Pereelu vajab muudatusi?

Mulle jäi Delfis korduvalt silma pealkiri: Tee kiire stressitest ja saa teada, kas sinu pereelus on vaja muudatusi teha

Kuigi mulle viimasel ajal just tundub, et meil on kõik paigas, lasin end pealkirjal ära rääkida ja tegin selle kiire stressitesti ära. Vastata tuli jaatavalt või eitavalt ning viie ja enama jaatava vastuse puhul on tulemuseks, et stressitase võib kõrge olla ja ehk on aeg elukorraldus üle vaadata. Sain neli jaatavat vastust, aga võtsin testi kui puhast meelelahutust, sest ma oleksin viis aastat tagasi sama tulemuse saanud, kuigi siis ei möödunud päevagi, kus ma ei oleks (elu)väsimusest nutnud.

Küsimused ise on head neile pikemalt vastamiseks, ma polegi siin ammu pereelust ja muust sellisest kirjutanud.

1. Kas veedad enamuse tööpäevaõhtutest ja ka nädalavahetuse oma lapsi trennidesse, ringidesse ja võistlustele sõidutades?

Ei, sest trennid ja ringid on kõik sellised, kus lapsed saavad iseseisvalt käia. Maadlus, jalgpall ja ujumine on spordikeskuses, mis paistab meil põhimõtteliselt aknast ning inglise keele ring ja robootika on koolis kohe pärast tunde.

Väiksematel on lasteaias täitsa arvestatav ringivalik, aga käivad nad ainult jalgpallis ja võimlemisringis (mis on ettevalmistus maadlustrenniks) ning jaanuarist lisandub juurde lauluring. Lasteaia poolt on neil korra nädalas veel ujumine, siis nad tatsavad oma rühmadega spordikeskusesse.

Eelmisel nädalal käisin lastega neli korda maadlustrennis ja hetkeseisuga hakkamegi kõik seal käima, kaks korda nädalas toon väiksemad selleks varem lasteaiast ära, teistel päevadel saavad pärast lasteaeda käia. Sellel nädalal olen nendega vaid korra tennis käinud, aga loodan homme teist korda minna ja kavatsen samuti edaspidigi vähemalt paar korda nädalas kohal olla.

View this post on Instagram

Homme jälle ei liigu 😀 #lastegatrennis

A post shared by Liivi (@kuussidrunit) on

Kolmas on siiski rohkem trennis käinud, lihtsalt mina ei ole pidanud viima ega tooma, ta on läinud ja tulnud koos vendadega.

Tegelikult on täitsa lahe koos lastega trennis käia ja ma ei pea siin silmas ainult enda lapsi. Kolmel päeval olen ma trennis ainus täiskasvanu olnud ja lapsed pole mulle armu andnud: “Mida sa teed? Valesti teed ju. Miks sa nii aeglane oled? Kuidas sa ei julge seda teha, see on nii lihtne ju, vaata. Miks sa ikka nii aeglane oled?” Need ei ole olnud üleolevad küsimused, vaid lapselikud lõõpimised ja harjutuste ette näitamised on olnud siiralt abistavad, mitte esinevad. Ma ei tea, võib-olla olengi lihtsalt nii lapsik, et tunnen end nüüd endasuguste seas hästi, aga mulle tõesti meeldib, et nii päevases kui ka õhtuses vahetuses on laste osakaal väga suur. Veel rohkem meeldib mulle, et õhtuses vahetuses on vanused ja tasemed seinast seina, aga samas on kõik nii ühtne ja kõik toimib.

Kui Silver talvel koduseks jääb, siis oleks eriti lahe terve perega mitu korda nädalas õhtuti maadlustrennis käia, omamoodi kvaliteetaeg.

2. Kas istute koos perega ühise õhtusöögilaua taga kord nädalas või veelgi harvem?

Jah, kui Silver on Soomes, aga kui ta on kodus, siis igal õhtul sööme ühise söögilaua taga. Me teeme seda vabalt, päris nii ei ole, et enne keegi sööma ei hakka, kui kõik ei ole laua taha istunud ja keegi ei lahku, kui kõigil pole söödud. Mõnikord ei istu me kõik ka laua taga, vaid me Silveriga sööme diivanil teleri ees ja lapsed istuvad laua taga suunaga teleri poole. Need on need laupäevased multikaõhtud ja muud sellised pidupäevad.

3. Kas enamik kodutöödest on sinu õlgadel?

Jah, kui Silver on Soomes, aga kui ta on kodus, siis teeb suurema osa tema. Eelmisel talvel ei võtnud ma näiteks kordagi tolmuimejat kätte. Kui me oleme perega Soomes ja Silver teeb seal keskmiselt 12-tunniseid tööpäevi, siis ta endiselt võtab õhtuti kodutöödest osa, kuigi ma ei oota seda temalt.

Küll võiksid lapsed kodutöödest rohkem osa võtta. Ma tean, et see on meie endi süü, et nad seda ei tee, sest me oleme eelistanud kõike ise teha, saab kiiremi, paremini … Liigun selles suunas, et seda muuta, aga see ei ole lihtne, sest palju asju pean ikkagi üle tegema ja mõnel päeval ma ei viitsi üle teha, vaid teengi kohe ise. Nii palju siiski on edusamme, et alates septembrist on kodutöid, mida mina pole kordagi teinud.

4. Kas sul on lastekasvatuse teemal regulaarselt vaidlusi ja arutelusid oma abikaasa ja/või vanematega?

Ei, selliseid asju on vaid mõnel üksikul korral ette tulnud ja siis ka mitte väga tuliselt. Rohkem on olnud hetki, kus üks on olukorda valesti hinnanud või liiga kergelt ärritunud ning teine on leidnud, et lapse/laste suhtes käituti ebaõiglaselt ja seda välja öelnud. Mõnikord on see kasvanud meie omavaheliseks lühikeseks sõnavahetuseks, aga kokkuvõttes on ärritunud pool siiski kasutanud võimalust käed üles tõsta ja eemale astuda ning lubanud teisel ohjad üle võtta.

Hiljem oleme selliste olukordade tagamaid lastele selgitanud, sest alati oleme aru saanud, et põhjus polnudki tegelikult lastes, vaid meie endi väsimuses või meeleolus. Omavahel on see kõik sõnadetagi selge olnud ehk sellist asja ei ole olnud, kus ülereageerinud pool enda ülereageerimisest aru ei saaks ja end kuidagi õigustama jääks.

5. Kas sinu laps veedab suurema osa päevast televiisori ees, arvutis või nutiseadmes?

Ei, kuigi nad oleksid täiesti võimelised mängima hommikust õhtuni konsoolimänge. Ma tean, sest üksikuid selliseid päevi on olnud. Need on isu vaid kasvatanud. Kiusatuse vältimiseks on nii Xbox kui ka tahvelarvuti Soomes, koolipoiste endi arvutis (Silveri vana ja aeglane rüperaal) saavad nad ainult E-koolis ja Miksikeses käia, telefonide mälud on neil nii halvad, et mänge nad tõmmata ei saa ja väga palju aega multikaid ka vaadata ei ole, sest iga päev on kellelgi mingi trenn või on neid isegi kaks. Igasugused ekraanid on rohkem vaheaja teema.

6. Kas tunned, et peres on vaidlusi rohkem, kui vaja?

Jah, aga seda ainult minu ja laste vahel ning laste endi vahel, eriti palju just nende endi vahel. Mõni päev on parem, mõni halvem, mõni päev nii halb, et hommikust alates ei saa keegi omavahel läbi ja õhk on pingest paks. Sellised päevad võtavad õhtuks nii läbi, et ei jaksa isegi nutta.

7. Kas varahommikune siblimine on paras kaos, sest kõik söövad jooksu pealt ja sätivad ennast kiirustades ning üksteist segades minekule.

Ei, kuigi harmooniliselt me hommikud ka ei ole. Me ei kiirusta, aga ma pean pidevalt lastele meelde tuletama, mida nad tegema peavad ja kui ma pean midagi ikka mitmendat korda ütlema või vaatamata mu ütlemisele tehakse midagi valesti, siis ma ärritun ja kukun tänitama. Ei möödu vist hommikutki, kus ma üldse ei tõstaks häält ega tänitaks, nii et päris sellist asja ka ei ole, et me päiksekiirtena tegutseme ja õnnelikena uksest välja astume.

8. Kas sinul ja abikaasal on erinev lastekasvatusstiil?

Ei, aga me oleme erinevad lapsevanemad: mina leebem ja paindlikum, tema kannatlikum ja konkreetsem, mina kallistav ja musitav, tema möllav, mina avameelselt rääkiv, tema tegevustesse kaasav ja nii edasi.

9. Kas sinu lapsed on stressis, kui on kontrolltööde, võistluste või eksamite periood?

Ei, sest neil pole veel selliseid perioode.

10. Kas sinu pere käib ühiselt aega veetmas (kinos, jalutuskäikudel, sõpradel külas, kontserdil) harvemini, kui kahe nädala tagant?

Jah, kui Silver on Soomes, aga kui ta on kodus, siis me oleme enamuse ajast laste päralt, veedame ühiselt aega lauamänge mängides, käime iga nädal vanaema(de) juures, paar korda kuus väljas söömas ja korras kuus teeme mõne suurema väljasõidu.

View this post on Instagram

#bredenkids #kuussidrunit #lumelill

A post shared by Liivi (@kuussidrunit) on

Kui oleme perega Soomes, siis seal on kogu Silveri vaba aeg meie pere ühine aeg ja seda on täitsa hea veeta ka koduseinte vahel, kuigi me käime sealgi mänguväljakul, mere ääres, matkamas, harvem mängutubades ja erinevatel üritustel.

Ma siiski ei arva, et ühiselt aja veetmiseks tuleb kuskil käia, pealegi võib kodune õhtu pere keskel olla palju mõnusam ja stressivabam kui mõni perekondlik jalutuskäik või väljasõit.

11. Kas sinu kodus on täielik vaikus ka muul ajal, mitte ainult siis, kui kõik on kodust eemal või siis öörahu ajal?

Ei, kuigi mulle meeldiks vastata jaatavalt, sest see on midagi, mida ma kõige enam igatsen. Mõnikord on kõik neli vaiksed, kui nad vaatavad mingit eriti paeluvat filmi, aga teler siis ikkagi mängib, nii et ei ole ka siis täielikku vaikust.

Praegu ei ole tegelikult kõige hullem, sest igal argipäeval saan vähemalt lõunani vaikust nautida, aga mul ei ole veel suvevaheaeg ununenud … Kolm pikka kuud vaikuse vastandit. Hommikust õhtuni. tenorKokkuvõttes ma ise ei muudaks meie pereelu juures midagi, sest praeguse juures on suurimaks plussiks need neli-viis talvekuud, mil Silveriga mõlemad kodused oleme. Kui nüüd jõuaks veel sinnani, kus ta saab ka suviti kaks vaba nädalat (mis on reaalne), siis läheb veel paremaks. Me saame küll lastega suved Soomes veeta, aga kogu töise elu jooksul (15-16 aastat) on Silveril olnud ainult üks suvi, kus ta on saanud veidi kodus olla, see oli aastal 2013, ja seda on vähe. Motivatsiooni säilimiseks on selliseid suvesid rohkem vaja, nii umbes igal aastal.

Ka meil lastega on selliseid suvesid vaja, sest just siis oleks kõige mõnusam väljasõite teha, näiteks Pärnumaal ööbida ja Lottemaad külastada, paar aktiivset päeva Roosta puhkekülas veeta, Haapsalus Ameerika autosid vaadata, Lõuna-Eestit avastada ja Maanteemuuseumis käia, Laitse Rallypargis kogu raha eest aega veeta, RMK metsamajas ööbida, mitu päeva kuskilt telkida ja nii edasi. See kõik on see, mida me praegu kevade algusest sügise lõpuni perega ette võtta ei saa ja mida kõige enam muuta tahaks.

One thought on “Pereelu vajab muudatusi?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga