Tühipea!

Vastu ööd panen veel tühipea tühjad mõtted kirja, sest homme ma kindlasti enam ei viitsiks heietada teemal “eile”.

Ma oleksin pidanud tegelikult Pere ja Kodu blogisse uue postituse kirjutama, aga kuidas ma oleksin seda saanud teha, kui ma valasin täna nõudepesukäsnale Fairy asemel toiduõli ning kohvi asemel tegin presskannuga kuuma suhkruvett?! Mis sügavaid mõtteid selline tühi pea genereerib?

Neljas oli kaks päeva palavikus ja pahas tujus ning öösel oli selle kompoti haripunkt. Kui mina kella 1 ajal hakkasin magama sättima, siis preili leidis, et tema ikka ei saa minuta olla. Nii me vajusime kahekesi Esimese ja Kolmanda kõrvale, kes magavad kokkulükatud voodites. Mina jäin Neljanda ja Kolmanda vahele, et nende titetekid enda peal ära kasutada, ühe teki alla surusin jalad ja teise oma tõmbasin õlgade peale, et ma päris taeva all ei peaks magama.

Neljas uuesti ei uinunud, mind ka ära ei lubanud, oma voodisse minna ei tahtnud. Hoopis toppis mulle sõrmi ninna ja kallistas ja laiutas ja teiselt poolt laiutas Kolmas vastu. Kestis see trall kella kolmeni ja järgmisel hetkel oli kell 6 ning Silver kolistas köögis. Ma olin külmunud, ma olin sundasendist kange, ma olin surmväsinud. Jätsin sügavalt magava Neljanda vendade kõrvale ja kobisin meie voodisse Silveri poolele, mis oli veel veidi soe. Sain 45 minutit tukkuda, kui juba tuli kari lapsi suure kisaga multikaid vaatama…

tumblr_inline_nftlgb6qbL1rkygkg
Päevast ei mäleta ma kahjuks eriti midagi. Peale toiduõli ja suhkruvee apsude meenub vaid Kolmanda väike peahaav. Kahest sinisest silmaalusest oli tal ilmselt vähe ja ta otsustas kõndida peaga vastu kapinurka. See juhtus siis, kui teised kolm olid juba voodis ja Kolmas hakkas meie tuppa magama minema. Öörahu oli juba niii lähedal, aga ei saanud ikka ilma nututa ja selle õnnetuse peale tulid ka suuremad poisid voodist välja, et VERD näha. Neil oli põnev, Kolmandal mitte nii väga.

100CANON18Kui ma juba mälukaardi arvutisse surusin, siis lisan mõned vanemad pildid veel.

Toidu kühveldamine sai just uue tähenduse:

_MG_5608Ega iga päev last labidaga söömas ei näe! Küll näen ja sätin igal õhtul tema kaisukaid, keda on kokku 9.

_MG_5593

Need ei ole suvalised kaisukad, vaid Neljas on konkreetselt need endale valinud. Esimene on küll surunud talle veel ühte roosat lammast ja muid pehmeid elukaid, kes meil kodus peremeesteta kappidel seisavad, aga need preilile ei sobi.

Ka teab ta täpselt, millised 5 kaisukat on Esimese omad, millised 5 Teise omad ja millised 3 Kolmanda omad. Lõunauinakute ajal võtab ta endale veel seltsiks Esimese suure Puhhi ja Teise kassi (mis on tegelikult titekas seljakott), aga õhtuti ta neid ei soovi ning viskab need poistele tagasi.

100CANON19

Viskasin küll juba outfiti pildid vahele, aga jätkan ikka magamisteemaga. Ükspäev vaatasime viiekesi poiste voodis vedeledes Frozenit, aga kõige pisem vaataja väsis poole peal ära. Lõunauinak segasummasuvilas:
_MG_4802Nüüd küll magavad Kolmas ja Teine kordamööda meie toas, aga esimesed 4 nädalat magati kolmekesi ühes voodis. Kodutundes on lapsed alati rõõmsad, kui päris oma voodi saavad, aga meie poisid olid rõõmsad, et saavad ühes voodis magada.

_MG_4550Eelmisel aastal olime majas ning meie päralt oli 4 magamistuba, aga ikkagi magasid poisid alguses kolmekesi põrandal ühe madratsi peal. Kui juba harjusid uue kohaga, siis hakkasid Esimene ja Teine kordamööda omaette toas magama. Silver magas ka omaette toas, sest Neljas ärkas sel ajal 83 korda öö jooksul ja Silveri ööuni oli niigi lühike. Ka täna tuli ta 23 ajal koju ning hommikul kell 7 peab jälle platsis olema.

Siin Soomes on tekkinud veel üks traditsioon – igapäevane reklaamlehtede lugemine:_MG_4794Mäletan, kuidas me vennaga Hobby Halli ja muid katalooge sirvisime ning igalt leheküljelt endale midagi valisime. Nüüd teevad seda Esimene ja Teine ning seda on nii vahva kõrvalt kuulata. 🙂

Jälle üks tavaline perepilt albumisse “üksikisa nelja lapsega”:

_MG_5534

Lisaks veel pilte, aga ma ei jaksa. Vaid ühe FB-s levinud testi tulemust jagan, see on nii kümnesse:

761efa6847a75f4299cf4fd63c0d387a

Tuli nüüd nii sisutühi postitus, aga kuna aeg on juba kulutatud, siis lasen selle ikkagi eetrisse ka. Piiksun veel lõppu, et ma olen nii üleväsinud, et mul on sellest kerge joove. 😀

Avatud raamat ja salapäevik

Nagu lubatud, siis jätkan avatud raamatu (minu) ja salapäeviku (Silveri) teemal, mille vist üleüleeilses postituses esile tõstsin. Pärast tolle kirjutise avaldamist Pere ja Kodus sattusin lugema artiklit introvertidest, mis tõi mind veidi maa peale ja pani küsima, kas ma olen oma abikaasale liiga teinud.

Ilmselt pole introverdil lihtne olla ekstraverdi elukaaslane. Endassetõmbunum pool võib tunda ebamugavat survet osaleda järjekordses small talk’is või osaleda pilgeni täistuubitud päevakavas, kui tegelikult tahaks aeglaselt kulgeda ja omaette nokitseda. Ta võib tunda partneri kriitikat või üleolekut, kuna tema sotsiaalsed oskused pole tasemel. 

Ilmselt ei ole tõesti Silveril lihtne olnud ja ma adun seda alles nüüd, kui me oleme 11 aastat koos olnud. Ma olen küll leidnud, et tal pole olnud lihtne minu tujude ja mõtete lugemise mängudega, aga ma polnud kunagi mõelnud näiteks sellele, et minu kriitika ja üleolek tema sotsiaalsuse suhtes on olnud ebaõiglane. Minu jaoks oli hoopis ebaõiglane, et me kuskil ei käi ja mina ei tohi millestki rääkida, sest tema on erak. Võib-olla ei olegi Silver see “mingi imelik”, kes teistega suhelda ei taha, nalja ei mõista ja iga pisiasja peab äärmiselt isiklikuks, vaid see imelik olen hoopis mina oma vastupidise iseloomuga.

Oli ta ju minuga esimesest päevast alates avatud ja avameelne, aga selle asemel, et seda komplimendina võtta, võtsin mina seda iseenesestmõistetavana, sest mina olen kõigiga selline. Minul ei ole mingi probleem rääkida sõpradega, olenemata nende soost, kõige isiklikematel teemadel. Kuid Silver ei räägi kunagi teistega rahast, tulevikuplaanidest, suhetest, seksist. Tavaliselt ta ei peagi, sest ma olen juba ise kõik ära rääkinud, aga ta võib oodata näiteks hilinevat palka ja öelda tööandjale, et pole hullu, aga samal ajal laename raha, et arved õigeks ajaks ära maksta. Mina nii ei teeks, eriti veel siis, kui mul oleks selline tööandja nagu temal – samasugune avatud raamat nagu mina.

Meil on olnud raske teineteist mõista ja teineteisega arvestada. Nagu oli üleüleeilses postituses kirjas: Meil on olnud varasemalt tülisid, sest tema on leidnud, et ma olen seltskonnas liiga palju rääkinud või räägitud looga teda alandanud, isegi siis, kui see lugu on puudutanud meid mõlemaid ja ma olengi seda jaganud nii, et olen naernud ka enda üle. Need lood on olnud minu jaoks täitsa tühised, aga tema on hiljem mulle ette heitnud, et ma teistele SELLISTEST asjadest räägin. Seetõttu olin mõnikord pärast hurraaga räägitud lugu veidi ehmunud, sest järgmise asjana mõtlesin kohe „appi, kas ma ikka tohtisin seda jagada“.

Kui too hilineva palga teema oleks olnud vastupidine ja ma oleksin oma ülemusele öelnud, et meil konto suht tühi ja arvetel tähtajad kukuvad, et tahaks ikka õigel ajal raha kätte saada, siis oleks Silver mind suurte silmadega vaadanud: “Miks sa pead talle SELLISEST asjast rääkima?!” Tegelikult oleks see nii olnud aastaid tagasi, sest tänaseks on ta tõesti nii palju vatti saanud, et ta ei imesta enam millegi üle. Ma ei teagi, kas see on hea või halb. Minu jaoks muidugi hea, ma ei pea end tundma nagu elevant portselanipoes ja iga oma sõna jälgima. Tema jaoks on see vabamalt võtmine tulnud ilmselt üsna pealesunnitult. Olgu, ikka väga pealesunnitult, sest olen palju kordi vastu öelnud, et mis siis on, et ma SELLISTEST asjadest räägin, kui need teemaks tulevad, väike asi ju.

Mõtlesin pärast artikli lugemist väga palju mineviku peale ja tundsin end vahepeal maailma halvima naisena. Kui Silver koju tuli, siis küsisin temalt, miks ta minuga koos on. Tema vastu oli muidugi lihtne – sest ta armastab mind. Miks ta mind armastab? Sest hakkas mind kunagi armastama ja nii on noh.

Ma siis rääkisin sellest, mida lugesin ja mis mõtteid olen pärast seda mõlgutanud. Tema arvates mõtlen ma liiga palju, aga samas ta väga ei eitanud ka, et olen temast rulliga üle sõitnud, edasi ja tagasi. Kuid ta ei heida mulle ka midagi ette, sest teisest küljest on ka tema minust üle sõitnud. Ma ei ole mitte vähe kordi nutnud ja palunud, et läheksime üritustele, kuhu meid on kutsutud. Ma ei ole vähe kordi loobunud külalistest, sest Silver tahab üksi (ehk meiega) olla. Ma olen seda teinud just nii palju, et olen sellega harjunud ega kipugi enam kuskile ega igatse tihedat seltsielu. Silver on samuti tundnud, et ta on omaette olemise sooviga mulle liiga teinud, seetõttu on mulle öelnud, et ma ei peaks teda kuulama, kui tahan kedagi külla kutsuda, sest see on minu kodu ka. Ma mõnikord olengi teda külalistega üllatanud ja ta on sellega hiljem rahul olnud, kuigi esimene reaktsioon on olnud teistsugune.

Küllap me olemegi teineteist veidi tasakaalustanud ja tänaseks on ka minus kohati introverti ja temas… Ekstraverti ilmselt mitte, aga kõrge taluvuslävega intorverti küll. Jah, me oleme väga erinevad, me näeme ja tunnetame asju erinevalt ega oska alati teineteisega arvestada, aga tänu erinevustele me ilmselt nii hästi sobimegi.

Mulle meeldib seltskonnas palju rääkida ja naerda ning on äärmiselt tore, et mu mees laseb mul särada ega sõida oma juttudega mulle sisse. Ta hoopis vaatab mind alati nii kelmika pilguga ja on ka hiljem öelnud, et talle meeldib näha mind elava ja rõõmsana. Samal ajal temale ei meeldi olla tähelepanu keskpunktis, talle ei meeldi üldse teistega seltsida ega jututeemat arendada. Kui me mõlemad oleksime sellised, siis oleks vist raske inimestega jutusoonele saada. Seda mitte ainult suuremas seltskonnas, vaid ka kodus, sest ka turvaliste koduseinte vahel olen ikka mina see, kes hommikust õhtuni vadistab. 

Minu intensiivsusest ta vist puhata ei ole soovinud, pigem vastupidi. Näiteks kui ma autosõitude ajal ajakirju loen, siis ta hakkab peagi kurtma, et tal on igav, miks ma ei räägi midagi. Ma siis ühendan kaks asja ning loen talle ette huvitavamaid artikleid või jupikesi nendest.

Tegelikult on küll olukordi, kus ta tahab, et ma vait oleksin – kui me filme vaatame. Ma kipun palju kommenteerima ja ennustama ning võin mõnikord mõne romantilise komöödia ajal elada tegelastele kaasa nagu tulihingeline tugitoolisportlane. Seda Silver ei salli ja ma saan temast täielikult aru, mind ka häiriks, kui keegi kogu aeg seletaks kõrval, kui ma üritan avaldada iga stseeni kohta arvamust.

Kui ma seda postitust hakkasin kirjutama, siis suund oli hoopis teine, aga nüüd pole enam üldse suunda. Nagu Silver ütles, siis ma mõtlen liiga palju, paratamatult hakkasin ka kirjutamise ajal üle mõtlema. Hakkasin kahtlema, kas ma võin temast sedasi kirjutada, kas see või teine asi häiriks teda – jõudsin välja kahetsuseni, et üldse blogima hakkasin ja ütlesin ka Silverile, et lõpetan selle teema ära, sest ma ei pruugi tunnetada tema piiri. Tema vaatas mind nagu ilmaimet: “Kas ma olen öelnud ühtegi halba sõna selle kohta, et sa blogid? Kas ma olen öelnud, et see häirib mind? Ei ole ju! Mind häirib, kui sa minu juuresolekul räägid meie asjadest, aga mul on ükskõik, kui sa kirjutad avalikult tervele Eestile. Ma lihtsalt ei taha seda lugeda, aga mind ei häiri see, et sa meist kirjutad.” (Nii palju siis salapäevikust.)

Mina muidugi haarasin vaid sellest kinni, et teda häirib, kui ma teistele tema juuresolekul midagi räägin, sest ta pole juba ammu mulle midagi ette heitnud. Selle peale vastas ta, et talle see endiselt ei meeldi, aga ta on loobunud midagi ütlemast. Ei noh, väga tore, et minuga abielus olemine selline piin on! Selle auks tuleb nüüd küll paar pisarat valada! Ühesõnaga oli nii huvitav nädalavahetus, et Silver ei tahtnud lõpuks mingit perverdi teemat arendada ja soovitas minul ka vähem mõelda. Mis seal ikka, ma siis mõtlen edaspidi kodus vähem ja seltskonnas rohkem.

On palju asju, mida ma tagasi võtta ei saa, aga ma näen, et ma saan vähemalt ühe lapse peal teha vigade parandust. Sama kehtib Silveri suhtes, sest pole välistatud, et teda ümbritseb koos minuga neli ekstraverti – vaene mees!

_MG_7376

Soodukad mänguasjadele + soovitus peegelkaamerale

Pidin küll järgmisena kirjutama avatud raamatu ja salapäeviku teemal (seda lausa eile), aga teen seda mõni teine homme. 😀

Praegu jagan väikese vahepalana lahedaid leidusid ja häid soodukaid, viimaste puhul pead ei anna, aga nii mõnegi asja puhul, millega rohkem kursis olen (Lego ja Brio tooted), oli küll soodushind arvestatav, vast on siis kõik aled päriselt ka aled. (Kui huvitab ainult peegelkaamera soovitus, siis keri kohe lõppu! 🙂 )

Läksin nimelt Anttila veebipoodi soodsat voodipesu jahtima, et me külalised ei peaks edaspidi oma voodiriideid ise kaasa tassima, kui tulevad teadmisega, et lahkuvad alles hommikul. Kahjuks nad peavad seda endiselt tegema, sest 10-eurosed teki ja padja komplektid läksid nagu soojad saiad ning mina jäin neist ilma. Küll leidsin ma Esimesele sünnipäevakingitused ja silma jäi veel nii mõnigi mänguasi, mida oleksin tahtnud osta, aga paraku minu sünnipäev on juba möödas.

Alguses plaanisin osta mõne suurema Lego komplekti, sest ilmselgelt on lapsel 294987593 jupist vähe ning need olemasolevad jullad on nagunii tänaseks nõmedad ka. Kuid siis jäid silma palju huvitavamad asjad ning ühe suurema Lego komplekti asemel tellisin 3 erinevat mängu ning raha jäi veel ülegi.

1. Brio labürint, mis maksab praegu ainult 5 €. Mu ristiema kodus oli sarnane ning mulle lapsena väga meeldis see mäng, seega läks see suure äratundmisrõõmu saatel ostukorvi. Kui lapsed sellega mängida ei taha või ei oska, sest see pagana nõme pall kukub kogu aeg auku ja see on täiega nõme mäng, siis mängin sellega ise.

brio-brio_laburint-7312350340303_tuotekuva1

2. Prügikasti mäng, mis maksis enne 24,95 € ja nüüd 10 €. See on ideaalne mäng foobikutele, kelle suurimaks hirmuks on putukad. Mängu point on korjata prügi nii kiiresti prügikasti, et putukad välja ei saa.

3. Lenni Luupää, mis maksis enne 34,90 € ja nüüd 10 € (pluss hunnik patareisid). Mänguga on kaasas üks infrapunarelv, hea meelega oleksin teise juurde ostnud, kui see poleks maksnud 16.90 €, ja kui see oleks üldse saadaval olnud. Seega ei saagi me Härraga kahekesi kummitusi hävitada. 🙁 Lenni Luupää on siis videoklipi esimeses pooles, seda teist zombit ma ei tunne.

4. Lego Chima komplekt, mille hinnaks on Anttilas praegu 20 €.  Selle parseldasin emale kingikotti.

Natuke palju asju tuli kokku, aga loodetavasti rohkem plastmassi keegi ei kingi. Külalisetele loeme sõnad peale, et midagi peale iseenda tuua pole vaja, või kui kohe kuidagi ei oska tühjade kätega tulla, siis võib anda ühekohalise panuse lõbustuspargifondi.

NB! Kui kellelgi on Lenni ja prügikastiga kogemusi ja leiab, et need pole isegi oma soodushinda väärt, siis ärge jätke seda infot enda teada. Mul on siiski võimalus need veel tagasi saata. 😀

Jagan veidi asju, mis veel silma jäid, äkki keegi leiab endale mänguasja, mida ta lapsena soovis, aga ei saanud.

Näiteks Nikko Transformer puldiauto, mille soodushind on 50 €. Sellist küll ei osanud 15-20 aastat tagasi igatseda, aga Optimus Prime`i fännina on mul praegu küll kahju, et see enam eelarvesse ei mahu. Võib-olla ongi hea, et ei mahu, sest meie poiste käes ei ole miski kokkupõrkekindel. Ka mitte Optimus Prime.

Nikko puldimasinatele on seal veel soodukaid, näiteks traktorile (49,95 € asemel 25 €). Ideaalne pakkumine põllumeestele!

Kes igatseb Brio puidust raudteed, siis sellise komplekti saab osta praegu 42 € eest tavapärase 79,95 € asemel.

brio-brio_raudtee-7312350331646_tuotekuva2

Minu jaoks on mõlemad hinnad liiga kallid, aga saan aru, et tegu on ju BRIO raudteega. Õnneks meie majas on Brio asemel odavad analoogid Ikeast ja Jukumäguasjapoest, sest kui meil seisaks praegu kasutult kastitäis Brio raudtee juppe, siis oleks mul rahast ikka väga kahju. Ühesõnaga meie majas pole tegu hitiga, kuigi minu arvates on selline puidust raudtee maruvahva ja ma oleksin olnud väga rõõmus, kui mul oleks lapsena selline olnud.

Kui meil oleks mänguköök endiselt alles, siis nende Brio tarvikute peale oleksin küll mõelnud. Või ei oleks ka, sest mänguköök saigi just seetõttu maha müüdud, et köögimängud olid end ammendanud. Igatahes maksavad need 11 €, mis polegi väga palju kvaliteetse poti ja panni eest. 🙂

Mulle endale jäi silma 12-eurone häälemuundur, mille abiga saab näiteks kummituse häält teha. Sellega saaks ilmselt ka Härrale öösel tünga teha, et olen sinu südametunnistuse hääl, kuula mind, sa pead oma naisele igal hommikul enne tööle minekut musi andma, sa ei tohi seda unustadaa-aa… Pagan, oleks pidanud selle ikka ära ostma!

Väga suur soodukas on Wii ja Lego Hero Factory sohilastele, kellest ma polnud varem midagi kuulnud ja mis mind väga ei kõnetanud, sest selliseid võitlusmänge heade ja pahade vahel näen nagunii iga päev. Ilmselt ei kõneta see paljusid, sest miks muidu müüakse neid nüüd 89.95 € asemel 20 € eest.

Leludest aitab nüüd küll. Kes tahab endale teistsugust mänguasja, siis soovitan soojalt Canon 1200D komplekti! Esiteks maksab see vaid 399€ (minu teada hetkel soodsaim pakkumine üldse) ja teiseks on sellega kaasas suurepärane 50 mm 1.8 objektiiv, mis muidu maksab veidi üle 100 €. Tolle mõõtudelt suurema KIT objektiivi võib kohe kappi seisma panna, sest vaatamata soodsale hinnale on too pisem objektiiv palju võimekam, palju valgusküllasem ja pildid tulevad palju ilusamad. Vaid siseruumides jääb sellega hätta, kui on soov saada pisikeses toas pildile 10 inimest täispikkuses. See on selle objektiiviga võimatu, aga muidu saab sellega imesid teha! Kes on kaalunud peegelkaamera ostmist, siis see on alustuseks väga hea komplekt.