Täna hullumajas

Panin just lapsed voodisse, aga sellega pole päev hullumajas veel läbi, sest igaõhtune uinumine võtab aega kuni 2 tundi. Mul on uks on vahelt lahti, mina näen neid ning nemad näevad mind, aga vaatamata sellele nad kilkavad, kisavad, viskavad kaisukaid, saadavad mulle õhumusisid ja ütlevad head ööd, siis jälle torgivad üksteist, kisavad, karjuvad, liiguvad ringi ja nii edasi. Mina käin ja õiendan, aga kambavaimus muutub kuri ema tüütuks sääseks, kes käib ja piniseb.

Täna hoidsin kõiki terve päeva üleval, et äkki siis uinuvad kiiremini, aga tundub, et see ei toimi. Küll kaotasin sellega lõunaunega kaasnevad rahulikumad tunnid.

Täna ei ole olnud tegelikult hullem päev kui muidu, aga minu kannatus on nullilähedane ja kalendrit vaadates ma ei imesta ka. PMS kogub tuure. Hoiatasin juba Härrat ka, et ta siis teaks ülemuselt lähiajal öömaja paluda.

Aga nüüd siis värskete uudiste juurde hullumajast! Tänased eredamad hetked peale lõhkenud mähkmepommi:

  • Esimene jättis Neljanda varbad ukse vahele, tulemuseks olid marraskil varbad ja palju pisaraid.
  • Teine lõi oma varbad vastu uksepakku – “pagan küll, futšing juuu, ma ei räägi enam kellegagi” ja läheduses olnud duploklotsid lennutati terve jala poolt üle toa.
  • Kolmas hakkas tooliga ümber kukkuma, aga selle asemel, et 2 sekundit oma asendit hoida ja appi tõttav ema ära oodata, hakkas tema poolviltuse istumisaluse pealt maha tulema, kuid kaotas tasakaalu ja ikkagi kukkus koos tooliga, tagatipuks lõi kukla vastu lauaserva ära. Palju nuttu ja minuga mitte rääkimist, sest loomulikult olin mina selles süüdi, kuna ma ütlesin täna ainult 34 korda, et ärgu kõikugu tooliga.
  • Neljas ja Kolmas hüppasid voodis peadpidi kokku. Topeltnutt!
  • Teine jõi ja Kolmas hakkas tema käest tassi ära kiskuma, Teine ei andnud alla ning vahekohtunikku ei märganud ega kuulnud kumbki. Suure kisa saatel võitis Teine, Kolmas lahkus ulgudes teise tuppa, sest rohkem tasse majas ei ole ja loomulikult sai kraanivesi ka otsa. Kes jäi süüdi? Ikka vahekohtunik!
  • Neljas kõndis Kolmanda eest selg ees ära. Kuklaga vastu lauanurka. Nii õrnalt, et isegi muhku ei tulnud, aga nutu põhjal oleksid naabrid ilmselt kiirabisse helistanud. Või lastekaitsesse.
  • Kõik neli hullu vaatasid voodis istudes televiisort. Neljas ei viitsinud enam istuda ja hakkas end selili viskama, kuid Teine lösutas paraku tema taga ning sai peaga vastu põsesarna. Neljas ei saanud arugi, et midagi juhtus, Teine andis tervele naabruskonnale mõista, et midagi juhtus.
  • Teine tahtis legodest roboti ehitada, üks jupp ei läinud külge, peaaegu valmis robot lendas vastu nurka juppideks ja hullunud Hulk süüdistas möirates selles kogu maailma. (Kummal meist PMS on?)
  • Esimene vaatas voodis rahulikult raamatut, kui Teine talle ootamatult peale hüppas ja sedasi tema sõrme tagurpidi väänas. Esimene hakkas laulma nutulaulu “iiiiiii-iiiii-iiiii”.
  • Kolmas võttis Neljandalt 68 korda mänguasja käest. Neljas nuttis.
  • Neljas võttis Kolmandalt 146 korda mänguasja käest. Kolmas nuttis.

Ma küll ütlen selle kohta hullumaja, aga mul on tunne, et mina olen siin ainus, kes hulluks läheb. Või juba on.

Päeva viimased sündmused on rõõmsad – kell on 22.45 ja hullumajas valitseb vaikus! Ka mina lähen nüüd Härra kõrvale magama ja homme kirjutan juba hoopis positiivsemal teemal. (Hakkasin seda tegelikult täna tegema, aga mähkmekatastroof tuli vahele.)

Head ööd!

5 thoughts on “Täna hullumajas

  1. Kui ma ükskord selgeks õpin selle nipi, kuidas üksteist üles keeravaid lapsi kontrolli alla saada, siis jagan sinuga ka 😛 Seni ma ainult kratsin kukalt. Õhtused magama minekud ei ole viimasel ajal just kõige meeldivamad. Kaks viimast ööd olen ühe lastest elutuppa magama käsutanud, aga sinult neljaga pole ka see nii kerge 😀

    1. Õhtune magamaminek tuleb nii tuttav ette. Mul ka kaks vanemat lõunat ei maganud ja olin õhtuse magamajäämise osas ootusrikas, et nüüd kukuvad kiirelt – aga ei midagi. Trall kestis üle tunni, kõik kolm panustasid intensiivselt.

  2. Kas teil ei ole väikese vahega õdesid-vendi, kellega tuba jagasite? Kui ei, siis pean teid kurvastama, et see trall ei lõppe kunagi! 😀

  3. Vot selline jama jah, et mul õdesid-vendi pole ja olen kogemuse võrra vaesem, aga kui vaatan teiste lapsi (kes juba nii või naa palju vanemad, kui minu omad), siis ohkan regulaarselt, et oh issand jumal, kas nii vanad lapsed siis veel kaa üht, teist või kolmandat ebameeldivat asja jätkuvalt harrastavad. Seega võiks juba eos oma optimismiriismed kuhugi vaiba alla pühkida.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga