Majalood: Esimese korruse esik

Ma ei tea, kui palju meil esikuid on. Meil on hästi pisike ruum, mille kohta mõnikord ütlen väike esik või tuulekoda, aga ma ei tea, mis on sellise kahe välisukse vahelise ruumi õige nimetus. 😀

Siis on avatud trepiga esik, kust saab teise korruse esikusse? Mõlemad on umbes 10 m2 suurused ruumid ja neid ühendab avatud (pole uksi vahel) tepp. On siis tegu ühe suure esikuga kahel tasapinnal või kahe esiku ja trepikoridoriga? Ma ei tea! Igatahes kirjutan siis täna esimese korruse suures esikust.

Esmalt mõned enne pildid:

Enne

Selles kolmikus on osad muidugi juba lammutustöö alguse pildid, aga umbes selline see olukord välja nägi. Too ümar aken on nüüd seestpoolt kinni pandud ja asub see üldse vannitoas, seega kadus esikust ainus aken.
12

Ka siin juba tööd ammu käivad, kuid mingil veidral põhjusel pole mul ühtegi pärast pilti sarnase nurga alt.IMG_0127See on ka ainus pilt köögipoolsest nurgast enne lammutustööde algust, külmkappki veel vanas kohas. Poseerisin siis köögiukse taustal, mida enam ei ole. Korraks väljun teemast, aga mainin, et pilt on tehtud 4 kuud enne sünnitust. Üsna ebaõnnestunud, aga jätsin selle alles kõhu pärast, nägu on teisejärguline. 😀

Kuna suurim valguallikas kadus, siis otsustasime trepi võimalikult avatuks muuta, et valgus tuleks teise korruse aknast, mis asub siis… trepikoridoris?

Vahepeal

Kui trepi kõrvalt sai sein lammutatud, siis jooksis vahepeal juhe kokku, sest me ei teadnud täpselt, mida ja kuidas teha, et lõpptulemus oleks ilus. See nurk oli lõpuni välja ikka tohutu peavalu.9

13 1415

19 17Kui asi hakkas juba edenema ja kõik oli tehtud nii, et tala jääks, siis ikka saime aru, et tala jätmine muudab keeruliseks uue lae paigaldamise, trepipiirde leiutamise ja suurte mööblitükkide teisele korrusele viimise. Viimase oleks tegelikult võimatuks muutnud. Seega tuli plaanid ümber teha, aga meil ei olnud muud plaani peale tala eemaldamise, edasine pidi selguma töö käigus. Tavaline oli vestlus, kus Härra küsis, mis edasi saab ja mina vastasin, et ma ei tea ja tema vastas, et tema ka ei tea ja nii me siis ei teadnud.

Vahepeal 2

22

Ja siis panin mina värvivalikuga puusse. Värv, mis poes tundus ilus soe ja hele toon, oli seinas tume kusi.Vabandust väljenduse pärast, aga just nii ma seda tookord nimetasin. Lootsin, et päevavalguses on asi parem, aga ei olnud, samas ei tahtnud otsast peale ka alustada, sest niigi venis see remont lõputult. Nii ma siis nutsin, et valisin meie majja kusevärvi ja pean seda edaspidi iga päev nägema. Härra saatis mu siiski poodi uut tooni valima ja tegi ise minu värvimistöö üle. Hommikupissist sai koogel-moogel.

33

Tolle tumedama tooni jätsime ahju ümber, sinna sobis see küll. Ülevärvimine oli ainuõige otsus, sest tume toon olekski jäänud rõhuma, niigi on esik üsna hämar.

Edasi taas trepinurga juurde, mis ootas endiselt lahendust, küll juba rõõmsamat värvi ruumis. 🙂

36Järgmine murekoht oli astmete tegemine. Pealtnäha tundus see töö lihtne, aga tegelikult see seda ei olnud, sest põrand ei olnud loodis ja nurk ei olnud täisnurk, seega kõik liimpuidu osad pidid hakkama kuskile poole viltu jooksma, et üldmulje jääks loodis. Sedasi andis neid mõõte paika panna. Härrale selline nokkimistöö üldse ei meeldi, seega olin mina aju ja tema muskel, aga koos saime valmis ikkagi täitsa ilusad astmed. 🙂

37

38

Nagu näete, siis tala kasutasime ka geniaalselt ära. 🙂

Kuna esiku põrand oli üks suuremaid väljakutseid (põrand ise pole loodis ja köögi ning elutoa põrandad on erinevatel tasapindadel) ja raha hakkas meil otsa saama, siis on see ainus ruum, mis uut põrandat ei saanud, vaid pidi leppima PVC-kattega. Tegelikult olen selle variandiga tagantjärele isegi rahul, seda on lihtne puhastada ja puhastamist vajab see ruum õite tihti. Kujutage ise ette, mis olukord esikus valitseb, kui õuest tulevad tuppa neli tilkuvat porikolli. 🙂

Lõpptulemus siis siin:

43

See on üks päris esimesi pilte siis, nüüd on ka vaip maas ja peegli all nagid lastele. Too pingike on meie enda tehtud.42

Vähegi keerulisemad kohad said liistude asemel nöörid.10

See kapp oli ka eelmistel omanikel sama koha peal, sobib sinna hästi. Too post trepi tagaseinas on tegelikult kaks nurgaliistu koos, mille vahele käib trepipiire, mida pildil ei ole. Muide, need riiulid ja asjad käivad ühes tükis ära. Kui on vaja mööblit liigutada, tuleb vaid kaks kruvi lahti keerata ja aretis eest ära tõsta. Oleme seda juba mitu korda teinud. 🙂

Vahepeal igatsesin seda, et need kaks astet oleksid ka piiratud, sest jalad alla saanud lapsed kippusid seal kakerdama ja kukkuma. Kolmandaga häiris see rohkem. Neljanda puhul juba mõtlesin, et las kukub oma kukkumised ära ja õpib nendest. Enam ei kuku seal keegi ja enam mind ei sega ka, et need kaks astet avatud on.
4m

Seda olen kahetsenud, et köögile ust ei jätnud, sest esiteks käivad lapsed seal kogu aeg sigadusi korraldamas ja teiseks levivad söögilõhnad (ja pannkookide kärsakas) üle maja ning sageli on teine korrus sinine, sest mina teen süüa. 😀 Ust ei tulnud seetõttu, et ruumil oleks rohkem avarust ja valgust, aga oleks võinud paigaldada näiteks aknaga ukse. See on jälle tagantjärele tarkus.

Enne ja pärast kõrvuti võrdlemiseks:

Clipboard Enne ja pärast 1 Enne ja pärast 2 Enne ja pärast 3

Majalood: Lastetuba

Siit tuleb nüüd üks väga pikk postitus, aga ma poolitada ka ei taha, seega varuge aega. 🙂

Majas oli teisel korrusel kolm tuba, või isegi neli (oleneb lugejast), millest kaks olid läbikäidavad. Lisan plaani, mis ei ole üldse õigete proportsioonidega, aga annab ikkagi parema ettekujutuse kui minu seletamine.

Plaan

Kuna me ei olnud veel lapse soos kindlad, siis mõtlesime, et poisi puhul jäävad mõlemad parempoolsed toas lastetubadeks, väiksem mängutoaks, suurem magamistoaks. Tüdruku puhul oleksime natuke seinu ja uksi nihutanud ning jätnud väiksema toa tüdrukule ja suurema kahele poisile. (Oleks me siis vaid teadnud, et peagi on ikkagi üks roosamanna ka majas.)

Tööde käigus otsustasime siiski vaheseina maha võtta ja jätta lastele üks suur tuba. Täna enam nii ei teeks. Täna hoopis nuputaks, kuidas esikut ära kasutades luua neli pisikest magamistuba. Vahepeal kahetsesin, et vaheseinast loobusime, oleksime võinud selle hoopis natukese edasi nihutada, et läbikäidav tuba oleks jäänud suurem ja tagatoast oleks tulnud pisike magamistuba. Praeguses avaras toas on mõnusalt ruumi küll, aga mööblit on keeruline paigutada, kõik läheb ringiratast mööda seinaääri. Oleksime võinud kasvõi pooliku vaheseinagi jätta.

Aga alustame algusest. Kui me maja vaatamas käisime ja selle võtmed kätte saime, siis oli teine korrus paksult asju täis. Nii nagu esimesel pildil:

Enne

Esimene pilt on võetud kuulutusest ja sellel on suurem tuba. Teine pilt on tehtud sorteerimistööde vahepeal esimesest toast. Mul on kole kahju, et ma sellest ajast rohkem pilte ei teinud. Sorteerimismaterjali oli nii palju, et ma tõstsin mitmel korral käed üles ja ütlesin, et ma ei suuda enam. Igast kapist, sahtlist ja kastist tuli välja kila-kola, mis oli pakitud kilekottidesse, siis tuli välja kilekotte, mis olid täis kilekotte, igale riiulile ja sahtli- või kapipõhja oli laotatud kile. Kogutud kilekraami surusin kahte 200-liitrisesse prügikotti.

Prügikottidesse rändas veel palju igasugust kraami, näiteks augulisi kardinaid ja voodiriideid, tapeedijääke, poolpiduseid nipsasjakesi jne. Korralikumad kardinad, pleedid, tekid, linad ja muud kõikvõimalikud tekstiilist asjad jagasin kaheks. Osad asjad jätsin endale, osad asjad andsin ära. Samamoodi talitasin kõige muuga, mida kappides leidus, nagu raamatud, igas mõõdus paberid, nipsasjad, küünlad, lelud, jõuluehted jne. Sellele tööle kulus mitu täispikka päeva.

Kui tuba hakkas juba tühjemaks jääma, siis hakkas paistma silma ka see, kui vajunud kõik oli. See oli meie jaoks šokk. Nii põrand kui ka lagi olid täitsa lookas ja seda tõesti ei olnud majaga tutvudes näha, sest esiteks olid kõik nurgad maast laeni kraami täis ja teiseks me ei osanud seda vaadata ka. Kuid tühjas toas paistis vajumine kohe silma.

Me ei teadnud, kuidas seda korda teha ja mõtlesime üldse, et äkki tuleb maja buldooseriga kokku lükata, aga nii hull olukord siiski ei olnud. Kaks ehitusspetsialisti käisid maja seest ja väljast uurimas ning leidsid, et tegu on normaalse ajahambast ja ülemöbleeritusest tingitud vajumisega, mis on ilmselt oma vajumised ära vajunud ehk hullemaks enam minna ei saa.

69Kuna põrand oli nagunii vajunud ja sellega tuli midagi ette võtta, siis väga ei morjendanud üllatus, et papist plaatide all ei olnudki korralik laudpõrand, vaid lihvimata must laud. Mul oli nimelt nägemus, et saame endale vana ilmega õlitatud laudpõrandad ja küsisin veel spetsiaalselt vanadelt omanikelt, kas plaatide all ikka on laudpõrand. “Jah, muidugi!” Ega nad otseselt ei eksinud, kuid nad ei täpsustanud ka midagi, kui ma pikalt seletasin, kuidas tahaksin vanad põrandad taastada.

Nende lihvimata laudade alt tuli välja järgmine üllatus:

12 1413Kvaliteet on küll väga tolmune, aga selline see olukord teisel korrusel oli ka – iga sammuga hakkas tolm keerlema.

Ka seda sodi andis sorteerida, aga õnneks ei teinud seda mina. Selle saepuru-klaasikildude-kilekottide-ajalehtede-savinõude-rinnahoidjate-klaasvilla-sodipudru sorteerisid Härra ja tema isa ära. Saepuru läks hiljem talade vahele tagasi, muu jäätmejaama. Mõned rublad ja toidutalongid jätsime tegelikult mälestuseks ka.

15(Teise pildi peal on vaade esikust.) Edasi tuli nuputada, kuidas talad ära vahetada. Ideaalis oleks muidugi tulnud vahekorrus päris ära lammutada, aga see oleks liiga suur töö olnud. Pidasime targematega nõu, kas kannatab panna uued talad vanade vahele või lisab selline lahendus majale liiga palju raskust. Pidavat kannatama. Lisaks tuli välja, et olemasolevad talad olid liiga kitsad, liiga madalad ja paigaldatud liiga suurte vahedega. Pole siis ime, et põrand vajunud oli.

Uued talad tõmmati aknast sisse ja paigaldati vanade vahele, põrand tõusis selle tööga mitu sentimeetrit.

201924Ka põrandalauad saabusid läbi akna. Sammumüra vähendamiseks sai põrandalaudade alla rohelised plaadid pandud – tegelikult oleks piisanud ka ribadest taladel, aga kuna tegu polnud eriti kalli materjaliga, siis läksid need täies ulatuses maha. Paraku jooksmis- ja hüppamismüra need ei vähenda.

28Laudpõrandaga panin veidi mööda. Valisin välja kolme erineva laiusega lauad, et luua ikkagi vana ilmega põrand, kuid nende punnid ei klappinud omavahel ideaalselt ja tänu sellele on põrandas palju suuri vahesid, mis koguvad prahti ja legojuppe.

32 34 36Kõik seinad sai kipsplaatidega sirgeks aetud, välisseintesse läks ka 5 sentimeetrit soojustust. Vajunud lae puhul otsustasime peitmise teed minna.

42

Lisan vahele ka ühe pildi, kus Härra süles on Kolmas, kelle sünniks plaanisime maja valmis saada. Nii palju siis sellest plaanist. Samal pildil on näha ka värskelt krohvitud korstnajalg, mida tol päeval vaatamas käisime.

43

Uus lagi. Lõpuks nägi tuba ilus sirge välja. 🙂

Edasi sai tegeletud teiste tubadega ja maja suurimast toast sai laoruum, mille nurgakohvikus puhati jalga ja söödi võileibu:

45 46

Mõne kuu pärast sai hakata taas lastetoaga tegelema ja värvimistööde ajal tabas järgmine ehmatus, kui tumesinine sein jäi alguses hirmus laiguline. Kartsime, et peame hakkama tapeeti eemaldama ja uut lahendust välja mõtlema.

47 50 52

Aga nagu näha, siis kolmanda kihiga läks ilme juba ühtlaseks. Kui sama laiguline seis oli hiljem meie magamistoas tumepunase seinaga, siis me enam ei põdenud ka.

Pikka aega oli lastetuba koht, kus värvisime liiste ja riiuleid. Kuigi kirjutan sellest toast esimesena (vannituba ei ole tuba), siis tegelikult sai see viimasena päris valmis. Kuna laudade vahed jäid kohati suured, siis neid tuli peenikese pintsliga (millega tavaliselt joonistatakse) värvida, sest põranda peitsimise ajal suur pintsel vahedesse ei ulatunud. Abiks oli ka tavaline süstal, millega süstisin laudade vahele värvi ja siis ajasin selle pintsliga laiali. Jube tüütu ja aeganõudev töö.

Kuna lauad on ajaga kuju muutnud, siis on tekkinud uued vahed, mis vajavad samasugust värviga täitmist ja tegelikult on lapsed põranda üldse nii täkkeid täis peksnud/loobinud/kriipinud, et täna eelistaksin heledat põrandat. Siis ei paistaks sellised asjad nii hästi välja. Seega, kui piltidel on näha täpilist lastetoa põrandat, siis teate, et see ei ole praht, vaid kõik need täpid on värvikahjustused. Mis on tegelikult veel hullem, sest neid ei anna ära ka pühkida.

Lastetuba pärast remonti:

6056

Tänaseks oleme tuba päris mitu korda ümber tõstnud, osa asju välja visanud ja osa asju asemele toonud. Hetkel on vaatepilt selline:

lastetubaTeise nurga alt pilti ei ole. Vähemalt mitte sellist, millel tuba oleks korras. 😀

Igatahes läks lastetoa korda tegemine (kehtib tegelikult terve maja suhtes) arvestatust rohkem maksma, sest pidime paigaldama uued talad ja põrandalauad ning selle töö käigus asendasime ka talade vahel olnud prahi korraliku villaga. Samamoodi kulus aega loodetust paaaalju kauem.

Uue põranda ja lae tõttu kahanes toa kõrgus vaid 220 sentimeetri peale ning sirgeks aetud seinte ja lisasoojustuse pärast vähenes veidi ka põrandapind, toas on nüüd ruutmeetreid 28 ja natuke peale.

Veidi jama lugu, et täna palju asju teisiti teeksime, aga kui me veel viie aasta pärast majas elame, siis võib küll mõelda teise korruse suurele ümberehitusele, et iga laps saaks pisikese oma toa.

Lõppu veel üks väike kollaaž ilmestamaks, kui suure muutuse lastetuba läbi tegi. 🙂

Enne ja pärast

Majalood: Vannituba

Kuna majas oli imepisike kemps ja vähe ruumi, siis unistasime, et ehitame ühest 12 m2 suurest abiruumist saunaga vannitoa, aga unistuseks see jäigi, kuna see oleks liiga kalliks läinud. Abiruumi viib lihtsalt umbes 4 meetrit külma koridori ja üldse terve see garaažiosa on soojustamata. Abiuumist vannitoa ehitamine oleks tähendanud poole garaaži täissoojustamist ja vanade vajunud betoonpõrandate lammutamist ning uute ehitamist ja nii edasi. Ühesõnaga palju kallist tööd.

See valmistas alguses suurt muret, sest tundus, et majja ei mahuta kuidagi vajaliku suurusega vannituba. Ruumi sai näpata vaid trepi eest ja seda väga vähe.

Imepisike kemps:

1 Tollase vetsu ja trepi vahel seisis pesumasin ning see oli peaaegu vastu astmeid, seega tundus, et me ei saa kuidagi näpata nii palju ruumi, et tulevasse vannituppa kõik vajalik ära mahuks.

3

Kuid siis sain ma nägemuse, kuidas trepp muutub hoopis L-kujuliseks ja saamegi kogu trepiesise arvelt ruumi juurde. Härrale minu nägemus meeldis ja läks lammutamiseks. Kui veneaegsed papist plaadid sai maast lahti kangutatud, siis selgus, et pesumasina ja kraanikausi all olnud põrandalauad olid vett saanud ja mädanesid.

2 (2) 3 (2) 9

Veel suuremaks üllatuseks osutus see, et vetsu lammutamisel paljastusid ka mädanevad kandvad konstruktsioonid. Äravoolutorud olid ilmselt juba aastaid lekkinud. Paraku sellest, milline oli kõige hullem lammutusjärgne seis, mul pilte ei olegi. Järgmistel on juba kõik mädanenud osad vahetatud ja uued äravoolutorud veetud.

12 13

Sedasi tundub vannitoa pindala eriti väike.

15

Seda see tegelikult on ka, me pidime korduvalt mõtlema, kuidas asju paigutada ja siis neid asju korduvalt paika sättima, et kas ikka mahub. 😀

20  Me Härraga olime pikalt eriarvamusel ukse asukoha suhtes, mina tahtsin seda trepiplatvormi (sellel on kindlasti mingi teine sõna, mida ma ei tea) juurde, et esikunurka jääks rohkem ruumi ja mulle tundus, et minu nägemuse põhjal saab vannitoas asju paremini paigutada. Härrale tundus jälle imelik, kui vannituppa jääb kaks trepiastet. Minu sõna jäi siiski peale ja Härra leidis hiljem, et mul oli õigus. Kuna uus trepp meie eelarvesse ei mahtunud ja vana iseenesest käras küll, vaid astmed on naljaka kalde all, siis ehitasime platvormi vanade astmete peale. 232519 (2)26

27 28

Plaatimistöö jätsime oma ala asjatundjale, aga kõik muu on meie enda kätetöö. Ma siin küll meietan, aga tegelikult tegid suurema töö ikkagi Härra ja tema isa, mina olin peamiselt töödejuhataja. 😀

Ühe asjaga panime küll mööda. Ma nimelt soovisin kasutada struktuurvärvi, kuid see ei sobi niisketesse ruumidesse ja seetõttu küsisin Vivacolori ekspertidelt nõu, kas siiski on mingi võimalus struktuurvärviga värvida, näiteks sedasi, kui värv hiljem niiskuskindla lakiga üle käia või muud sarnast. Nemad vastasid, et niimoodi tõepoolest saab ning soovitasid lakki, mille nime ma enam ei mäleta, aga oli vist saunalakk.

Igatahes, kui üks sein oli kalli struktuurvärviga üle värvitud, siis katsetasime, kuidas see lakilahendus toimib ja see oli jube. Struktuurne poorne pind muutus pigem siledalt lainetavaks ning hakkas ebaühtlaselt läikima. Kui kirjutasin ekspertidele, et kas nad niisama lahmisid lahendusega või on ise seda katsetanud ka, siis mingit vastust enam ei tulnud. Igatahes läks see tookord raisku läinud värvi näol maksma üle 60 €. Panime seina hoopis struktuurse värvitava tapeedi ning värvisime selle tavalise vannitoavärviga üle.

33

Laelauad lakkisime lihtsalt valge lakiga üle. Kaks kihti lakki muutsid lauad vaid veidi heledamaks. Tagantjärele olen mõelnud, et oleks võinud ikkagi katva värviga laelaudu värvida, sest ajaga kipub puidu enda toon aina rohkem läbi kumama.

Korteris oli meil ventilaator valgustusega ühenduses ja kunagi ei saanud käia mürinata vetsus. Majas tegime teistmoodi ja ventilaator töötab vaid siis, kui vanni kohal tuli põleb. Lülitid on ka meil sedasi jagatud, et põhilised neli (kaks peegli kohal, millest pole pilti) pirni paneb põlema väljas asuv lüliti, milleni lapsed ise ei ulatu. Üksiku pirni lüliti on vannitoas sees ja seda klõpsitakse hoolega, aga vähemalt kuuleme, kui lapsed tule põlema unustavad ja samas ei pea iga kord jooksma, kui keegi tahab vetsu minna.

42 41 40

Tookord tegime kiiruga riiulid vannituppa ja pidime uksed ka tulevikus ette tegema, aga neid pole siiani. Kuid endiselt igatsen neid ja ehk ükskord lisame need ka.

Meie pisikene vannituba enne ja pärast:

Clipboard 1Clipboard 3ClipboardUks sai ikkagi 100% õige koha! Vannituba tuli küll pisike, aga piisavalt suur, et mahume sinna isegi kuuekesi hambaid pesema. 😀

Ma kunagi varem teadsin peast, kui palju umbes vannitoa ehitus kokku maksma läks, aga enam ei mäleta, kuid olen üsna kindel, et see summa jäi alla 1500 euro. Igatahes pott jäi samaks, valamukapp koos valamu ja kraaniga maksis umbes 100 €, vann oli vist 200 €.

Õigus, vanniga oligi see lugu, et see mahtus väga napilt seinte vahele ja see oli kõige pisem vann(120 cm pikk), me ostsime selle vaid laste pärast. Vann ongi nüüd siis nurgas, kus varem oli wc-dušinurk, seega vannituba kasvas ikka oluliselt suuremaks. Ja kuigi vann sai ostetud laste pärast, oleme ikkagi ise ka, põlved veest väljas, seal vedelenud. 😀

Hindadest veel, siis boiler oli ka seal 100 € juures, põrandaküte samuti. Plaadid olid minu mälu järgi odavamad ja plaatimise eest maksime ka vist alla 100 €.

Boilerit pole piltidel näha, sest see on vannitoa all keldris. 🙂 Selle oleksime pidanud suurema ostma. Ma ei mäleta, kas see on praegu 80 või 100 liitrit, aga igatahes neli last ei saa järjest vannis käia. Mõnikord raiskab isegi Härra üksinda kogu sooja vee ära, kalade värk vist. 😀

Rohkem ei oskagi midagi meie vannitoa kohta lisada, aga küsiksin, kas postitust kannatab lugeda, kui pilte on nii palju? Kas avanevad kaua või läheb lihtsalt liiga kirjuks? Siis tean, kas järgmisel korral katsun piltidega koonerdada või lasen samas vaimus edasi. 🙂