Määrin pulbreid pähe

Olen siin nüüd mõned korrad Gyada spirulina juuksemaski kasutanud ja pean taaskord tõdema, et taolised kreemised variandid ei ole minu jaoks. Selliste maskide järel on mu juuksed küll siidiselt siledad, AGA hoiavad peadligi ja muutuvad poole päevaga rasuseks, seda ka siis, kui pesen maski šampooniga maha. Ma ei teagi, miks ma neid aeg-ajalt katsetan, võib-olla veendumaks, et olen taimepulbritest segatud maskide näol need õiged leidnud – nende järel on juuksed ikkagi mõnusalt pehmed ja kohevad (mitte kahused) ning püsivad kauem puhtad.

Kuna Waku Organics kingib mai lõpuni iga ostetud Radico toote kohta ühe Hair Treatment Powderi 30-grammise pakikese, siis on paras aeg jagada muljeid Radico taimsetest juuksehoolduspulbritest, mida olen kasutanud nüüdseks üle aasta.

Ma ilmselt ei pea rõhutama, et pulbrid on 100% looduslikud ja vegan, sest sõna “taimsed” ütleb seda juba ise, aga lisan juurde, et tooted on ka julmusevabad ehk neid pole testitud loomade peal. Mitte et lemmikute pesemine Reetha ehk Jaapani seebipuu pulbriga oleks kuidagi julmem kui millegi muuga pesemine, seda täitsa tehakse. Lihtsalt enne testiti selle ohutust inimeste peal, he-he.

Reetha/Ritha ongi kuue erineva hulgast mu lemmik, see on tõeline peanahaprobleemide kiirabi, aga selle avastasin alles hiljuti. Ma soetasin Reetha tegelikult lastele, sest välismaa lehtedel kiideti selle tõhusust seborrilise dermatiidi (beebikõõma) eemaldamisel ja kuna seborröa kontrolli all hoidmiseks tuleb juuksemaski regulaarselt teha, siis ma hoidsin pulbrit ainult laste jaoks ega mõelnudki sellele, et võiksin samuti seda kasutada. Selline mõte tuli alles siis pähe, kui mul tekkis kõõmakatastroof, mida ei likvideerinud ka spetsiaalsed šampoonid, nii et proovisin seebipuu pulbri ära ja üllatusin – see tegi peanaha juba esimese korraga puhtaks.

Reetha/Ritha

Täpsustan, et regulaarne maskitamine seborröa kontrolli all hoidmiseks tähendab meie pere laste puhul seda, et iga protseduuri järel on pikenenud vajadus uue järele, ma isegi ei mäleta, millal oli poistel viimati Reetha peas, igatahes mitte selle aastanumbri sees… Neljas on pidanud tihedamini maski tegema, aga tema stardipunkt oli kõige hullem ka, tal oli terve pea laike täis (poistel tekkisid need ainult konkreetsetesse piirkondadesse, kellele täpselt lagipähe, kellel kõrvade taha jne), kuid iga maski järel on aina vähem laike tagasi tulnud ja aina aeglasemalt.

Kodulehel on kirjas, et segu tuleks hoida peas 5-10 minutit, aga pakil on kirjas tund ja ise oleme seda kauemgi peas hoidnud, pole karvu lahti võtnud. Reethat on üsna lihtne juustest välja pesta (seda kasutataksegi ka šampooni asemel), segu vahutab hästi ning kuivanud osa tuleb naha küljest ilusti maha.

PS! Reethat kasutatakse ka täide eemaldamiseks, aga selles osas mul kogemus puudub. Kui juhtub, et mu lapsed toovad esimest korda need elukad koju, siis katsetan kindlasti järele, seni aga loodan, et ma ei pea seda kunagi tegema.

Shikakai ja Amla

Ups, ma just praegu avastasin, et ma pole kordagi hooldanud juukseid ainult Shikakai pulbriga, see on alati olnud lihtsalt üheks taimesegu koostisosaks, nii et ma ei teagi, milline oleks tulemus ainult sellega. Aga ma tean, et kui selle osakaal on olnud segus üsna suur, siis on jäänud juustele veidi tumedam varjund. See pole otseselt juukseid tooninud, aga on andnud sügavama tooni või teistsuguse läike, mis on minu kartulikoorekarva juuste puhul ainult plussiks olnud.

Ka Shikakai pulbrit kasutatakse puhastava toime tõttu šampooni asemel, samuti taastab see peanaha tervist, kuid ma olen kasutanud seda nii pikkade vahedega, et ma ei saa öelda, et see oleks vähendanud mul juuste väljalangemist või muud sellist. Sihkakai ja Amla segu tulemus mulle aga meeldis küll, juuksed jäid puhtad, kohevad, samas mitte kahused.

NB! Vältige Shikakai silma sattumist! Mul ükskord saunalaval sattus ja ma ei saanud pool tundi silmi avada, selline tunne oli, nagu mul oleks seebised liivaterad silmas olnud. Ikka väga seebised, ükski šampoon pole kunagi sellist valu teinud. Kuna mul oli mitu asja peas, siis ma ei teadnud kohe, et see oli Shikakai, aga guugeldades tuli sellega sarnaseid kogemusi, kus silmades kraapis veel 12 tundi. Minul olid ka terve õhtu silmad punased ja kraapivad, see oli väga karm kogemus.

Kui Reetha ja Shikakai on kui šampoonid, siis Amla on pigem palsam, see niisutab ja silub juukseid. Ka seda kasutan enamasti segu sees, aga mõned korrad olen ka ainult sellega maski teinud, viimati täna hommikul…

Jep, need on maski poolt silutud juuksed, muidu on need kuivad kui õled ja väga kahused, kuigi need pole kahjustatud ja kamm läheb juustest alati kergelt läbi.

Ma ei ütleks, et Amla annab rohkem läiget kui teised pulbrid ja see ei silu ka nii hästi kui värvitu henna seda teeb, aga see muudab juuksed pehmeks ja kergesti kammitavaks, täpselt nagu palsam, ainult et selles pole silikoone ega muid ebavajalikke aineid. Juustest on seda kerge välja pesta, olen seda ka vannitoas kraanikausis teinud, mida iga maskida teha ei saa.

Igatahes, ma kirjutasin põhjusega esimesena just nendest kolmest, nimelt on need kingituseks antava Hair Treatment Powderi koostisosad ja kuigi ma antud toodet pole eraldi ostnud, olen saanud tunda selle headust, kui olen Amla, Reetha ja Shikakai omavahel kokku seganud (nii on kokkuvõttes odavam). See kombo sügavpuhastab, silub, annab läiget ja vähendab peanahaprobleeme ning kingitusena annab see võimaluse proovida tasuta kolme taimepulbrit korraga. Kingipakike on küll väike, aga kolme Radico toote ostuga, saaks juba peaaegu täissuuruses paki kokku ( 3 korda 30 grammi, täissuuruses pakk on 100 grammi).

Radico toodeteks on ainult värvivad ja/või hooldavad pulbrid (+ juukseõli) ehk valikut palju pole, kui just juukseid värvida ei taha (mitut värvi inimene neidki värvib), aga mul on siiski raske mitte osta korraga kolme juuksehoolduspulbrit. Vaid Brjngrjghnging pulber on selline, mida on kerge jätta ostmata, sest seda on kõige ebamugavam kasutada.

Nimeks on tegelikult Bhringraj pulber, aga see on nii keeruline sõna, et ei püsi mul meeles. Seda olen kasutanud ühe paki ja rohkem pole tahtnud, sest see ei muutu pastaks nagu teised, vaid jääb kuiv, teraline ja pudenev. Purgis on see ehk veel muda moodi, aga pähe määrides muutub peeneteraliseks märjaks liivaks, mis on lihtsalt musta värvi. Maha pole seda samuti kerge pesta – kui teised pulbrid muutuvad voolava vee all pigem libedaks, siis see jääb ikkagi kuidagi kuivaks ja muudab juuksed raskeks.

Ma ei ütle, et kellelgi seda proovida ei tasu, mina lihtsalt tunnen, et saan teiste pulbritega sama tulemuse kergemini, nii et pole seda juurde igatsenud. Võib-olla kohupiimaga kokku segades oleks maski pealekandmine ja mahapesemine mugavam olnud, aga ma ei taibanud proovida.

Bhringraji

Bhringraj mask annab samuti juustele tumedama varjundi ja vaatamata hoolduse ebamugavusele on tulemuseks pehmed, siledad ja niisutatud juuksed. Regulaarsel kasutamisel soodustab see juuksekasvu, vähendab juuste väljalangemist ning aitab enneaegse hallinemise puhul.

Värvitu henna (tegelikult senna) annab juustele aga kuldse varjundi ja see on Reetha kõrval mu teine suur lemmik. Värvitu henna muutub veega segades mõnusaks pastaks, mida on kerge peale kanda ja veel kergem maha pesta, sest vesi muudab selle libedaks. Seda juhul, kui mask pole naha külge kuivanud, aga kui pärast pealekandmist kilemüts pähe panna, siis seda ei juhtu. Mul on mütsita pildid tehtud ainult näitamise jaoks, tegelikult kasutan iga maskiga kilemütsi (või väikest kilekotti, mida korduvkasutan) ja selle peale tõmban veel tavalise mütsi ning siis keeran rätiku ümber pea, et juuksed oleksid soojas niiskuses.

Lühidalt kirjeldades on värvitu henna kasutamine minu arvates kõige mugavam ja see jätab juuksed kuidagi eriti pehmeks ja ilusaks. Sellel on ka hoopis meeldejäävam lõhn kui teistel, umbes taoline nagu värskel silol või kasevihal saunalaval. Värke silo lõhn ei kõla ehk väga meeldivalt, aga minu jaoks see on meeldiv, Silveri jaoks samuti, ta alati naudib maski lõhna, kui ma sellega tema läheduses olen. Värske kaseviht saunalaval kõlab ilmselt paremini, minu jaoks kõlab see praegu eriti hästi, sest ma pole 5 nädalat sauna saanud ja näen igatsusest juba unes, kuidas ma sauna kütan, kuid kunagi lavale ei jõua…

Värvitu henna

Mainin ära, et värvitu henna mõtte pani mulle pähe tegelikult üks lugeja, tänu kellele ma üldse avastasin, et Waku tootevalikus on sellised asjad nagu taimsed juuksehoolduspulbrid. Ma tahtsin korraga kõik ära proovida, aga kuna see oleks olnud kallis lõbu, siis alustasin hinnaklassi madalama poole pealt ja jõudsin hennani pisut hiljem, kuid nüüd on see üks kahest, mida ma olen kõige enam juurde varunud.

Reetha (punane) ja värvitu henna (roheline)

Viimast ja kõige kallimat, Brahmi pulbrit (taaselustav ja tugevdav ning see aitab samuti erinevate peanahaprobleemide korral), olen enda arvates korra kasutanud, aga ma ei mäleta selle kohta midagi. Võimalik, et pakk seisab kodus endiselt kinniselt, sest ma pole raatsinud seda pähe määrida. Kui koju tagasi jõuan, siis esimese asjana lähen sauna ja teen sellega juuksemaski…

Nonii, kas määrisin kellelegi mõne pulbri pähe? Enda lemmiku leidmiseks tuleks ilmselt kõik variandid oma nahal ära poovida, aga kui peaksin kuuest pulbrist soovitama üht, mis on kindla peale minek, siis soovitaksin värvitut hennat.

Kellel hakkas pea sügelema, siis tänasest pühapäevani (kaasa arvatud) on Waku Organicsis emadepäeva puhul kogu kaup 20% soodsam (soodushind rakendub ostukorvis lõppsummas), nii et praegu on eriti hea aeg katsetada Radico juuksevärvi või juuksehooldupulbrit, sest hind on parem ja iga toote kohta saab kingituseks väikese pakikese Hair Treatment Powderit (seda mai lõpuni), lisaks jagatakse ostukorvis Gyada šampooni testreid (eriti õrn on väga hea, lastel läheb juba päris mitmes pudel).

Muide, kes teeb Waku Organicsi veebipoest tellimuse ja annab hiljem ostetud tootele tagasisidet, saab järgmiselt ostukorvilt 15% alla (see kehtib kogu aeg, mitte ainult praegu)

Kes soovib tulevikus midagi osta, aga ühtegi soodustust pole kasutada, siis kood sidrun annab püsivalt 10% hinnaalandust.

PS! Ma tean, et see tuleb üllatusena, aga postitus on sündinud koostöös Waku Organicsiga, kellelt olen taimepulbreid korduvalt kingituseks saanud (ise olen neid ikka ka ostnud).

Iga päev sajab lund ehk elu peanaha psoriaasiga

Kas on veel kedagi, kes ei tea, mis on psoriaas? Sellest on viimastel aastatel ajakirjanduses nii palju räägitud, et enam ei tohiks küll ükski psoriaatik sattuda olukorda, kus teda koheldakse kui pidalitõbist, sest kõik ju teavad, et psoriaas ei nakka, eks!?

Mul selliseid kogemusi ei ole, kus keegi oleks mu haigusele mingit negatiivset tähelepanu osutanud, aga ma olen selletagi end peanaha psoriaasi pärast ebamugavalt tundnud. Juuksed peaksid olema naise kaunim ehe, aga minu omad on pidevalt nahatükke täis, mistõttu hakkan sügisel esimeste hulgas mütsi kandma ja kevadel võtan selle viimaste hulgas peast…

Peanaha psoriaas oli erinevatest vormidest esimene, mis avaldus mul umbes 20 aastat tagasi, tänaseks on neid omajagu rohkem ja kuigi kolded ei torka tugevalt silma, pole mu kehal enam piirkonda, kus psoriaasi ei esineks. Haigus küll näkku veel kirjutatud ei ole, aga kõrvade ees juuksepiiril on ketendus juba olemas. Kõrvade sees ka, aga see pole midagi uut, vaid juba 10 aastat vana teema.

Kui ma ei teaks, et psoriaas on pärilik geneetiline haigus, siis ma arvaksin, et sain vanaemalt nakkuse, sest ma olin ainus lapselaps, kes sai tema juures olla (lapsena ma seda ei adunud, aga nüüd tundub küll ebaõiglane) ja võib-olla ainus, kes on nüüd psoriaatik, ja ma pole isegi tema lihane lapselaps… Viimaseid on lahkunud vanaemal vist kaheksa, tema lahkunud õel (minu lihasel vanaemal) on neid vähemalt kaks korda rohkem, meie kolm nende hulgas, aga ma ei tea peale enda ühtegi psoriaatikut. Oma lastele mõeldes võiks see nii jääda ka.

Haiguse sain ma põhimõtteliselt siiski vanaemalt, kes vereliini pidi oli mu vanatädi – kuna ta oli vaene, siis ega tal olnudki mulle midagi peale psoriaasi ja “Pipi Pikksuka” pärandada. Ma oleksin olnud õnnelik ka ainult raamatu üle, mille ise seal lapsena kapsaks lugesin. See kõlas praegu nii, nagu oleksin psoriaasi üle samuti õnnelik, aga ainus, mis mind haiguse juures rõõmsaks teeb, on koldevaba aeg. Praegu on mul näiteks põlved puhtad ja see on hea tunne vaatamata sellele, et säärtele on tekkinud täitsa tutikad laigud.

Ükski kolle ei ole aga nii häiriv kui peanaha oma, ükski ei paista sama hästi välja ka.

Psoriaas sügisel pärast pesu / pesujärgsel päeval

Peanaha psoriaasi leevendamine nõuab pidevat võimlemist, mis teeb ühe lõputu ringi. Pärast pesu on nahk väga kuiv, hiljemalt ööseks tuleb peotäis niisutavad kreemi pähe määrida, mistõttu on hommikuks juuksed nii rasused, et tuleb uuesti pead pesta mütsita ei kannata välja minna. Peanaha huvides pesen ma juukseid üle päeva, mõnikord alles kolmandal päeval ja selleks ajaks näen ma nii hull välja, et kui Delfisse ilmus “lugejakiri” mehelt, kelle kasimata naise pesemata juuksed haisevad pardirasva järele, siis küsisin Silverilt, et miks ta sedasi kohe Delfisse kirjutab, mitte ei räägi otse minuga. Tal ei osanud enda kaitseks midagi öelda.

Ülemised pildid on vanad, tänaseks on olukord parem, sest kasutasin vahepeal retseptiga soetatud šampooni ja paikseid steroide, aga need pole vahendid, mida sageli kasutada või mida ma üldse tahaksin kasutada, sest neil on kõrvatoimed. Viimase kuuri kõrvaltoimeks oli kohutav kõõm kogu peanaha ulatuses. Vaatepilt oli nii hull, et jätsin selle pärast isegi kooli minemata ja võimlesin erinevate hooldustega veel rohkem, et olukorda parandada.

Peaksin ehk ka rääkima, mille järel olukord nii hulluks üldse läks, et taas steroidide poole vaatasin? Ma nimelt lugesin, kuidas paast aitab imeliselt kõige vastu, kaotab raskeid ekseeme ja muud. Mu peanaha psoriaas ei paistnud kaugele, aga ma ise tundsin seda iga päev, sest see sügeles ja sügamise peale sadas veidi lund, nagu ikka. Ma ei vajanud psoriaasi kontrolli all hoidmiseks ravimeid, sain hakkama Turblissi ja Radico juuksemaskide ning koososõliga, kuid mulle meeldis mõte sellest, et paastuga võiksin psoriaasist täiesti vabaks saada. Mitte ainult peanaha omast, vaid ka tagurpidi psoriaasist ja teistest kolletest.

Ma mõtlesin selle peale nii palju, et ühel hetkel käis klõps ära ja tundsin, et olen vaimselt valmis paastuma. Olin ka, ei paastu sisenemise ega seitsmepäevase veepaastu ajal tundnud ma kordagi, et kõht on tühi, ma ei tundnud mingeid emotsioone ka siis, kui lastele süüa tegin. Vaimselt ei olnud see minu jaoks mingi stress, minu keha jaoks aga ilmselt oli, sest peanaha psoriaas hoopis ägenes selle ajal (teised vormid ei muutunud üheski suunas) ja pärast paastu enam tagasi ei tõmmanud. Kanged ravimid küll parandasid olukorda, aga mündisuurusest koldest sai tänaseni püsiv ligi veerand pead haarav kolle…

Psoriaas vahetult pärast pesu / kaks päeva pärast pesu

Praegu pole mul pärast pesu (kui suudan sügelusele vastu panna) psoriaasi praktiliselt nähagi, aga lõpuks hakkab ikka sedasi lund sadama, et jätan endast kõikjale helbeid maha ning järgmisel päeval ei kannata mütsita toast välja minna, sest lumest on saanud lörts ehk juuksed on rasuseid kettusid täis.

Mida pikem vahe Turblissi turbamaski või Radico Reetha pulbri kasutamise vahele jääb, seda paksem on kett ja suurem on sadu, nii et pärast karmi ravikuuri on need kaks taas väga hinnas. Üldse on need hinnas ehk igapäevaseks või ülepäevaseks kasutamiseks veidi kallid, mistõttu ma ei tea, kui hea võiks olla maksimumtulemus nendega. Praegu olen rahul ka selle tulemusega, mida teeb üks juuksemask nädalas, sellest pikemat vahet ei julge sisse jätta, pärast olen siis jälle hädas.

Ma olen Reetha pulbrit ennegi kiitnud, see hoiab väga hästi ka Neljanda beebikõõma (seborroilist dermatiiti) kontrolli all. Kõikidest proovitud variantidest on see osutunud kõige tõhusamaks, poistel pole pärast paari kasutust kõõm enam tagasi tulnud ja Neljanda pea püsib samuti kuid puhtana. Esimest korda ostsingi toote lastele mõeldes, enda jaoks avastasin selle hiljem. Muide, Reetha pulber oli ka see, mis kaotas sügisese ravikuuri kõõmase kõrvalmõju, nii et kui mureks on seborröa või tavaline kõõm, siis soovitan seda soojalt.

Beebikõõma eemaldamise protseduur, taamal paistab lilla värvilahendusega Gyada õrnatoimeline sügavpuhastav šampoon, mis ennetab seborröa teket, korra nädalas kasutab laps seda, tõenäoliselt on see ka abiks.

Minnes tagasi psoriaasi juurde, siis see ei ole vaid väike sügelus ja lumesadu, see sügeleb vahel ikka nii, et ma ei suuda peatuda ka siis, kui veri on taga. Lisaks on koldega kaetud nahk on nii kõva, et kui teatud asendis peaks sinna tulema volt sisse, siis see on valus ja kipitav. Üldse on palju tulitavat kipitust, eriti võõrastes kohtades magades, sest psoriaas ei kannata üldse polüestrist voodipesu ega tavalisi pesuvahendeid. Kodus magan ökovahendiga pestud puuvillasatiinist voodiriiete vahel ega tunne midagi, mujal löövad kolded tuld, sest materjal, pesuvahend või mõlemad on valed. Siin, Soomes, on näiteks lina valest materjalist ja mõjub küünarnukkidele kui liivapaber. Vale vahendiga pestud riietega on sama lugu, kohe annab kolletel tunda.

Psoriaas ei sega ainult minu igapäevaelu (mitte et ma mäletaks, milline on elu psoriaasita, 99% ajast ma isegi ei mõtle haiguse peale, sest see ongi minu igapäevaelu), vaid Silveri oma ka. Tema mäletab, milline oli elu, kui kuiva ja kõva peanaha kraapimisega kaasnevad helid ei ajanud öösel üles. Pidev “kraaps-kraaps-kraaps” käib talle juba nii närvidele, et ta kindlasti põleb sisemiselt, kui ma end haudvaikses toas sügama kukun. Mõistan teda igati, sest ma põlen väliselt, kui tema või lapsed minu lähedal midagi krõmpsuvat söövad, seetõttu nad närivadki porgandit kuskil nurga taga. Ma üritan end ka mitte sügada, aga öösel teen ma seda läbi une ja oma tegevuse jälgi näen hommikul vaid küünte all…

Tegelikult ma ei tahtnud kirjutada pikka postitust psoriaasist, tean isegi, et sellest on palju põnevamaid teemasid, ma lihtsalt ei saanud enam pidama, kuigi ideeliselt tahtsin Waku Organicsi juuksenädala puhul kirjutada enda lemmikutest juuksehooldusvahenditest, sest need on praegu 20% soodsamad. Psoriaasi juurde jäin püsima seetõttu, et see mängib mu juuksehoolduses suurt rolli, kasutatavad šampoonid peavad olema õrnad, samas puhastama hästi, sest igaks pesukorraks on mu juuksed niisutavatest kreemidest nii pulkas, et šampoon ei hakka esimese kahe pesuga vahutamagi.

Juuksemaskidest ei sobi samuti kõik, siiani polegi miski peale päris loodusliku ehk ehtsa turbamuda ja 100% taimsete pulbrite sobinud. Viimaste hulgas on peale Reetha veel häid variante, aga teised ei leevenda sama hästi psoriaasi, kuigi peanahale mõjuvad muidu hästi, samamoodi juustele. Ma ei ole oma juustega küll alati rahul, aga pean tõdema, et halva soengu päevi on mul palju vähem kui halva peanaha omi. Esimesed paistavad kaugele, aga halva peanaha päevad on enamasti hea soengu (lahtised pestud juuksed) all peidus, nii et keegi ei saa arugi, millega ma igapäevaselt maadlen…

View this post on Instagram

#kartulikoor on ka ilus värv 😏

A post shared by Liivi (@kuussidrunit) on

Ma maadlen muidugi enama kui ainult peanaha psoriaasiga ja ma valetasin enne, kui ütlesin, et see on kõige häirivam vorm – kui saaksin valida vaid ühe koha, kust psoriaas igaveseks kaob, siis ei oleks see peanahk, vaid palju intiimsem piirkond, kus on tagurpidi psoriaas. Erinevatest vormidest on mul veel esindatud leebem tilgakujuline psoriaas ja psoriaatiline artriit. Üldse on mul kõik vormid pigem leebemad, nii et ma ei kurda, sest olukord saaks olla alati hullem.

Kas teil on haigusi, mis peidavad end väliselt terve kesta all?

Ps! Et postitusel oleks ka mingi kasutegur, siis võtke seda kui hoiatust, mis võib juhtuda veepaastuga eksperimenteerides, seega ärge tehke seda kodus omapead, vaid ainult arstiga konsulteerides ja tema järelvalve all.

Pealaest jalatallani!

Kui ma ülemist pilti vaatan, siis ma ei näe seal ennast, vaid Meritit oma neljanda beebi, Bon Meritéga. Viimane pole tegelikult enam mingi beebi, saab maikuus ikkagi neljaseks, aga ma usun, et ta hoiab endiselt Meritit nii töökohustuste kui ka inspiratsioonipuhangutega öösiti üleval. Kui tema ei hoia, siis lihast ja luust lapsed ikka, nii et Merit teab väga hästi, mis tähendab olla aastaid magamata. Mina tean samuti ja seetõttu imetlen teda pealaest jalatallani, sest ta jõuab kolme väikese lapse kõrvalt ka Bon Meritét kasvatada.

Hoian käes ahjusooja kehakoorijat ja ootan saunapäeva, et seda esimest korda kasutada.

Ma ei ole liialdanud, kui olen öelnud, et olen Bon Merité suurim fänn – peale selle, et mul on peaaegu kogu tootevalik kodus olemas, elan ma Meritile ja tema brändile siiralt kaasa! Mul oli nii hea meel, kui pärast Eesti blogiauhindade jagamist avastasid mitmed blogijad enda jaoks Bon Merité looduskosmeetika, loodetavasti leidsid tänu neile ka lugejad endale uue lemmiku.

Mulle meeldivad kõik Bon Merité tooted, aga suurimateks lemmikuteks on algusest peale olnud kehakoorijad – ma ei ole viimased kolm aastat osanud enam ilma saunas käia. Kui nüüd nägin, et tootevalikusse on ilmunud uus koorija, jahvatatud vaarikatega, siis tegin kohe samal päeval tellimuse, kuigi alles nädal varem uuendasin varusid sügavpuhastava kehakoorija näol. Elevus oli lihtsalt nii suur, sest Bon Merité kehakoorijate valikusse pole ammu midagi uut tulnud. Olen kindel, et järjekorras neljas koorija on sama suurepärane kui esimesed kolm. Selle lõhn on juba purgis kutsuv, aga kogemused on näidanud, et tõeline aroom pääseb valla alles nahale hõõrudes – tuleks see saunapäev vaid kiiremini! Maitse on sel igatahes hea, selle proovisin ära…

Ma ei taha määrida nahale midagi, mis keele vastas on kibe, nii et looduskosmeetikast vähemat ma ei kasuta alates sellest ajast, kui Merit mulle esimesed enda loodud tooted saatis, see oli kolm ja pool aastat tagasi. Ta on mulle vahepeal veel uusi tooteid saatnud, eriti viimase aasta jooksul, sellepärast mul ongi korraga peaaegu kogu Bon Merité tootevalik olemas.

Ise soetan tooteid nii, et alati oleksid olemas:

  • Sügavpuhastav kehakoorija – See on Bon Merité tootevalikust minu top 1, saunas asendamatu, koorib maha nädalaga kogunenud surnud naharakud ja negatiivsed emotsioonid. Ma kasutan seda kui koorivat massaažiõli, sest just selliseks asjaks see laval sulab. Oma leilivõtu lõpetangi alati kooriva massaažiga, mudin alt üles liikudes terve keha läbi ja naudin aroomiteraapiat. Koorija on küll kallis, aga tänu sellele on kokkuhoid massööri ja psühholoogi pealt märkimisväärne…
  • Emme ja beebi kehapalsam – Endiselt meie pere SOS-võie, mis läheb käiku peamiselt siis, kui lastel lööb atoopiline dermatiit välja. Kuna ma niisutan oma keha nii paljude muude võiete ja kreemidega, siis on mul psoriaas enamasti kontrolli all, aga on perioode, kus haigus ägeneb ja kolded vajavad spetsiaalselt määrimist, sellisel juhul läheb ka SOS-võie käiku.
  • Üks näokreemidest – Need on konsistentsi poolest hästi kerged, imenduvad kiiresti, niisutavad hästi ja annavad näole rasuse läike asemel värske sära. Lemmikut on raske välja tuua, sest mulle meeldivad kõik. Tõenäoliselt sobiks mulle enim tasakaalustav päevakreem, mis on mõeldud veidi akne poole kalduvale nahale, aga mulle meeldib mulle jume, mille annab porgandiga kreem. Viimane sai just tühjaks ja ma ei suutnud valida uut asemele, nii et soetasin testrite näol kõik viis.
  • Astelpaju kätekreem – Mul endal ei lähe kunagi kätekreemi vaja, ilmselt seetõttu, et kätega hõõrun kehakreeme nahka ehk need saavad möödaminnes pidevalt hooldatud, aga lastel, eriti kahel neist, kipuvad küüneümbrused narmendama… Nüüd ei ole seda küll väga pikalt juhtunud, sest lapsed kasutavad iga väikese asja pärast oma kätekreemi, järelikult aitab. Topsiku unustasin pildile lisada, sest see seisab lastetoas, ikkagi nende oma.
  • Piparmündi jalakreem – Kui ma selle kingituseks sain, siis mõtlesin selle koos teiste toodetega lugejate vahel välja loosida, sest olen erinevaid jalakreeme proovinud ja need pole mind kõnetanud. Mu jalatallad on enamasti ikkagi sellised, et kreemi asemel läheb vaja kannariivi, aga seda ma ka ei kasuta, sest paljajalu kõndimiseks on mul mu nahapaksendeid vaja. Mingil hetkel muutusid mu kannad aga nii koledaks, et häbi oli lahtiseid jalanõusid kanda, mistõttu avasin ise jalakreemi ega suutnud ära imestada, kuidas see jalatalla koheselt kümme korda ilusamaks muutis. Teisega tegin isegi enne ja pärast pildi, et seda ilmaimet jagada, aga jätsin selle vahele, sest enne pilt oli liiga karm….

Ma võiksin iga toote kohta eraldi pika teksti kirjutada, aga kardan, et keegi ei loeks seda, nii et võtan lühidalt kokku, et kogu Bon Merité looduskosmeetika on mõnusa konsistentsi ja imelise lõhnaga. Õli kasutamiseks on mul harva tuju, aga olen avastanud kehavõiete võlu märjal nahal ja soovitan seda samuti kohe pärast pesu märjale nahale hõõruda. Muul ajal eelistan kehakreemi, sain just kaks uut katsetamiseks ka ja pean ütlema, et Bon Merité suutis mind taas üllatada. Nende tooniv BB-kehakreem annab koheselt ilusa päevitunud jume:

Päriselt oli efekt isegi suurem. Kui Silver tuppa astus, siis ta märkas kohe, et üks mu jalg on pruun ja imestas, kuidas kreem midagi sellist teha sai.

Tooniva kreemi pealekandmine ei pruugi olla kõige lihtsam, sest mul see kohe ei ideaalselt ei õnnestunud, aga asi oli ilmselt selles, et võtsin korraga liiga palju kreemi, kõik ei imendunud nahka ja seetõttu tekkisid triibud, mis hakkasid hõõrudes hoopis kooruma, mitte ei läinud laiali. Hõõrusin need triibud maha ja jume jäi endiset ühtlane (pildil nähtavad laigud on psoriaasi omad), nii et tulemusega jäin ikkagi rahule.

Hüaluroonhappega kehakreemist saab ilmselt minu uus lemmik, see on mõnusat siidise tekstuuriga, niisutab eriti intensiivselt ja lõhnab suurepäraselt (sees on apelsini ja vaniljet). Tegelikult saab sedasi kõiki Bon Merité kehakreeme iseloomustada, ent selles on midagi, mida ma ei oska kirjeldada, aga mis seda teistest eristab.

Koos viimase kehakoorijaga tellisin ka portsu testreid, sest tahtsin sidrunheinaga kehapalsami lõhna tunda… Nagu ma ei teaks, et Bon Merité pakub oma toodetega tõelist aroomiteraapiat! Loomulikult lõhnab kehavõie ideaalselt sidrunheina järele ja see lõhn püsib nahal päris pikalt, praegugi käib see mul üle pea.

Bon Merité pakub kahte erinevat testrite komplekti, ühes on kõik viis näokreemi, teises viis vabalt valitud kehakreemi või -palsamit (valida saab ka jala- ja kätekreemide hulgast). Kui hinnad tunduvad testrite kohta kallid, siis tegelikult on topsid päris suured ehk neist jagub üsna mitmeks korraks, nii et julgen neid soovitada. Soetasin alles isegi kaks uut kompekti, kehatoodete oma küll vaid sidrunheina kehapalsami pärast, aga valisin juurde ka mõned enda lemmikud, et need loosipakki lisada.

Ma tegelikult tahtsin selle loosi juba pool aastat tagasi ära teha, aga ei tulnud kirjutamistuhinat peale ja tänaseks on kreemid juba uutes pakendites, nii et ma loosin siin nüüd veidi ajalugu välja…

Kuna mulle Bon Merité nii väga meeldib, siis jagan kingituseks saadud tooteid rõõmuga ühega teist. Loosin juba 24. veebruaril välja komplekti, kus on:

Loosis osalevad kõik postituse kommenteerijad – jaga oma lemmikuid Bon Merité tooteid, kiida mu kunstiannet (esimene pilt) või kirjuta lihtsalt, et soovid osaleda ja tee seda kindlasti toimiva e-mailiga, muidu ei saa ma sind võidust teavitada.

24. veebruar: Komplekti võitis Kairit, palju õnne!

NB! Kuna osade Bon Merité kreemide pakendid uuenevad, siis leiab kodulehelt eelmistes pakendites jala-, käte- ja kehakreeme soodsama hinnaga, lisaks veidi väiksema soodustusega kampaaniapakkumisi ja mis on täishinnaga, siis nendelt saab (nüüd ja edaspidi) 20% allahindlust, kui kasutada koodi sidrun20!

Postitus on sündinud Kuue Sidruni ja Bon Merité sõprusest – olid ajad, mil Merit leidis minu blogist tuge ja lohutust, mistõttu peab ta mind tootevaliku laienedes alati meeles. Igasuguse kohustuseta pean mina teda samuti meeles, nii et ma ei nimeta seda koostööks, vaid sõpruseks.