loobuma. Ma ei oleks olnud võib-olla nii hea toormaterjal ka, sest nagunii kasutasin sel ajal Turblissi tooteid, lihtsalt mitte nii sageli kui testimise ajal oleksin pidanud seda tegema.

Testimisel osales 74 õnnelikku vabatahtlikku, kes kasutasid 30 päeva jooksul erinevaid Turblissi näomaske, esimesel nädalal 3 korda, edasi 2 korda nädalas. Tulemused on järgnevad:

  • Masintestimisel tõusis naha elastsus keskmiselt 6%, 40-60 vanusegrupis 9%
  • Niiskustase tõusis 4%
  • Punetus vähenes 4%
  • 81% testijatest tundis nahaseisundi paranemist
  • 74% sõnul muutus nahk puhtamaks ja värskemaks
  • 66% silmis muutus nahk siledamaks (küpse naha grupis märkas 64% pinguldava näomaski kasutajatest joonekeste ja kortsude vähenemist)
  • 58%-l paranes naha niiskustasakaal
  • 53% tunnetasid naha tekstuuri muutust

Toodet peab toimivaks 97% ning seda ostaks ja kasutaks uuesti 93% testijatest.

Täitsa hea tulemus, või mis? Kui ma oleksin testis osalenud, siis oleksin iga väljatoodud protsendi hulgas – Turblissi kasutajana on mu nahk muutunud paremaks, niiskustasakaal on rohkem paigas (ammu pole olnud üheaegselt laup rasuselt läikiv ja suuümbrus ketendavalt kuiv), nii et ma pean Turblissi toimivaks, mistõttu olen nende tooteid uuesti ja uuesti ostnud.

NB! Testitulemuste kohta leiab täpsema info Turblissi kodulehelt, see on nende loo all.

Võib-olla oleksid tulemused veel paremad olnud, kui 16 vabatahtlikku oleksid igale nahatüübile mõeldud turbamaski asemel kasutanud mõnda teist varianti. Ma olen testitud näomaskidest kasutanud kolme, nende hulgas ka igale nahatüübile mõeldud maski ja minu kogemusel on see võrreldes pinguldava või probleemsele nahale mõeldud maskiga üsna leebe. Sama kuulsin inimese suust, kes pärast eelmist kiitvat postitust ostis endale igale nahatüübile mõeldud maski ja elukaaslasele probleemse naha oma – esimene ei avaldanud talle endale suurt muljet, aga kui ta elukaaslasele valitud maski omal nahal katsetas, siis olid muljed kohe teised.

Ma ei ütle, et Turblissi kõige tavalisem näomask üldse midagi ei tee, kindlasti teeb, aga mulle tundub, et teised teevad palju rohkem. Minu lemmik on probleemsele nahale mõeldud mask, selle puhul tunneb juba lõhnast, et see töötab. Turblissi maskTurbamaskil ei tohi lasta ära kuivada, muidu teeb see hea asemel pigem halba. Loe siit, kuidas Turblissi tooteid õigesti kasutada (lugemiseks keri lehekülje keskpaigani).turblissPärast maskitamist on ka näost näha, et mask töötab ja ergutab nahka, nägu punetab keskmiselt pool tundi ja punetuse piirjooned võivad olla väga teravalt näha. Punetusega ei kaasne kipitust või muud ebamugavustunnet, pigem on tunda sooja värskust.

Ma olen siin Turblissi ennegi pikalt ja põhjalikult kiitnud, mistõttu mul vast ei ole mõtet hakata end kordama, sest mu tunded Turblissi vastu ei ole muutunud. Armastan ja jagan rõõmuga seda armastust. Kahjuks ei saa ma seda Turblissi kingitud sooduskoodist lahkemalt jagada, muidu paneksin turbamaske taevast sadama.

Kui soovid Turblissi tooteid oma nahal testida või kui su armastus on sama suur ja soovid varusid täiendada, siis koodiga sidrun saab seda veebruari lõpuni 25% soodsamalt teha, kasutage võimalust.

Arvake ära, kes seda võimalust juba kasutas? Loomulikult ma ise, sest lisaks kingituseks valitud probleemsele nahale mõeldud näomaskile igatsen ma ka otsa saanud juuksemaski taga. Ma sain viimase purgiga päris pikalt läbi, kuna ma ei katnud sellega tervet peanahka, vaid ainult peopesasuuruse psoriaasilaigu, mida mask väga tõhusalt leevendas, aga paraku ei kesta miski igavesti. Lõppes mask, lõppes leevendus.

Kes veel on minu soovituse peale Turblissiga tutvust teinud? Loeksin meeleldi teie muljeid.

Praegu aga lähen tähistama reedet, lapsed juba ootavad, millal saavad minuga “Imelised 2” multikat vaatama hakata.

Ilusat nädalavahetust!

Ps! Ma ei pea vist täpsustama, et postitus on sündinud koostöös Turblissiga, sest see on ilmselt siililegi selge. Küll ei näe ma mõtet selle rõhutamisel, sest olen turbamaske siin ennegi tasuta kiitnud ja ka praegu ei küsi ma Turblissile kui ühele oma lemmikule kodumaisele looduskosmeetika tootjale kaasaelamise eest raha, ma hoopis toetan neid järjekordse tellimusega.