Järgmiseks presidendiks puhas eestlane või naine?

Kui räägime puhtast eestlasest, siis peame silmas inimest, kellel on kahvatu nahk, sinakashallid silmad, kartulikoorekarva juuksed ja kes kannab nime Lembit, Ülo, Salme või Miina. Kui tahame endale eestlasest presidenti, siis tuleks presidendi valimise seadusesse lisada tulevase presidendi välimääraja ja lubatud nimed, et vältida seda, et ametisse astub näiteks Konstantin.

Konstantin on ilus tugev mehenimi küll, aga see pole traditsiooniline eesti nimi, erinevalt Voldemarist, kes oli Konstantini vend, nagu ka Peeter ja Nikolai. Ilmselt valis pooled nimed isa Jakob ja pooled ema Olga, kelles ei voolanud puhas eesti veri. Konstantin Päts sündis Eestis, aga tema nimi, tume pea ja tumedad silmad ei iseloomustanud teda kui eestlast. Kuid temast sai esimene Eesti president.

Ka järgmisel presidendil oli (enne hallipäiseks muutumist) tume pea ja helepruunid silmad ning ema poolt voolas temas veidi rootsi verd. Lennart Meri isa töötas diplomaadina, seetõttu möödus tema lapsepõlv peamiselt välismaal, haridust omandas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja pärast küüditamist ka Venemaal. Kuna praegusele presidendile on välismaal elatud aastaid ette heidetud, siis tekib ka Lennart Meri puhul küsimus, kas ta oli ikka õige kandidaat, kui ei õppinud tähestikku Eesti koolis.

Kuigi Arnold Rüütlile ei saa vanemate tausta või välismaal veedetud aega ette heita, siis kartulikoorekarva juuste ja sinakashallide silmade puudumist küll. Iroonilisel kombel on need ainsana olemas Toomas Hendrik Ilvesel, kes ei ole Eestis sündinud ega kasvanud, kelle ema sündis Leningradis ja kelles voolab vanaema poolt karaiimi verd.

Kui nende presidentide kõrvale asetada Eestis sündinud, kasvanud ja õppinud Marina Kaljurand, kelle isa on lätlane ja ema Narvas sündinud venelane, siis ütleksin, et teda eristab teistest vaid see, et ta on naine.

Saan aru, et konservatiivse rahvaerakonna missioon on Eesti rahvuslike väärtuste ja huvide kaitse ning nemad tahaksid näha riigi eesotsas esimest korda puhast eestlast, aga selleks tuleks alustada eestlaste puhtana hoidmisest. Tuleks muuta perekonnaseadust ja lubada abielu ainult nende erisooliste inimeste vahel, kelle esivanemad on Eestis sündinud ning keda iseloomustavad sinakashallid silmad ja kartulikoorekarva juuksed. Samal ajal tuleks üle vaadata nimeseadus, mis lubaks anda sinakashallide silmadega lapsele vaid eestipärase nime. Ja selleks, et teised EKRE eestluse säilitamise soovi tõsiselt võtaksid, peaksid ekrelased üle vaatama ka oma erakonna liikmed ja eemaldama sealt kõik, kelle ajalugu, välimus või keeleoskus ei ole vastavuses puhta eestlase iseloomustusega. Viimast ilmselt ei juhtu, sest siis ei jääks erakonda suurt kedagi alles.

Kuna keeruline ajalugu ei ole võimaldanud hoida meie verd puhtana, siis sellega tuleks arvestada ka presidendi valimisel, ja nagu näha, ongi seda tehtud. Küll ei ole varem valitud naispresidenti ja nüüd on aeg selleks küps.

Tegu on 30. aprillil Virumaa Teatajas ilmunud kolumniga.

4 thoughts on “Järgmiseks presidendiks puhas eestlane või naine?

  1. oi, oi, K.Pätsi elulooga oleksid võinud küll enne natuke tutvuda, praegu see lahmimine, et Olga nimi tähendab automaatselt mitte-eestlast, jätab väga pinnapealse suhtumise mulje!

    1. Ma pole kirjutanud, et Olga oli mitte-eestlane! Ja seda, et temas ei voolanud nii öelda puhas Eesti veri, ei järeldanud ma automaatselt nime põhjal, vaid tutvusingi elulooga ja toetusin ka lapselapselapselapselapse sõnadele, et tõenäoliselt oli Olga vene päritolu. Olga oli küll eestlane, lihtsalt mitte puhtavereline.

  2. Väga hästi kirjutatud artikkel! Ei mina nende Ekrelaste fenomenist aru saa, minu arust nad lihtsalt loobivad suvaliselt igasugu üleolevaid kommentaare erinevate vähemuste kohta, et siis neid hiljem mujal eitada. Kohati täiesti tülgastav!

    1. Aitäh! Ei saa ka mina sellest fenomenist aru, kuni EKREni ma ei osanud arvata, et Keskerakonnast saaks midagi veel hullemat olla, aga näe, saab. :/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga