Esimene (loosi)vasikas läheb ikka aia taha?

Mõtlesin pikalt, kas kirjutan sellest või mitte, aga kuna see SEE  kripeldab juba pikka aega hingel, siis valisin kirjutamise. Jutt käib siis seikluspargi loosist, mille võitja seiklusparki ei lähegi.

Alustame algusest. Miks see loos üldse sündis? Sest ma olin Lontova peremehele väga tänulik, et ta meid vabal päeval vastu võttis, kuigi ta tegi seda alguses üsna tõredalt. Kui seikluspargist lahkusime, siis tänasime ja ütlesime, et ta on nii laheda koha loonud. Tema tänas meid vastu ja ütles, et me räägiksime sellest lahedast kohast teistele ka. Ma siis kodus mõtlesin, et oma blogi kaudu saangi seda teha ning pakkusin talle ise koostööd. Tahtsin head, aga sain vastu pead.

Lisan kogu meie kirjavahetuse peaaegu muutmata kujul, peidan vaid nimed ja numbrid. Ilmselt on igal ühel enda nägemus – mina näen üht, Lontova peremees teist ja kõrvalseisja näeb üldse kolmandat. Igatahes on kirjavahetus siin:

Tere!

Käisime esmaspäeval väga lühikese etteteatamisajaga Lontova seikluspagis ja saime väga meeldejääva kogemuse. Minu rakkus käed meenutavad seda veel tänagi. 🙂

Plaanin sellest päevast blogis kirjutada ja mõtlesin enne teile väikest koostööd pakkuda. Minu nägemuses võiks positiivse vastukaja lõpus olla väike loos Lontova seikluspargi poolt (näiteks kogu seikluspark kahele või meeskkonnaala neljale) ning loosis osalemise tingimuseks oleks postituse kommenteerimine ja postituse jagamine. Teie soovi korral ka Lontova FB lehe meeldivate hulka lisamine.

Minu blogi on küll alles kolm kuud noor, kuid kiiresti populaarsust kogunud, viimastel nädalatel külastab mu blogi 400-700 inimest päevas ning ma usun, et loosimängu ajal kasvab see arv palju kordi ja Lontova seiklusparki kiitev (kogemus)postitus leviks väga paljudeni. Võitja loosiksin välja näiteks 2 nädalat hiljem, et postitusel oleks aega levida.

Kui te ei ole pakkumisest huvitatud, siis ei ole ka midagi hullu, oma positiivsest kogemusest kirjutan nii või naa. Kui olete huvitatud, siis olen avatud teiepoolsetele nägemustele/soovidele. 

Blogiga saate tutvuda aadressil www.kuussidrunit.com. Minu lugejad on enamasti pereemad, aga on ka lasteta lugejaid. Mainin postituses kindlasti ka lasteraja ära ja kirjutan, et see on meil järgmisena plaani võetud. 🙂

Jään teie tagasisidet ootama.

Tervitades


Tere

Teeme ära. Pakun võitjale,  Lontova seikluspargi külastust kahele, kas meeskonnaala või puult-puule ronimist. Lontova FB võib olla ära märgitud:)

Parimate soovidega


Väga tore!

Kirjutan postituse homme valmis. Kuna mul endal on üsna kehvad pildid, siis lisaksin postitusse kodulehelt paar pilti juurde, lisan piltide alla ka kodulehe viited.

Tervitades


Tere taas,

blogis kajastamine on jõudnud nüüd sinnani, et eile loosisin võitja välja.

Kahjuks ülehindasin oma blogi jõudu ning seikluspagi postitus ei leidnud üldse suuremat vastukaja, kui tavalised loosita postitused. Loosis osales ainult 14 inimest, postitust jagati 23 korda ja külastajate arv ulatus 650-ni. Kuna suurem kajastamine ebaõnnestus, siis olen nõus maksma kinni võitja piletid.

Kuidas saab võitja seikluspargi pileteid kasutada? Kas piisab sellest, kui ta kohale tulles ütleb nime ja mainib loosi või saadate talle kinkekaardi e-mailile?

Tervitades

Ps. Ma ei teagi, kas Te ise üldse nägite postitust, ma ju linki ei saatnud, aga äkki külastasite vahepeal blogi. Kui mitte, siis postitus ise siin: http://kuussidrunit.com/2015/08/02/lontova-seikluspark-loos/


Tere!

Kirjutasin Teile nädala alguses, aga võib-olla ei jõudnud kiri kohale. Kopeerin selle siia:

“Ülemise kirja copy-paste.”

Tahaksin võitjale edastada info, kuidas ta oma võitu kasutada saab.

Ette tänades


Tere

Mulle piisab nimest(dest) ja mille eest nad selle võidu said. Ma ei tea mida Te neile lubasite. seega sooviksin teada Teie a/a, et enne loosi võitjate saabumist raha asjad korda teha.

Edu soovides,


Tere taas,

selle loosi pakkusin Teile ise välja pärast seda, kui esmaspäevasel päeval lühikese ette teatamisega Lontova Seikluspargis käisime. Kirjutasin, et kajastan käiku blogis nagunii ja pakkusin võimalust korraldada loos, et see postitus paljudeni leviks. Vastasite: Teeme ära. Pakun võitjale,  Lontova seikluspargi külastust kahele, kas meeskonnaala või puult-puule ronimist. Lontova FB võib olla ära märgitud:)

Postitus paraku ei levinud ja loosist võttis osa vaid 14 inimest, kuigi postitust luges üle 650 inimese. Kirjutasin, et loos ebaõnnestus ja olen valmis piletid ise kinni maksma.

Võitja teab, et ta saab valida kas meeskonnaala või puult puule ronimise kahele. Kui ootate pärast ebaõnnestunud loosi piletite täielikku tasumist, siis olen valmis piletid kinni maksma. Või teise variandina lisaksin juurde veel ühe ala, et nad saaksid valida kaks ala kolmest ja maksaksin kinni poole kogumaksumusest. Kuna Facebooki põhjal tundub, et tegu on Tallinna inimestega, siis sõit ise on juba üsna kulukas, aga kui nii pikk tee ette võtta, siis võiks olla kasutada rohkem kui üks seikluspargi võimalustest.

Võitja nimi on Marian ***** ja võit on talle ja tema kaaslasele.

Minu a/a number vist oluline ei ole, kui mina Teile ülekande teen? Või kui seda on arve jaoks vaja, siis number on ************* (swed).

Parimate soovidega


Tere

Teie idee, Teie teostus, Teie rahastus. Osutan sellist teenust, mille ulatuses olete tasunud. Minu a/a Nordeas on *******************.

Edu soovides,


See ongi kõik. Mina rohkem ei vastanud, sest loen viimasest kirjast välja, et tal ei olnudki kunagi plaanist omalt poolt midagi anda. Kui ma pakkusin välja, et maksan piletid ise kinni, siis ma tegelikult lootsin vastuseks kuulda, et see oli tema risk samuti ning teeme kulud pooleks või muud sellist. Vastupidise (aga viisakama) vastuse puhul oleksingi olnud valmis piletid kinni maksma, sest mul olid ebaõnnestunud loosi tõttu süümepiinad. Pärast seda kirjavahetust olid igasugused muud piinad ja kogu see jama tõmbas blogimise motivatsiooni nulli. Lisaks on meil praegu igasugused muud ja palju suuremad mured, mul ei olnud jaksu selle Lontova asjaga edasi tegeleda. Või noh, mida siin enam teha oligi, sellise suhtumise peale ma midagi maksta ei soovinud ja oma nördimuse väljendamisel ei näinud ka mõtet. Ilmselgelt raiskasin juba selletagi peremehe väärtuslikku aega.

Mina siiski mõtlen endiselt sellele kõigele. Kas ma sain millestki valesti aru? Kas tema sai millestki valesti aru? Kas ta tegi seda meelega? Kas see oligi nii plaanitud või oli asi sellest, et kirjutasin temast kui tõredast peremehest ja ta solvus? Kas tegin midagi valesti ja oleksin pidanud pärast temapoolset “teeme ära” vastust kuidagi teisiti vastama ja konkreetsemalt mingi kokkuleppe looma? Kas solvusin asjata ja oleksin ikkagi pidanud ülekande tegema? 

Kui ma loen seda kirjavahetust ka nüüd, kus olen asja suhtes üsna maha rahunenud, siis ikka loen välja, et Lontova peremehe jaoks ei olnud meil mingit kokkulepet. Võib-olla ei olnudki ja mina sain sellest “teeme ära” valesti aru. Minus tekitavad endiselt tema vastused negatiivseid tundeid. Selliseid tundeid, mille pärast ma ei tahtnud võitjat enam Lontovasse saata, ei enda ega kellegi teise raha eest. Võitjat siiski tühjade kätega ei jätnud ja kompensatsiooniks sai ta Viimsi kino kinkekaardid. 🙂

Kahjuks jääb ära nüüd ka lastega Lontova Seikluspargis käimine, sest miski ei tõmba mind enam sinna. See on vist nüüd eriti lapsik, aga võtsin maha ka tolle loosipostituse, sest ma lihtsalt ei taha, et pärast antud stressi on avalikult üleval minu kiidusõnad Lontova seikluspargi suunas. Ainult tolle tõreda kobisemise osa oleksin võinud jätta…

Kuidas teie oleksite minu asemel toiminud?

Ps. Teine loos läks ka aia taha, sest sellest ei võtnud keegi ole. Loosid pole ilmselt minu teema.

34 thoughts on “Esimene (loosi)vasikas läheb ikka aia taha?

  1. Esialgsest vastusest ei loe küll välja, et ta ei tahtnud seda anda omalt poolt.
    Küll aga oli ta ilmselt rahul, kui talle sellest lisaks ka raha pakuti ja ei hakanudki vaeva nägema, et sellest ise midagi maksta (või siis õigemini tasuta anda)

    1. Isegi, kui ta oli rahul minu raha pakkumisega, siis oleks võinud ikka kuidagi teisiti vastata. A`la “mul olid tõesti loositulemuste osas teised ootused, sest lubasite paljudeni levimist ja arvan, et on õiglane, et tasute ise” vms. Ühesõnaga veidi viisakamalt või oma otsust põhjendades vms.

      Nagu ta kirjutas, et ta ei tea, mida mina olen võitjale lubanud. Ometi vastasin talle sedasi, et meie eelnev kirjavahetus oli allpool olemas ning pealkiri oli ka “RE: RE: Kajastamine blogis”.

        1. Ta ei oska tõesti suhelda. Oleksin pidanud tema tõredust suurema ohumärgina võtma. Kliendina ei olnud mul oodatud tunnet, pigem oli ebamugav olla, et talle tööpäeva tegime, nagu ta meile ütles. Pärast oli õhk küll hõredam ja toredam, aga pärast seda kirjavahetust meenub siiski rohkem tema ebameeldiv vastuvõtt.

          Võib-olla ma seetõttu tunnetangi tema vastuseid ülbetena, et need kõmisevad mu peas automaatselt kõrgendatud ja etteheitva hääletooniga, millist olen juba kuulnud.

  2. Lugesin kirjavahetust. Mingil hetkel tundus, et äkki vastab selle pargi poolt keegi kolmas inimene Su e-mailile, kes polnud tõesti kokkuleppest teadlik. Või siis on see peremees natuke seniiline 😀 Ei tea, kes see peremees on, äkki ta tegelikult kiirelt luges Su pakkumist ja pole väga mingi blogide teemaga ja loosimisega üldse kursis ja ei saanud üldse aru, mida sa pakkusid. Saigi aru, et SINU IDEE, SINU TEOSTUS 😀 TUndus, et inimene ei süvenenud lihtsalt. Aga kui pakkusid, et maksad kinni, siis poole pealt hakata lootma, et ta ikka hakkab pakkuma, et teeme 50-50, siis see on natsa jabur. Iseenesest, kui sul kripeldab, siis helista talle ja lihtsalt küsi üle 🙂

    1. Ei, ei, ma ei hakanud poole peal lootma, vaid oma pakkumist tehes lootsin juba kohe, et ta ei oota minult 100 % tasumist, aga selle pakkumisega tahtsingi näidata, et mul ei ole olnud plaanis talle kotti pähe tõmmata. Ja ma oleksin selle igasuguse halva tundeta kinni maksnud, kui tema kirjad oleksid olnud ka veidi viisakamad.

      Tal oli ees kogu meie kirjavahetus, kõik oli allpool olemas, aga ikka vastas ta mu kirjadele nii nagu kuuleks minust esimest korda. Ma ei tea. See kõik jättis nii halva maigu.

      Ma ei ole näinud, et kuskil veel Lontova loose oleks olnud, seega mul on raske uskuda ka seda, et tal oli keeruline järge ajada, millisest loosist jutt käib. Vahepeal mõtlesin ka, et äkki on mulle vastanud erinevad inimesed, aga poleks olnud end raske kurssi viia, kui varasem kirjavahetus oli kirja all olemas.

  3. Lugesin korra veel. Kuule, ma saan nii aru, et see peremees sai kohe algusest peale aru, et sa maksad ise selle oma idee ja teostuse eest! 😀 Et sinu kasu oleks siis tema meelest olnud see, et saad lugejaid juurde vms 😀

    1. Ma ei tea, kui tema vastus oli, et “teeme ära, pakun võitjale…”, siis mina loen sealt ikka välja, et ta pakub midagi. Tal oli võimalus ka mitte pakkuda, kirjutasin ju, et postitus ilmub ka siis, kui ta koostööst huvitatud ei ole. 🙂

  4. Mina ei saa jälle sinu murest aru. Kirjutasid, et maksad piletid ise kinni – nii sai ka seikluspargi peremees aru ning lähtuski sellest oma viimases kirjas. Ta saab seal seikluspargis vist erinevaid teenuseid pakkuda? Siis viimane lause käibki selle kohta – sina valid, mida loosi võitja koha peal teha saab, ning maksad vastavalt sellele. Mulle tundub, et sa mõtled ikka julmalt üle 🙂

  5. Kui peremees oleks algusest peale aru saanud, et blogija maksab, siis ei oleks ta oma vastuses pakkunud, mille ta loosi võitjale välja käib (peremees kirjutab: Pakun võitjale, Lontova seikluspargi külastust kahele, kas meeskonnaala või puult-puule ronimist. Lontova FB võib olla ära märgitud:)). Kui peremees oleks nii aru saanud, võinuks blogija ise valida, millise paketi ta võitjale välja teeb.

    1. No just.

      Võib-olla see loos ebaõnnestuski osaliselt ka seetõttu, et tema pakkumine oli üsna lahja – pargi kolmest alast ainult üks, ülejäänud võimalused siis oma raha eest. Seda mõtlen enda mätta otsast, ise mind selline poolik loos poleks kutsunud, aga kogu seikluspark kahele küll.

      Eks ma tegelikult vaatangi kogu lugu enda mätta otsast. Mina tema asemel näiteks oleksin leidnud, et reklaam ongi risk. Kui lisada kuulutus ajalehte ja keegi ei helista, siis ei saa ju raha tagasi. Pigem tuleks üle vaadata oma kuulutus. 😀

  6. Pai-pai sulle! Tundub selline klassikaline lugu, et püüad hullult midagi head korda saata ja välja kukub maru sitasti. Ma näiteks kaalusin osalemist, aga kuna ma FBs olen selline ülipassiivne kasutaja, eelistan lehti mitte jagada ja meeldivaks märkida (va juhul kui ma väga vaimustuses ise olen), siis jäi osalemata, kuna oli kirjas, et midagi tuli FBs teha (ei mäleta enam täpselt mida). Ma täisa saan aru, et sa väga kehvasti ennast tunned selle kõige pärast ja saadan sulle virtuaalse kalli. Küllap oli tegemist tavapärase suhtlusblokiga – inimesed räägivad ühte keelt, aga sõnad tähendavad nende jaoks erinevaid asju.

    Kirjavahetust lugedes on sinu poolt lugedes asi üheselt selge ja sinu ootused tunduvad igati õigustatud, aga kui ettekujutada, et teisel pool istub blogi, FB ja arvutivõõras inimene, kes ei viitsi eriti süveneda, siis on ka üsna lihtne lugeda seda kirjavahetust nii, et mingi tibi käib mingi juraga pinda, no vastan talle midagi, kuigi päriselt aru ei saa, mis ta tahab. Ja peale selliseid täbardusi ei jäägi enamasti muud üle nentida kui seda, et jägmine kord olen targem, üks kogemus jälle juures (kahjuks ei takista see halbade kogemuste hankimist kõigis miljoneis ülejäänud valdkondades, kus veel ämbrisse astumata). Lisaks on kindel see, et kui ei teeks, siis ei juhtuks, aga no mis elu see selline siis oleks.

    Selliste halbade asjadega on see hea asi, et mõne aja pärast taanduvad nad ajus kuhugile aju tagasoppi. Loodan, et blogid ikka edasi ja leiad motivatsiooni äparduste vahelt jälle ülesse. Jõudu!

    1. Seetõttu ma rohkem midagi ei vastanudki, kuigi tahtsin küsida, kas tal polnud algusest peale plaanis omalt poolt midagi anda, et tundsingi end juba mõttetu tüütava tibina. Ma kirjutan pikad jutud, ühele kirjale ei saanud üldse vastust ja teised olid sellised nagu olid. Samas kujutan ette, et minu enda mees oleks seikluspargi omaniku asemel minu “võin piletid kinni maksta” pakkumisele vastanud “ok” ja lisanud manusesse arve. 😀 Küllap on siin ka see juhtum, kus naiste ja meeste loogika ei ühti väga. 🙂

      Aitäh kalli eest! Ma ikka katsun edasi blogida, praegu veidi hõredam see asi siin rohkem seetõttu, et ma ei saa kodus enam kuidagi järjele. 😀

  7. Herr omaniku poolt üsna tuim kirjavahetus tõesti. Ma pakun ka, et ega ta ilmselt väga asja ideele pihta ei saanudki (ja kahtlen kas üldse üritaski). Sulle aga pai ja ära võta üldse südamesse. Nende loosidega ongi niiviisi, et mõndadel on rohkem osalejad, mõndadel vähem. Loosi edukuse määravad tegelikult mitmed tegurid. Alustuseks see kas auhinna kasutamine tekitab mingeid geograafilsi piirangud (no kui nt. loosida välja juuksurikülastus Võrus, on üsna selge, et peamiselt osalevadki inimesed Lõuna-Eestist. Teiseks tuleb muidugi arvesse võtta ka blogi sihtgruppi. Kolmandaks tuleb lihtsalt arvestada blogi lugejanumbritega ja siis veel mõned pisikesed nüansid (osad põhimõtte pärast ei osale kui kuskil midagi laikima peab jnejne).

    Ära lase sellel oma tuju rikkuda 🙂

    1. No ma nüüd hakkangi vaikselt üle saama, aga tahtsin selle kogemuse endast ikka välja kirjutada. 🙂 Tuju see enam ei riku – lõpp hea, kõik hea. Kuna ma olen ka suur Viimsi kino fänn, siis on mul hea meel võitja sinna saata ja katki pole tegelikult midagi. Oluliselt vaesemaks me ka ei jäänud, võtan seda koolirahana. 🙂

  8. Liivi, mina lugesin su kirjavahetust ja sain ka aru nii, nagu sinagi – et tema maksab. Ta ju pakkus “kas meeskonnaala või puult-puule ronimist”.
    Ja et sina temalt seda ootad, täieilkku vöi osalist vaba tasu, oli ka ju selge. muidu poleks sa ju talle sellest kirjutanudki, vaid omaette loosinud ja selle siis omast taskust kinni maksnud.
    Igaljuhul tömbas see peremees oma pargile ise nüüd vee peale. Algul lubab ja siis ei tea asjast midagi. Valelik.

    1. Ilmselt vett päris peale ei tõmmanud, aga ühed kliendid kaotas küll – meie pere.

      Ma ei oota, et minu negatiivne kogemus nüüd nende kliente vähendab, teised lustigu seal ikka edasi, aga ise enam ei taha. :/

  9. Mina ikka arvan, et kokkulepe on kokkulepe. Minu arust tegemist pole lihtsalt õige inimesega, kelle otsa sattusid.
    Mul on ka tihti vähe osalejaid, aga auhinnad olen saanud ikka võitjatele saadetud (näiteks sponsor on seda ise teinud). Oma asi oli see kui ma võitjat kuidagi kätte ei saanud. Ja nüüd tuligi meelde, et mul ju üks asi jagamata!

  10. Oota, aga mille pärast see omanik SINU a/a küsis?
    “seega sooviksin teada Teie a/a, et enne loosi võitjate saabumist raha asjad korda teha.”

    1. Ma mõtlesin pikalt sellele ja üritasin leida loogilist seletust. Härra luges ka ega saanud aru, mida sellega mõeldakse. Arvasime isegi, et äkki on natuke napsitanud või nii üleväsinud, et midagi läks eneseväljenduses nihu. 😀

  11. Ma ei hakka analüüsima/arvama, kes millest valesti aru sai/ei saanud, vaid kirjutan lihtsalt mõned enda mõtted. Tobe kogemus igatahes! Võta seda kui õppetundi järgmisteks kordadeks (kui need tulevad :)) ja lase sel minna! Loodetavasti oli võitja mõistev!
    Ma ei hakanud su blogi lugema seetõttu, et midagi võita! Sa kirjutad hästi ja ma tõesti loen alati sinu postitusi rõõmuga ja kui sa “kaod”, siis mõtlen, et huvitav, kas varsti jälle kirjutad. Oleks väga kurb, kui sa lased sellel ebaõnnestumisel ennast ja oma kirjutamise sagedust mõjutada! Ma olen erinevates blogides osalenud vist nii umbes kolmel-neljal loosimisel, mis mulle tõesti on huvi pakkunud, sama FB mängudega. Üldjuhul ma isegi ei viitsi neid postitusi lugeda, milles midagi loositakse, sest ma tahan asjadest vabaneda, mitte neid juurde soetada. 😀 Inimesi on ju erinevaid. Mõni ei osale juba seetõttu, et “ma nagunii ei võida!” Seega ära selle väheste osalejate arvu pärast küll põe! Kasvab lugejaskond, kasvab ka osalejate arv. Sul on ju tõesti alles “noor blogi”, aga usun, et sind veel avastatakse. Ka ilma loosimisteta! Peale selle on inimesed siiski mugavad. Lihtsam on vajutada FB-s “like” ja kribada “jagatud” kui kirjutada kusagil pikem kommentaar. Teine asi, kas sa tahadki seda kommentaari inimeselt, kes teeb seda ainult võidu nimel ja võib-olla hiljem enam lugema ei tulegi?! Nagu sa tead, siis mul on hoopis teistsugune blogi, mis toetab minu põhitegevust, et saaksin vahepeal kirjutada, mis ma teen ja miks ma teen. FBs on number täitsa OK, leian ma. Selge, et nad kõik ei käi lugemas, mis mul öelda on, aga oma pisike lugejaskond siiski on. Selge, et kõik nad ei käi ostmas ka, mõni lihtsalt tunneb huvi, mis ma teen. Olen siiani korraldanud kolm loosimist. Ühe koostöös Teadliku Vanema portaaliga FB-s ja kaks iseseisvalt, millest ka ühe tegin FB-s, teise ainult blogis kommenteerijate vahel. Mis ma tähele panin, oli see, et mõlemal korral, kui FB mängud lõppesid ja nö “kohustusliku like-i” osa mööda sai, kadus FB-s ka kümmekond “laikijat”. Kah tobe ju?! Minu meelest suht tobe panna kusagile “like” ainult seetõttu, et äkki midagi tasuta saada. Ma ikka tahaks, et võidaks keegi, kellele meeldib see, mis ma teen ja kes aru saab, et ma natukese ennast sinna sisse olen pannud. Seetõttu tegin ka viimase loosimise ainult blogis neile, kes teavad, mis ma teen. Osales muideks ka ainult osake neist, kes päriselt postitusel klikkisid. Ja võitis see, kes ka ütles, et ta tavaliselt ei osale loosimistes, sest ta tavaliselt ei võida. 😀

    1. Jah, õppetund oli see nüüd küll. Esiteks õppisin taas, et tuleb usaldada ikkagi esmamuljet inimesest.

      Ma olen tegelikult ise ka kehv loosides osaleja. Facebookis olen ikka osalenud küll, aga blogides vist ainult 2-3 korda. Mulle ka väga ei istu need loosid, kus tuleb kohustuslikus korras midagi laikida. Seega ma väga ei pane pahaks, et nii läks. Kui peaks veel loose tulema, siis ainult sellised, milles ma ise ka osaleksin. Ka õppetund! 🙂

      Võitja oli muidugi mõistev. Lausa nii mõistev, et palus mul raha kulutada enda laste peale, aga ega mu lapsed nüüd millestki ilma ei jää, kuna mina talle tema esimese võidu kompenseerisin. Tema vastas võiduteate peale samuti, et ta pole enne midagi võitnud, kuidas ma ta siis hiljem võidust ilma jätan?! Ei iial! 🙂 Viimsi kino meeldib ka nende perele ja seega lähevad kinopiletid igati asja ette. 🙂

  12. Ma arvan, et sinu lugejaskond on emad väikste lastega, kes saavad su kogemustest julgustust, positiivsust ja nõu/abi. Sellest ka vähene osalejate arv, kuhu sa ikka ronid väikelapsega eriti veel kui hoidjaid pole.
    Ole aga tubli ja jään uusi potitusi ootama! 🙂

  13. Kui meili teel asjaajamine ei õnnestunud, siis oleksid võinud ju telefoni võtta, peremehele helistada ja asja selgeks rääkida. Mina küll praegu peremehel mingit süüd ei näe, tal on ju õigus valida, kellele ja kas ta oma reklaami ja teenust annab. Kui tema oleks loosi ettepaneku teinud ja siis alt ära tõmmanud, siis oleks tal mingi süü, aga algatus oli ju puhtalt sinupoolne. Lihtsalt sa ei osanud seda talle selgitada ega põhjendada. Kirjutan seda täiesti kõrvaltvaatajana.

    1. Ehh, helistada ma enam ei julgenud. Nagu siin kommentaarides ütlesin ka, siis olen juba tema tõredust telefoni teel tunda saanud ja minul ei ole külma närvi selliste asjade jaoks. Ma ei usu, et teisel pool toru oleks olnud kuidagi vastutulelikum inimene.

      Algatus oli minupoolne, aga kui tal ei olnudki kunagi plaanis enda poolt midagi anda, siis öelnudki nii, sest ma ju kirjutasin, et pole hullu, kui ta koostööst huvitatud ei ole, sest ma kirjutan kogemusest nii või naa. Sellele vaatamata ütles ta, et teeme ära ja pani enda poolt loosiauhinna välja.Kui ta ei olnud loositulemustega rahul, siis vastanudki nii, aga tema vastustest loen mina välja, et see on algusest peale olnud minu teema ja tema ei tea midagi.

Leave a Reply to Lehti Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *