Kui hoog on loov

https://www.instagram.com/p/BqM-AcQgQVj/

Väiksemad on teist nädalat tõbistena kodus ja eile oli teist päeva ka sõbranna tõbine laps siin, sest seltsis on segasem. Või siis seltsis on nad segased …

Ma parem ei näita, milline oli väikeste tuba pärast üleeilset päeva, aga võin öelda, et ma päriselt murdusin ja nutsin, kui koristamiseks läks, sest ma tundsin, et ma enam ei jaksa, lihtsalt ei jaksa. Aastaid olen rääkinud, kuidas igal asjal on oma koht või kuidas enne uut mängu mängima ei hakata, kui vana on koristatud, kuid ikka on päeva lõpuks absoluutselt kõik, isegi pesust tulnud riided, põrandal laiali ning koristades lükatakse see kõik läbisegi kuskile mööbli alla ja taha … aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada.

Minnes tagasi kolme tõbise juurde, siis sõbranna laps pandi ka siin “Kes leiab esimesena?” lauamängu mängima ja kuna tema on Neljandast mõned tunnid noorem, siis tema alustas, kuna reeglid on sellised.Kes leiab esimesena lauamäng Mina nendega koos ei mänginud, sest ma olin suure potitäie kartulite koorimisega liialt hõivatud (Fiskarsi koorija on suurepärane), nii et uuele mängijale tegid reeglid selgeks Kolmas ja Neljas ning nad said sellega väga hästi hakkama.

Mängimise endaga nii hästi ei läinud, sest nad kõik kordamööda solvusid, kuni keegi enam kellegagi mängida ei tahtnud, aga see ei olnud mängu süü, vaid rohkem omavahelise rivaalitsemise tulemus.

Siit jõuan edasi tujudeni, mida hakkasime koos lahkama, aga enne mainin, et “Kes leiab esimesena?” ei olnud ainus kingitus Loohvoog poolt ja tuletan meelde, et antud lauamängu näol teevad nad kingituse ka ühele lugejale ning loosis osalemiseks tuleb vaid Facebooki postitust kommenteerida. Lauamängu (mille väärtus on ligi 30 eurot) loosin välja juba esmaspäeval.loovhoog“Kes leiab esimesena?” lauamänguga said lapsed kingituseks ka “Mapology Euroopa” pusle ja tujukaardid. Kõik kolm on tegelikult mu enda poolt välja valitud, oleksin võinud nende asemel ka “Tõde või tegu” pudelid või puuksu- ja junnimängud valida, aga eelistasin lisaks kauaigatsetud lauamängu kõrvale midagi harivamat ja abistavamat.

Rääkides nüüd nendest lahatud emotsioonidest, siis lasin kõigil kolmel valida tujukaartide hulgast näoilmed, millega nad antud hetkel kõige enam samastusid ja küsisin lastelt, mis tegi neid kurvaks või mis pani neid haavuma ning mis aitaks neil nendest tunnetest vabaneda ja nii edasi. See oli rohkem meelelahutuslik tunnetest rääkimine, sest kambavaimus ei läinud suureks psühholoogiliseks avastusretkeks, vaid naerdes uute emotsioonide otsimiseks, aga abiks oli seegi.

Väikeste laste suust kuuleb tegelikult väga häid pärleid, näiteks küsisin Neljandalt, kuidas armastus teda puudutab ja tema vastas, et siis puudutab, kui üks poiss tema rühmast talle vastu läheb. UncommonGraveAntipodesgreenparakeet-smallKuna mul endiselt oli söögitegemine pooleli, siis võttis Kolmas järje üle ning luges tüdrukutele nende valitud emotsioone ette ja kõik olid jälle omavahel sõbrad. Ei saa öelda, et tujukaardid ei aita, eks.

Mul on poisteni jõudmisega mõnikord raskusi, sest nende emotsioonidega kaasneb sageli kinnine ja eemaletõukav käitumine – neil ei ole kunagi midagi, kui ma küsin, milles asi on, kuigi kogu nende olek reedab vastupidist. Tujukaartidega on asi mängulisem, mistõttu on neil kergem oma emotsioone väljendada ning minul lihtsam nende südamesoppi jõuda.emotsioonid.jpgNii palju emotsioone.

Need kaardid ei ole loodud mängimiseks, kuigi näen väiksemate puhul, et nad oskavad väga hästi neid sellisel eesmärgil kasutada. Tujukaardid on loodud rohkem eneseabiks ja erialaseks abivahendiks Andrea Harrn`i poolt, kes on psühhoterapeut, hüpnoterapeut ning ärksameelsuse ja kognitiivse käitumisteraapia ekspert.

Loovhoog on omakorda loonud liikuva kaartide kasutusjuhendi, mida on Andrea Harrn isiklikult kiitnud sõnadega, et ta poleks osanud kaartide kasutamist paremini seletada. Kusjuures see (ega muu) siin ei ole mingi etteantud tekst või miski, millele Loovhoog oleks palunud tähelepanu juhtida, videoni jõudsin ise läbi Loovhoog Facebooki lehe.

Lapsevanemana hindan ma tujukaarte kõrgelt ja usun, et need tõesti sobivad ka erialaseks kasutamiseks, näiteks rühmatööks lasteaias või koolis.

Samuti hindan ma vahtmaterjalist Euroopa kaarti, sest see on palju põnevam kui tavaline pusle või riigikujuliste juppidega papist pusle, mis on meil samuti olemas, aga mille vastu huvi ei tunta. Seda ilmselt seetõttu, et erikujuliste osadega papist puslesid on meil kümneid (olnud), vahtmaterjal on aga midagi uut, isegi kassile meeldib ja Bulgaaria võib seda kinnitada.MapologyKui lapsed samas vaimus jätkavad, siis Euroopa kaardi õppimise ajaks on kaart neil juba peas. 32-osaline pusle on mõeldud neljastele ja vanematele, nii et teoorias kerge, aga praktikas, kui kaarti ei tunne ja spikrit pole ees, meie kuuene sellega hakkama ei saanud, viiesest rääkimata, kuigi 104-osaline Frozeni pusle on mõlemale minutite töö.

Kas teadsite, et Rumeenia meenutab pead nagu Itaalia meenutab saabast? Ma ei olnud seda kunagi täheldanud, aga Kolmas märkas seda ja näitas mullegi, kus on nina ja kus kael – täitsa olemas on. Lisaks nägi ta oma avatud pilguga Serbias kuuske ja Tšehhis vaala, nii et igati arendav pusle.LoovhoogLoovhoog tootevalikust on meil kodus veel korduvalt kiidetud “7 ühe hoobiga”, mis on tänaseks end veidi ammendanud, aga küll see ükspäev jälle uus ja huvitav tundub. Ma näiteks üldse ei kahtlegi, et lõpuks saab neil “Kes leiab esimesena?” mängust ka isu täis ja siis on aeg avastada jälle vanu lemmikuid.7 ühe hoobigaPildi laenasin Loovhoog Facebooki albumist.

Selle mängu teevad heaks juba parimate loodusfotograafide poolt tehtud pildid, lisaks harivad andmed nende piltide juures (kaal, eluiga, järglaste arv) ja mänguspikker, kus on info selle kohta, kes mida või keda sööb ja kelle söögiks ise langeb.

Mängu nimi tuleb sellest, et kaartidega saab mängida seitset erinevat mängu ja nende mängude reeglitega saab tutvuda Apollo lehel, mis on väga tore, sest meil on reeglid kadunud ja ma ei ole kindel, et lapsed neid mänge veel peast mängida oskavad.

Muide, see mäng jõudis meieni tänu sellele, et Esimene sai sellega koolis mängida ja igatses endale koju samasugust. Esimese, teise ega ilmselt kolmanda ütlemise peale ma veel lauamängu ostma ei tormanud, aga kui ta sellest pidevalt rääkima hakkas, siis sain aru, et talle päriselt väga meeldib see mäng ja meeldis ka, sest see oli mitmeid kuid number üks lauamäng.

Harivate kaartidena on silma jäänud ka terve Taskutarga sari, kus on 12 erinevat küsimuste ja faktidega kaardipakki. Ma ei ole raatsinud neid osta, sest ma ei ole kindel, kas keegi hariks end nende kaartidega rohkem kui korra, kui just viktoriiniküsimusi ei otsita või muud sellist. Samas on Esimene nii suur universumihuviline, et talle kindlasti meeldiksid Taskutarga universumi kaardid, koos Kolmandaga on nad tegelikult üldse teadmistehuvilised, nii et neile meeldiksid kindlasti kõik kaardid, eelkõige ilma, inimese, putukate ja spordi omad.

Viis kaardipakki raatsiksin ma veel osta, aga sellega kaasneks lõpuks ikkagi kiusatus varuda koju terve sari, sest tegelikult on kõik variandid huvitavad. Esialgu jääksid “seks ja tervis” kaardid siiski koos “Baila Date” kaartide ja vanamehe-eri mõistatustega meie sahtlisse, pole vaja, et lapsed liiga targaks saavad.

“Head Eesti …” sari on samuti huvitav ja hariv (välja arvatud need vanamehe mõistatused), olen sellestki valikust korduvalt tahtnud midagi soetada, aga põhjaga rahakoti tõttu on alati tulnud valik teha ja olen valinud midagi muud või üldse mitte midagi. Kui mitte enamat, siis “Head Eesti liitsõnamängud” kaardipakk tuleb küll kord koju.

Mõlemad väljatoodud sarjad on loodud koostöös oma ala asjatundjatega, mistõttu ma ei usu, et need on hooga loodud, pigem tasa ja targu, kuid valikuvõimalusi vaadates on Loovhool hea hoog sees olnud. Ma ei pea siin silmas ainult mainitud sarju, vaid üleüldse kogu valikut, mis on nii kirju, et oma lemmiku leiavad nii peerunaljade fännid kui ka folkloori austajad.

Mainin ära, et mulle lähevad nii peerunaljad kui ka rahvaluule peale, nii et ma ei liigita siin praegu kedagi ei halvemaks ega paremaks.

Kuidas end lõviks süüa

“Kes sulle putru pakkus” väljendit teavad vist kõik, ei? See on ainus, mis internetist kergelt leitav on, aga me kasutasime ja kasutame siiani ülbele, väga enesekindlale või julgele käitumisele viidates väljendeid “keegi on vist palju putru sööma hakanud” või “sõid hommikuks putru, jah”. On need tuttavad ütlemised? Kui ei, siis ilmselt on tegu kohaliku omaloominguga, mis on tuletatud ühest teisest tuntud väljendist ehk meil süüakse end lõviks.

EducatedTalkativeKiskadee-small

Puder on tegelikult väga hea hommikusöök ja see peaks küll kõigile teada olema, sest sellest räägitakse söögi alla ja söögi peale. Ka mina tean, et täisterahelvestest tehtud puder on parim hommikusöök, kuna see annab pikaks ajaks täiskõhutunde, kiirendab ainevahetust, aitab hoida veresuhkru taset kontrolli all, parandab immuunsust ja nii edasi, aga … hommikuks meeldib mulle siiski võileibu süüa. See eelistus tuleb vaid sellest, et tahan kohvi kõrvale midagi hammustada ja puder ei ole selleks parim variant, täisteraleivast tehtud võiku küll.

Lastele siiski teen vabadel hommikutel putrusid, aga tunnistan, et harvem kui võiks, kuigi kahe poisi arvates on sedagi liiga tihti. Nemad sööksid ainult mannaputru ja ma täitsa mõistan neid, sest minagi ei söönud varem midagi muud. Nüüd on mannapuder aga viimane, mille järele isu tunnen või mida ma lastele keedan. See muidugi ei tähenda, et lapsed seda üldse ei saa, oh ei, Silver on meil mannapudrumeister ja tuleb rõõmuga lastele vastu. Paraku on tema aastast ligi poole eemal ja lapsed peavad leppima siis teistsuguste putrudega.

Teistsuguseid putrusid oleme viimastel nädalatel saanud omajagu süüa, sest Helen saatis meile oma uued Helde sarja helbed, mida oleme siin mitmes erinevas vormis söönud, isegi kotlettidena. Helen Helde testijadTeaduslikult tõestatud tervislikkusega Helen Helde sarjas on neli erinevat varianti: jõhvika, kookose ja õunaga, õuna ja musta sõstraga, seemnete ja porgandiga, kõrvitsaseemnete ja vinnutatud lihaga. Nende hulgast on raske tõsta esile lemmikut, aga mulle tundub, et ühise arvamusena meeldis meile kõige vähem seemnete ja porgandiga puder. Mannapudrupoisid ei tahtnud seda üldse, Kolmas ja Neljas sõid, aga ei kiitnud ja mina ka juurde poleks soovinud. (Lugesin just, et Henryle meeldis see puder kõige enam, seega täiesti maitse asi.)

See-eest meeldisid lastele osaliselt seemnete ja porgandiga mitmeviljahelvestest tehtud kana-kodujuustukotletid, mille retsepti Heleni kodulehelt leidsin. Neid sõid ja kiitsid ka sõbrad, kuigi minu jaoks olid need alguses harjumatu maitsega ja seda ütlesin neilegi, et nad niisama viisakusest ei kiidaks. Seda nad ei teinud. Helen Helde kotletidMinu jaoks oli maitse alguses harjumatu tilli pärast, millega läksin ilmselt liiale, sest hakkisin hunniku otse taignasse, mitte ei mõõtnud retseptis olnud kogust välja. Järgmine kord oskan sellega arvestada ja järgmine kord tuleb veel samast pakist, kuigi olen juba teinud korra putru viiele ja korraliku koguse kotlette. Helbeid jagub veel. Helen Helde kotletid 2Helen Helde seemnete ja porgandiga mitmeviljahelbepudrus on odra ja kaera täisterahelbed, kõrvitsa-, päevalille- ja linaseemned, kuivatatud porganditükid, kaeraklii ja jahvatatud köömned. Viimast lugesin alles nüüd, ma isegi ei saanud aru, et pudrus köömned (mis siis et jahvatatud) sees on, kuigi mulle köömned ei meeldi.

Igas Helde pudrus on heldelt mineraalaineid ja vitamiine, seemnete ja porgandiga pudrus on enim esile tõstetud raud, mis vähendab väsimust ja kurnatust ning vitamiin B5, mis parandab vaimset võimekust.

Teises soolases pudrus, kõrvitsaseemnete ja vinnutatud lihaga variandis, on esile tõstetud immuunsüsteemi abistav vask ning närvisüsteemi ja südame normaalset talitlust toetav vitamiin B1. Selles mitmeviljahelbepudrus on kaera ja tatra täisterahelbed ning veel nimekiri lisandeid, mida muidu pudruhelvestes ei näe, aga mis on ilmselt seotud vinnutatud lihaga, nagu näiteks palsamiäädikas, suhkur ja maitseained. Maitseained pole sünteetilised ja kuna vinnutatud liha on segus isegi vähem kui kõrvitsaseemneid, siis nimetatud lisandite kogus on väga väike.

https://www.instagram.com/p/Bn9EGNUALZ2/?taken-by=kuussidrunit

Kõrvitsaseemnete ja vinnutatud lihaga puder meeldis meile kõigile ja see on ainus, mille paki oleme tühjaks söönud ning seda ainult pudruna, ei mingeid muid retsepte. Sööjateks olid ka mannapudrupoisid ja see juba tähendab midagi, sest tegu oli pudrunelikust ainsaga, mida nad päriselt sõid, mitte lihtsalt ei maitsenud ega nokkinud.

Ma olen muidugi varem ka palju kordi kaerahelbeputru peekonitükkidega teinud ja selline soolane kombo neile meeldib, nii et vinnutatud lihaga puder oli nende jaoks ehk veidi tuttavam maitse. Seda enam, et serveerisin seda koos köögiviljade ja “tšilli plahvatusega”, nagu meil tavaks. Selline toit on väga hea lõuna- või õhtusöök, valmib kiiresti ja maitseb hästi.

Köögiviljad ja tulised maitseained alati siiski ei aita, seemnete ja porgandiga pudruhelbeid ei muutnud need mannapudrupoiste jaoks söödavamaks, isegi halloweenilikust garneeringust ei olnud kasu, kuigi see neile väga meeldis.cofVäiksemad hindasid mu pudrunägusid kõrgelt, nemad sõid enda kausid tühjaks, mitte ei krõmpsutanud ainult köögivilju nagu vanemad vennad.

Igasugused kaunistused, näod, “tee suu lahti, lennuk tuleb” koolilaste puhul enam ei toimi, nii et neid paneb putrusid sööma ainult nälg või “annan 5 eurot, kui kausi tühjaks sööd”. Mingi piirini on millegi mittesöömine täiesti okei, sest keegi meist ei söö absoluutselt kõike. Mul tekib potis või ahjus valminud peki peale okserefleks, ma ei talu isegi väikest tükki tailiha küljes ega hakka mingi raha eest taluma. Krõbedaks praetud pekine peekon aga meeldib. Sama lugu on lastel putrudega, tuleb lihtsalt leida õige vorm ja süüa näiteks porgandiga putruhelbeid kotlettidena.

Kuna mind ei pane miski võbisevat pekki sööma, siis ei pane ma kunagi Esimest valiku ette, et söögu marju või surgu nälga, sest ta ilmselt surekski nälga. Talle pole pisikesest peale ükski mari meeldinud. Ta pidevalt maitseb mõnda, kui ma väga palun, aga alati ütleb koledate grimasside saatel, et talle ei maitse ja rohkem ei taha. Talle ei meeldi isegi maasikad ja viinamarjad, aga ta sööb vetruvat pekki … Absurdne.

Üks magusama alatooniga Helde mitmeviljahelbepuder sisaldab kuivatatud jõhvikaid, kookoshelbeid ja õunatükke ning ma teadsin juba eos, et seda Esimene ei söö, sest … jõhvikad! Talle muidugi ei istunud ka kaunistuseks lisatud külmutatud marjad, aga nende vahelt ühe lusikatäie putru maitsemiseks ikkagi võttis.Helen Helde jõhvikagaTalle ei maitsenud ja asi ei olnud ainult jõhvikates, vaid ka mahlastes õunatükkides, mis ülejäänud seltskonna arvates oli just kõige parem osa. Õunad talle muidu maitsevad, lihtsalt veidi pehmena pudru sees ei meeldinud.

Teised lapsed sõid isukalt ära nii külmutatud marjad (mida nad vahepeal juurdegi lisasid) kui ka pudru (seda siiski ühe erandiga, Teine vaid nokkis veidi putru). Mulle ka meeldis, kuigi magusa maitsega pudrud ei ole mu lemmikud. Puder ei olnud tegelikult eriti magus, maitsestasin vaid vähese koguse mee ja kaneeliga ning peale lisasin koos külmutatud marjadega kookoshelbeid. Helen Helde jõhvikaga 2Jõhvika, kookose ja õunaga mitmeviljahelbepudrus on kaera ja odra täisterahelbed, mineraalidest on esile tõstetud keha normaalseks talitluseks vajalikud mangaan ja vask. Kusjuures mangaani kogus on arvestatav, ühest portsjonist saab kolmveerand päevanormi kätte.

Õuna ja musta sõstraga pudrus on välja toodud normaalseks närvitalitluseks vajaliku magneesiumi ja luude jaoks olulise fosfori sisaldus. Ka see mitmeviljahelbepuder sisaldab kaera ja odra täisterahelbeid ning on tänu õunatükkidele mõnusalt mahlane. Helen Helde mustsõstragaMustsõstra maitset ma otseselt ei tundnud, aga kergelt lillaka värvuse annab mustsõstrajahu küll. Ka seda putru maitsestasin mee ja kaneeliga ning ütleksin, et mõlema õunatükkidega pudru sisse sobib kaneel ideaalselt, viib mõtted hetkeks õunakoogile. Sedasi fantaseerideks isegi sobiks puder kohvi kõrvale.

Putrusid ma paremusjärjestusse ei lisa, sest kolm neist maitsevad võrdselt hästi ja neljandaga saab teha häid kotlette, seega kõik neli leiavad edaspidigi koha meie toidulaual.

Lisaks kotlettidele leidsime midagi uut ja head ka küpsetiste näol. Heleni kodulehe retseptide alt leitud helbeküpsised ja muffinid:Helen Helde muffinid ja küpsisedMa tegin retseptides veidi muudatusi, sest mul ei olnud võtta küpsiste jaoks maapähklivõid ning muffinitesse ei tahtnud ma kohe kuidagi nisujahu ja 100 milliliitrit suhkrut ning rapsiõli lisada. Küpsised tulid väga head ka maapähklivõita, aga muffinitega pean veel veidi vaeva nägema, sest tehtud muudatustega ei ole need nii head olnud kui originaalilähedase retseptiga.

Muide, olen teinud muffineid kolm korda (lisaks korra putru) ja mul on endiselt pudruhelbeid veel veidi alles. Igatahes, esimesel korral ei asendanud ma peale rapsiõli midagi, kuid suhkrut lisasin poole vähem, tulemuseks olid magusalt maitsvad muffinid. Järgmisel korral kaotasin selle poolegi suhkrukoguse ning nisujahu asendasin kookosjahuga. Need muffinid tulid liiga kuivad ja üldse mitte magusad, aga olid siiski söödavad.

Kolmandal korral asendasin hapukoore kohvikoorega, lisaks varasematele asendustele kookosjahu ja kookosõliga läks suhkru asemel käiku kookossuhkur, nii et et kokku sai väga palju kookost ja tulemuseks olid endiselt kuivad, aga maitselt magusad muffinid. Kuivus ei olnud häiriv, sest jõime soojale muffinile külma piima peale ja sedasi oli kõik ideaalne. cofJõhvika, kookose ja õunatükkidega pudruhelvestest proovisin koos kookosjahu, -suhkru ja -õliga teha mingisuguseid kookospallikeste moodi asju, mis tulid ka kuivad, aga väga head. Pildil olevaid kookospalle ja -muffineid sõi ka sõbranna, kellele ütlesin, et need on lihtsalt mu katsetused, seega oli tal vaba voli ausat arvamust avaldada ja see oli sarnane minu omaga, talle meeldisid maitsed, aga küpsetised ise olid liiga kuivad. Kokkuvõttes tasub proovida omaloomingut teha ja küll ma enda omad lõpuks mahlasemaks ka saan.

Selliste alternatiividena täisterahelbeid tarbida on täitsa meeldiv, kui pudrud ei ole lemmikud, peaasi, et inimene tarbib kiudaineid, mida täisteratooted sisaldavad. Helen Helde helbed sisaldavad kõik kaerakliisid, mis on kaeratera kõige kiudainerikkam osa.

Kiudainetel on oluline roll seedetalitluses, mistõttu peaks eelistama täisteratoodetest putru, sest sageli sisaldab see rohkem kiudaineid kui täisteraleib või mis iganes muu toode. Inimene peaks sööma 25-35 grammi kiudaineid päevas, sest need:

  • korrastavad seedimist
  • suurendavad toidu mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde
  • aitavad säilitada normaalset kehakaalu
  • alandavad kolesteroolitaset
  • hoiavad veresuhkru tasakaalus
  • vähendavad II tüübi diabeeti ja käärsoolevähki haigestumise riski
  • aeglustavad süsivesikute imendumist ja väljutavad toksiine

Oluline on lisada, et kiudained seovad endasse vett, mistõttu tuleb päeva jooksul tarbida piisavas koguses vedelikku. Ma ise kipun veejoomist unustama, nii et see on praegu meeldetuletus ka mulle endale.

Täisteratoodete ainsaks plussiks ei ole kiudained, vaid need sisaldavad ka B-vitamiine, antioksüdante (sealhulgas E-vitamiini), süsivesikuid (mis tänu kiduainetele imenduvad aeglaselt ning annavad energiat pikaks ajaks) ja mineraalaineid.

Kuna hommikusöök on päeva kõige olulisem toidukord, siis on täisterahelvestest valmistatud puder selleks ideaalne variant. See täidab pikaks ajaks kõhtu ja sama kaua varustab keha energiaga, mis võimaldab koolis või tööl paremini keskenduda. Kui hommikul üldse mitte süüa, siis läheb keha glükoosivarude kallale, mille tagajärjel organismi efektiivsus väheneb ja tekivad keskendumishäired.

Mulle tundub, et just see ongi mõjutanud Esimese õpiefektiivsust, et ta hommikuti ei söö. Koolis on tal võimalik enne tunde putru süüa ja mannapudrupäevadel ta seda võimalust kasutab, aga muul ajal ei viitsi ta vist enam üldse sööklasse sisse astuda, vähemalt nii väidab Teine. Veel eemisel aastal sõi Esimene viilu leibagi, aga enam mitte ning tema keskendumine ja tähelepanu on koolis nii häiritud, et igal nädalal on päevikus uus märkus ja hinded on langenud.

Võib-olla on Esimese langenud õpiedukus ja hommikune mittesöömine kokkusattumus, võib-olla mitte, aga selle postituse kirjutamisega otsustasin, et pärast vaheaega ma lapsi enam söömata kooli ei lase ning hommikusöögiks hakkan põhiliselt putrusid tegema. Avastasin, et on olemas täistera-nisumanna, mis tähendab, et mannapudrupoistele saan edaspidi ka mannaputru teha. Tõenäoliselt see alguses ei maitse neile sama palju, aga neile ei maitsenud enne ka täisteramakaronid ja -spagetid ka, nüüd nad esimeste puhul enam ei virise ja teisi nõuavad juba ise, nii et küll ära harjuvad.

Minnes tagasi Helen Helde sarja putrude juurde, siis Facebookis loosin välja ühe pudrukohvri, et keegi teist saaks samuti uued pudrud (või kotletid ja muffinid) järele proovida. Laenan pudrukohvri pilti Heleni helveste Instagrami kontolt:

Soovitan Helenihelbed Instagrami kontot jälgida, sest nad loosivad sageli selliseid pudrukohvreid välja ja mõnikord koos nendega veel midagi. Lisaks on Heleni Instagrami kontol palju ilusaid pilte ja häid ideid, kuidas helbeid tarbida, ei pea seda ainult pudruna tegema. Sama kehtib Heleni Facebooki konto kohta, kus järgmine pudrukohver läheb juba pühapäeval esmaspäeval loosi.

Kuna hinna poolest on need pudrud lihtsamate variantidega võrreldes oluliselt kallimad, siis neljane pakk putrusid on juba väärt võit, annab üle kümne euro kokkuhoidu. (Praegu on Coopi kauplustes ühe helbekarbi soodushind säästukaardiga 2.65 eurot, tavahinnaks on e-poes märgitud 3.39 eurot.) Helde sarja helbeid ma kalliks siiski ei pea, sest pakist jagub ühele inimesele kümneks toidukorraks ja sedasi arvestades on üks toidukord isegi väga soodne.

See postitus on sündinud koostöös Heleni helvestega, aga omal algatusel lugesin ma putrude ja kiduainete väga palju infot, et seda tekstis edastada ning lõpptulemusena veensin ennastki rohkem putrusid tarbima. Ma ei lugenud midagi uut, aga suures koguses infot, mida varem jupihaaval olen lugenud, pani tõsiselt mõtlema sellele, kui oluline ikkagi hommikusöök on ja kuidas täisterahelvestest tehtud puder on hea algus päevale.

Tõstke käsi, kes jõudis samale mõttele.

Ps! Kui putru ei viitsi teha, siis tehke vähemalt üks täisteravõileibki. 

Ainsad maskid, mida teineteise ees kanname

Meil Silveriga on vedanud, sest me saame olla teineteise ees need, kes me päriselt oleme ja oleme saanud olla ka need, kes me tegelikult ei ole. Ma võin julgelt väita, et keegi ei tunne Silverit minust paremini ja vastupidi, keegi ei tunne mind paremini kui tema. Isegi meie vanemad mitte.

Me oleme näinud teineteise parimat ja halvimat – pole rohkem midagi, mida näidata või mitte näidata. Kui ma kirjutan, et ainsad maskid, mida teineteise ees kanname, on nahka hooldavad näomaskid, siis ma ei ütle seda niisama sõnakõlksuna, vaid sedasi ongi.

Turblissiga saunasTurblissi püsikliendid (kellel ei ole kunagi koos igav) saunas.

See oli vist augustis, kui Aubrey näomaskid kätte sain, aga need ei ole ikkagi päris need. Need ei ole halvad, aga need ei ole turbamaskid … Selline tunne, et kui korra oled turbamaski tunde kätte saanud, siis millegi muu juurde tagasi või edasi enam minna ei oska.

Kusjuures kui ma Vestige turbamaski esimest korda peale kandsin, siis ma ei saanud selle fenomenist aru, minu arvates oli turbamask vastikult mudane, määriv, ebamugav ja nii edasi. Kuna Vestige maksis varanduse, siis loomulikult kasutasime Silveriga selle lõpuni … ja harjusime turbamaskiga nii ära, et ostsin proovimiseks Turblissi ning Turblissi peale oleme mõlemad jäänud.

Ma olen siin ennegi neid korduvalt kiitnud ja kiidan ka täna, aga ma ei ole kunagi nendega koostööd teinud ega tee ka praegu, kuigi kauplesin teile välja testrid ja sooduskoodi, millega saate e-poes 20% allahindust. Mina oma turbamaske nii hea hinnaga ei saanud.

Ma ostsin kolm erinevat maski, sest rohkem lihtsalt ei raatsinud:

pinguldav180Bioaktiivne pinguldav ja toniseeriv näomask 180ml

Pinguldav ja toniseeriv mask on vist kolmas või juba neljas, mis käiku läheb, sest see tõepoolest ergutab, toniseerib, pinguldab ja sügavniisutab. Lisaks see stimuleerib kollageeni tootmist, vähendab vananemisilminguid,  kiirendab rakkude uuenemise protsessi ja taastab naha normaalse toimise, aga need on need, mida ma ei ole omal nahal tundnud või näinud.

Huvitav on see, et Turblissi kõige tavalisema näomaski puhul ei näinud ma maskijärgset punetust, kuigi kodulehel on see välja toodud. Pinguldava maski puhul nägin ma seda küll ning veel rohkem ja kauem näen seda probleemsele nahale mõeldud turbamaski kasutamise järel. Lisan postituse teises pooles pildi maskijärgsest punetusest, et keegi esimese kasutamise järel ära ei ehmuks ega arvaks, et mask liiga tegi.

probleemsele180.png

Bioaktiivne näomask probleemsele nahale 180ml

Probleemsele nahale mõeldud maski ei ole ma varem proovinud, aga kuna minu naha põhiprobleemiks on suured poorid, siis tegin läbi nädalase intensiivkuuri. Ütlen ausalt, et selle ajaga ei kadunud poorid kuskile, aga kuuri alguses nahal ilutsenud põletikulised ummistunud poorid “kuivasid” ära juba esimese maskitamise järel ning uusi pole asemele tulnud. Kodulehel soovitatakse seitsmepäevast kuuri intensiivse akne puhul ja usun, et sellise seisundi järel võib küll tulemus juba nädala pärast välja paista.

See, et mu poorid nädalaga poole väiksemaks ei ahenenud, ei tähenda, et ma maskiga rahul ei ole. Vastupidi, mulle tundub see veel efektiivsem kui pinguldav mask, mis siiani mu lemmik oli. See mask lausa lõhnab nii, et tunned, kuidas nahaprobleemid taanduvad. Lõhn on tugevalt antiseptiline ja mask ise intensiivne, isegi kergelt kõrvetav, aga minu tundlikku näonahka ei ärritanud ja seda lubab ka tooteinfo – sobib tundlikule nahale.

Lisaks lubab tooteinfo, et mask imendub sügavale nahakudedesse, kiirendab rakkude uuenemise protsessi, tasakaalustab rasueritust ning pindmist kuivust, leevendab psoriaasi ja ekseemi, ahendab poore ja parandab naha struktuuri, rahustab ärritunud nahka ja leevendab põletikku, on sügavpuhastav ja antibakteriaalne.

Ma olen toodet küll veel vähe kasutanud, aga mulle tundub, et see teeb kõike seda, mida lubab ja võiks tõesti leevendada ägedat aknet. Me oleme Silveriga kahasse teinud vähemalt 11 näomaski ja läinud on vähem kui veerand kogusest, seega julgen soovitada proovimise eesmärgil väikest purki (sooduskoodiga on hind 9.88 €), sellest jagub seitsmepäevaseks kuuriks ja kauemakski.

Kolmest erinevast Turblissi maskist, mida kasutanud olen, eristub see kõige enam. Välimuselt on need kõik muidugi ühesugused turbamudad, aga midagi on selles maskis enamat ja seda ei arva ilmselt ainult mina, sest see on saanud Anne&Stiili Ilulemmik 2014 ja Buduaari Lemmik 2016 tiitlid.

juuksed_kodukale.png

Bioaktiivne turbamask peanahale ja juustele 180ml

Ma olen siin ühe korra juuksemaskile tagasisidet andnud ja arvanud, et ma rohkem seda ei osta. Tegelikkuses jäi ikkagi kripeldama või jäi peanahk seda igatsema, igatahes on see toode mul nüüd teist korda olemas ja kaldun arvama, et viimaseks korraks see ei jää.

Seekord kasutan maski veidi säästlikumalt ja kannan seda märjale peanahale hõõrudes, mitte ei kata sellega niisama juukseid/peanahka. Tänu sellele olen raatsinud lühikese aja jooksul korduvalt maskitada … Ja ma jäin nüüd just mõttele, et millal mul viimati pea sügeles.

Järelikult toimib, ärritus on vähenenud ja psoriaas on ka päris kindlasti märkimisväärselt taandunud, aga ma alles hakkasin seda uuesti kasutama, seega õiged tulemused alles tulevad.

Koduleht lubab, et juuksemask vähendab ärritust ja ketendust, leevendab posiraasi, sügavpuhastab, tasakaalustab ja niisutab ning stimuleerib juuste kasvu. Kõige mugavam on seda kindlasti poisipeaga (või üldse kiilakana) kasutada, saab hakkama ka pikkade juustega, aga väga paksudega läheks ilmselt raskeks, sest see tuleb ikkagi kuidagi peanahale saada ja seda võimalikult väikeses koguses, et purgist jaguks rohkem kui mõneks korraks.

Juustele ja peanahale mõeldud mask hõõrutakse märgadesse juustesse, kuhu see jäetakse kuni 20 minutiks. Selle ajaga ei kuiva juuksed ega peanahk ära, kui vannimüts on peas (ja samal ajal veel higistad saunalaval), aga näomaskid kuivavad juba paari minutiga ja seda tuleb vältida. Turbamaski puhul on selle niiskena hoidmine väga oluline, muidu see lihtsalt ei toimi, vaid ainult kuivatab nahka.IMG_9589 2Ühe tellimusega tuli kampaania raames kaasa Turblissi rabatooniku väike tester, mille sisu on ammu otsas ja veega asendatud, sest selle pihusti on maski niisutamiseks ideaalne. Rabatooniku enda puhul jäin ma pigem neutraalseks, mul oli seda muidugi ainult 50 ml, seega pikka kogemust ei ole. Rabatooniku näol on samuti tegu auhinnatud tootega – Iluguru Iluteemant 2016 parima kvaliteetkosmeetikatootena.

Ma alguses mõtlesin, et mis rabatoonik … vesi nagu vesi ikka. Tegelikult on rabavesi ikkagi midagi enamat, kopeerin lõigu ühest Maa Elu artiklist: Rabavesi on eriline, selles kasvavad samblad moodustavad filtri, mis kurnab vee hästi puhtaks. Rabaveega on hea loputada juukseid ja keha, see jätab puhta ja mõnusa tunde, selles on palju aineid, mis rahustavad, desinfitseerivad ja toidavad nahka, aitavad leevendada psoriaasi ja teisi nahahaigusi. Rabavees peaaegu puuduvad haigusi tekitavad bakterid ja mikroobid. Kuna rabavesi on küllalt happeline – pH on 3, on see puhastav ja nakkusevastane. 

Ma olen näomaske hoidnud enamasti 10 minutit peal, selle duši all maha pesnud, sest kraanikausi kohal on seda egamugav teha, ja siis järgmised 30-40 minutit selline välja näinud:turblissMa ei pea vist ütlema, et vahetult enne välja minemist ei tasu turbamaski teha.

Kokkuvõttes oleme Turblissi valikust kasutanud nelja erinevat näomaski, lisaks eelnevalt mainitutele on Silveril olnud ka Bioaktiivne näomask meestele, mida müüakse ainul väikeses purgis. Ostsin talle kaks purgikest ja ta kasutas mõlemad ära, meeldisid. Kusjuures meestele mõeldud näomask ei pannud tal nägu punetama, samuti ei teinud seda puhas turbamask, aga teised kaks näomaski küll.

Lisaks näomaskidele olen soetanud juuksemaski ja saanud proovida väikest kogust rabavett, aga tootevalik on neil palju laiem. Viimane kord tahtsin soetada veel maskipintsli, aga seda ei olnud siis ega ole ka praegu saadaval. Järgmisena kavatsen poorvida 24k kullaga turbamaski, mida müüakse samuti ainult väikestes purkides, aga seda jagub siis väga mitmeks korraks. Tegu on taas tunnustatud tootega, mis on saanud Iluguru Iluteemant 2017 tiitli parima looduskosmeetikatootena ja mis lubab siluda olemasolevaid kortse, aeglustada kollageeni vähenemise protsessi, kiirendada naharakkude ainevahetust, vähendada vastuvõtlikkust põletikele ja allergiatele, suurendada fibroplastides elastiini tootmist (mida iganes see ei tähendaks), helendada pigmendilaike, leevendada aknet ja psoriaasi ning annab nahale kauni sära.

Kulla sarjas on veel sära andev rabavesi, mis on Buduaari Lemmik 2016 ja Iluteemant 2018 parima looduskosmeetikatootena. See on ka toode, mida tahaksin proovida, aga mis minu jaoks jääb taskukohasest hinnaklassist juba välja.

Auhinnatud toodete hulgas on veel Klaar sarja kuuluv Spot Stop Pimple Repair eliksiir ehk maakeeli punnivedelik, see on Buduaari Lemmik 2018 parima looduskosmeetika näohooldustootena. Ma olen selle vedeliku kohta mitmest kohast väga head tagasisidet lugenud ja isegi mõelnud, et võiksin omal nahal proovida, aga nagu ikka, ei ole raatsinud.

Ma kogu tootevalikut ei hakka siin välja tooma, tõstsin esile rohkem need, mis mind ennast huvitavad, aga kellelegi võib huvi pakkuda veel sügavniisutav näoõli, mis on kodulehel 50% soodsam, sest see aegub novembris (kuid sobib kasutamiseks kauem). Sooduskoodiga läheb hinnast veel 20% maha, nii et hea võimalus see näoõli ära proovida.

Sooduskoodist rääkides, siis selleks on taas sidrun ja see annab kuni oktoobri lõpuni ostukorvile 20% soodustust!

Soovitan jälgida Turblissi Facebooki lehte, sest nad on ennegi müünud aeguvaid tooteid poolmuidu ja mitu korda aastas teevad sooduspäevi, kus kogu kaup on e-poes 20-30% soodsam, kohapeal isegi kuni 35%. Ma viimase 25% suuruse soodustuse magasin maha, sest olin sel ajal Türgis, aga võimalik, et kasutan nüüd enda sooduskoodi, et ikkagi see kullaga mask ära proovida …

Turblissil on väljas veel uued monodoosid näomaskide proovimiseks, aga ma ei soovita neid, kui varasem turbamaski kogemus puudub. Pärast mõtled sarnaselt minuga, et jube plöga, mida ebamugav kasutada ja rohkem ei proovigi, aga kui ostad esialgu kasvõi väikese purgiga soovitud näomaski, siis kasutad selle lõpuni ja harjud nii ära, et tahad veel. Turbliss monodoosidKes ei ole Turblissi maske üldse proovinud, siis mul on välja jagada kolm komplekti monodoose, kus on Bioaktiivne turbamask igale nahatüübile (olen kasutanud), Sügavniisutav turbamask (ei ole kasutanud) ja Bioaktiivne näomask probleemsele nahale (soovitan).

Kaks komplekti loosin välja Facebookis, ühe siin, et oleks võimalus ka neil, kes Facebooki ei kasuta. Anna lihtsalt kommenteerides märku, kui soovid Turblissi maske proovida. Komplektid jagan laiali järgmisel neljapäeval, 18. oktoobril, siis on lootust, et laupäevaks ehk saunapäevaks on maskid kohal.

18. okt: Postituse kommenteerijate vahel loosi läinud monodooside komplekti võitis Siiri E, palju õnne!

Ärge siis unustage, et kui loosiõnn ei naerata, siis sooduskood sidrun kehtib kuu lõpuni.

Jaa … lõpetuseks üks maskivaba pilt kahest sidrunist:
Sidrunid