Ma ei peaks praegu siin olema …

… sest nii palju on teha. Näiteks on mu selja taga praegu selline vaatepilt:IMG_5218See on muidugi juba veidi parem vaatepilt võrreldes varasemaga. IMG_5215Nüüd on kottidesse sorteeritud Kolmandale ja Neljandale väikeseks jäänud riided, neile veel suured riided, kõigi nelja poolt lõpuni kantud riided, mis lähevad maveeleiteakuhu, vanaemade juurest koju tassitud riided, mis nende juurde tagasi lähevad ja siis veel igas suuruses veidi plekilisi riideid maale trööpamiseks. Ikka päris maale siis. Sinna, kus on reaalne võimalus tõmmata oma riided lõhki, teha need õliseks ja kakaseks. Päris kakaseks. Ma siin augusti lõpus ühe nädala karjatasin ema kanu, kuni tema ise koolis oli, ja ma trööpasin oma mugavad roosad kodupüksid nii ära, et need läksid kaltsu. Laste riietega juhtub kaltsuks muutumist maal omajagu, sinna midagi peale plekiliste riiete väga selga panna ei raatsigi.

Vaiba peal on rivis veel 16 üksikut sokki. 16! Kõige parem on see, et neid oli alguses 14 ja otsimise peale leidsin mõne paarilised isegi üles, aga paraku tuli otsimise käigus ka veel paariliseta sokke välja ja kokkuvõttes arv ikkagi ainult kasvas.

Sorteerimistöö ei ole veel päris lõpuni viidud, see suurem hunnik tuleb omakorda kaheks jagada ja ülejäänud suured riided sealt välja noppida ning oma aega ootama jätta. Aga sellega pole nii kiiret, nagunii jääb kogu see kupatus mõneks ajaks elutuppa, sest väikestel praegu oma tuba ega riidekappi ei ole. Seal on ainult kuivava värviga mööbel, värvimist ootav mööbel ja uusi omanikke ootav mööbel. Keegi kunagi kirjutas, et kui hakkan Suwemi asju müüma, siis andku ma teada, aga ma ei leia seda kommentaari enam üles. Igatahes läheb nüüd müüki kaks Suwemi voodit ja riidekapp. Riidekappe on ka kaks, aga ühe viin maale trööpamisriiete jaoks. Kes tahab riidekappi, see saab valida kahe kapi vahel, ühel on uksed rohkem vatti saanud, teisel jälle üks nurk kassi poolt nahka pandud.

IMG_5223Meil vist ei olegi ühtegi sellist mööblieset, millel oleksid nurgad terved. Päris nii hullus seisus ka kõik ei ole, aga pea igal võimalikul mööblinurgal on hambajäljed sees. Ka sellel teisel riidekapil, lihtsalt leebemal kujul. Ka puidust kapinupud, nari redel ja avatud sahtlite nurgad on oma osa saanud. Võiks arvata, et see on meie vähe rumalama kassi käte hambatöö, aga ei, see laastamistöö on tehtud ainult Ruubi poolt. See on tema viis välja näidata, et tal on kõht tühi ja krõbinaid ta ei taha. Lõpuks ikkagi sööb krõbinaid ka, sest ta juba teab, et pehmet toitu saab ta ainult hommikusöögiks, aga kui see hommikusöök hilineb, siis leitakse taas mööblinurk, mida järada.

Ühesõnaga on väikeste tuba praegu selline, või vähemalt eile oli:IMG_5206Ja nende vana voodi ning riidekapid on mul tegelikult väga ees, nii et nendest tahaks lähiajal lahti saada, sest uus ja suurem nari on koos uue ja suurema riidekapiga esikus ootamas ning mul oleks värvimiseks ka ruumi juurde vaja, sest uus riidekapp saab ka kohe uue kuue.

Ma hea meelega annaks mööbli niisama ära, aga paraku annab uue mööbli ostmine eelarves tunda ja tahaksin seda auku veidi lappida. Kellel on puudu üks või kaks 70×155 mõõdus voodit koos madratsi(te)ga, siis meil on need üle 110 € eest ehk 55 € voodi. Madratsid on pildil veidi kõveras, sest pesin katted ära ja need ei läinud taas hästi peale. Kasutamise käigus võtavad madratsid oma õige kuju tagasi, kogemused olemas. IMG_5220Tegelikult need päris nii teineteise peale ei käi, vist olid mõeldud siia ka vahejupid. Kui mitte, siis vähemalt redel küll, aga Suwem läks juba mõnda aega tagasi pankrotti ja meil jäid lisad ostmata. Voodid ei näe välja nagu uued, pehmel männipuidul ikka kasutamisjälgi on, aga kleepse, vildikakriipse ja muud sellist pole. Kaasa võin anda ka enda kokkuklopsitud mänguasjakastid, mis voodi all paistavad.

Riidekapi annan samuti 55 € eest ära, sinised nupud saab asendada kollastega. (Kapp müüdud!) IMG_5182Uste taga on 4 pikka riiulit ja pikk riidepuutoru. Kapi kõrgus on äkki 150 cm, laius 85 ja sügavus 40.

Veidi puidupahtlid ja värvi ning mööbel saab hoopis uue ilme. Suwemi kummut on tänase päevaga mu silme all hoopis teist nägu läinud ja ma juba ootan lõpptulemuse nägemist ning jagamist.

Ahjaa, lisaks kahele voodile ja kapile pakun veel kahekohalist nahkdiivanit 100 € eest. IMG_5169Ja see ei ole veel kõik! 125 € eest võite Kettler Axos Cross P (crosstraineri) ka minema viia. Mitte, et ma seda ei kasutaks. Kasutaksin ikka, alles mõned päevad tagasi sõtkusin sellel tunnikese, aga varsti tulevad jõulud ja meil pole kuuske kuskile panna. Ühesõnaga meil lihtsalt pole selle masina jaoks ruumi. Üritasin küll magamistoas mööblit ringi paigutada ja seda sinna mahutada, aga ei sobinud nii ega naa ja pool päeva kestnud mööbeldamine lõppes sellega, et kõik asjad olid tagasi oma vanadel kohtadel.

Kes tahab millegi kohta lisainfot või kohe ostusoovi avaldada, siis kirjutage Facebooki või kuussidrunit@gmail.com.

Diivan läheb ka minema ruumipuuduse tõttu. Praegu on see elutoas jalus, oma vanal kohal see olla ei saa, sest seal on kõik see uus mööbel. Okei, mitte kõik, üks madratsirull ja paar väiksemat pakki on veel nurga taga peidus. IMG_5219Selle uue mööbli hulgas on ka suur lükandustega riidekapp, mis jääbki sinna. Loodetavasti mitte karbi sees, aga enne, kui selle saab kokku panna, tuleb sein ära värvida, nii et seda hullumaja jagub siin kauemaks. Kõige hullem seis on minu toas, sest lapsed peavad kuskil ju magama ka. Üks magab minu kaisus, teine põrandal oma uue madratsi peal ning kõik nende toa muu tavaar, mis ei käi riidekapis, on laotatud minu tuppa vabale põrandapinnale. Ma seda olukorda ei julge üldse näidatagi. Suurte poiste tuba pole ka paremas seisus, seal oli alles 46 paari jalanõusid, mis said puhtaks pestud ja GoGoNanoga üle tehtud. Pooled nendest jalanõudest on endiselt seal ja ootavad oma kohta uues esikukapis, mille mõte ongi leevendada ruumipuudust.

Meil on vähemalt 100 paari jalanõusid ja võib-olla ka sama palju erinevaid üleriideid. Igatahes ei mahu need panipaika koos kuivati, tööriistade, kassimajanduse ja kõige muuga ära. Tagatipuks ronivad kassid mööda riideid üles riiuli peale, päris mitu jopet on nende poolt juba sõelapõhjaks ronitud, nii et kapp on hädavajalik.

Igaks juhuks selgitan, miks meil jalatseid ja üleriideid nii palju on. Üks põhjus on muidugi see, et mu kaalunumber on nii palju kõikunud, et mulle endale on mitmes suuruses riideid. Osad ei lähe praegu selga, aga ma ei loobu neist, küll need ükskord jälle lähevad. Peamine põhjus on siiski see, et lapsed on suuruses 98/104-140 ja nende jalad on suuruses 27-34, see tähendab, et meil on riideid ja jalanõusid kaheksas erinevas suuruses, pooled lihtsalt seisavad ja ootavad oma aega. Tegelikult on ka nende hulgas juba väikeseks jäänud asju, aga nende sorteerimiseni jõuan alles siis, kui kapp on seinas ja riiulid sees.

Ühesõnaga ma vist juba ütlesin, et mul on siin praegu paras hullumaja ning ma ei peaks leidma aega blogimiseks, aga ma siiski võtsin selle aja. Riided mu selja tagant nagunii kuskile ei kao, värvida ma praegu ei saa, sest viimane kiht alles kuivab ja pole ruumi, et järgmised asjad ette võtta. Oma toas ma ka midagi teha ei saa, sest väikesed magavad. Muidugi võiksin õppida või kohustuslikku kirjandust lugeda, aga sellel nädalal ma veel enda koolile ei keskendu. Katsun kodus veidigi olukorda kontrolli alla saada ja harjun alles sellega, et mul nüüd kaks koolilast, kes alles ise harjuvad (taas) koolieluga. Üritan sellest mingi hetk eraldi postituse kirjutada.

Keset seda hullumaja andis ka autol juhiukse klaasitõstuk otsad. Kolmapäeva hommikul lasin akna alla ja üles tagasi see enam ei tulnud, jõudis vaid poole peale ja siis kukkus ukse sisse. Nii et auk eelarves kasvab veel, sest ainuüksi uus (kasutatud) süsteem läheb maksma 105 €, päris uus oleks läinud maksma 240 €. Loodetavasti tööraha päris sellise summani ei küündi, aga mine tea. Homme (tegelikult juba täna, kui kellaaega vaadata), saan auto kätte, loodetavasti ei tule arve siis suure üllatusena. Naljakas on see, et vanal Voyageril jamas mootor ja aken mõnikord ei avanenud, eriti külmaga, või oli see just soojaga, ei mäleta enam. Uuel siis hoopis teisiti, aken avanes ja jäigi lahti. Ühegi teise autoga ei ole meil kumbagi muret esinenud.

Kolmapäeval sain oma uued baleriinad ka kätte, kõndisin nendega mõned sammud, üks oli jalas nii mugav ja teine mitte nii väga …baleriinadÕnneks oli mugavam variant just see, mille ma valisin ja teine sobiv king peaks olema kuskil Rakvere Weekendis. Kui just keegi teine ei saanud samasugust paari.

Veel sain kolmapäeval vereproovi tulemused teada ja mu ferritiini näit oli endiselt alla 10. Seekord küll juba 9 millegagi, aasta alguses oli veel 5,9. Hemoglobiin võiks ka veidi kõrgem olla, selle number oli 114. Lisaks pidavat ka punaseid vereliblesid vähe olema. Mis seal ikka, sööme jälle rauda edasi, sest muidu tekib aneemia. Kui viimased 10 aastat on mul lisarauata alati näidud korrast ära, siis kas see juba polegi aneemia?

Veel vereproovidest, siis 10 päeva tagasi võeti vereproov kasvajamarkerite määramiseks seoses leitud munasarjatsüstiga. See oli õnneks korras, aga mu käsi pole sellest vereproovi võtmisest siiani korda saanud. Kui nõel välja võeti, siis mitte sama teed, kust see sisse läks, vaid tõmmati hoopis nurga all välja ning nõel lõhkus käe sees midagi ära. Valusööst oli korralik, aga see oli vaid hetkeline ja ma ei pööranud sellele tähelepanu. Kui need kohustuslikud 5 minutit ja natuke peale ukse taga istusin, siis tundsin küll, et käsi tulitab veidi, aga endiselt ei teinud sellest numbrit. Kui ma autosse istudes ei saanud kätt sirgeks ajada, siis arvasin, et plaaster on halvasti peal ja kisub valusalt nahka, aga pool tundi hiljem vanemate juurde jõudes oli juba selge, et plaaster pole milleski süüdi, mu käsi oligi valus. Oli liigutades valus, katsudes valus ja ka silmnähtavalt paistes. Sinikaid ei olnud, oli vaid üks pisike verevalum naaberveeni peal, aga see ei olnud valus, see koht oli torkekohast vasakul ja kõik, mis jäi vasakule, oli valutu. Kõik, mis jäi aga paremale, oli paistes ja valus. Järgmisel päeval soolatüükaid külmutama minnes näitasin pereõle oma käe ka ette, too arvas, et närv sai haiget, pani käele mingi mähise ümber ja soovitas Lioton 1000 geeli peale määrida. Kolm päeva hiljem hakkas sinikas välja tulema.sinikas.jpgPaistetus on nüüd kadunud, vähemalt suurem osa sellest, midagi on veel alles, valusaid kohti kompides on nahaalune kuidagi vesine, pehme. Peened lillad veresooned endiselt paistavad, aga sinikad on kadumas. Valu on veel alles. Vahepeal oli tegelikult täitsa hea. Võimalik, et tegin ise kuidagi käele liiga, aga midagi rasket ma otseselt tassinud ei ole. Olen üritanud, mitte teadlikult, lihtsalt vahetanud näiteks kätt poekotti kandes ja siis kohe aru saanud, et see käsi raskust ei kannata, nii et väga polegi saanud üle pingutada. Tegutsedes on käsi kõik need 10 päeva tunda andnud, aga vahepeal lihtsalt niisama olles ei tuletanud käsi end üldse meelde. Nüüd tuletab. Valutab, on katsudes valus, on kuskile toetades valus, on vale liigutuse järel eriti valus ja see valu läheb aeglaselt üle. Öösel näiteks külge keerates ja korra käele toetudes ei leia enam käele kohe sobivat asendit, sisse jääb krampivalule sarnanev valu, lihtsalt ilma krambita. 10 päeva ei ole ma saanud kätt tavapäraselt kasutada, aga positiivne on vähemalt see, et verd võeti vasakust käest, mida minul on väga harva ette tulnud.

Minnes tagasi selle viimase vereproovi juurde, siis lasin mõõta ka kolesterooli, kuna mul on silmadesse tekkinud pincuecula(d?)Need on siis rasvatilga sarnased moodustised, mis võivad olla tingitud kõrgest kolesteroolitasemest. Minul pidi kolesterooliga kõik väga heas korras olema, numbritest küll ei räägitud ja need mulle nagunii midagi ei ütleks ka, aga vähemalt tean, et minu rasvatilgad on lihtsalt kosmeetiline probleem.

Kindlasti oleks mul veel millestki kirjutada, aga kuivati on nüüdseks lõpetanud ja ma pean vara ärkama, nii et nende rasvatilkadega panengi postitusele punkti.

16 thoughts on “Ma ei peaks praegu siin olema …

    1. Ma veel ei tea. Teeb küll seda, mida lubab, hülgab vett ja mustust, aga kaua kestab, seda ma ei oska öelda, ma olen siin alles kaks nädalat katsetanud. Proovi pärast paningi oma valged tennised praegu kraanivee alla ning pealt jäid need täiesti kuivaks, toime on endiselt tugev, aga päris kummikuks ikka ei muuda, vesi tuleb talla ja riide vahelt kolinal sisse. Aga mu eesmärk ei olnud ka need kummikuks muuta, vaid lihtsalt tahan, et need oleks kauem valged. 🙂

  1. Nii tore oli sinust üle pika aja kuulda!

    Riiete-jalatsite sorteerimine on paras hullumaja isegi kahe lapsega, nii et sulle võib vabalt medali anda 😛

    Autoteemale elan ka kaasa, mul juhtus aasta alguses TÄPSELT sama asi… Ainult et siis oli ilm nii külm, et aken ei saanud ööseks lahti jääda ja oli reede õhtu, mis tähendas, et remonti viia ka ei saanud – Abikaasa pidi sõitma üsna kaugele sõbra juurde, et saaks auto ööseks garaaži panna. Järgmisel päeval said kuidagi ukse sisemise poole küljest ära kruvitud, klaasi üles tõstetud ja puutükid hoidsid seda paigas miski mitu nädalat kuni kuu, kuni LÕPUKS viitsis keegi selle ära parandada. Uus mehhanism maksis meil iseenesest alla 10€, aga esimese ostetu suutis Abikaasa ära kaotada, ostsime siis uue. Ja kui ma õigesti mäletan, siis paika said nad selle sõpradega ise, st tööraha maksma ei pidanud. Nii et see ei läinudki lõppkokkuvõttes rahaliselt kulukaks, ainult närvid ja aeg…

    Aga auto teemat ma pean vist kohe praegu oma blogis jätkama, sest see on ikka fantastiline, mis meil siin vahepeal juhtunud on.

    1. Mul läks sellevõrra paremini jah, et vihma ega lund ei sadanud, auto sai lahtise aknaga paar tundi maja ees seista ja siis sain juba remonditöökotta ära viia. Varuosa see eest maksab hingehinda ja saada seda kergelt pole. Tegin ka ise üleeile varuosapäringu ja ma ei saanud ühtegi pakkumist ning Ladu24 poolt vastati, et nende lehel olev 70-eurone uus tõstuk on tegelikult vana mudeli oma ega sobi ilmselt uuele. Remonditöökojas ka vangutati pead, et uurivad asjad, aga ei luba midagi, et nende Voyageride varuosadega on nagu on. 😀

      Aga ma ei kurda, auto on meid 17 000 kilomeetrit truult teeninud ja mul ei ole selle auto kohta mingit pikka postitust kirja panna. Eelmise kohta oleks saanud esimese 17 000 kilomeetri peale neid mitu kirjutada. 😀

      Ja medali võtan kenasti vastu! Kui kaks korda aastas riietes ja jalanõudes inventuuri teen, siis mõtlen küll, et jumal tänatud, et meil ei ole 10-18 last nagu päris suurperedel. Ma ei kujuta ette, kuhu nemad oma asjad panevad.

      1. Seda ka, et süüdistan juhtunus Silverit. Tema ütles vaid mõned päevad varem, et vihkab seda autot. Nagu auto oleks olnud süüdi, et ta unustas JÄLLE võtmed ette ja et uksed läksid lukku ning ainsana jäi avatuks tagaluuk, mille kaudu ta pidi sisse ronima. 😀

  2. Lõpuni kantud lasteriideid kasutaks ehk mõni kaltsuvaibakuduja? Lasteriided on tavaliselt vahvad värvilised ja hirmus kahju on kaltsukatel seisma jäänud, aga tegelikult veel kantavaid riideid vaibamaterjaliks lõigata, auklikke särke ja lõhkiseid pükste ribastades on hoopis parem tunne. Huvituksin ise, aga elan teises Eesti otsas. 🙁

    1. Meil on üks kaltsuvaibatädi olemas, kellele lõpuni kasutatud asjad lähevad, aga ta lasteriideid väga ei taha, pidavat olema vist tüütu lõigata ja õmmelda või ma ei tea, kuidas ribasid vaipade jaoks tehakse. Igatahes ta eelistab suuremaid riideesemeid.

      Ma nägin mingi aeg poole silmaga uudistes mingit tehast, kus liinide peal liikus riidepuru ja ma sain aru, et need on kuskilt purustajast läbi käinud rõivad, millest saab teha uuesti suure rulli riiet. Googeldades ma praegu selle kohta midagi ei leidnud, nii et võimalik, et sain valesti aru, ma väga ei süvenenud ka, aga kui selline koht ongi kuskil olemas, siis ma hea meelega saadaks asjad sinna.

  3. Mina viin kõik vanad tekstiilid, isegi vanad aluspüksid ja põrandalapid poodi tagasi, näiteks HMil, Hemtexil, Zaral jt on süsteem, et kotitäie kaltsude eest saad sooduskupongi. Kuna aluspesu ja vajalikud asjas ostan pubekatele enamasti nagunii HMist, sobib mulle see diil ülihästi!

  4. Meie koeral on kombeks üksinda kodus nurki närida. Õnneks mitte kõiki ja suhteliselt harva aga piisavalt, et ärritab. Igatahes ostsime loomapoest sprey mis on täiega kibe ja pihustan aegajalt kõik võimalikud kohad üle. Tasub proovida.

  5. Meil vallas on jäätmejaamas võimalik lõpunikantud jalanõusid, riideid ära anda. Aga mulle tundus, et sealt lähevad edasi põletusse, niiet kui kuskil on mingi koht, kus nende riietega midagi asist veel ette võetakse, siis ilmselt tasub sinna viia.

  6. Hei,
    mina olin see, kes kunagi tundis huvi Suwemi mööbli vastu :). Aga me leidsime ise juba vahepeal nari ja poisid kasvavad hirmsa kiirusega, et kardan et meilegi on 155 pikkusega voodi varsti väike :(.
    H&M võtab vastu riideid oma poodides ja iga koti eest saad 10% kupongi, nemad teevad seal ka peenikeseks ja püüavad oma jalajälge vähendada – mina viin sinna :).
    Mind hakkas ka täitsa GoGoNano huvitama 🙂
    Tõesti tore sinust jälle kuulda ja ootan juba järgmist postitust 😉

  7. Nii tore üle pika aja lugeda!;) Juhuuu!

    Aga “ribadeks” kantud riietest ka seda, et kui läheduses on kunstikooli, siis seal ilmselt õpetajad oleks rõõmsad kaltsuks võetavate materjalide üle. St puuvillased, frotee jmt kangad. Sünteetika ei sobi – ei ima värvi sisse. Mu vanemad kunstnikud, alati korjame kõigi kaltsud kasutusse – hea pintsleid pühkida jne.

  8. Ma ka just lõpetasin riiete sorteerimise + asjade kokku ja lahti pakkimise. Väga tüütu! Siin kliimas on ikka metsik nende laste riietega. Kolmele lapsele nelja hooaja riided sisuliselt ja siis arvesta veel suurustega ka. Selline tunne on vahepeal, et muuks aega ei jäägi kui riiete valimiseks ja ostmiseks. Üldse ei viitsi…
    Aga no autodest… Meil on Land Rover ja sellest võiks eraldi blogi pidada 😀 Samas me teadsime, millega me riskime. Esimene Land Rover, mille tõttu me üldse selle margi kunagi endale ostsime, oli nii romu, et sõites pidi aknaklaasi kahe käega üleval hoidma et see ukse sisse ära ei kaoks. 😀 Õli pidi koguaeg pudelitega kaasas olema, kuna see nii palju lekkis. Tegu oli mu onu autoga, mida nädalavahetuseks laenasime. Peale seda ostsime endale generatsioon uuema, mis nii palju territooriumi õliga ei märgistanud ja oli veidi mugavam ja kaasaegsem. Vahepeal oli meil ka mitu “normaalset autot” aga kolmanda lapse lisandudes olime valiku ees kas mahtuniversaal või Auto. Valisime Auto. Täiesti ebapraktiline (just saime 5000eur arve hooldusest, loodetavasti lähima aasta jooksul ei pea midagi suuremat tegema ), kütust võtab päris palju, aga no superturvaline, mahukas ja mugav.

    1. Esmalt äge, et kolme lapse riided! Ma läksin kohe FB-sse luurele, aga kolmas vist veel sündinud ei ole? Aga meie kliimas on riietega tõesti igavene jama. Igal hommikul vaata õue ja ilmateadet ning proovi nuputada, millega lapsed lasteaeda saata. Ükspäev öeldi, et laps liiga õhukesel riides. Sel hommikul oli jumala soe ja eeldasin, et päeva peale läheb soojemaks, aga hoopis vastupidi, päeval oli tuuline ja vihmane. Eile oli hommikul kole, aga ilmateade lubas ilusat ilma, nii et panin lastele ka dressikad kaasa, et saavad nende väel õue minna, aga õpetajad vist käega ilma katsumas ei käinud ja lapsed olid ikkagi kombedes/jopedes, kuigi isegi dressikad oleks liiast olnud.

      Autoteemal, siis 5000 eurot on ikka väga karm arve. Vahetati terve mootor ära või läks kogemata üks 0 rohkem? 😀 Meil ei kulunud isegi 4 aastaga sellist summat Voyageri hooldamiseks ja remontimiseks ja me ei remontinud seda mitte vähe. Sellest summast muidugi palju puudu ka ei jäänud. Praeguse puhul loodame vähem remondi peale kulutada, aga see eest 3.8 bensiinikas jälle neelab veidi rohkem. Kuid auto kasuks räägib samamoodi mahukuse, mugavuse ja turvalisuse osa (+ kena välimus), nii et las rüüpab. 🙂

      1. Ei leia FB-st veel midagi 🙂 Ma ilmateadet ei vaatagi, see paneb koguaeg nii puusse. Vaatan, mis hommikul on ja siis enam-vähem panen lapsed riidesse. Mitte et ma ise vähem puusse paneks muidugi, aga siis saan vähemalt ennast süüdistada, mitte ilmateadet 😀

        Autosse puutuvalt, siis ei pannud ühte nulli juurde ja mootorit ka välja ei vahetatud (sellega on siiani kõik OK õnneks olnud ptui-ptui-ptui!) Õlivahetus + õhkvedrustuse mingid jamad (kõige kallim osa sellest arvest tuligi sealt) + veel paar nipet-näpet asja. Land Roveri jupid ongi väga kallid ja kui teha normaalses kohas, tulevadki ulmesummad. Ega auto nüüd selle tõttu korras pole. Tuleb välja, et tehasest tulnud õhkvedrustuse kompressor oli kerge defektiga st et paari nädala pärast peab uuesti minema et korda saada. Seda küll õnneks garantiikorras 😀

Vasta Piret-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga