Deodorant või sääsepeletaja?

Ma sain mõned päevad tagasi Waku Organicsist tellitud Aubrey tooted kätte ja kuna vähemalt üks inimene ootas tagasisidet deodorandile ja šampoonile, siis jagan esmamuljeid.AubreyDeodorandi puhul lootsin üllatuda ja ma üllatusingi. Keerasin korgi lahti, kiire liigutusega tõstsin deodorandi nina alla ja hing jäi kinni. Lõhn oli väga vänge. Kui tegu oleks olnud mingi kinnisilmi tehtud testiga, siis oleksin pakkunud, et mul on nina all sääsepeletaja. See oli pisut ootamatu.

Ma ei lasknud end sellest heidutada ja kandsin Offi deodorandi kaenlaalustele. Esimesel õhtul oli selle tugev lõhn häiriv. Silveri külje alla istudes tundis ka tema seda ning kommenteeris, et lõhnan nagu vanaema.

Panin talle deodorandi nina alla, et näha, kas temalegi seostub see sedasi sääsepeletajaga ja täpselt nii oligi. Lähedalt sääsepeletaja, peale kandmise järel rohkem nagu … Jah, ütleme nii, et meenus mullegi mu lapsepõlv vanaema juures, kus ma tema erinevate Yves Rocher toodetega poodi mängisin.

Paari päevaga on vänge lõhn veidi hajunud ja kui deodoranti korralikult raputada, nagu kasutusjuhend pudelil ette näeb, siis sääsepeletaja varjund kaob ära ja jääb alles kergelt magus, aga tugevalt taimne lõhn. Ma seda raputamise osa kohe ei lugenud, nii et esimesel õhtul jäi ka kaenla all lõhn teistsugune.

Kodustes tingimustes ma otseselt ei higista, kuid higilõhn tekib siiski kergelt. Kui kasutan kaks korda päevas antiperspiranti, on olukord kontrolli all, kuid ma ei taha seda nii sageli kasutada, ma ei taha seda isegi mitte igapäevaselt kasutada. Paraku on nii, et kui ma õhtul pärast pesemist uut kihti kaenla alla ei kanna, siis hommikul ärgates on higilõhn juba tunda. Täna hommikul oli kaenla all vaid vaevu tuntav taimne lõhn.

Üldse on esimesest kasutuskorrast alates olnud kaenlaalustes vaid deodorandi lõhn, mistõttu higilõhna neutraliseerijana tundub see hea, lihtsalt deodorandi enda aroom pole kõige meeldivam. Ebameeldiv see samuti ei ole. Maitse asi. Mina olen lõhnaga juba harjunud, kuid Silverile meenutab see endiselt vanaema. Deodorant ei lõhna iseenesest kaugele, kuid me oleme sageli nii lähestikku, et tema tunneb selle ära ja kes ikka tahaks enda mehele vanainimest meenutada, eks.

Vara on toote tõhusust hinnata, kuid kodustes tingimustes on esmamulje hea. Lõhn on siiski küsitav. Esimesel õhtul oli see ikka nii konkreetne sääsepeletaja, et ma kahtlesin, et seda kasutama hakkan. Kokkuvõttes ei ole tegu halvima loodusliku deodorandiga, esmamulje põhjal pigem isegi ühe tõhusaimaga, aga ma ei ole seda veel kodust väljas kasutanud, nii et vara kiita.

Kodulehel on kirjas, et see taimne deodorant hoiab terve päeva värskena, ei ärrita nahka ning sisaldab aaloed ja muid nahka hooldavaid aineid – selle kõigega võin nõus olla. Ka värselt raseeritud nahal ei mõjunud toode ärritavalt, pigem isegi vastupidi. Kui antiperspirant muutis kaenlaalused ebameeldivalt kuivaks ja kummiseks, siis praegu on kaenaalused niisutatud, pehmed ja siledad. Kasutan deodoranti kindlasti edasi, kuid lõhna tõttu soovitada ei julge.

Halvima loodusliku deodorandi tiitli annaksin hoopis soolapulgale, mille toime oli täiesti null ja mis mõne allika väitel pidavat sisaldama isegi rohkem alumiiniumi kui alumiiniumiga deodorandid, mida loodusliku soolapulgaga asendatakse. Mõne teise allika väitel ei pidavat soolapulgas sisalduv alumiinium aga organismi imenduma. On kuidas on, minule soolapulk mingit muljet ei avaldanud.

Aubrey rasustele juustele mõeldud šampoon üllatas ka. Kui hakkasin pudeli sisu tavapärasel moel peopessa pigistama, siis seda tuli kaugelt liiga palju – šampoon on peaaegu vesivedel ja harjumatult pruuni värvi. Kodulehel mainitud taevalikku mandariini lõhna ma ei tundnud, aga tagasihoidlikku head lõhna tundsin küll. Šampoon vahutab loodusliku toote kohta üllatavalt hästi, kuigi koostisosade hulgas ei ole kahjulikke vahuaineid. Loputamise ajal on tunda, et tegu on tugevatoimelise sügavpuhastava šampooniga, juuksed ja peanahk lausa krudisevad sõrmede all.

Olen sellega nüüd kaks korda pead pesnud ja esmamulje on väga hea. Juuksed esimese pesu järel kauem puhtad ei püsinud, aga peanahk jäi puhtam, seda nii peale vaadates (ei näinud kõõma, mida mul muidu veidi esineb) kui ka katsudes (ei jäänud “liivaterade” näol rasuerituse jääke sõrmede alla). Šampoon peanahka ega juukseid ei kuivatanud, nii et ühtegi halba sõna ei ole öelda.

Kaks pesukorda on muidugi vähe, et šampooni hinnata, kuid julgen soovitada seda proovida, sest lõhn on hea, peseb hästi, koostisosad on ohutud ning hind on hetkel soodne.

Olen ostnud ja ka jätnud ostmata looduslikke šampoone, mille esimeste koostisosade hulgas on kahjulikud vahuained. Näiteks populaarne Linea Natura jäi seetõttu minu poolt katsetamata, isegi mu odav Puhta Looduse šampoon sisaldab leebemaid vahuaineid.

Ma aegaajalt analüüsin ostetavate toodete koostisosasid selle programmi abil ja Aubrey šampooni hindasin selle toel ohutuks, kuigi seal on antud erinevad riskid. Näiteks kõrgeima riskiga fragrance on Aubrey koostises välja toodud kui eeterlikest õlidest pärit, mis kõlab kahjutult. Ka järgmised kõrgemad numbrid on seotud nende eeterlike õlidega ning on riskiks rohkem allergikutele. Ühesõnaga tasub programmi analüüsi veel omakorda analüüsida, aga üsna hea pildi saab sellega siiski kätte.

Programmi analüüsi järgi on Aubrey kuivadele juustele mõeldud palsam veel ohutum ning mina võin juurde lisada, et see lõhnab hästi ja selle konsistents on üllatavalt paks. Palsamit oli isegi raske kätte saada, sest väikest pudelit ei anna hästi pigistada. Koguselt kulub vähe, kui väike törts käte vahel laiali hõõruda ja siis see ühtlaselt juustesse kanda. Lõhn on hea, veidi puine, ilmselt siis lõhnabki nagu kuslapuuõis, aga ma pead ei anna, sest ma ei tea, kas ma kuslapuud üldse näinudki olen.

Palsam juukseid eriti siidiseks ja siledaks ei teinud, see on rohkem silikooni sisaldavate toodete teema. Ma siin vahepeal soetasin puhtalt hea nime pärast Macadamia maski ja juukseõli ning tundsin ka, kuidas need juustega imet teevad. Juuksed olid nii siidised ja siledad, eriti pärast õli kasutamist, aga ühel hetkel avastasin, et aina sagedamini seda õli vaja läheb … Kui koostist hakkasin uurima, siis oli üllatus suur, kui avastasin, et õli kaheks esimeseks koostisosaks oli silikoon.

Ma ei kasutanud seda ainult enda juustel, vaid Neljanda kiharatel ka ja meil mõlemal oli sama efekt, juukseotsad muutusid kuivaks ning õlita ei olnud need enam hästi kammitavad. Meie mõlemad juukseotsad läksid nii koledaks, et pidime kevadel patsi korralikult piirama. Neljanda juuksed polnud sinnani kordagi lõikust vajanud ja minagi polnud pidanud mitu aastat piirama. Muidugi võib öelda, et seetõttu otsad juba koledad olidki, kuid tõesti, Macadamia õlini ei olnud mitu aastat meie juukseotstel viga midagi ja siis mõne kuuga läks olukord täiesti jubedaks.

Pärast seda ei ole ma enam õli kasutanud ja juuksed on taas korras. Mask jäi ka minust seisma, sest selleski oli silikoon sees. Õnneks maski kasutasin vaid mõned korrad, aga õliga läks küll nii, et lõpuks tuli seda iga pesukorra järel peale kanda, sest muidu olid juukseotsad jube kuivad ja kahused. Ikka nii kuivad, et duši alt tulles kuivasid juukseotsad hetkega ära ja kaardusid üles, kuigi tegelikult olid juuksed veel nii märjad, et tilkusid.

Minnes tagasi Aubrey toodete juurde, siis tellisin ka kaks näomaski. Kahjuks kumbagi Eesti Waku Organicsi lehel (enam) saada ei ole, nii et pikemalt ei tasu neist vist kirjutada. Ühekordse katsetamise järel polegi väga midagi öelda. Nii palju siiski ütlen, et aegunud maski asemel oli pakis aasta lõpuni säiliv mask, mis on väga kerge ja veidi tükilise konsistentsiga, lõhnab taimselt. Omapärane taimne lõhn on ka savimaskil, mis on tihke ja kreemise konsistentsiga ega kuiva nahal ära. Viimane on täitsa harjumatu omadus, sest olen mitu aastat vaid Turblissi maske kasutanud ja neid tuleb pärast peale kandmist ohtralt niisutada.

"Lohejooksja". Täna hakkasin lugema ja juba esimeste peatükkide järel võisin öelda, et tegu on väga hea raamatuga. Raske on seda käest panna. Moosinägu. Tuli, nägi ja võttis koha sisse, et ka pildile mahtuda. Mõned aastad veel ja tema blondid juuksed on kartulikoorekarva nagu minu omad. Aubrey savimask. Lõhnab veidralt, konsistentsilt kreemine, ei muutunud kuivaks ka siis, kui õuest tulnud moosinäo ja tema venna pesemise tõttu jäi mask soovitatust kaks korda kauemaks peale. Tuli veega hästi maha, pärast mida vaatas peeglist endiselt sama nägu vastu, aga esmamulje on siiski hea. #lohejooksja #hearaamat #healaps #näomask #aubrey #savimask #wakuorganics #looduskosmeetika #emajatütar #❤ #naturalhair #kartulikoor #blond

A post shared by Liivi (@kuussidrunit) on

Kui kellelgi on Aubrey või Kivvi loodustoodete vastu huvi, siis täna kehtib viimast päeva kupong sidrun, mis annab kogu ostukorvile 15% hinnasoodustust, kehtib ka juba allahinnatud toodetele.

Ps! Kivvi Ribes Nigrum näohooldussarjaga olen endiselt sama rahul.

“Järgmiseks suveks saledaks” projekt – juuli kokkuvõte

Ma arvasin, et juulist pole midagi kokku võtta, aga kui eile juuli alguses ostetud motivatsioonipükse jalga proovisin, siis mõistsin, et ikka on küll. Instagramis juba hõiskasin, siin eraldi pikemalt ei hakka kirjutama, vaid jagan Insta postitust. (Liigu noolega paremale, pilte on kokku 5)

Siia tulles haarasin kodust kaasa püksid, mis mulle maikuus väikesed olid. Need meenusid mulle nii viimasel hetkel, et kodus polnud aega proovida. Täna ajasin need teksad teistega segamini, avastasin selle muidugi kohe, aga kui juba näppu jäid, siis proovisin jalga. Parajad olid. 😯 Selle peale otsisin eelmise kuu alguses ostetud motivatsiooniteksad välja. Nööbid läksid kinni, kannatas istuda-astuda ja vabalt langeva pluusiga nägid jalas väga head välja. Kuidas?! Ma olen vahepeal ainult 1,5 kilo alla võtnud. Heledad teksad on Lindexi omad, suurus 34. Ma numbrile tähelepanu ei pööranud, ilmselgelt on see mööda. Aga kui guugeldades sain teada, et Pepe Jeansi 27" vastab umbes 36 suurusele, siis sain aru, et võib täitsa tõsi olla. Alles ma kandsin 40-42 suurust ja nüüd hakkan juba 36 peale jõudma, uskumatu. 🙄 Lindexi 34 on mulle tegelikult vöökohast liiga kitsas, aga arvestades seda, et ostes ei läinud need lõpuni jalgagi, on seis täitsa hea. Muide, motivatsioonipükste pildi lisasingi siia täpselt kuu tagasi. Huvitav kokkusattumus, et just täna tekkis mõte neid jalga proovida. Aga tore, et tekkis, sest need püksid praegu tõesti motiveerisid. 😀 Pepu võiks nüüd kahanemise lõpetada ja anda käsivartele ka võimaluse väiksemaks minna … #järgmisekssuveksvormi #kaalulangetamine #motivatsioonipüksid #edeneb #kõhtpolepäikestnäinud

A post shared by Liivi (@kuussidrunit) on

Mul on aina enam tunne, et ma hakkan pirn/liivakell kehatüübi asemel õunaks (nagu ema ja õde on) või meheks muutuma. Alakeha, mis on mul alati olnud ülakehast ühe suurusnumbri võrra suurem, kahaneb praegu ülakehaga võrreldes palju kiiremini. Tagumik muutub aina lamedamaks, puus kitsamaks, aga käsivarred on endiselt jämedad ja seda mitte ainult rasvast. Kordan, et mul on polstri all peidus korralik muskel. Või siis enam nii väga peidus ei olegi, sest lihased paistavad välja ka musklit meelega pingutamata. Ja ma endiselt ei treeni käsivarsi …jäme käsivars.jpgKuidas ma saan käsivarred saledamaks? Rasvaimuga? Muskliimuga? Ma kannan S-M suurust, aga vähe kitsama lõikega varrukatesse mu käed ei mahu. Tahaksin, et mahuksid. Samuti tahaksin varrukateta riietes hea välja näha. Pole ju palju palutud, eks.

Ma näen, et tegelikult on ka mu käsivarred kõvasti kahanenud, kuid minu silmis ei ole need endiselt ülejäänud kehaga proportsioonis. Ja rinnad on jälle teistmoodi proportsioonist väljas, neid polegi enam … Rinnahoidjad on aga endiselt samad. Tühjad korvid hoiavad kehast eemale, mistõttu on avara dekolteega kummardades liiga palju näha. Eile juhtis Silver sellele tähelepanu:

“Kuule, sul tissid paistavad.”
Vaatasin ka: “Ei paista ju, nibusid pole näha.”
“No palju puudu ei ole …”
“Muidugi ei ole, kui mul varsti ainult nibud ongi!”

Kaalun tõsiselt rindade korrigeerimist, kui olen saavutanud ideaalkaalu. Ma ei nimetaks seda suurendamiseks, pigem täitmiseks, sest täita on mul nii mõndagi. Olen ikkagi kandnud kunagi ka suurust 75E ja suurem osa nahka on sellest ajast alles.OLYMPUS DIGITAL CAMERASellise partiiga pole mingit muret olla kõõrdsilmne, nagunii keegi otsa ei vaata. Pilt on tehtud 4. raseduskuul, kui korteris remonti tegime. Mina enamuse ajast sedasi.

See juuli kokkuvõte, jah. Kuu esimeses pooles käisin ma jalutamas, mitte iga päev, aga kindlasti rohkem kui juunis. Kirja ma neid käike paraku ei pannud, ikkagi suvevaheaeg. Juuli teise poole veetsin Eestis. Pidin seal isuga kepikõndima ja rulluisutama, aga reaalsuses olin paar päeva mingi kõhugripi moodi asjaga lääbakil, pärast seda jäi kurk haigeks ja sain korraliku nohu. Kokkuvõttes ei käinud ma kordagi trenni tegemas, aga samas olin maal nii palju õues, et 10 000 sammu tulid iseenesest täis. Kuumalaine ajal väga palju süüa ka ei tahtnud …

Aga ometi suutsin juuli viimastel päevadel kilo juurde võtta. See võis ajutine ainevahetuse aeglustumine olla, aga võttis siiski tõsiseks. Tänaseks on see kilo ja veel teine ka kenasti läinud.

Tulemused on siis sellised, et juulikuud alustasin kaaluga 62,4 ja lõpetasin kaaluga 61,5. Viimane on 1. augusti kaal, juuli viimase sissekande ajal kaalusin veel 60,5 kg, aga pärast seda ma mõned päevad midagi kirja ei pannud. Kokkuvõttes võib öelda, et võtsin kaks kilo alla ja ühe hetkeks juurde tagasi.Kaal11Aprilli alguses, mai alguses ja juuli lõpus.
Kaal12
Mulle endale tundus, et seis võrreldes juuni algusega pole üldse muutunud, kaalu ka vahepeal ju vaid 3 kilo ringis kaotanud, kuid täna võtsin mõõdulindi kätte ja üllatusin korralikult. Ma olen selle 3 kilo kaotamisega kahanenud sentimeetrites veel rohkem kui esimese 6 kilo alla võtmisega. Hakka või tõesti arvama, et mul on mingi vähk, sest selline kahanemine tundub liiga hea, et olla tõsi, kahe kuuga 26 sentimeetrit …

Rind: -6 (kokku -8 cm)
Piht: -3 (kokku -8 cm)
Vöö: -7 (kokku -11 cm)
Puus: -4 (kokku -8 cm)
Reis: -3 (kokku -5 cm)
Säär: -1,5 (kokku -1,5 cm)
Õlavars: – 1,5 (kokku -4 cm)

Aprillis alates olen kahanenud 45,5 sentimeetrit. Ja ma olen kaalulangetusega alles poole peal.

Ahjaa, tänane Instagramis hõiskamine:

Jess! Üle pika aja algab kaalunumber viiega! 🤗

A post shared by Liivi (@kuussidrunit) on

Tundub, et olen endale valed eesmärgid seadnud, sest number ei pruugi midagi näidata. Olen viimase kuuga rohkem kahanenud kui kaotatud kaalunumbrist järeldada võiks, aga rõõm 5-ga algava numbri üle on siiski suur.

Naljakas on see, et kui ma paksuna ei näinud, et ma paks olen, siis nüüd ma ei näe, et ma olen alla võtnud. Näiteks need motivatsiooniteksastes tehtud pildid … Ma mõtlesin pikalt, kas jagada neid või mitte, sest ma ei näinud, et ma oleksin nendel saledam kui kuu või kaks tagasi. Tundus mõttetu jagada mingit edusammu, mida näha ei ole. Aga tegelikult vist on ja ma arvan, et ma näen seda praegu ise ka.

Nii on olnud paljude piltidega, mida ma jaganud ei ole, sest olen vaadanud, et olen nendel liiga pläss või pekine. Samas kuu hiljem olen samu pilte nähes mõelnud, et oi, täitsa kenad ju tegelikult, oleksin võinud jagada küll. Kui kaalutõusu ajal ei jõudnud reaalsus minuni, siis nüüd on vist sama seis, ma ei näe kahanemist … Ma muidugi väga ei mõtle ka sellele, ma vaid kaalun end hommikuti, et olukord oleks kontrolli all.

Juuli kohta ütleksin veel, et ma ei olnud tegelikult üldse tubli, endiselt ei suutnud end liigutama sundida. Tubaseks trenniks olid põhiliselt 10 kükki enne duši alla minekut ja niisama higistamine, sest suurema osa ajast oli palav. Kaloreid vahepeal üldse ei jälginud, mõnel päeval koguseid ka mitte ja päris kindlasti esines päevi, kus sõin taas 3000+ kalorit ja ägisesin. Need olid kõik istumised ja grilliõhtud, kus ma end tagasi ei hoidnud. Igapäevaselt piisab mulle siiski 1700 kalorist, mõnel päeval on seda raske täiski saada, kui avastan, et olen unustanud lõunat süüa.

Ma olen vaid mõnel üksikul õhtul päriselt tubli olnud, kus pole vaatamata isule endale samuti moosisaia teinud või ohtralt šokolaadi söönud. Ostsin siin maitsmise pärast kookoshelvestega täidetud Marabou šokolaadi, mulle meeldib kõik, mis kookost sisaldab ja oleksin tahtnud süüa kahest ruudukesest kõvasti rohkem, aga ma ei teinud seda. Maitsesin ära, uudishimu sai rahuldatud ja nüüd on Silver koos lastega seda šokolaadi päris mitu õhtut tükikaupa söönud. Mina olen seda tublilt kõrvalt vaadanud, pole tegelikult nii vastupandamatut isu ka olnud …

Ühel õhtul oli küll kohutav isu süüa kõike. KÕIKE. Ja nii ma võtsin järjest viilu juustu, kummikommi, kurgi, suutäie jalapeno Coleslawi, õuna, lihapalli ja ikka oli tunne, et tahaks veel midagi. See tunne läks alles hommikuks üle. Õnneks sellised “olen jumala nälgas” õhtuid sageli ei esine.

Muide, olen nüüd jälle Feroglobin Plus rauasiirupi peal ja mu ainevahetus töötab taas! Vahepeal kasutasin Pirkka rauasiirupit, ainult vist nädala, aga seedimise keeras see tuksi. Feroglobiniga toimib kõik isegi paremini kui ilma, nii et ma ütleksin, et see on hoopis seedimist soodustav rauasiirup. Kas see ka mu rauavarusid korralikult täiendab, see selgub sügisel, kuid ühegi teise rauakuuri ajal pole mu enesetunne olnud parem ja kergem.

Lõpetuseks nostalgitsen veidi, ikkagi täna 5 aastat tagasi langes kaal hoobilt 77 kilo pealt 72 peale. Hommikul 7.37 sündis meie Neljas, kuigi pool tundi varem näitas KTG, et suurt midagi ei toimu ja seetõttu ei kontrollitud isegi avatust, viimast pidi tegema uus vahetus kella 8 ajal. Kiire ja lihtne ning pärast lõunat olime juba kodus tagasi. Mõnus!_MG_2430.JPGMinu number 5 kaalu peal on täna väike asi, palju tähtsam on Neljanda number 5 ja seda me hommikul juba tordiga tähistasime. Kui Silver õhtul koju jõuab, siis teeme mere ääres traditsioonilise pikniku ka, Neljas nii ootab seda. Meie ka.

“Ega ma niisama nii ilus ei ole!”

“Ega ma niisama nii ilus ei ole,” ütlen alati Silverile, kui ta küsib, miks mul vannitoas nii palju totsikuid on. Tema enamasti vastab selle peale midagi stiilis “issand, milline sa siis veel oleksid, kui sul kõiki neid kreeme poleks” või “oi, siis sul on küll neid totsikuid veel vähe” ja vaatab mind segaduses pilguga, mis ei leia kuskilt seda ilu, millest ma räägin.IMG_89662Tavaline lõõpimine on see meie mõlema poolt, aga totsikuid oli siiski veel vähe, sest hiljuti lisandus neid viis juurde ja lähipäevadel peaksid järgmised viis kohale jõudma. Esimesed viis kuuluvad Kivvi Ribes Nigrum näohooldussarja, teised viis on erinevad Aubrey tooted.

Muide, ma ei teadnud ei Kivvist ega Aubreyst midagi, kuni Waku Organicsist kirjutati ja pakuti võimalust proovida Kivvi tooteid. Kuna tegu on looduskosmeetikaga, siis olin muidugi huvitatud ja teadsin ka kohe, mida ma välja valin – midagi näohooldustoodete hulgast.

Minu näohoolduse hulka oli mõnda aega kuulunud ainult Turblissi mask, BonMerité kehakreem, ABC teepuuõli vistrikupulk ja Puhta Looduse mitsellaarvesi ripsmetuši eemaldamiseks ning ühtegi neist ma igapäevaselt ei kasutanud. Soovisin midagi igapäevaseks hoolduseks ja Kivvi Ribes Nigrum sari oma põletikuvastase ja kortsude teket vähendava toimega tundus alustuseks hea, ma olen ikkagi 30aastane teismeline, kellel nii vistrikuid kui ka kortsud.

Enne pikemalt muljetamist kirjutan Aubrey toodetest. Neid ei saatnud mulle keegi, lihtsalt esmamulje Kivvist oli nii hea, et hakkasin Waku Organicsi Facebooki lehte jälgima ja minu uudistevoosse ilmus reklaam rasustele juustele mõeldud Aubrey rohelise tee šampoonist, mis on praegu poole soodsam. Ma olen müüdud, kui midagi poolmuidu jagatakse! See tegelikult ei kehti kõige puhul, aga kuna mul on kiiresti rasuseks muutuvad juuksed ja toote kohta on kirjas, et see tugevatoimeline sügavpuhastav looduslik šampoon, mis lõhnab taevalikult mandariiniselt, siis tundus 325 milliliitrise šampooni eest 6 eurot ja 30 senti väga hea hind.

Ma enne muidugi veidi guugeldasin ja sattusin teemadele, kus inimesed välismaalt Aubrey tooteid tellisid ja neid kiitsid, see julgustas ostma. Erinevalt Kivvi pilkupüüdvast disainist on Aubrey tooted üsna tagasihoidliku välimusega ega hüüa “osta mind”, seetõttu alguses veidi kõhklesin, kuigi tean, et sisu ei tasu kaane järgi hinnata.

Kui ma juba šampooni ostukorvi lisasin, siis tahtsin palsamit ka. Paraku sama sarja palsam maksab ligi 20 eurot, nii et valisin proovimiseks hoopis pisikese kuivadele juustele mõeldud palsami, mis silub kahuseid juukseid. Võib-olla see sobibki paremini, sest peanahk on mul rasune, aga juukseotsad kahused. Palsam on tõesti pisike, vaid 59 milliliitrit, kuid kuna ma kasutan palsamit vaid korra-kaks nädalas väikeses koguses juusteotstes, siis võib seda isegi paariks kuuks jaguda.

Üks asi viis teiseni ja ostukorvis sai oma koha ka järjekordne looduslik deodorant, mida ma veel proovinud ei ole. Ma kasutan praegu Rexona Motionsense antiperspiranti ja see on oma hinnaklassi kohta äärmiselt tõhus. Palju tõhusam kui ligi 10 korda kallim apteegis müüdav Maxim, aga selle kahjulikkus on ka käe all tunda. Ma saan selle duši all maha ainult kehakoorijaga küürides, niisama vahuste kätega kaenlaaluseid pestes muutuvad ka sõrmed ebameeldivalt kummisteks ning tunnen nende vahel rinnavähki ja Alzheimerit … Ma ei taha nendega riskida, seetõttu leian end ikka ja jälle mõnda uut looduslikku deodoranti katsetamas. Loodan, et Aubrey oma üllatab.

Kuna Turblissi mask on mul otsakorral, siis tõmbas mu pilku ka Aubrey savimask, ikkagi poole hinnaga … Nali ja samas ei ole ka, täishinnaga ma ilmselt osta ei oleks raatsinud, kuid hinna asemel kutsus rohkem ikkagi sügavpuhastav toime ja sobivus akne kalduvusega nahale. Mul küll aknet ei ole, pigem vastupidi, kaugelt tundub mu näonahk täitsa ilus, aga lähedalt vaatates on mu lõug, nina, põsed ja otsmik musti täppe täis.

Ma siin jagan teile Eesti e-poe linke, aga ise tegin tellimuse Soome Waku Organicsist, sest ei tahtnud oodata toodete proovimisega septembrini. Kuna esialgne hinnavahe oli ligi 9 eurot minu kahjuks, siis oleksin peaaegu tellimuse tegemisest loobunud, aga sooduskoode guugeldades leidsin 5 eurot allahindlust andva koodi tutustu5 ja see päästis päeva.

Sain Soome e-poest ka Silverile midagi, mida Eesti omas ei ole – aegunud näomaski. Kuna kaotada on vaid euro, siis ma pikalt ei mõelnud, kas proovida või mitte. Olen küll ja küll avastanud, et kasutan vahepeal aegunud tooteid ja pole täheldanud, et nende toime oleks muutnud, nii et ma usun, et avamata näomask pole samuti selle lühikese ajaga halvaks läinud. Silveriga kahe peale kasutame selle vast augustiga ära, kui mitte, siis jääb talle septembriks ka veidi ja selle ajaga see tõenäoliselt pahaks ei lähe.

Jah, Silver päriselt ka kasutab näomaske, kui ma talle midagi välja valin, sest tema nahk on silmnähtavalt enneaegselt vananenud. 15 suve hommikust õhtuni päikese käes töötamist on oma jälje jätnud ja õhtu lõpuks on ka muud tegurid näonahka kahjustanud, olukorda leevendabki ta nii maskide kui ka kreemidega. Lihtsalt mina pean need talle muretsema, sest talle ei meeldi valikuvõimalustesse süveneda – tema ostaks endale poest kõige odavama kätekreemi ja kasutaks seda näos.

Heh, kõlab minu suust veidi veidralt, kui ma ise alles kehakreemiga näonahka niisutasin … Ma vabandan end sellega välja, et minu kehakreem on looduslik, aga tundsin siiski, et kehakreem on näonaha jaoks veidi liig. Iseenesest toimis ja niisutas, kuid näonahale sobivad kergemad kreemid paremini.

Ma olen nüüd peaaegu kaks nädalat igapäevaselt Kivvi mustsõstraekstraktiga sarja kasutanud ja mul jagub toodetele ainult kiidusõnu. Kui oleks midagi halba öelda, siis ma ei hoiaks seda enda teada ja Waku Organicsi meeskond isegi ei ootaks seda minult, vastupidi, nemad ja Kivvi ise on huvitatud ausast tagasisidest.IMG_8733Juba kodulehel jäi mulle silma Kivvi tootevaliku ilus disain, mis muutis “vaid” 5 toote valimise keeruliseks. Kui aga nägin, et mustsõstraekstraktiga näohoolduse sarjas täpselt 5 asja ongi, siis oli mu valik tehtud. Parem üks sari kui mitu erinevat, nii on sobivust parem hinnata.

Tänaseks võin öelda, et sari sobib mulle hästi – kui ei sobiks, siis oleksin sellest juba aru saanud. Samas on vara öelda, et näonahk on paremaks muutunud, kuid ühteist siiski näha ja tunda on.

Mustsõstraekstraktiga Kivvi näohooldussarjas on:

1. Näopuhastusvaht, mis lubab õrnatoimeliselt puhastada ja samal ajal pehmendada, niisutada, rahustada ning vähendada vananemise märke. Vahtu tuleb korraga üsna vähe ja sellest vähesest piisab, võrreldes kreemidega on selle maitse veidi kibe, aga samas silmi kipitama ei pane. Kasutan seda nii hommikul kui ka õhtul enne toonikut ja kreeme, imendub kiiresti nahka, kuid veega tuleb veel kiiremini maha. Lõhnab hästi.

2. Näotoonik, mis värskendab ja valmistab naha kreemitamiseks ette. Alguses mõtlesin selle ja vahu vahel valida, kuid siis sain aru, et need polegi teineteise alternatiivid, vaid need täiendavad teineteist. Kasutasin vahepeal toonikut ka päeval, kui kuumalaine tõttu nägu liigselt läikima hakkas, mõjus tõesti värskendavalt ja muutis naha taas normaalseks. Lõhnab samuti hästi, aga teistest veidi erinevalt, natuke isegi kommiselt.

3. Intensiivselt niisutav päevakreem, mis lisaks niisutamisele toidab, pehmendab, toniseerib, värskendab ja vähendab vananemismärke. Niisutab see tõesti hästi. Ma olen enne ka kirjutanud, kuidas mu suuümbrus sageli ketendab, seda küll enamasti talvel, aga kipitavaks kuivuseks piisab ka päikesest ja tuulest, nohust või suudlemisest, kui Silveril on paaripäevane vunts nina all.

Need on ka need põhjused, miks olen aegaajalt taastavat kehakreemi näonahal kasutanud, pole lihtsalt kannatanud ilma olla. Päevakreemi kasutan seega hommikuti ja vastavalt vajadusele, kui õuest tulles või pärast ohtrat musitamist nahk taas kisub ja kipitab. Kreemi niisutav omadus on nii intensiivne, et parandas ööpäevaga nohust punase ja kestendava ninaaluse, nii et jah, ma olen rahul. Ka lõhn meeldib mulle väga, see on mõnusalt marjane, olles samal ajal nii magus kui ka värske.

4. Silmaümbruskreem, millel on nahka pinguldav toime, aga mitte ainult, see samuti toidab, pehmendab, värskendab, niisutab, rahustab, toniseerib, parandab naha elastust ja vähendab vananemismärke. Lõhnab sama hästi kui päevakreem, kuid veidi tagasihoidlikumalt.

5. Öökreem, mis lubab intensiivselt toita, pehmendada, taastada ja ergutada kollageeni tootmist. Kuna päevakreem muutis mu naha esimesest kasutusest niisutatult pehmeks, siis ma ei oska välja tuua, mida head öökreem üksinda teeb. Peale selle siis, et see lõhnab suurepäraselt nagu sarja teisedki tooted. Sama meelt on lapsed, kes on vahetult pärast mu hommikusi protseduure minu küljes magusat lõhna tundnud, ja Silver, kelle kõrvale ma igal õhtul marjaselt lõhnates poen. Lõhn ei püsi kaua, aga elamust pakub ka üürike hetk.

Kuna ma kasutan hommikul sarjast nelja toodet ja õhtul kolme, siis ma ei oska välja tuua, mis asi mida teeb, kuid kõik need asjad kokku muudavad näonaha kohe pärast kasutamist klaarimaks. Silveri arvates küll kahvatumaks, aga sellisel juhul ühtlaselt kahvatuks. Näonahk on niisutatud ja pehme ning pooleteise nädala jooksul pole ühtegi põletikulist punni tekkinud. Ega neid alati igal nädalal tekigi, kuid praegu on mu tsükkel selles faasis, kus peaks juba esinema midagi, millel vistrikupulka kasutada.

Isegi, kui mingid punnid veel tulevad, olen toodetega rahul, sest lisaks headele omadustele ei ole need muutnud nahka rasusemaks ega ummistanud poore veelgi rohkem. Kartsin seda veidi, sest sari on mõeldud kuivale ja normaalsele nahale, aga mul on põsed, nina ja otsmik pigem rasused. IMG_8781Lisaks heale lõhnale on toodete ühiseks plussiks ka mugavad korgid ja dosaatorid. Kreemid on sarnases pump-pudelis nagu Lumi kreemid, mis ka niisutasid mu nahka hästi, aga mulle ei istunud Lumi toodete lõhn. Hind on neil ka päris krõbe.

Kivvi hind on aga veganitele sobiva Ecocert sertifikaadiga looduskosmeetika kohta täitsa taskukohane. Oleneb muidugi tootest, leiab ka kallimaid variante, kuid mustsõstraekstraktiga sarja tavahind on kokku 55 eurot ja 92 senti. (Koodiga sidrun 47 eurot ja 53 senti.) Sellele summale postikulu ei lisandu, sest üle 45 eurot suurused tellimused toimetatakse tasuta kohale.

NB! Sooduskood sidrun kehtib 17. augustini ja annab 15% soodustust kogu ostukorvile, ka allahinnatud toodetele!

Waku Organics müüb ainult looduskosmeetikat, sealhulgas taimseid juuksevärve ja muud huvitavat, mida ma siin välja ei toonud. Soovitan pilgu peale visata. Nende kodulehelt võib samuti eriti häid soodustusi leida, näiteks üheeurose Kivvi kätekreemi või Aubrey raseerimisjärgse palsami.

Kahju, et ma Aubrey toodete kohta veel mingeid muljeid jagada ei saa, aga kui paki ükskord kätte saan, siis oleksite muljetest huvitatud? Kui mul tuju peale tuleb, siis ilmselt muljetan ka kellegi ootusteta. Nagu praegu. Waku Organics ei oodanud minult postitust, neile piisaks ka sotsiaalmeedias jagatud piltidest, aga minu enda jaoks oli leid, mis ise minuni jõudis, piisavalt positiivne, et tahtsin seda teiega ka jagada. Ja et postitus ei oleks niisama “vaadake, mis ma sain ja ostsin” kekutamine, siis küsisin teile sooduskoodi. Ei ole küll palju, aga abiks ehk ikka.

Vastused lugejate küsimustele: olevik, tulevik

Kas oled rahul oma elukohaga (mõtlen asulat) või unistaksid mõnest muust paigast? Kas tahaksid elada asula keskmes või metsa sees (nagu ise kasvasid)?

Olen Kadrinaga väga rahul, aga elada tahaksin siiski alevist väljas, päris metsa sees mitte, pigem metsadest ja põldudest ümbritsetuna. See on aga unistus, mida me ei viiks lähiaastatel ellu ka siis, kui see võimalik oleks. Õigemini eelmise aasta lõpus oligi võimalik, aga me tegime teise valiku, mis parimal juhul tasub end juba järgmisel aastal ära, halvimal juhul … ma isegi ei tea. Mitte et vastupidine võiks olla kujutlematult halb, lihtsalt võetud risk on end juba praegu õigustanud ja rahaliselt midagi kaotada ei ole, kuid loodetust erinevalt võib nii mõndagi minna.

Tehtud valikuga jääb Silver esialgse plaani järgi veel pikaks ajaks Soomega seotuks ja see on ka põhjus, miks me ei taha praegu alevist välja kolida ega isegi mitte maja alevisse. Viimast iseenesest tahaks, aga meil ei ole panna kedagi suvel sinna elama ja aeda hooldama. See on ehk isegi veel väike mure, lõpuks leiaks ikka kellegi, kes vähemalt käiks niidaks muru ära, kuid me päris nii enam ka ei taha, et need üksikud päevad kuus, mida Silver saab tööhooajal kodus veeta, mööduksid nokitsedes, sest seda me juba teame, et majas elades ei saa töö kunagi otsa.

Ideaalis eelistaksin ma ühe või teise kõrvalkorteri arvelt meie elamispinda suurendada, et iga laps saaks oma toa, kitsa köök-elutoa asemel oleksid eraldi köök ja avar elutuba ning ühele kokkuehitatud vannitoale lisanduksid juurde vannituba ja wc, et kaoksid järjekorrad ja pissihädad, mis tabavad lapsi just siis, kui keegi duši all on. Paraku ei hakka kumbki seinatagune naaber korterit müüma, nii et see on puhas fantaseerimine.

Kokkuvõttes on alevikorteris elades lastega üksinda olles julgem tunne, me ei sõltu autost, Silverit ei oota kodus hunnik tegemata töid ja suviti on perega kergem Soomes olla, sest korteri puhul piisab olemasolevatest turvameetmetest ning keegi ei pea käima meil muru niitmas. Suved Soomes on jälle teistmoodi huvitavad, need annavad võimaluse maitsta linnaelu, avardada pisut silmaringi ja annavad juurde palju ühiselt veedetud aega. Metsadest ja põldudest me ka päris ilma ei ole, sest me veedame väga paljud nädalavahetused maal, nii et kõik on tasakaalus. IMG_3813

Mina küsiksin tulevikuplaanide kohta. Et kas sul on edaspidi plaanis kooli lõpetamine käsile võtta või hoopis tööle minna või hoopis… midagi muud?

Mul on plaanis minna sügisel 12. klassi, aga tegelikult ei taha ma absoluutselt kooli minna ja seetõttu kasvab ärevus septembri ees iga päevaga. Kui sügis peaks mööduma taas haiguste tähe all ja minul tegemata tööde arv kuhjub, siis pole välistatud, et ärevus kasvab nii suureks, et ma ei suuda kooli vastas asuvasse Rohuaia kohvikusse söömagi minna, rääkimata siis kooli minemisest. Täpselt nii läks eelmisel sügisel, kui kolme kuu jooksul ei olnud päevagi, kus kõik lapsed oleksid lasteaias-koolis olnud.

See oli küll erandlik sügis, mille sisse mahtusid kolm adenoidi eemaldamist, seega lootust on, et sellist laatsareti enam ei kordu, kuid ka 2 nädalat on liiga pikk aeg koolist eemal olla ja seda tuleb ilmselt korduvalt ette.

Kui teemaks on kool, siis ma olen endiselt too 18aastane Liivi, kes jõuluvaheaja viimasel õhtul end magama nuttis, sest hirm järgmise hommiku matemaatikatunni (õigemini õpetaja) ees oli nii suur. See hirm oli halvav, sest ma ei läinudki enam kooli ja see hirm saadab mind siiani, kuigi mul ei ole põhjust seda tunda. See hirm jälitab mind ka unenägudes. Kui talvel oli selge, et ma jätan terve aasta vahele, siis need unenäod kadusid, aga nüüd suvega on tagasi tulnud, sest uus kooliaasta jõuab aina lähemale.

Kuid koera sabast tuleb ka üle saada ja praegu on selleks hea aeg – kaks last on koolieluga harjunud ja järgmisest sügisest lähevad järgmised kaks riburada kooli, seega on mul praegu ainus vaba aasta. Olen tegelikult üsna optimistlik ning usun, et Kolmandal ja Neljandal ei ole erinevalt Teisest minu pidevat kohalolekut vaja ning saaksin rahuliku südamega nende esimesel kooliaastal ise koolis käia, nii nagu Esimesega käisin, aga kunagi ei tea.

Kui keskharidus on omandatud, siis ilmselt õpin kaugõppes midagi edasi, aga mul pole hetkel õrna aimu ka, mis see midagi oleks. Üks samm korraga. Küll hakkavad uued tuuled iseenesest puhuma, kui 12. klassi torm on möödas.

Tööle ei lähe ma ilmselt seni, kuni Silver Soome vahet sõidab, aga mingit rakendust endale ühel hetkel vast otsin. Praegu töö ega muu rakenduse peale ei mõtle, prioriteediks on lapsed ja kool. Kui ükskord elu liiga kergeks ja igavaks muutub, siis vaatan edasi, kuid hetkel mingeid plaane ei tee, sest ma ei tea, mida tulevik toob.

Silverile see sobib, et ma kodune olen, tema ei oota minult plaane, vastupidi, ta on minu “ükskord, kui ma tööle pean minema” jutu peale hämminguga küsinud, miks ma pean … Tema ei näe, et ma peaksin karjuva vajaduseta tööle minema lihtsalt seetõttu, et vastata ühiskonna ootustele. Teine asi on see, kui ma tahan midagi teha ja seda ma varem või hiljem kindlasti tahan.

Muudest plaanidest, siis tunnen, et mul on aeg soome keel selgeks saada.

Kas oled mõelnud kirjutamisest endale kunagi ka töö kujundada?

Olen mõelnud küll, et kirjutamine oleks üks viis, kuidas end rakendada olukorras, kus püsivalt tööle minna ei saa. Meie prioriteediks jääb see, et praeguse elukorralduse juures saaksime perena võimalikult palju koos olla ja see tähendab suvesid/vaheaegasid teisel pool lahte.Processed with VSCO with m5 presetFoto: Madli Allikas

Vastused lugejate küsimustele: blogi

Kui vanalt alustasid blogimist ja kas oled blogi pärast jamadesse sattunud?

Esimest korda alustasin blogimisega umbes 18-19aastaselt, blogisin ehk aasta kuni kaks, aga pärast lapse sündi polnud selleks enam mahti ja nii see soiku jäi. Enda mälu järgi muutsin blogi vaid privaatseks, kuid aastaid hiljem ma Bloggerisse enam kuidagi sisse ei saanud ning erinevates veebiarhiivides ei ole selle blogi kohta mingit jälge.

Kahetsen, et ma endale tollaseid postitusi kuskile ära ei salvestanud, praegu oleks neid huvitav lugeda olnud. Meeles on vaid paar postitust – ühes olin pettunud, et alevis meie abiellumisest kui lapse pärast kiiresti tehtud pulmast räägiti ja teine oli “Ood Silverile”, mille sisu ma ei mäleta, kuid kuna hindan tema juures endiselt samu asju, siis võin oletada, mida kõike head tema juures välja tõin.

Praegune blogi kasvas välja Pere ja Kodu portaali blogist, millega alustasin 26aastaselt. Kui mind poleks Pere ja Kodu üleskutse kõnetanud või nad ei oleks mind blogijate hulka valinud, siis ilmselt ei oleks ka seda blogi siin.

Blogi pärast jamadesse ei ole sattunud, pole kellestki ega millestki sedasi kirjutanud ka, et võiks mingi konflikt tekkida. Negatiivse kogemusena võiksin välja tuua vaid “koostöö” ühe seikluspargiga, kus me käisime seltskonnaga ronimas ja jäime kogemusega nii rahule, et kirjutasin sellest positiivse postituse ning andsin seikluspargi omanikule võimaluse midagi välja loosida, näiteks terve seikluspargi külastuse kahele, et postitus kaugemale leviks. Tema pani välja kolmest rajast ühe pääsmed kahele, väärtus oli umbes 25 €. Oli asi selles või milleski muus, aga loosis osaleti vähe ja postitus ei levinud kaugele.

Kui võitja oli loositud ja ma olin valmis piletid ise kinni maksma, sest lugesin loosi ebaõnnestunuks, siis oli omaniku suhtumine selline, et see kõik oligi minu idee, minu teostus ja seetõttu otseloomulikult ka minu rahastus ning tema üldse ei teagi, mida mina oma lugejatele lubanud olen. Ülekannet ootas ta ka enda isiklikule kontole, mitte ettevõtte omale. Loomulikult sellise suhtumise peale tegin talle ülekande, jätsin postituse üles ja külastan seda kohta veel …

266946_331cb22df1e9af315c0302a002363aa3e2233ed7

Võitja tookord tühjade kätega ei jäänud, selgitasin olukorda ja kinkisin hoopis samas väärtuses kinopiletid.

Antud seiklusparki ei külasta ma enam kindlasti ja tänaseks on kogunenud ka kolm e-poodi ja üks teenusepakkuja, kelle kliente minust (enam) ei saa. Ühega alustasime juba koostööd, kui ta lihtsalt ära kadus, teine e-pood ei rahuldunud selle statistikaga, mille saatsin ja soovis mingit muud väljavõtet, mis ei oleks ikkagi suuremaid numbreid näidanud, nii et ma ei saanud aru, milleks statistikat kuidagi teisiti esitada. Lisasin juurde, et kui nad ei ole koostööst huvitatud, siis andku teada, et saaksin tellimuse ära teha, kuid ei vastanud enam keegi ja tellisin soovitud kaubad mujalt kallima hinna eest ning nende e-poodi jäängi vältima.

Kolmanda e-poega oli nüüd üldse nii hea olukord, et esimesele kirjale ei vastatud, nädal hiljem saadetud teisele kirjale vastati, et pole olnud aega asjaga tegeleda, kuid on ettepanekust huvitatud ja kirjutavad reedel täpsematest oma mõtetest. Noh, reedel ei kirjutanud keegi, laupäeval sai läbi kampaania, mille ajal oleksin soovitud narivoodi soodsamalt saanud ning uuel reedel endast taas märku andes selgus, et nad ikka ei ole koostööst huvitatud. Kes nii teeb, ah?!

Esimesest kirjast oli selleks ajaks möödas 3 nädalat, kampaania oli läbi, puhkused peale tulemas ja tarneaeg oleks veninud nii pikaks, et sellel suvel poleks voodi enam kasutust leidnud. Kusjuures ma ei küsinud midagi tasuta, küsisin vaid sooduspakkumist sooduspakkumisele ja oleksin rahuldunud vastusega, et pole võimalik paremat hinda pakkuda ning oleksin voodi ära tellinud. Nüüd ei telli ma neilt enam midagi.

Kaldusin nüüd küsimusest väga kõrvale, kuid need on head näited sellest, kuidas kaotada potentsiaalset klienti. Ulakas Kaunitar on jälle hea näide sellest, kuidas võita uusi kliente. Ma polnud eales midagi Ulakast Kaunitarist ostnud, kuid koostööst olid nad huvitatud, loosisid välja isegi enam, kui algselt kokku leppisime ja suhtlus nendega on olnud üleni nii meeldiv, et edaspidised ostud teen vaid sealt. Tooksin välja veel Signe Seebid, Bon Merite, Waku Organicsi ja Turblissi, kellega on samuti olnud puhas rõõm suhelda või koostööd teha. Turblissiga küll koostööd pole teinud, kuid nende vastutulelikkusest olen siiski osa saanud. Sama lugu on Pure Cosmetics ja Bio4You e-poodidega. Neid tegijaid on kindlasti veel, keda võiksin praegu kiita, kohe lihtsalt ei meenu kõik.

Kas blogi motiveerib tegutema ja tegema, olla parem? (Kui siin annad lubaduse, kas hiljem on kergem see saavutada?)

Teoorias ehk küll, aga praktikas olen siin antud lubadusi kergelt murdnud. Ma tegutsen vastavalt motivatsioonile, enesetundele, jaksule … Kui tahan anda alla, siis annangi alla, mitte ei pinguta vägisi edasi, sest olen kuskil kõva häälega midagi öelnud, midagi soovinud või millestki unistanud. Ma olen valmis pingutama, kui ma endiselt ise seda soovin, aga soovid või võimalused neid ellu viia on ajas muutuvad ja “issand, ma kirjutasin sellest blogis, mida teised nüüd küll arvavad, kui loobun” pärast ma end ei piina. Üldiselt ei anna ma lubadusigi, ei endale ega teistele, sest ma tean ise, et ma ei ole enesepiitustaja, vaid pigem katsetaja.

Kas sa pole mõelnud hakata blogiga “teenima” ?

Olen ikka mõelnud, et võiks ka kasutada võimalust ja teenida reklaambänneritega vähemalt veebimajutuse kuutasugi tagasi, aga kuna mulle need bännerid väga ei sümpatiseeri, siis pole mõte teoks saanud.

Olen rahul nende väheste koostöödegagi, kus olen saanud soovitud tooteid soodsamalt või päris priilt, seegi kompenseerib blogiga kaasnevad kulud. Tore oleks muidugi teenida nagu Mallukas, kuid see tähendaks ka väga suurt lugejate arvu, millega käivad kaasa igasugused ebameeldivused, millega mina toime ei tuleks. Mulle meeldib mu väike lugejaskond ja vabadus blogida täpselt nii harva, kui tuju on.