Kes ei söö toorjuustu?

Olete kindlasti tähele pannud Philadelphia toorjuustude reklaame erinevate blogijate erinevates kanalites. Mina olen ka, aga ma pole kunagi nendesse süvenenud, sest ma ei söö toorjuustu. Õigemini ei söönud…

Kui ma ise sain nüüd pakkumise proovida seitset erinevat Philadelphia toorjuustu, siis ma võtsin selle vastu põhimõtteliselt ainult tasu pärast ja veidi ehk ka Milka toorjuustu pärast, aga olin valmis selleks, et isegi see ei lähe mulle peale. Ma olen ikkagi toorjuustu maitsenud ja see on olnud minu jaoks sama jube asi kui maitsestamata jogurt. Ma viimast ei osta kunagi ja toorjuustu olen ostnud ainult siis, kui olen teinud Olga Kaju retsepti järgi küpsisetorti, ehkki ma ei saanud hästi aru saanud, kuidas nii maitsetu asi saab sobida nii maitsva tordi sisse.

Igatahes, koostöö kokkuleppe ja toorjuustude minuni jõudmise vahele jäi päris pikk aeg ning mul tekkis selle jooksul isegi kerge uudishimu, või siis päris suur, sest ma jäin poes Philadelphia toorjuuste vaatama ja tõin küüslauguga variandi koju kaasa. Kodus tundsin kergendust, sest see oli nii hea, et lapsed sõid selle mul põhimõtteliselt eest ära. Tänu sellele tekkis mul ettekujutus, millised neist saavad meilt kiidusõnu ja millised mitte (ikka need kõige tavalisemad, imelikud, maitsetud) – ütlen etteruttavalt ära, et päris täppi ma ei pannud ja ainsana valmistas pettumust maitse, millele panin kõige suuremad lootused.

Teistsugune lõunasöök – toorjuustude degusteerimine.

Kuna Estover soovitas proovida toorjuustu võileivakattena (seda nii või kui ka juustuviilu asemel), siis määrisin erinevaid maitseid näkileivale, kaerasepikule ja mitmeviljakuklile ning juurde lisasin vaid tšillisädemeid, salatilehti ja tomatit. Kui esimesed pildid said tehtud, siis lasin näljased lauda – mis te arvate, millisest maitsest lapsed alustasid?

Kõik krabavad esimesena magustoitu.

Loomulikult Milka toorjuustust! Mulle meenutas selle maitse natukese kakaovõid – kas olete seda kunagi söönud? Seda müüdi samasuguses pakis nagu tavalist võid, aga ma pole seda juba aastaid poes näinud, ma pole muidugi otsinud ka.

Nutellat ega teisi taolisi šokolaadikreeme ma koju ei osta, aga Milka toorjuustu varusin küll täna juurde. Muide, ma pole juba aastaid koju valget saia ostnud, nii et Milka toorjuustu määrime ka sepiku peale ja täitsa hea on sedasi. Ütleksin, et sellise kombo näol on tegu isegi täitsa süütu maiusega – Milka toorjuustus on ikkagi poole vähem kaloreid kui Nutellas ja täisterasepik sisaldab palju kiudaineid.

Suva see Milka, näkileib ja küüslauguga toorjuust on teema!

Kõigile Milka toorjuust siiski peale ei lähe, Neljandale ei maitsenud see üldse, ta ei söönud isegi poolikut sepikuviilu lõpuni. See eest meeldisid talle teised neli maitsestatud versiooni ja ta määris neid näkileibadele, kuni viimased otsa said. Näkileibade näksimine meile meeldib, siiani olime peale määrinud juustu-küüslauguvõiet, aga selles on ligi kolm korda enam kaloreid kui light toorjuustus, nii et edaspidi jääme viimase juurde – küüslaugu ja ürtidega variant on ideaalne alternatiiv.

Näkileivad toorjuustuga.

Teine maitserohelisega toorjuust on murulaugu oma, see on sama hea ja sobib nii näkileiva peale kui ka mitmeviljakukli vahele. Tavaliselt on mul mõlemad kuklid võiga määritud ja vahel on juust-salatileht-tomat-juust ning mõnikord veel singiviil ka. Nüüd ainult määrisin toojuustu ja panin salatilehe koos tomatiga vahele, see tundus nii … lahja. Tegelikult oli sedasi isegi parem, toorjuustuga ma ei koonerdanud, nii et kukkel oli mõnusalt mahlane ja maitsev.

Lihtne, kerge ja maitsev “burger”.

Võileivad on meil kodus au sees, esiteks ei suuda mina juua kohvi, kui ma midagi sinna kõrvale ei söö ja viimasel ajal joon ma palju kohvi (et siis teate, miks ma jälle paksuks olen läinud), teiseks söövad lapsed koolis lõunat kell pool 11, aga selle najal nad õhtuni vastu ei pea ning sinna vahele oleks liig veel üks soe toidukord lisada, nii et koju tulles teevad nad endale võileiva või kaks. See ka muidugi ideaalne lahendus ei ole, kahe võileiva toiteväärtus võib olla suuremgi kui ühe korraliku supi oma , aga mitte siis, kui katteks on ainult toorjuust.

Selles burgeri vahel on ohtralt kreemist toorjuustu, aga kaloreid on kokku ainult ca 280. Tass on pärit EBA kinkekotist, sain alles nüüd selle hinna teada – rohkem sellest kohvi ei joo.

Viimased kaks nädalat pole meie kodus olnud ei juustu ega sinki ja keegi ei igatse ka neid, lapsed määrivad meeleldi sepikule või palaleivale toorjuustu ning panevad peale viilu tomatit või kurki ja sellest täiesti piisab.

Philadelphia toorjuustud.

Muide, ma alustasin postituse kirjutamisega eile ja mul oli seda väga raske teha, sest mul on õhtuti hull nälg ja see pildimaterjal ei aidanud hästi kaasa. Ma läksin kella 23 ajal külmiku juurde, et teha endale üks toorjuustuleib, kuid kapis oli ainult tühi karp, oli teine isegi juba puhtaks pestud… Midagi muud ei olnud ka võtta, nii et tegelesin piineldes piltidega edasi.

Hommikul aga läksin lasteaiast otse poodi ja ostsin lisaks Milka omale ka Philadelphia Original toorjuustu ehk siis selle kõige tavalisema, imeliku, maitsetu… Tuleb välja, et see polegi nii halb, tšillisädemete ja tomativiiluga on see pigem isegi vastupandamatult hea ja just sedasi ma seda eile õhtul süüa tahtsingi. Sõin siis täna hommikul. Eilse eest ka…

Nii lihtne ja nii hea! Coopi palaleib on ka uus avastus, üldse vist uus toode – see on tehtud täisterajahust, sellesse pole lisatud suhkrut ja see maitseb hästi.

Ma ei tea, kas klassikalisel ja klassikalisel toorjuustul on vahe, aga minu arvates maitseb Philadelphia oma hoopis teistmoodi võrreldes nendega, mida proovinud olen. Tõenäoliselt oli toorjuustu maitse minu jaoks lihtsalt võõras ja ma ei hakanud rohkem proovima, sest tegelikult ei ole toorjuust üdse maitsetu, hoopis väga maitsev on. Eriti hästi sobib see sushi sisse.

Hehee, tegelikult ei ole mul õrna aimu ka, kas “Philadelphia” sushis on just Philadelphia toorjuust, aga eeldan, et on.

Philadelphia Light ei jätnud mulle erilist muljet, kuigi tšillisädemete ja tomativiiluga oli see ka täista hea, klassikaline lihtsalt on parem.

Minnes tagasi maitsestatud toorjuustude juurde, siis teised kaks maitset on sibula ja paprika oma ning magusa tšilli oma. Esimene ei kõlanud isuäravatalt, aga on sama hea kui maitserohelisega variandid – seda ütlen pigem laste arvamuse põhjal, ma sain sellega vist ainult ühe näkileiva, järgmisel hetkel leidsin külmikust juba tühja karbi. Tahtsin seda juurde osta, aga Konsumis või üleüldse Coopis seda ei leidu, ka e-poes on olemas vaid kolm varianti (millel on kuni 29.11 soodushind).

Magusa tšilli oma osas olid mul suured lootused, sest ma olen tšillisõber ja ma eeldasin, et selles on mõnusat tulisust, aga minu jaoks oli selle maitse väga läila. (Näki)leiva peal ei läinud see üldse peale, ka siis mitte, kui tšillisädemeid ohtralt juurde lisasin. Lapsed ütlesid, et neile see meeldib, aga teised maitsed meeldisid nii palju rohkem, et see jäi seisma.

Üritasin magusa tšilli toorjuustu teisiti ära kasutada ning tegin kooresid nuudleid krevettide ja šampinjonidega, aga ei läinud see ka peale. Magus tšilli pole minu teema, aga kellegi jaoks on see kindlasti lemmik.

Et postitus ei lõpeks pettumusenoodiga, siis jagan veel üht eriti lihtsat küpsisekoogi retsepti: võta küpsis, määri peale Philadelphia Milka toorjuustu, head isu!

Kuidas teiega on lood, sööte või ei söö toorjuustu? Aga võileibu?

Nutrigeni loos

Lastel läheb neljas pudel Nutrigen Supra siirupit, vitamiinikuur on peaaegu poole peal ja mul on kodus jälle palavikus laps. Oeh! See ei ole Kolmas – kes eelmisel nädalal tundus nohune – tema on tegelikult täitsa terve, käis reedel pool päeva lasteaiaski. Palavikku jäi hoopis Neljas, kes käis samuti reedel pool päeva lasteaias.

Kui ma teisipäeva õhtul Kolmanda pooltühja rühma peale küsisin Neljanda õpetajalt, kuidas nendel lood on, siis oli kõik korras, lapsed olid peaaegu täiskoosseisus esindatud. Reede hommikul avanes rühmas juba teistsugune vaatepilt, kahe päevaga olid pooled lapsed peamiselt kõrge palavikuga koju jäänud või keset päeva koju läinud ning õpetaja ise oli ka tõbine. Ups, tundub, et kutsusin teisipäeval Murphy kaela.

Täna oli Neljanda rühmas ainult viis last – nimekirjas on neid muidu rohkem kui kakskümmend – ja too tõbine õpetaja on ka kõrge palavikuga kodus. Karm viirus! Sellise haiguspuhangu peale ma ei imesta, et Neljas taas palavikus on, ma pigem imestaksin, kui tema oleks väheste tervete hulgas. Sellises keskkonnas ei ole ükski vitamiin kõikvõimas, kuid ma siiski loodan, et Neljas vähemalt põeb kiiremini ja kergemini. Elame, näeme. Kolmas pidas enda rühmas levinud viiruste keskel kenastu vastu, kuid pole välistatud, et kodus levivale viirusele jääb ta nüüd alla, nii et mul on siin jälle omajagu põhjust hinge kinni hoida ja palvetada.

Minu usk turgutavasse vitamiinikuuri otsas ei ole, kuid Neljas peab siiski praegu väikese pausi tegema, sest väidetavalt annavad multivitamiinid jõudu ka viirustele ja seda ma kindlasti ei soovi. Neljanda menüüsse lisandub praegu hoopis palju küüslauku, sibulat ja mett. Kui palavik on läinud ja sellele midagi ei järgne, siis võib jälle Supra peale mõtlema hakata.nutrigen supra 3Kes siin endiselt Supra või mõne muu Nutrigeni siirupi peale mõtleb, siis Rosena.ee pani välja loosi, kus võitja saab endale kolm toodet järgnevast valikust:

  1. Nutrigen kiudainerikas joogipulber (6.90 €) – Ühest pakist saab valmistada kümme kiud- ja toitainerikast (kuid suhkruvaba) apelsini- või kakaomaitselist jooki, milles on palju tervisele häid aineid, aga väga vähe kaloreid (ühes joogis ainult 6 kcal). Nutrigeni enda kodulehe põhjal on tegu ülekaalulistele lastele mõeldud dieeti toetava toidulisandiga, mida soovitatakse tarvitada 3 korda päevas söögikordade eel või nende ajal. Eesmärk on ilmselt täita kõhtu, kiirendada ainevahetust ja hoolitseda selle eest, et keha saaks dieedi ajal kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained.
  2. Nutrigen kiudainerikas puding (6.90 €) – Ühest pakist saab valmistada viis portsu maasika- või šokolaadimaitselist pudingut, milles on ainult 25 kalorit, aga palju kiud- ja toitained. Ilmselt on seegi toode suunatud rohkem ülekaaluga maadlevatele lastele, kuid sobib süütuks magustoiduks ka kõigile teistele. Puding ise on siiski enamat kui lihtsalt magustoit, selles on 5 grammi kiudaineid, vitamiinid A, D, E ja C ning jood, kroom, seleen ja tsink, nii et see on päris korralik kõhutäis vajalikke aineid.
  3. Nutrigen Inuliin prebiootikum kroonilise kõhukinnisuse vastu (7.90 €) – See ei ole probiootikum, vaid prebiootikum, mis toidab soolestikus olevaid baktereid ja mõjutab seeläbi seedimist. Ühtlasi pikendab see täiskõhutunnet ja soodustab nii vitamiinide kui mineraalainete imendumist. Tootes endas on samuti mõned vitamiinid ja mineraalained, mis peaksid ainevahetusele positiivselt mõjuma. Pakis on kümme annust, mis tuleb vees lahustada ja millega saab teha kuni kümnepäevase kuuri. Sobib nii aastasele lapsele kui ka täiskasvanule.
  4.  Nutrigen vitamiinihelbed (10.90 €) – Karbis on kolmkümmend pakikest maitsetu pulbriga, milles on kümme erinevat vitamiini ja neli mineraalainet, aga ei mingit suhkrut. See on ideaalne alternatiiv lastele, kellele siirupid ei maitse. Me lapsed on neid vitamiinihelbeid kasutanud ja tegelikult on neil kergelt hapu maitse juures, aga seda on tunda ainult siis, kui mekkida paljast pulbrit, toidu sees seda tunda ei ole. Multivitamiin sobib vanusele kuus kuud kuni kolmteist aastat ning jagub seda kaheks nädalaks kuni kuuks, oleneb lapse vanusest.
  5. Nutrigen Vegy köögiviljasiirup (10.90 €) – See on imesiirup, mille päevane annus (10 ml) on võrdne poole kilo köögiviljadega (artišok, brokkoli, kapsas, porgand, seller, porrulauk ja spinat, mille ekstrakte siirup sisaldab), see võimaldab vaid kahe teelusikatäiega rikastada väga valiva lapse toidulauda. Vegy magushapu maitse ei tohiks olla vastumeelne (aga mine tea neid valivaid lapsi), sest see ei meenuta ei brokkolit ega spinatit. Siirupis on koos köögiviljadega (või tänu nendele) kaksteist erinevat vitamiini ja kolm mineraalainet ning seda jagub umbes kolmeks nädalaks, olgu siis võtjaks aastane või kolmeteistaastane.
  6. Nutrigen Omega kalaõli (12.90 €) – Maasikamaitseline kalaõli (kõlab veidi rõvedalt, aga lapsed seda sügisel tarvitasid ja neile meeldis), mis sisaldab nelja vitamiini ja kahte mineraalainet ning toetab laste silmade, aju ja närvisüsteemi arengut. Siirup sobib alates aastasele lapsele ja selle päevane annus on vastavalt vanusele 2,5-10 milliliitrit, nii et seda jagub kuni 80 päevaks.
  7. Nutrigen Growmega kalaõli (10.90 €) – Apelsinimaitseline veidi lahjem kalaõli (Omega ühekordses annuses on 1600 ühikut kalaõli, selles 400), millesse lisatud mineraalained aitavad kaasa luude, lihaste ja hammaste arengule. Ka seda on meie lapsed tarbinud ja tookord kommenteerisin ma maitset nii: “Pärast avamist on selle maitse pisut kibedamaks muutunud, apelsini see mulle väga ei meenuta, aga maitseelamuse pärast keegi seda nagunii ei võtagi.” Lapsed aga ei kurtnud, nii et halb see ka ei olnud. Growmega siirupit jagub kolmeks nädalaks, selle soovituslik annustamine on 10 milliliitrit nii aastasele kui ka kolmeteistaastale.
  8. Nutrigen Supra (9.90 €) – Ainus laste multivitamiin (nii nad vähemalt räägivad), milles on kolmteist erinevat vitamiini ja kümme mineraalainet. See on see vitamiinipomm, millega loodan praegu laste immuunsust tugevdada, aga mida mingi viirus siin juba saboteerib … Siirup on maitselt päris hapu, aga lastele väga meeldib, nii et nemad ootavad oma igapäevast annust ega lase mul unustada, et neil on kuur pooleli. Supra päevane annus on 5-15 milliliitrit ja seda võib anda alates pooleaastasele, vastavalt vanusele jagub vitamiinipommi kuni kuueks nädalaks.
  9. Nutrigen multivitamiin beebidele (9.90 €) – Vitamiinitilgad, mis on mõeldud kuni aastastele, kuid ma kahtlen, et anda võib kohe sünnitustoas, sest kui ma ei eksi, siis ka D-vitamiini soovitati hakata manustama alates teisest elunädalast, või ei? Nutrigeni multivitamiinis on vajalik annus D-vitamiini olemas, aga ka palju muud, nii et selle manustamise eel tuleks kindlasti lastearstiga konsulteerida, enamus beebisid tõenäoliselt multivitamiine ei vaja. Kui aga vajadus on olemas, siis päevaseks annuseks on 12 tilka ja ühe pudeliga saab hakkama kaks kuud.

Loosis osalemiseks anna teada, millised kolm toodet võidu korral valiksid ja juba 30. märtsi hommikul saab üks õnnelik kommenteerija need endale. Tegelikult saavad kolm toodet lausa kaks kommenteerijat, üks siin, teine Facebookis, nii et suurenda oma võiduvõimalust ja kommenteeri topelt.

30. märts: Aitäh osalejatele! Loosiratas valis siin võitjaks Kaisa, Facebookis Epu, palju õnne!

Kui loosiõnn ei naerata, siis jõuab veel kasutada koodi sidrun, mis annab kuu lõpuni Nutrigeni toodetele 30% soodustust. Edaspidiste soodustustega kursis olemiseks tasub olla Facebookis Rosena jälgija.

Ps! Võidu korral ei pea valima just neid asju, mis esmapilgul enim huvi pakkusid, samuti ei pea need kolm toodet olema erinevad.

Kuu aega laatsaretti – kuu aega taastumist

Eile oli üks mõnus esmaspäev, üldse mitte sinine! Lapsed käisid kõik koolis-lasteaias, Silver lõhkus maal puid ning mina sain pool päeva üksi vaikust nautida. Viimane selline päev oli 21. veebruaril, mis oli Neljanda jaoks kuu ainus lasteaiapäev, Kolmanda jaoks oli see viies, mis jäi ühtlasi ka viimaseks, sest samal õhtul kerkis tal järjekordne palavik.

Kõik sai alguse tegelikult juba 21. jaanuaril, kui Kolmandal tõusis kõrge palavik, millest järgmisel päeval enam mingit märki ei olnud, midagi muud sellele ei järgnenud ka. Nädal hiljem, 28. jaanuaril, tekkis Teisel pärast tunde mõõdukas palavik, mis kerkis järgmisel päeval ligi 40 juurde, aga ülejärgmisel oli kõik pealtnäha korras ja pärast seda läks ta tagasi kooli. Samal ajal jäid pisemad lasteaiast koju, sest Neljandal tekkis kõrge palavik ja Kolmas hakkas köhima.

7. veebruaril olid juba kõik neli kodus, sest ka Esimesel tõusis palavik ja tekkis köha ning Teisel avaldus nina all mädane nahapõletik, mis hakkas arenema kohe pärast palavikku, aga ma pidasin seda alguses ohatiseks ja nii sai see mitu päeva kasvada, kuni läks nii koledaks, et laps häbenes sellega kooli minna. laatsaret.jpgKus on, sinna tuleb juurde ehk viis tõbist last …

Esimene jäi koju 5. veebruarist, see oli teisipäev, ta oli paar päeva palavikus, köhis veidi ja läks järgmisel nädalal tagasi kooli, kuid juba esmaspäeval tõusis tal uuesti palavik, küll ainult üheks õhtuks, aga pärast seda oli ta igaks juhuks veel kaks päeva kodus. Neljapäevast läks taas kooli ja järgmise nädala kolmapäeval jäi jälle koju, sest köha ägenes korralikult. Paraku olid käsil veerandi viimased päevad, nii et ta pidi käima pärast tunde koolis paari asja järele tegemas, mille peale arvas õpetaja, et kui laps vähegi suudab, võiks ta ikkagi koolis käia. Esimene siis pingutas veel need paar viimast päeva, pärast mida jäi ta taas kõrgesse palavikku ning vaheaja veetis juba kopsupõletikus … Kooli tagasi jõudis ta alles eile.

Kuigi jaanuari lõpus ei järgnenud Teise kõrgele palavikule pealtnäha midagi, maadles ta oma nahapõletikuga mitu nädalat. Ta puudus oma koleda ninaaluse pärast 7. ja 8. veebruaril, samal ajal sai ravi peale ja esmaspäevaks oli nahk juba nii ilus, et sai kooli minna, kuid nädala lõpus tekkis tal nohu ja nahapõletik muutus taas aktiivseks, mistõttu oli ta veerandi viimasel nädalal jälle kolm päeva kodus.

Paraku ei allunud nahapõletik antibakteriaalsetele salvidele, vaid levis hoopis uutesse kohtadesse, nii et 25. veebruaril sai ta raviks juba suukaudsed antibiootikumid. See ilmselt nõrgestas korralikult tema organismi, sest keset kuuri tõusis tal mitmeks päevaks kõrge palavik ja temagi hakkas köhima. Tal ei tõusnud ainult palavik, vaid ka põletikunäit, mille peale määrati talle otsa teist sorti antibiootikumid … Minust jäid need nädal tagasi apteeki, ma lihtsalt ei julgenud talle teist kuuri järjest teha, seda enam, et esimese kuuri järel tekkis lapsel allergiline reaktsioon – tal oli pahkluudest põskedeni korralik (nõges)lööve. Täna näen, et seda teist kuuri polnudki vaja, Teine paranes ka selleta.

Kui Esimesel veerandi viimasel nädalal köha ägenes, siis jäi ka Kolmas pärast nelja lasteaiapäeva uuesti köha ja palavikuga koju ning see palavik püsis tal kaheksa pikka päeva. Kokku oli ta veebruaris kena kaks nädalat palavikus, kuu esimese pooles need palavikud lihtsalt tulid ja läksid, mitte ei püsinud terve nädala nagu kuu teises pooles. Ka temale määrati pärast esimese antibiootikumikuuri lõppu teine otsa, sest esimene teda tervemaks ei teinud, aga ma ei ostnud ravimeid kohe välja ning paar päeva hiljem oli köha nii palju taandunud, et jätsingi ka tema antibiootikumid apteeki.

Neljas oli oma kõrge palaviku järel lihtsalt nohus ja pärast seda puhkas niisama kodus, temal antibiootikume vaja ei läinud, aga kuu jooksul oli ka tema vähemalt viis päeva palavikus, nii et nelja lapse peale oli palavikke rohkem kui veebruaris päevi … Sellist kuumalainet meil varem olnud ei ole … Igasuguseid laatsarette oleme siin pidanud küll, kuid kõrgeid palavikke on esinenud pigem harva ja needki on enamasti ühepäevased olnud.

Veebruar oli igatahes selline hullumaja, et kuu teises pooles tekkis mul juba ahastus – nii villand oli sellest, et jaanuari lõpust alates oli kogu aeg kellelgi mingi häda, palavik palaviku järel, lakkamatud köhahood ja magamata ööd. Kui juba tundus, et lapsed hakkavad terveks saama, kustutas kannapööre kõik lootuskiired, sest poisid jäid hoopis veel haigemaks … Tõesti tuli mingi hetk jõuetuse nutt kurku, kui kraadiklaas näitas taas palavikku ja seda veel mitmes kaenlaaluses järjest.

Kuna kuumalaine käis kõigist lastest üle ja nad kõik olid terve kuu vähem või rohkem haiged ning kolm neist said raviks antibiootikumikuuri, mõtlesin teha neile kõigile ka vitamiinikuuri, et organisme pikast põdemisest turgutada. Eelmisel aastal umbes samal tarvitasid lapsed Nutrigeni toidulisandeid ning poisid olid pärast seda pikalt terved kui purikad, Neljas küll nohutas regulaarselt edasi, kuid kahe nohu vahele jäi siiski lasteaias käimise rekord, mistõttu liikusid nüüd mõtted taas Nutrigeni peale.

Rosena Facebooki lehel läks meel aga vähe mõruks, sest nägin, et Nutrigeni toidulisandid olid terve veebruari 30% odavamad, mina tahtsin neid muidugi märtsi esimestel päevadel osta – kui tüüpiline! Needsin end korraks maapõhja ning kirjutasin Rosenale läbi Facebooki lootusega saada väikese hilinemisega see soodustus, sest tahtsin osta ikkagi neli pudelit. Rosenast aga vastati, et nad saadavad need pudelid niisama ja veel topeltkoguses, et lapsed saaksid teha kuuajase vitamiinikuuri. See oli tõesti parim asi, mis pärast terve kuu kestnud laatsareti juhtuda sai! Aitäh-aitäh-aitäh-aitäh, Rosena!nutrigen supra multivitamiin lastele.JPGNutrigen Supra, ainus laste toidulisand, milles on 13 vitamiini ja 10 mineraalainet.

Ma ei ole muidu väga multivitamiinide usku, aga Nutrigeni toidulisandite puhul tegin erandi, sest nende esimeseks koostisosaks ei ole suhkur. Ma ei ole küll koostisosade ekspert, kuid mulle tundub, et Nutrigeni siirupites on igasuguste teiste siirupite, kummi- ja šokolaadikarudega võrreldes ebavajalikke aineid oluliselt vähem või pole neid pea üldse. Võimalik, et olen ülekohtune, kuid kummikarude ja muude kommisarnaste vitamiinide suhtes on mul alati olnud korralik tõrge, mulle on need tundunud rohkem kallid kommid, mistõttu hakkasin mingil hetkel igasuguseid multivitamiine juba eos välistama, ei jäänud palju puudu, et oleksin aasta tagasi sama teinud ka Nutrigeniga.

Võib-olla sellepärast lapsed haigeks jäidki, et nad tavaliselt midagi peale D-vitamiini juurde ei saa. Kui, siis ainult C-vitamiini, aga seda mitte igapäevaselt ega isegi mitte igakuiselt. Sügiseks küll ostsin 3 erinevat Nutrigeni siirupit, et valmistuda viiruste hooajaks, kuid meie kamba peale piisas sellest kogusest ainult kaheks nädalaks, millest jäi ehk väheks. Samas pidasid lapsed veebruarini täitsa hästi vastu, kui mitte arvestada Neljanda nohutamist, sest see on miski, mis on temaga sünnist alates aastaringselt kaasas käinud.

Igatahes, veebruari vintsutuste järel kulub lastele üks superturgutus ära ja selleks eelistan praegu just Suprat, maksivitamiinisiirupit. nutrigen supra 3Mõnede allikate väitel kulub kevadel nagunii üks vitamiinikuur ära, sest talve jooksul on keha kulutanud palju energiat temperatuuri hoidmisele, samal ajal on aga toidulaual vitamiinide kogus vähenenud, mistõttu võib organismi kimbutada vitamiinipuudus ja tulemuseks on kevadväsimus.

Ma ei tea, kas see on kokkusattumus, aga viimane suurem laatsaret ja antibiootikumide tarvitamine jäi üle-eelmise aasta märtsikuusse, mil kõik lapsed olid korraga pikalt haiged, kolm neist lõpuks kõrvapõletikuski. Võib-olla ongi nende organismid kevadeks nõrgemad olnud, mistõttu on haigused kergemini külge hakanud. Mitte ainult nende organismid, vaid kõigi ehk veebruaris-märtsis ei ole mitte gripihooaja haripunkt, vaid inimeste immuunsuse madalpunkt.

On kuidas on, lapsed on lõpuks terved ja loodan, et nende immuunsüsteemid saavad nüüd nii palju üles turgutatud, et see jääb mõneks ajaks kestma. Üks pudel Suprat on neil kamba peale juba tühjaks tehtud, seitse veel jäänud …nutrigen supra 2Kes tahab samuti laste immuunsuse turgutamiseks Nutrigeni toidulisandeid krabada, siis märtsi lõpuni saab seda teha koodiga sidrun 30% soodsamalt.

Üllatusena oli Rosena.ee saadetud pakis lausa kümme pudelit Supra siirupit, aga meile piisab kaheksast, mistõttu kingin kaks pudelit kellelegi ära. Olenevalt lapse vanusest piisab sellest kogusest 27-80 päevaks. Kui tunned, et sinu lapsel/lastel oleks just praegu midagi sellist vaja, siis anna sellest kommentaariga märku, võitja loosin välja juba 15. märtsil, et uus nädal saaks alata vitamiinikuuriga.

15. märts: Nutrigen Supra siirupid võitis Merle, palju õnne!