Vitamiinipuudus või polkovniku lesk?

Lubasin kirjutada pikemalt oma rauapuudusest ja täna teengi seda veidi läbi polkovniku lese pilgu, sest mul on tunne, et mul on igasuguste muude asjade ja võib olla ka kaine mõistuse puudus.

On asju, mis on minuga pikka aega (või lausa seni kuni mäletan) kaasas käinud, näiteks närvilisus, depressiivsus, külmetavad käed ja jalad, kangus ja jõuetus kätes, kõrge pulss, liigesehädad, lihaste/närvide tõmblused ja nii edasi. Pooled sümptomid on sellised, et tulevad ja lähevad, pooltega elan rohkem koos, kui oma abikaasaga.

Näiteks külmetavad jalad ja käed on mul alati olnud. Mu jalad on sageli nii külmad, et ma ise ka ei taha nende vastu minna, seetõttu ma üldse ei imesta, miks Härra hulluks läheb, kui oma jalatallad tema säärte vastu surun. Kätega on üsna sarnane seis. Kui ma just kolmekümnekraadises soojuses ei ole, siis on mu käed väga külmad. Talviti on tavaline, et mul kaob üksikutest sõrmedest või varvastest veri. Sõrmedega juhtub seda tihedamini, eriti parema käe keskmise sõrme(tipu)ga. Ühel hetkel läheb sõrm lihtsalt tuimaks ja lumivalgeks. Umbes nii: part2-4See on nüüd netist võetud pilt, mul vist nii palju sõrmi korraga veretud pole olnud. Vasakul käel juhtub seda pigem harva, samamoodi vasakul jalal, aga parema käe sõrmedel ja parema jala varvastel esineb seda probleemi aastaajast olenemata.

Samuti on mul alati parem käsi kange olnud, kooliajal oli raske kirjutada ja nüüd veel eriti, käsi läheb lihtsalt krampi või nii kangeks, et kirjutamine on tõsine füüsiline pingutus ja käekiri jääb kohutav. Minu jaoks on tänaseks A4 formaadi käsitsi täis kirjutamine vägagi vaevarikas. Ka trükkides pean sageli kätt raputama või natuke masseerima.

Praegu on mul vasak käsi soe ja parem külm, seda nii katsudes kui tunnetades, vasak käsi on kerge, parem käsi raske ja krampis.  Olen juba mitu korda kätt raputanud, sest ei kannata hästi trükkida.

Pulss on ka alati kõrge olnud. Seda on öeldud pea iga kord perearsti juures, koormustesti järel, vererõhu uuringute järel ja nii edasi. Kui ma vahepeal pulsikellaga rulluuisutamas või sörkimas käisin, siis mul pulss üldse alla 200 ei tahtnud püsida. Südametöö oli normis vaid tavalise jalutamise ajal.

Praegu ma muidugi olen füüsiliselt väheaktiivne ka, kuid põhikooli ajal kõndisin iga päev 5-15 kilomeetrit või sõitsin rattaga veel rohkem, sest ainuüksi kool oli juba 5 kilomeetri kaugusel (isa hommikul viis, koju läksin jala) ja alevisse sõprade juurde oli ka 3-4 kilomeetrit. Kui Esimene sündis, siis jalutasin temaga iga päev 6,5-kilomeetrise ringi ja mõnikord veel paar kilomeetrit peale ka. Aga vahet pole olnud, kui vähe või palju end liigutanud olen, pulss on ikka kõrge olnud. See on mul 100 juures nii hommikul ärgates kui õhtul uinudes, aga vererõhk on normaalne.

Lihaste/närvide tõmblused on eriti sagedad pingelises olukorras. Ei pea üldse negatiivne pinge olema. Näiteks meie registreerimisel varjasin ma pikalt lillekimbuga oma nägu, sest mu näolihased lõid korralikult tantsu. Lõpuks minestasin ka ja sedagi on mul rohkem esinenud, et pingelises olukorras läheb pilt tasku. Kui ajuuuringutel käisin, siis peavaludele põhjust ei leitud, aga leiti mingi närv, mis stressiolukorras ei tööta ja selle kaela sai ajada minu minestamised.

Just, peavalud, need oli kuni rasedaks jäämiseni igapäevased tüütud külalised, kes häirisid mu keskendumis- ja õppimisvõimet. Nende peavalude pärast ma igasugustel uuringutel käisingi. Puti-ptui-ptui, aga see mure polegi tagasi tulnud. Selle asemel on mul nüüd mõned korrad aastas migreenihood, aga kui nendele kiiresti jaole saan, siis pole need üldse hullud. Pärast seda, kui ma vannitoa põrandal kohutava peavalu käes hoopis teises dimensioonis olin ning sedasi veel oksendama ka pidin, võtan juba varakult valuvaigistit ega oota ära väljakannatamatut valu või iiveldustunnet.

Kui rasedusega kadusid peavalud, siis asemele tulid jamad põlveliigestega. Need annavad endast märku aeglase jalutamise ajal väga ebamugava raksueelse tundega, vahepeal hakkavadki iga sammuga plõksuma ja põlve sees olev tunne on siis nii ebamugav, et see ajab iiveldama. Et kui näete mind poes jalgu loopimas või veidralt kõndimas, siis on ilmselt asi selles, et põlved on “paigast ära”. tumblr_mncxazxiu71sqw0fjo1_400Katsudes ja ultrahelis oli põlvedega kõik korras ja seetõttu ma ei teagi, milles asi on, aga kuna seda esineb ainult aeglase jalutamise ajal, siis see ei sega. Viimasel on tegelikult lisandunud ka üleüldine jäikus- ja ebamugavustunne põlvedes, mistõttu ei saa pikalt ühes asendis telerit vaadata või arvuti taga olla. Kui põlvedest kõvasti kõrgemale liikuda, siis parema käe nimetissõrme keskmine liiges on ka mitu nädalat paistes olnud ja sõrm näeb pisut kõver välja. Kuigi ükski neist hädadest ei ole häirivalt suur, siis ma veidikese neid pelgan küll, sest mul on kolm erinevat psoriaasivormi ja neljandat psoriaatilise artriidi näol juurde ei sooviks. 

Vahelduva eduga olen ma ennegi olnud niihirmuskohutavalt väsinud ja viimasel ajal olen seda jälle. Lisaks väsimusele on mul esimest korda elus küüned nõrgemad. Mitte nõrgad, aga kasvavad aeglasemalt ja kihistuvad kergelt. Ka juuksed on muutunud hõredamaks, seda näen silmaga juuksepiiri uurides ja ka pesemas käies või juukseid kammides, sest pead pestes on mu käed karvu täis, äravoolutoru läheb iga pesuga umbe ja pärast kraanikausi kohal juukseid kammides saan ära visata veel ühe tuusti karvu.

Ma võiksin veel jätkata, aga olen niigi pikale läinud ja vitamiinidele peab ka ruumi jääma. Minu väsimust ja nõrkust seletab suur rauapuudus ja 2,5 nädalat tagasi hakkasingi neid regulaarselt võtma. Võib-olla ei peagi enesetunne juba parem olema, aga igatahes muutust ma veel ei tunne. Või noh, rauamaitse on suus ja teatud jääkprodukti värvus on muutunud, aga muud midagi.

Kuigi peale raua võtan ka C- ja D-vitamiini, siis äkki on nendest ikkagi vähe ja eilsest hakkasin juurde võtma ka B12-vitamiini ja magneesiumi. Võib-olla läheb paljuks, võib-olla jääb ikka veel väheks. Võib-olla oleksin pidanud kohe ostma toidulisandid, mis sisaldavad kõiki vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Ma ei tea._MG_1063Toon välja sümptomid, mille põhjal valisin välja mainitud vitamiinid ja mineraalained. Alustan rauast, mille puudusest teadlik olen, teiste asjade puhul arvan lihtsalt, et äkki… Kui mitte, siis loodetavasti küll küllale liiga ei tee.

Rauapuuduse sümptomid:

  • Väsimus, jõuetus110 % minu igapäevane enesetunne!
  • Füüsilise koormuse taluvuse langusMa ei tea, aga ilmselt küll, kui väsimus ja jõuetus on tuttavad kaaslased. Mul lihtsalt pole erilist koormust, mida hinnata. 
  • ÄrrituvusNo kurat küll, tahtsin siia linnukese märkida, aga ma ei oska või seda ei saagi teha, sest seda pagana linnukest ei ole minu nõmeda klaviatuuri peal! Teistel olen ma selliseid linnukesi küll näinud ja mul on raudselt lihtsalt mõttetu vana arvuti või olen lihtsalt täielik lammas!! Et siis jah, ärritun suhteliselt kergelt.
  • TähelepanuhäiredTäitsa häirivalt olemas. Avastan end sageli kellegi kuulamise asemel oma mõtteid mõlgutamas, lapsi ma mõnikord üldse ei kuule ja kui lõpuks kuulen, siis kohe ärritun. Ma unustan, kogu aeg unustan, lausa loetud sekunditega unustan. Piisab korra mu tähelepanu hajutamisest ja juba on mul mu lause algus meelest läinud ja ma ei oska seda lõpetada, sest ma ei mäleta üldse jututeematki. Alles ükspäev läksin 4 korda teiste tuppa midagi võtma. Ma ei mäleta mida, aga viimasel korral läksin juba kõva häälega vandudes, sest nii närvi ajas, et ma läksin teise tuppa konkreetse asja järele ja siis tegin seal hoopis muud ning sedasi kolm korda järjest. 
  • Kergesti tekkiv õhupuudustunneOlemas.
  • Peavalu, kohin kõrvus Pea otseselt ei valuta, aga “paks” on küll ja kõrvus ka kohiseb. Tegelikult kohati viskab hetkelise terava valu ka suvalisse peanurka. 
  • Südamekloppimine Kergel kujul olemas, aga rohkem esineb üksikuid tugevamaid lööke või hoopis vahele jäänud lööke ja nendest jääb rindu adrenaliinitunne.
  • Kahvatus Seda olen alati olnud. Kui ma veel enne laste sündi päikese käes praadisin, siis võisin ikkagi näost mõnikord nii kahvatuks tõmmata, et mu pea oleks nagu vale keha küljes olnud.
  • Küünte ja juuste haprusLeebemal kujul olemas. Küüned muutuvad vahepeal kihiliseks, aga samas murduma pole hakanud. Juuksed murduvad küll. 
  • Lõhed suunurkades Enne ei olnud, nädal tagasi tekkis esimene.
  • Valulik keel, isutus, isuväärastused (tung süüa kriiti, tsementi, jääd)Mitte ühtegi neist ei ole! Kerged neelamisraskused on ja mõnel leheküljel oli ka valulik neelamine sümptomiks, aga mul ei ole valus, vaid rohkem “tükk kurgus” tunne. 

Minule määras perearst raviks 2 rauatabletti päevas, lisan lühikese infolõigu nende tarvitamise kohta:

Rauapreparaate võetakse parima imendumise saavutamiseks tund enne sööki. Tihti muudavad ravi keeruliseks algul tekkivad seedetrakti ärritusnähud, mis on seotud raua aktiivse imendumisega. (Ärritusnähud on veel leebelt öeldud!) Piima, tee ja kohvi kasutamist üheaegselt rauapreparaatidega tuleks vältida, kuna see vähendab raua imendumist. Vitamiin C soodustab raua imendumist.

Vitamiin C

Eelmise lõigu lõpust luges juba välja ühe põhjuse, miks võtan lisaks C-vitamiini. Seda olen tegelikult vahelduva eduga kogu aeg juurde võtnud. Mõnus suhkrukomm, mida lastega korra päevas krõbistada, lootusega, et see tugevdab meie immuunsust. Tegelikult on ka C-vitamiini puudusel omad sümptomid ja pikaajaline tõsine puudus võib lõppeda halvasti:

  • Sinised laigud kehal – Kas selle all mõeldakse sinikaid? Kui jah, siis neid on mul omajagu ja tekivad väga kergelt. Kui mitte, siis muid siniseid laike mul ei ole.
  • Kerge aneemia – Ma ei tea, kas mul on kerge või raske aneemia. Ilmselt kerge, muidu oleksin juba vereülekande saanud.
  • Kahvatud igemed – Ei oska hinnata.
  • Valusad liigesedOtseselt valusad ei ole, aga jäigad küll. 
  • Haavade aeglane paraneminePole olnud erilisi haavu, aasta alguses tehtud sünnimärgi eemaldamise õmblus paranes küll aeglaselt ja arm jäi kole ning jala peal on ka üks augustis saadud sinikas, mis on siiani veidi sinine ja katsudes kõva, aga muud sinikad ja kriimud on paranenud normaalse kiirusega. 
  • Kurnatus Olemas.

C-vitamiini üleküllus pole ka hea. Suured kogused võivad põhjustada kõhulahtisust ja muid seedeelundkonna häireid, soodustada neerukivide teket jne.

D-vitamiin

Kuigi seda soovitatakse meie laiuskraadil regulaarselt juurde võtta, siis ma ei ole seda kunagi teinud, aga perearstile olen korduvalt noogutanud “jaa, võtan küll”, sest ta on kogu aeg seda soovitanud, aga ma olen olnud lihtsalt laisk ja hooletu. Lastele andsin ka alguses vaid 2 esimest aastat, nüüd annan kõigile. Nendel on D3 vitamiin tilkadena, minul kapslina.

Selle vitamiiniga on lood nii, et ühes kohas oli kirjas, et selle puudus ei avaldu otseselt enesetundes ja teises kohas oli kirjas pikk nimekiri tunnuseid. Võta siis kinni. Aga väidetavalt kaasneb ka D-vitamiini puudusega väsimus, lihasnõrkus, ärrituvus, kurvameelsus ja nii edasi ehk taas kõik asjad, mis mul olemas on. Lisaks pidavat D-vitamiin aitama kaalu alandada – kuna mul see ei alane, siis raudselt on mul vitamiinipuudus. Ärge nüüd selle infokillu peale ohtralt D-vitamiini tarbima hakake, sest selle puhul ei kehti absoluutselt, et küll küllale liiga ei tee.

B12-vitamiin

Selle kohta ütles apteeker ja sama kinnitab ka doktor Google, et ületarbimisega tervisehäireid ei kaasne, aga ma eeldan, et peetakse silmas kerget ületarbimist ja 150 tableti korraga ära söömine ei ole hea idee.

B12-vitamiini puuduse sümptomid:

  • Väsimus, nõrkus
  • Kõhukinnisus 
  • Isutus – Seda tuleb väga harva ette. Sageli tunnen iiveldust ja mõnikord tõesti hakkab üks või teine toit vastu, aga sellele järgneb paar tundi hiljem korralik näljatunne. Tegelikult isutust kui “mul pole millegi järele isu” tunnet tuleb kogu aeg ette, aga kui mina või keegi teine juba midagi valmis on teinud, siis võin süüa kahe eest.
  • Jalgade ja käte tuimus või surin – Surisen harva, tuim ei ole ka see sõna, millega näiteks paremas käes olevat tunnet kirjeldaksin, pigem ikka kange, krampis, raske. 
  • Aneemia
  • Tasakaaluhäired Tasakaaluhäireid ei ole, aga koordinatsioonihäired on küll või ma lihtsalt ei oska enda gabariitidega arvestada ja tunnen end väiksemana kui olen. Sageli kõnnin puusa või õlaga kuskile vastu, varvaste äralöömine on nii sage, et mul on paremal jalal kaks väiksemat varvast tihedatest äralöömistest deformeerunud. Väga hullude äralöömiste puhul olen lasknud oma paistes üleni lilladest varvastest röntgenpilti teha ja need on korras olnud, aga üks varvas ei lähe enam isegi surudes sirgeks ja teisel tuleb iga paari kuu tagant küüs maha. Sorri, kaldusin teemast kõrvale.
  • Depressioon
  • Mälu halvenemine – See on tõesti ikka nii halb, et ainuüksi see põhjustab ärritumist ja depressiooni.
  • Valulik keel – Tegin igasuguseid keeleliigutusi, endiselt ei ole valulik.

 

Magneesium

Seda läksin ka teadlikult ostma, aga esmalt siiski kurtsin apteekrile oma jalatallakrampe ja ta soovitas magneesiumi, seega ainult enda peaga ei ole seda oma menüüsse lisanud.

Puuduse tunnused:

  • Valulikud jalakrambidViimastel nädalatel sagedased külalised, viimastel päevadel lausa eriti sagedased ning seda just jalataldades. Tabavad nii päeval kui ka öösel, tegutsemise ajal ja puhkehetkel, kerge krambitunne on tegelikult pidevalt sees ja kohati tõmbab jalatalla täitsa kortsu. Ka praegu on tunnen vasakus jalatallas kergelt valusat kiskumistunnet.
  • Sipelgad kätes ja jalgadesTuleb harva ette.
  • Silmalau tõmblemineVahepeal vasaku silma laug iga natukese aja tagant tõmbles, aga nüüd pole jälle mõnda aega tundnud, võib-olla tõmbles surnuks. 
  • Väsimus ja närvilisus – Minu keskmised nimed.
  • Iiveldus Umbes pool aastat kuni aasta tagasi tegin mitu korda rasedustesti, sest tundsin kogu aeg iiveldust. Vahepeal läks üle ja nüüd jälle mitu kuud tunnen pidevalt iiveldust, eriti õhtuti. Rase ei ole.
  • PMS – Oooojaaa. Järgmine kord, kui Härra küsib, kas mul on hakkavad päevad, siis vastan, et mul on hoopis magneesiumipuudus. 
  • UnehäiredUnerežiim on mul sassis küll. Kui alles kukkusin iga päev tavapärasest varem voodisse, siis nüüd jälle hiljem ja üleeile öösel ei maganud ma üldse. Kui tavaliselt on uni, aga magama ei jää, siis seekord polnud und ka.

Mageesiumi valis mulle välja apteeker, õigemini siis soovitas just seda. Ma ei süvenenud alguses B6-vitamiini, mida tabletid samuti sisaldavad, aga lugesin nüüd selle kohta ja mul on raudselt B6-vitamiini puudus ka, sest selle sümptomid on taas väsimus ja depressioon. Magneesiumiga on see koos seetõttu, et aitab mineraalil paremini imenduda.

Tegelikult on mul vist kõikide B-rühma vitamiinide puudus ja selle tõttu ka Q-vitamiini puudus, sest esimese tõttu võib tekkida ka viimase defitsiit, mida iseoomustab taas väsimus, jõuetus, kiirenenud vananemine (tõepoolest on kuidagi järsku tekkinud silmade alla palju mikrokortse). Suure tõenäosusega leiaksin A-, E- ja K-vitamiini puuduse sümptomite seast midagi tuttavat, samuti iga mineraalaine defitsiidi tunnuste seast ja kõikide haiguste sümptomite hulgast samuti. Polkovniku lesk noh!

Tegelikult ma täitsa usun, et mul võib olla üleüldine vitamiinide ja mineraalide defitsiit ja seda mitte kehva toitumise pärast, vaid osaliselt 7-aastase “rase ja/või imetav ema” perioodi tõttu, kuigi tarbisin siis igasuguseid vitamiine ja mineraalaineid sisaldavaid toidulisandeid. Küllap neli järjestikust rasedust ja 5 aastat imetamist ikkagi kurnasid organismi, aga ma ei pea seda perioodi põhisüüdlaseks.
Pea iga asja defitsiidi tekkepõhjusena oli äratoodud stress või ülepinge. Selle defitsiiti pole mul põhikooli lõpuklassidest alates olnud, pigem on olnud pikaaegne üleküllus, mille sümptomiteks on nüüd vitamiinide ja mineraalainete puudus.

Ma arvan, et ma ei pea küsima, kas keegi tundis endal ühe või teise asja defitsiidi ära. Küll aga küsin, kas on keegi, kes saab öelda, et tema ei leidnud ühtegi tuttavat sümptomit?
Ma loodan, et mõni õnnelik ikka on ja ehk saan minagi kunagi öelda, et kannan endaga kaasas kahte ämbritäit energiat ja kõik muu on ka hästi. Ma nüüd mõnda aega krõbistan rõõmsalt vitamiine ja hakkan tõsisemalt Orgu kava jälgima ning vaatan paari kuu pärast, kas on midagi muutunud või mitte. _MG_1066

 

31 thoughts on “Vitamiinipuudus või polkovniku lesk?

  1. Küünte ja juuste kohta soovitan kalamaksaõli. Jaa, kõlab rõvedalt, ma ise kala ei söö, aga Mölleri sidrunimaitselist suudan võtta. Mingi aeg oli mul periood, kui juukseid tuli peoga peast ja küüned olid kohutavad. Sõbranna-juuksur soovitas seda kalamaksaõli (mitte kapslitena!) ja probleem kadus 1 kuuga umbes.

  2. Ma ei lugenud su postitust isegi lõpuni, aga! Ka mul on eluaeg häda külmetavate käte ja jalgadega, kui vähegi mingi miinuskraad väljas siis mul ei lähe ühte minutit ka kui ma tunnen et mu käed lihtsalt murduvad pooleks sest hetkega jäätuvad ära :D:D endal on ebameeldiv eriti siis kui kellegagi kätt pean suruma vms sest ma ju tean et mu käed ON külmad ja ma ei saa seda muuta, kujutan ette mis tunne võib olla käesurujal kui nn surnu käsi pihku pannakse :D. Elukaaslane on ära harjunud ja jumal tänatud et tal sama probleemi pole sest mulle alati meeldib talle õhtul külje alla pugeda sest ta on nagu ahi, mina see eest nagu jääpurikas 😀

    Aga loen nüüd blogi edasi 😀

    1. Murduvad pooleks. 😀

      Minu mees on ka ahi, aga mulle sooja ei anna, vaid rabeleb nagu oleks kurjast vaimust vaevatud, kui talle vastu lähen. 😀

  3. Mõistlik oleks lasta kõigepealt vereanalüüs teha, et näha millisest vitamiinist reaalselt puudus on. Ei maksa niisama igaks juhuks küll kõiki erinevaid sisse kühveldama hakata.

    1. Kõiki erinevaid ma ju sisse ei kühveldagi. 🙂

      Ainult 5 erinevat asja, millest ühe puudus on diagnoositud ja millega käibki sageli kaasas B12-vitamiini puudus, sest rauapuudus ei lase sellel imenduda. C-vitamiin soodustab jälle raua imendumist ja seda on soovitanud perearst meil pidevalt lisaks võtta, nagu ka D-vitamiini. Kui oleksin talle krampe maininud, siis ta oleks samuti magneesiumi soovitanud, mitte analüüse tegema hakanud. See kogemus on mul juba olemas.

      Ma tahaksin väga saada põhjalikku vereanalüüsi, aga kahjuks perearst seda lahkelt ei jaga. Ka rauataset mõõtis ta alles nüüd esimest korda, kuigi mul on tema all 8 aastat HGB pidevalt liiga madal olnud.

      1. Kui selline kitsim perearst, kel kahju proove lasta teha, siis on variant ise oma raha eest teha, tegelikult ei ole üldse kallis, a la paar euri iga aine, mida tahad vaadata. Tartus sai nt gildi tn teha, teiste linnade kohta ei tea.
        Aga kuna ma ise olen reumaatik, siis lugesin ja mõtlesin, et paljud sümptomid kattuvad reumaga ka, a la väsimus ja jõuetus ja pulss jne, aga see sõrmeliigese paistetus ja kuju muutus nt ka. Et kui perearstil pole tulnud pähe verest reumanäitajaid kontrollida, soovitan talle vihjata 😉 Minul oli pisike palavik ka tihtilugu, nii ma uurimisele sattusingi ja lõpuks see reuma avastati.

        1. Ma arvan, et mul on see vereproov tehtud. Käisin põlveliigestega eriarsti juures, kes ei tuvastanud samuti kompides ja painutades midagi ning tema lasi teha vereanalüüsi, mis oli korras olnud. Äkki ta siis reumanäitajaid uuriski.

          Otsisin tasuliste analüüside kohta ja paljud asjad on küll paari euro ringis, aga näites D- ja B12 vitamiin on mõlemad üle 8 € ja ilmselt üks põhjalik proov läheks ikka 100 € ringis maksma. Katsun ikka arstilt midagi välja nuruda, kuigi hinnakirjasid nähes saan hästi aru, miks ta kergekäeliselt väga põhjalikku analüüsi ei tee. 😀

  4. Ma ka soovitan sul lasta täielik vereanalyys teha. Ega see hea ei ole, kui v6tad yle midagi, mida ssul vaja pole.
    Mul 6 aastat tagasi oli tohutu väsimus 24h peaaegu peal. Jalad käed surid ära, eriti voodis ennem magama minekut. Sain omale 2 diabeediku nimetuse. Nyyd viimase aasta jooksul lähevad suunurgad kogu aeg katki. Kuna yks diabeetiku rohi viib välja kehast B12 vitamiini, siis jah… valus on. Lasin teha omale vereanalyysi, oli keskmisel tasemel ja öeldi, et ära v6ta lisa. Heh. Kysin 2 nädala pärast yhe teise arsti arvamust.
    Peotäitega juukseid hakkas mul suvel välja langema. Diagnoos: masendus.
    Nyyd on mul vähe psrem ja juukseid ei tule ka enam nii palju ära.
    Hakkasin toituma tasakaalustatult Fitlapi järgi. Näis, kuidas kehale m6jub.
    D vitamiini sööb pimedal ajal kogu pere.
    Pai sulle 🙂

    1. Kahju kuulda, et sellise diagnoosi said. See pole üldse tore haigus. 🙁 Kas lasidki ainult B12 taset mõõta või vaadati kõik vajalikud ained üle?

      Mul on diabeedi varianti ka uuritud, aga seda õnneks ei ole.

      1. Diabeediga annab elada, kui 6igesti elada 🙂 Ma seni olen vingerdanud ja arvanud, et ise läheb paremaks, kui kaalust alla ei v6ta ja k6ike sööd, ka magus 😛
        Aga tuleb ikka tööd teha, et vähem peaks tablette sööma. Ma nyyd pyydlen selle poole.

        Tookord ma ei lasknud muud verd v6tta, kuna tegid ainult suunurgad muret. Mul on 6nneks yks B12 vitamiini sisaldav huule palsam, millega suunurk 3 päevaga paraneb, kui kasutada.

        Lähen detsembris diabeedi6e juurde ja yritan endale vereproove välja v6luda. Paastu suhkru pean nagunii andma.

        1. Oh, selline huulepalsam kuluks Härrale ära. Tal on pidevalt ohatised suunurkades, mis paranevad aeglaselt. Äkki see huulepalsam aitaks ka nendel kiiremini paraneda. 🙂

          1. Ohatisi see kahjuks ei ravi. Mul endal ohatised kogu aeg ja aitab vaid leevendada see pisike ohatise rohutuub.

            Aga see huulepalsam, mis ravib minu katkisi suunurki on: orion pharma BevitaR +B huulivoide.
            Kuna elan Soomes, siison see siit apteegist ostetud. Äkki on Eestis ka, ei tea. 8g tuub maksis natuke alla 4€

          2. Ohatiste ravimiseks pole vajagi, vaid rohkem ohatistest jäänud lõhkiste suunurkade jaoks, need paranevad tal aeglaselt. Ja kuna ta on ka Soomes, siis saadan ta seal apteeki seda palsamit otsima. 😀

  5. Mu sõbrnnal olid sarnaseid kaebusi, pärast kuid uuringuid, tehti üks väga spetsiifiline ja selgus, et tal on POTS. Elustiili pidi muutma ning teatud harjumusi sisse juurutama, sest seda ravida ei saa, küll aga suuresti leevendada. Küsi selle kohta ka, ja olen nõus ka teistega, et niisama asju sisse kühveldada pole mõtet, ikka analüüsi põhjal.

    1. Lugesin selle kohta ja hirmutavalt palju tunnuseid langevad kokku minu muredega… Prindin kindlasti tunnuste nimekirja välja, kattuvatele teen linnukesed juurde ja viin perearstile. Muidu lihtsalt ei jää meelde, mida kõike mainida. :/

      Ma ei ütleks, et ma vitamiine sisse kühveldan, see kõlab üsna halvamaiguliselt. Raud, C- ja D-vitamiin on arsti soovitusel, magneesiumit soovitas apteeker ja kui ma oleksin perearstile krampe kurtnud, siis oleks tema sama soovitanud, mitte analüüse tegema hakanud (kogemus olemas) ning B-12 vitamiini kohta ütles apteeker samuti, et seda võib võtta profülaktika mõttes. Kuna rauapuudus takistab B12-vitamiini imendumist, siis on üsna tõenäoline, et mul on selle puudus ka. Kui ei ole, siis 1 tablett päevas midagi halba ka ei tee. 🙂

  6. Minu on ka selline sõrmede valgeksminemisega tõbi kallal olnud. Õigemin oli mul see siis, kui ma noor oli, nii 40-nda eluaastani. Niipalju sõrmi mul ka valgeks ei läinud, kui sellel fotol, aga külmaga kokku puutudes siiski läksid. Ja pika raputamise peale muutusid normaalseks tagasi. Käisin ka mööda arste, kirjutati ka mingeid ravimeid, mis avardavad veresooni, aga aru ma ei saanud, et neist rohtudest ka mingit abi oleks olnud ja lõpuks ma neid ikkagi ei võtnud. Üks arst pakkus diagnoosiks Raynaud tõbe. Tänaseks on mul küll külmad jalad-käed, millega olen ära harjunud, aga arvan, et midagi haiguslikku küll enam ei ole selles. Panen lingi ka, ega internet nüüd üks õige arst ka ei ole, aga mõnikord võib oma mõtteid arstile siiski mainida 🙂 http://static.inimene.ee/index.php?disease=r&sisu=disease&did=649

    1. Selle info põhjal võib ehk tõesti öelda, et mul on kergekujuline Raynaud sündroom.

      Siis on hästi, kui sul see iseenesest taandus. Kui võtta, et teine äärmus on juba gangreen. :/

  7. Appi, vaatasin, et sinu käed. Aga mina olen ka kusjuures külmade jalgade ja kätega alati esikohal olnud. Minu hädade nimeks on kilpnäärme alatalitlus ja mõni asi veel, aga sinu hädasid ei jõudnudki kõike ära lugedagi. Mulle tundub endale ka, et vahel olen nagu 100-aastane voodihaige. Aga see läheb vahepeal üle.

    Kuna sa mainisid ükskord enda Coca Cola sõltuvuse, siis tean gaseeritud joogid viivad ka kehast muide minaraalaineid välja…

    1. Mul on kilpnääret korduvalt kontrollitud, nüüd viimase vereprooviga ka, sellega probleeme ei ole. Vähemalt midagi, mis on korras. 😀

      Coca-Colat pole mingi 2-3 kuud tarbinud. Või noh, mõned korrad vähestes kogustes olen teinud, aga ei midagi märkimisväärset. Muidu ma gaasilisi jooke eriti ei joo ning nüüd rauapuuduse tõttu joon vähem ka kohvi, teed ja piima.

  8. Ma lohutaks, et kui lapsed suuremaks kasvavad, siis läheb vähemalt osa sümptomeid üle:) Mina sünnitasin järjepanu vaid kaks last (sul ju neli) ja kui noorem oli 1a, siis lõid igasugused hädad välja. Enne seda ma polnud viirushaiguseid vähemalt 10 a põdenud. Siis oli mul vähemalt kolm korda aastas 40kraadise üles-alla hüppava temperatuuri ja kohutava liigesevaluga viirushaigused (no ilmselt viirus). Lisaks lõi mingi liigeste häda välja, lihtsalt valutasid nii, et magada ka ei saanud – uuriti, ei mingit põhjust, oli paar aastat, siis kadus, sain isegi käsitööd hakata uuesti tegema. Siis lõid hammaste alla põletikud, migreenihood tulid tagasi, no igast nalja. Ühesõnaga, pissisin hulga ibuprofeeni jääke Tallinne veeringesse, aga nüüd lapsed 9 ja 11, ei saa kurta, ptüi, ptüi, ptüi….

    1. Vaene Tallinna veepuhastusjaam. Loodan, et sa keskkonnakatastroofi ei tekitanud. 😀

      Nali naljaks, hea, et üle läks! Võib-olla on minu keha ka möödunust totaalses šokis ja taastub veel mõnda aega. 🙂

  9. Äkki sa peaks end mõnele toitumisnõustamise koolitusele katsejäneseks pakkuma – et noh, las õpilased koostavad kava + toidulisandid, mis su korda teeks? 😀

  10. Eem, sedasi lugedes ma tundsin ennast ära. Eem see koht kus see noh põlveliiges paigast ära läheb ja siis ma ka nagu segane vehin oma jalaga, kuni käib selline krõks ja siis on asi ok. Samuti jah see Raynaud sündroom on piltide, mul sama teema. Pead hoiduma külmast, sest külm tekitab neid atakke, et veresooned lähevad kokku. Neid atakke annab ennetada ja leevendada. Muidugi paljud asjad veel kattusid POTSiga. Tasuks võtta neuroloogile aeg ja mainida POTSi kahtlusest. POTSi jaoks on vajalik TILT laua test. Teiste analüüsidega see diagnoos ei tule välja. Hetkel on meil täiesti olemas pisike POTSikute grupp 🙂

    1. Eile oli esimene lumine päev ja kuigi autos olin talveriietega ja kliima oli 21 kraadi peal, siis ikka läksid osad sõrmed valgeks. Vasaku käe pöial ja parema käe nelja sõrme tipud. Siis meenus, et see oli eelmisel aastal nii tavaline, et hoidsin vahepeal sõidu ajal paremat kätt reite vahel, et sõrmed üles soojeneksid.

      Ega neuroloogi juurde jälle saatekirjata ei saa, et eks ma pean esmalt minema sinu blogist võetud sümptomite nimekirjaga perearstile ja tõestama, et seda varianti tuleb uurida.

  11. Perearst üritab su pealt lihtsalt kokku hoida, et saaks aasta lõpus raha enda tasku panna dividendidena. Nõua temalt analüüsid välja! Mu perearst teeb mitu korda aastas kui olen küsinud. Kõik levinumad vitamiinid-mineraalid laseb ära vaadata laboris. Kord 8 aasta jooksul on ikka väga vähe palutud! 😀
    Ja ära hakka endale igasuguseid haigusi külge mõtlema kellegi kommentaaride peale! 🙂
    Need lisandid, mida sa võtad, tunduvad mu meelest küll täitsa asjakohased. Ma lisaks siia veel tsingi (küüned, juuksed, nahk – rääkisid põgusalt neist probleemidest ka). See magneesium, mida võtad, ei imendu inimesele üldiselt. Seda peab tohututes kogustes võtma, et sealt mingit kasu saada. Ainus tabletina sisse võetav Mg mis imendub, on Kelaadi vormis (üldse tasuks sel kujul lisandeid eelistada kui on saada). https://cherry-uploads.s3-eu-west-1.amazonaws.com/uploads%2F1386925745349-Alla.jpg näeb välja selline. Võtad alguses nt 2 tabletti õhtul ja suurendad kogust igal õhtul ühe tableti võrra, kuniks tunned, et tekib kerge kõhulahtisus. Siis vähendad ühe tableti võrra. Nii saad enda organismile sobiva koguse. Mulle nt piisab 4 tabletist siis kui rase olen ja on suur magneesiumi puudus ning kahest tabletist siis kui niisama mingit kuuri teen oma normaalses olekus.
    Väga hästi imendub ka magneesiumõli või magneesiumhelbed. Nendega saab jalavanni nt teha. 🙂

    1. Ma juba mõtlesin külge. 😀

      Tegelikult usun, et asi ikka vitamiinipuuduses, väsimuses, võib-olla depressioonis ja vereringehäiretes ja nii edasi, aga POTSi varianti tahan lasta igaks juhuks ikkagi testida.

      Sellist magneesiumi purki ma apteegis ei näinud, aga enne seda otsima ka ei lähe, kui praegused mitteniihästiimenduvad on söödud. Ma ei saa neid raisku lasta. 🙂 Aga ostan juurde magneesiumiõli, see tundub küll hea asi.

  12. Oo, kui tuttavad käed – mul täpselt sellised, oktoobrist aprillini 🙂

    Ükskord ma ei saanud äärepealt koju sisse, sest nuta või naera, sõrmi ei tunne ja võtit lukuauku ei saa. Nagu stseen ühest mu lemmikfilmist “Planet Terror”, kus naise kätesse tuimastit süstitakse ja ta siis oma käsi enam kasutada ei saa…

    Kuna ma olen netist lugenud, et Raynaud’i ravida ei saa, siis ma pole vaevunud arsti juurde minema ka. Ühel talvel võtsin paar kuud järjest hõlmikpuu ekstrakti, tuhkagi ei mõjunud. Vitamiine võtan ka ja magneesiumi lausa peoga (kelasiini), sest rahutute jalgade sündroom on nõme, aga selle vastu magneesium õnneks aitab päris hästi.

    1. Ma olen sedasi allkirja andnud, et allkirja asemel jäi paberile lainetav joon. 😀

      Ma olen ükskord arstile rääkinud, ta ei saanud aru, millest ma räägin ja sinna see jäi. 🙂 Ega ma pole eriti muretsenud ka, sest valged sõrmed tulevad ja lähevad, aga nüüd, kus lugesin, et asi võib lõppeda hulludel juhtudel gangreeniga, siis see hirmutab küll. :/

Leave a Reply to Liivi Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *