Majalood ehk alustame algusest

“Majalood” hakkab olema postitustesari alates algusest ehk kuidas majani jõudsime, millised üllatused meid siin ees ootasid, milliseid töid siin tegime, mida täna teisiti teeks ja nii edasi.

Alustangi algusest. Oli 2011. aasta juunikuu, olime äsja oma korterisse tagasi kolinud, kui saime uudise, et meid on varsti viis. Kolmas väike laps korteris tundus liiast ja olime mõlemad Härraga seda meelt, et meil oleks vaja oma aeda, kus pesamuna saaks segamatult vankris magada, kui suuremad toas oma asju ajavad, ja vastupidi – pesamuna saaks toas magada, kui suuremad õues oma asju ajavad. Leidsime, et palju kergem on kolme väikese lapsega väljas käia, kui meil on oma aed. Lisaks rääkis maja kasuks teadmine, et ma ei pea stressama lärmi pärast, mida kolm väikest last ööpäevaringselt toodavad ja mis naabreid häirida võib.

Raha meil muidugi selleks ei olnud, aga see oli sel hetkel nii teisejärguline, meil lihtsalt oli vaja maja. 😀 Tegelikult kalkuleerimised näitasid, et suudaksime maksta umbes 250 € kodulaenu, kui üürime oma korteri välja ning enam nii tihti Lehtses vanemate aedades paljajalu jooksmas ei käi. See tähendas, et saime vaadata maksimaalselt 45 000 € maksvaid maju.

Kui hakkasime maju vaatama, siis oli vaid üks mõeldav pakkumine. Maja maksis küll rohkem, aga oli ka täitsa heas korras, kuid maaklerile helistades selgus, et see on juba broneeritud. Loetud päevad hiljem tuli müüki üks pisikene maja, mis maksis vaid 29 000€. Soodne hind tuli sellest, et majas oli elamisruumi vaid veidi üle 60 m2 ja kanalisatsioon puudus. Köögis oli veekraan olemas, kuid vesi viidi välja solgiämbriga. Sellegipoolest olime majast huvitatud ja tegime juba plaane, kuidas seda renoveerida ja milliste summadega arvestada.

Andsime ka maaklerile teada, et hakkame laenuasju ajama ning oleme kindlad huvilised. Laenuga aitasid minu FIE-dest vanemad ja seetõttu võttis asjaajamine kauem aega. Kuid siis selgus, et järgmine huviline saaks kiiremini ära maksta ning maakler andis meile võimaluse üle pakkuda. Loobusime sellest, sest me lootsime hoopis tingida. Oi, kuidas ma oma rasedahormoonidega selle kaotuse pärast nutsin, aga iga halb asi on millekski hea.

Taas loetud päevad hiljem tuli uus kuulutus, kus müüdi suurt maja 39 000€ eest. Ma olen rohkem viilkatusega madala maja inimene, aga läksin siiski kohe sellest suurest kandilisest koledast majast mööda jalutama ning kodus juba kirjutasin maaklerile, et tahan esimesel võimalusel majaga tutvuda.

Mind võlus privaatne aed ehk maja taha peaaegu üldse ei näinud, lisaks oli maja juurest lasteaeda vaid 300 meetrit sirget teed, samal ajal tolle pisikese maja juurest oli maad ligi kilomeeter.

Kui õigesti mäletan, siis juba järgmisel päeval käisime Härra ja lastega maja vaatamas ning me olime võlutud. Põhiliselt sellest, et maja tagumisest uksest välja astudes oli tunne, et me oleme maal. Tänavat ei olnud näha, naabreid ei olnud näha, aed oli paksult roheline ja metsik. Maja ise vajas seest korralikku remonti, aga sellega olime arvestanud. Vähemalt oli kanalisatsioon ja veetrass olemas.

Eriti lahe oli see, et tollase perenaise üks nimedest oli Liivi ning siis tundus nii lahe mõte, et järgmiseks võib saada nimekaim. Samamoodi meeldis meile tänava nimi, sest ka Härra vanemad elavad Lehtses Põllu tänaval. Võtsime selliseid pisiasju märgilise tähendusega. Majas elanud vanapaarile meeldisid jälle väga meie lapsed ning nemad olid väidetavalt meist võlutud.

Kodus arutasime veidi asja ning kirjutasime maaklerile, et oleme majast huvitatud, kui omanikud on nõus müüma 30 000 € eest. Maja oli ikkagi üle 40 aasta vana ja polnud mingit remonti saanud, vaid kuivkäimla oli ehitatud ülipisikeseks vannitoaks. 39 000 eurot tundus liiga suur summa ja küllap see oligi suure tingimisruumiga, sest omanikud olid nõus hinda alandama 8000 euro võrra, kuid jätsid tingimuseks, et nad võivad kuni saagikoristuseni sees elada. See meile sobis ning jäime lootma, et maakler ja omanikud peavad oma sõna ega müü maja järgmisele huvilisele, kes kiiremini maksaks või üle pakuks. Seda nad ka tegid!

Suve lõpuks olime majaomanikud ja arvel oli 8000 eurot remondiraha. Tänaseks on siin väga palju muutunud, kuid seda palju suurema summa eest ning omajagu on veel teha. Lisan siia pildid, mis olid kuulutuses ja neid näeb ka tulevikus veel, kui hakkan tegema eraldi postitusi erinevate tubade totaalsetest muutumistest.

1 2 3

Hooned väljast suurt muutunud ei olegi, nii et pealtnäha on meie elutingimused üsna kehvakesed. Meie majal on hetkel Kadrina koledaim katus, sest see vajas vahetust juba 10 aastat tagasi. Me ootame, millal tuul selle ära viib, siis saab kodukindlustuse kaudu uue.

Esimese korruse pildid:

122 131 2Teise korruse pildid:

1 1

Ja viimasena see, mis meid kõige enam köitis, majatagune maailm:

1

Pildid on kehvad, ma tean, aga vähemalt annab aimu, millesse end mässisime. 😀  Ütleme nii, et murdumishetki on olnud, aga nendest juba edaspidi.

Ps. Too pisike maja, mis meie nina alt ära napsati, seisab siiani pooliku ja tühjana ning tänaseni pole rohkem selliseid maju müüki tulnud, mille ostmist me oleksime kaalunud. Kehvake on siinne majaturg, nii et tegelikult meil ikkagi vedas. 

2 thoughts on “Majalood ehk alustame algusest

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *