Majalood: Bürokraatia

Ma olen täna terve päeva olnud ninapidi ehitusseaduses ja mida rohkem ma üritan sellest aru saada, seda vähem ma sellest aru saan. Vahepeal olin valmis juba Majanduskomisjoni kirjutama, et nad seletaks lihtinimese keeles, mida ma täpselt tegema pean, et maja dokumentatsioon korda saada.

Lugu on siis selline, et me ei kontrollinud ostmise ajal maja pabereid. Ma ei osanud isegi sellise asja peale tulla, sest maja oli 45 aastat püsti olnud – miks oleks pidanud midagi valesti olema? Lisaks saatis maakler enda algatusel meile projekti, mis ei avanenud. Saatis veel kaks korda, aga ikka ei avanenud, aga mul ei olnudki rohkem vaja, sest kindlasti on kõik korras, kui maakler saadab e-mailile projekti!

Igatahes tükk aega pärast tehingut selgus, et projekt ja maja ei ole vastavuses ning kõrvalhoone kohta pole mingeid pabereid ja see pole ka ehitisregistrisse kantud, kuigi on sama vana kui maja. Miks seda tehtud pole, see on täitsa müstika. Kuidas aga kanti sinna maja, mis ei ole ehitatud projekti järgi? See on ka müstika.

Kuna meie muutsime seal veel lahendusi (isegi veidi sarnasemaks algsele projektile), siis peame nagunii ka sellele tööle tagantjärele küsima ehitus- ja kasutusloa, vist ka energiamärgise, esitama pabereid elektrisüsteemi, küttekollete, võib-olla ka veesüsteemi kohta. Ehitisregistri andmetel pole majas vett ega kanalisatsiooni, aga ka need on ikka kaua aega olemas olnud, kuid mingeid pabereid nende kohta ei ole. Meil ongi ainult projekt, millel on sarnane maja väiksemate mõõtudega, aga sellega pole midagi teha. Me peame tegema uue projekti.

Ma isegi ei tea enam, millises järjekorras me mida tegema peame ja ma ei taha üldse mõeldagi sellele, kui palju see maksma läheb. Ilmselt kasvab summa neljakohaliseks. Nii palju tean, et elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus läheb maksma 250-300 €. Hangete lehel nägin ülemõõdistusprojekti hinnapakkumisi vahemikus 450 – 1000 €. Lisaks igasugused riigilõivad, mis 1. juulist tõusevad 2-4 korda. Seega, kui me ei taha veel rohkem maksta, siis tuleks see umbmäärane 1000 € lähinädalatel leida. Seda ilmselt ei juhtu.

Kuid kõrvalhoone tuleb kindlasti kiiremas korras ehitisregistrisse kanda. See ei ole kallis asi, peaks vist 32 euroga hakkama saama. Seda kuni 1. juulini, pärast seda tuleb juba 468 eurot rohkem välja käia – loomulikult üritame seda vältida. Aga ehitise teatise blanketi täitmine on minusuguse lihtinimese jaoks nii keeruline, et see tekitab peavalu. Lehekülgi on 7, palju lahtreid saab küll tühjaks jätta, aga igasugused mõõdud ja mahud… Ma ei taha selle matemaatika peale üldse mõeldagi. 😀 Äkki sellepärast ei kantudki hoonet õigel ajal ehitisregistrisse?

Muidugi peksavad meid praegu omad vitsad, ei vaidle üldse vastu. Meil on isegi hästi läinud, et vähemalt maja registris olemas on. Kahjuks on päris palju neid, kes elavad 100 aastat vanas majas ega isegi tea, et nende maja pole ehitisregistrisse kantud. Või nüüd isegi teavad, sest 2 kuud on lehed kirjutanud, mis hakkab 1. juulist toimuma ja Maalehe sõnul oli ehitisregister pärast nende esimese artikli ilmumist ülekoormatud. See on tegelikult väga lühike etteteatamisaeg, sest nii mõnelgi tuleb välja käia tuhandeid eurosid, et paberimajandus korda saada. Ja nii mõnelgi pole seda raha nii kiiresti võtta. Nagu näiteks meil.

6 thoughts on “Majalood: Bürokraatia

  1. Oi, see on küll valus teadmine, et sellised asjad tegemata on, suur lisakulutus kohe. Mine näiteks kohalikku asutusse ja lase end paberi täitmisel aidata ametnikul, see peaks tasuta olema.

    1. Kallis lõbu on see tõesti. Ehitusspetsialistiga juba suhtlen e-mailide vahendusel. Kui kuu teises pooles koju saame, siis hakkan asju ajama. 🙂

  2. Ma kohe kontrollisin meie maja ka üle ja õnneks ilusti maja olemas. Lauta küll pole seal, aga see pooleldi nagunii juba sisse kukkunud ja läheb täielikult maha lammutamisele.

  3. Aga on see päris kindel, et on vaja kõike seda paberivärki selle elumajaga läbi teha? Ta on ju ehitusregistris olemas. Ma pakun, et eestis on tuhandeid maju, mis on küll ehitusregistris, aga millel puuduvad paberid (kuna on pärit nõuka või esimese vabariigi ajast) ja on täiesti ebareaalne, et pensionärilt või toimetulekuraskustes perelt nõutaks projektide koostamist ja jumalt teab mida veel. Tõenäolisem on, et varsti saadakse aru, et seadus sai pisut liiga hoogne ja pikendatakse tähtaegu või leevendatakse nõudmisi jne. Sarnaseid paanika seadusi, kus algul tundub, et maailma lõpp hakkab lähenema, aga pärast selgub, et nii hull see asi ikkagi pole, on varemgi olnud. Näiteks hiljuti oli sõidukite registrist maha võtmise seadus ja enne seda võrride ja motorollerite arvele võtmise seadus jne.

    1. Noh, keegi meid ilmselt trahvima ei hakka, kui pabereid korda ei aja, kuigi omavalitsusel on õigus seda teha, Kuid hea oleks ikka, kui kõik korras oleks, seda juba kindlustuse pärast. Kui midagi juhtub, siis suure tõenäosusega kindlustus kahjusid ei hüvita. Ilmselt osutuks puudulik paberimajandus murekohaks ka siis, kui kunagi maja müüma hakkame ja suure tõenäosusega me seda teeme.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga