Pagana lamellrehvid!

Sain täna üle pika aja tunda, kui loll tunne on olla lollis olukorras – olla maja ees kiilasjää peal totaalselt “kinni”. No tõesti, nagu needus, et sellised asjad juhtuvad alati siis, kui Silverit pole ja ta ei saa ise olla lolli olukorra keskpunktis!

Minu üks suurimaid õudusunenägusid on see, et auto ütleb keset tihedat liiklust üles ja jään teistele jalgu. Täna tundsin end ka nagu halvas unenäos, kuigi ma ei jäänud kellelegi jalgu, aga lihtsalt nii ebamugav on olla kahe kortermaja akende all hädas ja kujutada ette, kuidas inimesed tsirkust pealt vaatavad, mõni äkki itsitab pihku ka. Täna oli nüüd esimene kord, kus tundsin, et ma ikka vihkan kortermajaelu.

Hakkasin poistele lasteaeda järele minema, aga ma ei jõudnud parkimiskohalt kuskile, sest auto esirattad olid jäälohus ja käisid ainult all ringi, ei aidanud ka pikk jõnksutamine. Häbistatuna tulin tuppa ja helistasin Silverile, et küsida, kas meil pole keldris liiva või kruusa ja kui ei ole, siis äkki oskab mingi muu lahenduse välja pakkuda. Kui ta ütles, et tal oli mingi aeg sama lugu, et auto oli lohus kinni, siis see tegi mul meele väga mõruks – kuidas ta ei taibanud mind selle eest hoiatada, ma oleksin parkinud teistpidi. Temal küll ei olnud lugu nii hull ja sai igasuguse abita lohust välja, kuid mina samasuguses olukorras oleksin kohe hakanud genereerima “aga kui” mõtteid ja jõudnud välja selleni, et lamellrehvid on saatanast ja libedaga ikka ei saa sedasi parkida.

Kuna keldris liiva ega kruusa ei ole, siis nuputasime muid lahendusi. Sool – seda oli ainult 3 teelusikatäit. Vannitoas mitu kilo kive – liiga libedad ilukivid. Tatar – ei ole väga hea idee. Sõbranna pakkus, et tuleb appi lükkama – esirattad sügavas lohus ja auto kaalub kaks tonni, koos minuga kolm, ei lükka seda nii lihtsalt välja. Lõpuks jäin kassiliiva (kristallid) peale, aga sellest ei olnud mingit kasu, kristallid lendasid krõbinaga vastu auto põhja, kui ratas nende peal ringi käis. Tavaline kassiliiv poleks ka ilmselt aidanud, see oleks võib-olla niiske maapinna peal kiiresti ligaseks saviks muutunud. Igatahes kui kassiliiv ja uus jõnksutamisseanss tulemust ei toonud, siis läks närv nii mustaks, et auto tagant lõi ka musta tossu välja. Tõesti oli selline tunne, et hakkan nutma.

Vähemalt üks isane inimene möödus autost kaks korda, hea, et veel head naistepäeva ei soovinud. See tegi kurvaks küll, et meesterahvas ei võinud abi pakkuda, meheramm oleks autole jõnksutamise ajal ehk vajaliku lisatõuke andnud. Kui me varem siin elasime, siis sattusime ka ükskord aknast nägema, kuidas kaks naist olid maja ees autoga kinni. Pikalt nende pusimist ei jälginud – kui kaks meest olid tuimalt mööda kõndinud, siis Silver pani end riidesse ja aitas naised hädast välja. Üks selline võõras abivalmis mees oleks mulle ka täna ära kulunud.

Auto jäigi minust seisma ja sain sõbranna autoga poisid ära tuua, aga see oli ka paras komöödia. Esimesed kümmekond meetrit võõra autoga paksus libedas lobjakas möödusid üsna robustselt, auto igasugused kaasaegsed kontrollid tegid ragisedes oma tööd ning selle ajal lõi mootoritule põlema. Mu esimene mõte oli, et nüüd, kus ma arvasin, et enam hullemaks minna ei saa, keerasin võõra auto ka pekki. Hiljem siiski selgus, et asi nii hull ei olegi ja see märgutuli on endast juba pikemat aega märku andnud. See mõjus täitsa positiivse uudisena.

Aga minu auto seisab endiselt libedas lohus ja tõenäoliselt ei lähe homme hommikul enam käima ka, sest juba täna andsid kõik seierid märku, et aku on pooltühi ning auto käivitus vaevaliselt. Kui tõesti hommikul ei lähe auto käima või ei ole öökülm jääd vähe karedamaks muutunud ja ma ei saa endiselt lohust välja, siis tuleb üks teine härra mulle appi. Täna hommikul käis lilledega ukse taga, homme tuleb “krokodillide” ja liivaämbriga.

Ma ei tea, loo moraal ehk ongi, et autol olgu pakiruumis kott liiva või all naelrehvid, kindluse mõttes võiksid mõlemad olemas olla.

419ac5fccaaf36f71d36407cffc7580d

9 thoughts on “Pagana lamellrehvid!

  1. Ma olen õppinud, et abi tuleb osata küsida. See nõuab küll julgust, aga enamasti aitab. Võib-olla see isane mööduja oli ise liiga häbelik abi pakkuma.

  2. Kuuseoksad alla ja läheb välja küll, mootori pöördeid ei tohi suureks ajada, teine käik ja õrnalt gaasi, kui keegi veidi tagant veel lükkab ka, ei tohiks väljasaamisega probleemi olla. Tavaliselt tehakse see viga et üritatakse kõvasti gaasi anda, sellega kaevab auto ennast sügavamale ainult. Kui aku laadijat ei ole ja see kipub tühjaks minema, siis ma olen minevikus nii teinud , et aku maha ja tuppa radiaatori alla sooja. (mustamäel oli naabritel vist päris naljakas vaadata, kuidas ma aku käes tuppa tulin) Mehed lahendavad asju muidugi teistmoodi 🙂 aga oma üksikemaks olemise perioodil leiutasin olude sunnil igasugu toimivaid variante.

    1. Mul on automaatkast, ei saa panna teist käiku, aga pöördeid hoidsin kuni enesevalitsuse kaotamiseni kenasti madalana. Aku on ka täitsa uus, aga auto pole toodetud meie külma kliima jaoks ja sellele ei mahu võimsam (mõõtudelt suurem) aku peale, kuid väiksema puhul jääb käivitusvoolust vajaka ja ma sõidan ka valdavalt lühikesi otsi. Ma enne pooltühjast akust aru ei saa, kui süüte sisse keeramisel kõik seierid kiirelt põhja liiguvad, aga siis pole enam aega akut radika alla sooja viia. Õnneks seda väga sageli ei juhtu, et auto üldse käima ei lähe, nii et sõber pole veel tüdinud krokodillidega appi tõttamast. 😀

      Kuused kasvavad maja taga küll, aga seda mõtet pähe ei tulnud, et läheks murraks sealt mõned oksad. Tahaksin öelda, et järgmine kord oskan selle peale tulla, aga järgmist korda ei tule, sest pargin edaspidi paremini! 🙂

      Ma oma hädaolukordade ajal olen mõelnud, et ma ei tuleks vist üksikemana toime. Või noh, tuleksin, sest muud ei jääks üle, aga see näeks välja nii, kui kuidagi ei saa, siis kuidagi läbi higi, vere, pisarate ja häbi ikka saab.

  3. See ikka kurb küll, kui inimesed on abivajaja suhtes nii külmad. Ma ei tea, mul oleks mark kaks korda mööda minna ilma abi pakkumata!

    Küll täitsa teine olukord, aga juhtusin nägema viimast Kodutunnet. Ma oleks tahtnud siin kodus valust ja vihast karjuda, kui kuulsin, kui “oma kõrvad on peale ikka kõige lähemal” võivad inimesed olla. Enne lasevad inimese kasvõi maha lüüa, aga et sekkuda või kasvõi politsei kutsuda, seda ei saa!

  4. Ma pean ka mainima ühe takkajärele soovituse, millest hiljaaegu kuulsin. Ma küll loodan, et ei pea seda kunagi testima, aga jube hea oleks kui keegi ütleks, et jaa, täiesti toimiv!

    Igatahes – kasutada auto jalamatte, eeldatavasti kui need on kummist. Aga miks mitte ka tavalised.

    1. Huvitav lahendus, seda tahaks lausa proovida, sest teoorias tundub see kahtlane. 😀

      Aga nägin täna, kuidas naabrimees samasuguses olukorras lõhkus jäälõhkujaga (mis on keldikoridoris olemas) rataste eest jääd. No nii geniaalne ja samas nii lihtne lahendus! 😀

  5. Auto jalamatid võivad mõnel juhul toimida küll. Kas just jää peal, aga olid abiks, kui rattad lumes ringi käisid.

Leave a Reply to Liivi Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *