Võõras mure või mitte?

Sain hiljuti ühelt lugejalt pika ja põhjaliku kirja, mis mind puudutas. Lühidalt öeldes kolisid põlised linnainimesed maale keset kaunist loodust ja ühtset kogukonda, kus tõrvatilgaks meepotis on kool, mis ei ole päris selline, nagu võiks ja kuhu tahaks oma lapsed viia, sest omavalitsuse ja lastevanemate vaated on erinevad, aga viimastel sõnaõigus puudub. Arvamust saavad läbi hoolekogu avaldada küll, aga omavalitsus ei pea sellega arvestama.

Ühest küljest minu jaoks võõras mure, aga varsti võib olla täitsa oma, kui koolielu lähemalt näen. Seetõttu andsin mina oma allkirja eelmainitud kogukonna loodud petitsioonile ja palun ka teil seda teha. Isegi, kui tundub võõras mure, siis soovitan ikkagi petitsiooni teksti läbi lugeda ja kui vähegi puudutab, siis oma toetav allkiri anda.

eurokids-11

Lapsevanemad soovivad rohkem kaasa rääkida oma laste koolielus. Eesti põhiseadus ütleb, et laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Haridusministeerium on viimasel ajal korduvalt kutsunud lapsevanemaid üles arendama oma piirkonnakooli ja mitte otsustama erakooli kasuks.

Kehtivate seaduste alusel on lapsevanemal õigus piirkonnakooli arendamisel kaasa rääkida läbi hoolekogu. Hoolekogul on paljudes küsimustes võimalus või suisa kohustus arvamust avaldada, kuid hoolekogu arvamusega arvestamine ei ole kooli juhtkonna ega koolipidaja jaoks kohustuslik ja sõltub üksnes nende tahtest. Koolijuhi valib koolipidaja ehk omavalitsus määramata ajaks.

Nii ongi Eestis kujunenud olukord, kus põhiseaduse järgi vastutab oma lapsele hariduse andmise ja tema koolivaliku eest lapsevanem, tegelikkuses aga vanemate ettepanekuid sageli ei arvestata ning laste hariduse üle otsustab vaid omavalitsus…

Edasi saab lugeda (ja allkirjastada) siit: Kool kogukonnale! 

3 thoughts on “Võõras mure või mitte?

  1. Ma olen lugenud läbi mitu seda teemat puudutavat artiklit ja olen sattunud kuulama paari raadiosaadet, kus antud kogukonna lapsevanemad sõna võtavad. Absoluutselt segaseks jääb, milles konkreetselt probleem on, mistõttu väga ei kipu ka allkirja andma. Vanemad võiks end kokku võtta ja rääkida, mis neile konkreetselt muret valmistab – viimatikuuldud raadiosaates esitas saatejuht seda küsimust nii- ja teistpidi, aga vastus jäi täpselt nii ümmarguseks nagu selle petitsiooni tekst.
    Saan aru, et kõige taga on hirm, et kool kaob või jätkab kuueklassilise põhikoolina, vanemate soov on, et säiliks vähemalt üheksa klassi. Saates võeti ühendust ka haridusministeeriumi esindajaga, kes ütles, et temale teadaolevalt pole mingit plaani seda kooli kaotada või jätta kool alles vaid kaheastmelisena. Seega kogu see pahameeletorm ja võitlus on hoolimata kõigest kuuldust ja loetust mulle kui kõrvaltvaatajale väga segane. Et mis konkreetselt pahandab? Saan aru, et tahetakse suuremat sõnaõigust, aga millest see alguse sai?
    Pedagoogiks õppinud inimesena ma leian, et õppekava koostamisel näiteks just täpselt VÕIB arvestada vanematega, aga koolile ei tohiks panna kohustust, et peab. Vastava haridusega inimesed reeglina on ses temaatikas siiski natuke pädevamad kui innukad lapsevanemad.
    Ühest loetud artiklist jäi mulje, et tuska teeb õpetajate, või eelkõige koolijuhtide kõrge vanus ja sellest tulenevad iganenud põhimõtted – siin ma ei näe lahendusena mitte seda, et innukad vanemad sekkuvad kooliellu, vaid asi saab alguse siiski algusest, ehk õpetajakoolitusest, mis on vägagi keskendunud sellele, et õpetajaskonda noorendada. Iga asi võtab lihtsalt pisut aega.
    See petitsioon on vormistatud sedasi justkui puudutaks see kogu Eesti koolielu ja lapsevanemaid, aga tegelikult on tegu ikka ühe konkreetse koha häguse kisklemisega, mille põhjused jäävad üldjoontes peitu ja kuniks ma ei tea, missugused on nende lapsevanemate konkreetsed soovid, mida näiteks konkreetselt kool pole nende soovidest arvesse võtnud nt kodukorra, õppekava vmt kujundamisel, ei kutsu küll kuidagi petitsiooni allkirjastama.

    Sry, et selle kõik nüüd sul siin välja laon, ma tean, et sina pole seotud, sina pole petitsiooni algatanud jne, ega ma sinult ootagi selgitust 🙂 Aga praegu lugedes tundsin, et esimest korda viitsin teemal arvamust avaldada ja äkki siis see lugeja viitsib omakorda tulla ja selgitada, millest täpselt ikkagi asi alguse sai.

    1. Täitsa arusaadav, et Lüllemäel toimuv jääb arusaamatuks. Ja täiesti õige, et petitsiooni näol on ikka tegemist terve eesti hariduselu puudutava teemaga. Kui paari aasta pärast võib-olla selline seadusemuudatus tehaksegi, ega see siis enam Lüllemäe asju aita parandada, siis on juba hilja nagunii. Aga see-eest on palju teisi koole, kus on ehk sarnased mured (oleme saanud tagasisidet, et mitmetes koolides mujalgi on olnud sarnased probleemid) ja võimalik leida paremaid lahendusi, kui kooli puudutavaid olulisi otsuseid ei tee kooli pidaja ainuisikuliselt, vaid teeb seda koos õpetajate ja lapsevanematega.

      Iseenesest on seis Lüllemäel lihtne. Kolmandik lasteaia ja kooli laste vanematest on (taand)arengust koolis niivõrd häiritud, et korraldada selline protestiaktsioon. Mitmed neist plaanivad praeguse olukorra jätkudes oma lapsed varem või hiljem koolist ära võtta või mitte sinna kooli neid alustuseks üldse pannagi (nagu näiteks mina). Me sihilikult ei hakanud meedias neid etteheiteid ja negatiivseid näiteid ükshaaval läbi võtma, et vältida mõtetut sõnasõda ja poriga loopimist. Peaasjalikult ei ole me rahul sellega, et valla tegevusetusega haldusreformi ja koolivõrgu reformi teemal (nii vallavanem kui erinevad ametnikud võivad ju öelda, et koolis mingit sulgemisohtu pole – need on ju ainult sõnad, Valgamaa koolivõrgu korrastamise kavas on otsesõnu kirjas, et Lüllemäe kool on autsaider ja et kool võiks olla kas 6 või 3 klassiline ja kui praegu ongi seis liiga hea, et kooli vähendada, siis tuleb koolile valida üks kehvemat sorti direktor ja liigsed õpilased lahkuvad koolist, pärast seda on hea käsi laiutada ja öelda, et me oleks kooli pidanud küll veel, aga näed lapsevanemad viisid oma lapsed ise ära ja panid kooli kinni – üsna tõenäoline stsenaarium Lüllemäe puhul) ja sellega, et vald viis eelmisel suvel ebapädevalt läbi direktori konkursi (kanditaate ja lausa mitmeid sobivaid, noori ja motiveerituid oli), kauples peale seda tööle paar kt-d, kelle puudub igasugune motivatsioon panustada ja südamega tööd teha (katteta lubadused, vassimised, juhtimatusest tingitud konfliktid ja arusaamatused jne). Kui hetkel käimasoleva konkursiga valitakse direktoriks olemasolev kt, siis pole mõtet oma energiat ja südant sellesse kooli matta ja enda tervisele on märksa kasulikum leida mõni teine viis oma lapsi harida. Oleksime võinud ju lihtsalt vaikselt oma lapsi järjest koolist ära võtma hakata või erakooli looma hakata, aga leidsime, et võiks enne oma meelsusest märku anda.

      See, et on algatatud vastuseks meie protestiaktsioonile kogukonna vastandamine, allkirjade kogumine, süüdistused, et me surume oma arvamust peale, kasutame lapse ära jne ei muuda fakti, et kolmandik koolilaste vanematest on väga rahulolematud. Enne suure kisa tõstmist oleme poolteist aastat proovinud olukorda lahendada eravestluste, kirjade, koosolekute, hoolekogu jne kaudu, aga mingit efekti polnud.

      Lapsevanemad ise valivad hoolekokku oma esindajad ja Lüllemäel on hetkel nii, et viiest hoolekokku valitud lapsevanemast, osalesid aktsioonis neli. See võib tähendada, et hoolekogus on valed esindajad ja võib-olla edaspidi viitsivad rohkemad lapsevanemad koosolekutele kohale tulla, oma esindajaid valida ja asju arutada (väga raske on arvestada kellegi arvamusega, keda sa kunagi näinud pole, kuulmisest rääkimata). Aga see ei muuda petitsiooni teemat, et õpetajad, lapsevanemad ja koolipidaja võiksid koolile koos direktorit valida ja olulisi dokumente üheskoos kinnitada. Kes iganes siis sinna hoolekokku parasjagu valitud on. Ja ükspuha, millise kooliga parasjagu tegemist on.

      Minu üleskutse ongi see, et kui sinu lapsed millalgi kooli lähevad või nad juba käivad seal ja sulle tundub, et lapsevanemad võiksid saada oma laste hariduselus rohkem kaasa rääkida (kooli kallakud, arengukavad, koolijuht jne), siis tee endale teene ja kirjuta sellele petitsioonile alla. Need on need valdkonnad, mille üle otsustab hetkel kooli pidaja ehk omavalitsus. Usun, et on hulga omavalitsusi, kes arvestavad erinevate osapoolte arvamustega ilma selletagi, et see seaduses kirjas pole (ja kui kõik omavalitsused sellised oleksid, siis poleks seda seadusemuutust vajagi), aga usun, et leidub terve pinu täis ka teistsuguseid omavalitsusi.

  2. Ma pean tunnistama jah, et ma suuremat eeltööd ei teinud, kui lugesin läbi ainult avaliku pöördumise (http://foorum.perekool.ee/teema/lullemae-lapsevanemate-koolipidaja-tegevuse-vastu-suunatud-aktsioon/), vaatasin Valgamaalasest videolõiku (http://valgamaalane.postimees.ee/3687411/video-protest-viis-osa-lullemae-kooliperest-kaika-kuplite-vahele), kus kommentaari andnud lapsevanema ja vallavanema suhtes tekkis sümpaatia esimese vastu, teine tundub pigem see tegelane, kelle jaoks võrdub mure vingumisega, nagu meil siin kombeks on ja nägin paari aasta tagust pealkirja, et sulgemisohus Lüllemäe kool paisus poole suuremaks. Enne kirja saamist ei olnud ma tollest kemplemisest midagi kuulnud.

    Mind siiski petitsiooni tekst mõjutas, sest väikeste valdade puhul võib tõesti kehtida olukord, kus omavalitsuse ametnikud on eas, kus kooliprobleemid ei puuduta enam neid isiklikult (lapsed suured ja elavad pereelu mujal) ja seistakse huvide eest, mis neid endid rohkem puudutavad. Väikese koha puhul on omavalitsuses kõik üksteisega tuttavad või vähem ja rohkem sõbrad, koolidirektori valimine võib käia onupojapoliitika järgi ja kokkuvõttes tekibki olukord, et kooli huvide eest seisvatel inimestel ei ole sõnaõigust ja need, kellel see on, on kooli saatuse suhtes üsna apaatsed.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga