Suurte poiste tuba pärast uuenduskuuri

Nüüd, kui Esimesest sai koolilaps, tahtsin talle ka koolilapse tuba, õigemini oli seda lausa vaja, sest koolilapsel peab olema kirjutuslaud ning kirjutuslaual on vaja toas ruumi, mida seal varem ei olnud. Seega oli aeg ümberkorraldusteks ja mulle see väga sobis, sest laste magamistubadega ei ole ma kolimisest alates rahul olnud. Nendes oli midagi puudu, väikeste toas on siiani, aga suurte toas on nüüdseks see õige tunne. Igasuguse remondita sai tuba hoopis teise näo, vaja läks ainult veidi uut mööblit ja mööblivärvi.

Nagu alati, ei ole mul häid vaateid varasemast olukorrast. Ma talvel tegin küll igast toanurgast pilti, aga kuna mulle ei meeldinud see, mis piltidelt vastu vaatas, siis kustutasin need ära. Alles on kunagi üürikuulutusse lisatud pildid ja vahetult pärast kolimist jäädvustatud hetked.1Algseis oli selline, seinad olid hallid, otsasein ja lagi helesinised, laes põles seasilm ning ruumi oli ka vaid 10 m2. Peale seasilma jäi kõik muu endiseks, ei kasvanud tuba suuremaks, ei mõõtudelt ega näilise avaruse võrra, mille oleksid loonud heledamad värvitoonid. 2Kolimise ajal vahetasime seasilma mingi 14-eurose lambi vastu, mis valgustab tuba uskumatult hästi (okei, pirnid valgustavad) ja millalgi pärast kolimist tekkis otsaseina kardinapuu koos kardinatega ning see oligi kogu “remont”. Tuba jäi näotuks ja külmaks. Mööbel, mis majas oli hubane ja sobis hästi tuppa, nägi korteris nii ilmetu välja. Siinkohal ei pea teised minuga nõustuma, asi on maitses ja minu jaoks oli majas lastetoas see soojus ja hing, mida siin ei olnud. 3Aga asume asja kallale. Augusti keskel võtsin kätte ja tassisin toast osa mööblit välja ning osa värvisin üle. Kõlab nagu see oleks olnud ühe päeva töö, aga ei, aega läks pea kuu, sest värvimisruumi oli nii vähe, et kõiki asju ei saanud korraga värvida ning iga asi sai 2-3 värvikihti, mis võttis ka aega. Jeerum, ainuüksi uue voodi ja kirjutuslaua kokku panemine võttis juba ühe päeva ära ja seda suuresti tänu viimasele, mis on pärit Ikeast. Kirjutuslauaga tuli kaasa ka kõige paksem juhend, mida ma eales näinud olen, seda võiks lausa raamatuks nimetada. Uskumatu, milliseks legoks annab ühe mööblitüki teha.

Muidugi ei läinud kõik äpardusteta, sest muidu ei oleks ma mina. Vahepeal pidin värvi juurde ostma, sest riidekappi tõstes ajasin riiulil seisnud lahtise värvipurgi ümber (mida Facebookis jagasin) ja kirjutuslaua värvimisega panin ka alguses sedasi puusse, et pidin hiljem plaadi uuesti üle värvima. Ma vist praegu selle tööprotsessi osa jätan vahele ja liigun kohe lõpptulemuse juurde, muidu venib postitus liiga pikaks. Millalgi hiljem kirjutan ka värvimisest endast ja see tuleb rohkem õpetlik postitus sellest, kuidas mitte mööblit värvida.

Aga praegu, enne ja pärast, dataaaenne-ja-parastRuumi on endiselt vähe, aga tuba on avaram ja vaba põrandapinda on pisut rohkem. Lisaks ei pea Teine enam poolnari all põrandal magama. Mitte et tal oleks selle vastu midagi olnud, aga jõle tolmuseks läks tal seal olukord. Nüüd on poistel korralik nari ja seekord avaldas Esimene soovi all magada, nii et Teine kolis põrandalt päris kõrgele.img_5545

img_5513Nari on pärit On24-st ja tegu on Flexa tootega, väga tugeva ja stabiilse konstruktsiooniga, ei nagise ega kolise. Ainus miinus on see, et seda ei saa kaheks eraldi voodiks muuta, kui see võimalus või vajadus peaks tekkima. Pluss on jälle see, et tegu on ühe soodsaima kahekohalise nariga ning minu jaoks on pluss ka see, et see oli juba originaalis halli värvi. Voodipesu otsisin pikalt taga, hallid kummiga linad sain Topshopist ja üks lina maksis alla kahe euro, kahjuks see pakkumine on läbi, ei ole enam midagi linkida ning tekikotid ja padjapüürid sain vist Cellbesi netilehelt, sest see oli ainus koht, kust leidsin taskukohase hinnaga lihtsa halli värvi puuvillase voodipesu.img_5518Nagu näha, siis riidekapp ja laud on ühte tooni ja tegelikult ka ühte stiili, said mõlemad endale tahvli ja ühesugused nupud. Lauast mul enne pilte ei ole, aga oli see puidumustriga hallikat tooni ja ostsin selle uuena Soovi kaudu veidi odavamalt kui Ikeas müüakse. Otsisin tegelikult palju soodsamas hinnaklassis täispuidust lauda, millele uus elu anda, aga kõik head pakkumised olid juba bronnitud, eks 1. september koputas uksele. Nii sai uue elu päris uus laud.img_5525

img_5527Tool on pärit Härra Soome elamise keldrist ja on varemgi siin piltidel figureerinud. Kuna selle valge värv koorus kohati maha, siis sai tooli kõvasti lihvitud ja siis kolm korda kollasega üle värvitud. Täpsemalt Prairie Sunset kollasega Fusion Mineral Paint`i valikust. Laud oleks tegelikult pidanud tulema sinakam, selle tooniks oli Renfrew Blue, aga jäi teine puhta roheline. Kaasas olid voldikud värvinäidistega ja ühes voldikus oli Renfrew Blue pigem sinine, teises roheline, ma ei tea, millest selline erinevus, aga igatahes laua ja kapi toon klapib selle voldikuga, kus on rohekas Renfrew Blue. Kuigi valisin enda arvates sinise tooni, olen rohelise tulemusega väga rahul – isa tehtud männipuidust riidekapp näeb uues rohelises rüüs lausa antiikne välja. kappMärkate, et ühel pildil on laiem uks paremal ja teisel vasakul? Leidsin, et laiem pool sobiks seina äärde paremini, selleks tuli kappi 180 kraadi pöörata, nii et laest sai põhi ja vastupidi. Veidi naljakas kapp on oma erinevate ustega, aga tookord, kui see kapp ehitati, kulus iga sentimeeter ära ja seetõttu sai kapp endale võimalikult laiad uksed. Kaks laia ei oleks ära mahtunud, kahe kitsaga oleks ruumikadu tekkinud, seega sai ühe laia ja ühe kitsa ukse. Antud kapp on väga väärtuslik, ikkagi minu isa ehitatud, loodetavasti pärandatakse seda põlvest põlve. Kapi otsas olev punutud kohver on samuti Prairie Sunsetiga üle värvitud ja hoiab see endas hooaja kindaid-salle-mütse, varsti tulevadki talvised välja ning kevadised liiguvad asemele.

Kaks riiulit on üle värvitud Fusioni Tones for Tots tooniga Little Lamb ja see on nii ilus hall, et tahan seda väikeste toas ka kasutada. Juhuslikult on see hall üsna sama tooni seinaga ja ma hiljuti kuskilt lugesin, et kui pisikeses toas on palju mööblit, siis seinaga samas toonis mööbel jätab mulje, et seda mööblit tegelikult nii palju ei olegi. Ühesõnaga muudab olukorra avaramaks ja minu arvates peab see paika. Ühest pooleliitrisest värvipurgist sain mõlemad riiulid ja kardinapuu värvitud ning tilgake jäi veel järelegi. Kui ma oleksin esimese kihiga korralikumat tööd teinud, siis tegelikult teist ei olekski vaja olnud, kolmest värvist oli see kõige parema katvusega ja sellega oli nii kerge värvida. Ma lihtsalt tegin seda hämaras ja kui päevavalguses tulemust nägin, siis otsustasin, et ma enam kunagi hämaras ei värvi.img_5542Ukse tumedaks tõmmanud männi toon on ainus asi, mis mind lõpptulemuse juures häirima jäi, aga ma ei oska seda ust mingit muud tooni ka värvida ja pealegi peaksin siis teised uksed (kokku viis ust) ka üle värvima, sest ma ei saa olla nii, et elamises on erinevad uksed, kõik peab ikka ühesugune olema. Mul on niigi raske leppida sellega, et igas ruumis on erinev põrand…img_5523Igaks juhuks ütlen, et riiul on seina küljes kinni ja televiisor samuti, kuigi selle jalg jääb alati riiuli külge sedasi kinni, et endalgi tuleb see jõuga lahti murda, et saaks tolmu võtta. Kui Härra kunagi oma antiikse Playstationi, mis täidab meil dvd-mängija kohust, Soomest kaasa toob, siis saavad lapsed oma toas multikaid vaadata ka, praegu on need riiulil lihtsalt kohatäiteks.img_5537Juhin tähelepanu pliiatsitopsile, mis on tegelikult tavaline must kruus tumerohelise sisuga ja mille sang on katki. See sobis ideaalselt lauas olnud juhtmetele mõeldud auku ja tänu sellele on elamises vähemalt üks pliiatsitops, mida kassid ei saa ümber ajada. Tähestiku kritseldasin ise valmis, maakaart ja “Unista suurelt, väikseke!” poster on muidugi Kukupesast ja 3D autopilt on juba mitu aastat vana.img_5490See on tuulekell, mille laps lasteaias meisterdas, sobib hästi kapi ja kirjutuslauaga kokku. Voodi kohale tuleb veel nöör, mille külge riputan laste kunstiteosed, nii et natuke lapselikkust tuleb tuppa juurde, sest tegelikult on meie suured poisid veel päris väikesed ja praegusel kujul on tuba natuke liiga koolilapselik.

Kahjuks ei teinud päike minuga koostööd ja seetõttu jäi piltidelt ära idülliline valgus, mida vahepeal blogi FB lehel jagasin.img_5176Aga inspireeriv öövalgus on iga päev ühesugune, või siis täpsemalt iga öö. img_5486

Kuigi tahtsin ümbermuudatusi teostada ainult suurte poiste toas, siis tundub, et väikeste tuba saab ka lähitulevikus uue kuue, sest mul jäid nüüd käed sügelema ja Retro Stuudio e-poes on veel nii palju ilusaid värvitoone, mida võiks elamises kasutada, näiteks Upper Canada Green. Ainult et väikeste tuba on suurem pähkel, sest mul ei ole ühtegi tulevikunägemust olnud, erinevalt suurte poiste toast, kus nägemus tuli ja sai reaalsuseks. Peaegu, päris üks ühele ei ole, aga see, mis välja kukkus, sai isegi parem esialgsest visioonist, võrrelge ise.visioon.jpg

11 thoughts on “Suurte poiste tuba pärast uuenduskuuri

  1. Mulle meeldib. Sinu visadus meeldib ka, ma ei viitsiks eluilmaski nii suuri mööblitükke värvima hakata. Tühja ja lageda seina kahes kihis värviminegi oli juba julm ja tüütu. Ja kui väikeste toa jaoks veel ideid pole siis vast pole aeg uuendusteks. Oota ideed ära 🙂

  2. Superilus tulemus!!! Väga tubli oled! Olen ise ka aasta jagu juba värvimispisikuga nakatunud ja tean, kui palju aega see vôtab, et nii ühtlased tulemused saada.

  3. Ise nii julgeid värvitoone vist kasutada ei julgeks, aga tulemus on ikka superlahe! Ja küll sina ikka viitsid igast suuri asju värvida tõesti 🙂

  4. Väga, väga ilus tulemus 🙂
    Mina isiklikult värviks ukse seest poolt ka halliks, teeks toa suuremaks. Hall uks tõstaks ka rohkem esile kollast tooli ja kapiotsas olevat kollast punutud kohvrit. Kui ust vaid seest poolt värvida, siis ju ei pea kõiki teisi uksi üle värvima hakkama, sest väljaspoolt näeks kõik uksed endiselt samasugused välja.

    1. Tahtsin ka just sama öelda, et ukse võib ju ainult seestpoolt toa nägu värvida, siis koridoris jätkuvalt kõik uksed samamoodi.

      Aga muidu väga mõnus tulemus! Tuleb vist ka Fusion värvid ära proovida 🙂

  5. Super ju! Mulle ka see rohekas hirmsasti meeldib. Ja see kardinast läbi kumav valgus on nii ilus 🙂 Ja tõesti, see kapp näeb kordi parem välja värvituna ja uute nuppudega. Tekitab tahtmise kõik männipuidust mööbel üle värvida 😀

    Ma ei oska absoluutselt sisekujundada. Säästuremondi käigus olen kõik valimatult valgeks värvinud – see sai nagunii üsna lohakalt tehtud, nüüdseks on see valge üsna väsinud ja kulunud ja hall 😛

    Lastetoa mööblit olen KAKS korda üritanud saada sellist kollast tooni, nagu mulle meeldib, mõlemal puhul olen täiega feilinud – on jäänud liiga hele ja üldse mitte nii särav ja erk, kui mulle meeldiks. Mis teha, kui silma pole 😀

    Kui me peaks ükskord hakkama seda PÄRIS remonti tegema, siis ma olen suures hädas. Minu unistus on suunav sisekujundaja. Aga noh… See kõik on tulevikumuusika.

    Seniks elan kaasa teiste remondipostitustele, mulle hullult meeldivad!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga