Eba on olla

Ma panin end EBA-le kirja ja kui ükskord hääletamise aeg kätte jõudis, siis mõtlesin, et ma ikka ei oleks pidanud osalema ja ma ei maininud mitte kellelegi poole sõnagagi, et mulle saab ka hääli anda. Vaid ühele sõbrannale ütlesin, et ma ei kutsu kedagi hääletama ja tema ütles, et tema ei oska kellegi poolt hääletada ja seetõttu ei hääletagi. Mina ka ei hääletanud. See ei olnud boikott. Minu arvates teevad EBA korraldajad head tööd ja mul on kahju, et mul ei olnud jaksu seda ja teisi blogijaid tunnustada.

Ma ei ütle, et üritus kõige paremini välja kukkus … nii palju, kui ma ekraanilt nägin ja kuulsin, siis Ženja naljad tekistasid isegi minus, kes ma olen labase ja musta huumoriga vägagi sina peal, küsimärke. Ma tahaksin uskuda, et tegelikult ei olnud temas mingit üleolekut, vaid ta lihtsalt pingutas veidi üle, sest tundis kerget lavanärvi. Mulle Ženja muidu meeldib, lausa sellest ajast alates, kui ta Lauri Pedajaga kuskil saates huvitava kombo moodustas. Lauri meeldib mulle ka, veel varasemast ajast. Oli mis oli, ma ei lase sellel vahejuhtumil end häirida, nii et Ženja meeldib mulle endiselt

Oma osalemist hakkasin kahetsema seetõttu, et mul on siiani üle päeva käinud mõte, et tõmban juhtme seinast välja. Mitte suitsiidi mõttes, vaid päriselt tõmbaks arvutil juhtme seinast välja, lahkuks Facebookist, Instagramist ja sulgeks blogi. Eile õhtul lugesin üht artiklit nutisõltuvusest ja sellest, mida liigne meelelahutuslik info ajuga teeb ning ütlesin endale, et nüüd küll aitab, tulen jätan hüvasti ja päästan oma aju. Täna õhtul vaatasin EBA tulemusi ja näen, et olen oma kategoorias 5. kohal. Viiendal! Ma ei saa sinna midagi teha, aga see on motiveeriv ja kellel seda aju ikka vaja on, eks.

Ma ei küsinud ühtegi häält ja ma ei andnud endale ühtegi häält. Ema, Härra ja sõbrannad ka ei andnud mulle hääli. Tegelikult sõbrannade osas ei ole ma 100% kindel, aga kaks kõige kõigemat blogisid ei loe ja vaevalt oskasid nad minna minu poolt kuskile hääletama ning … ee … neid sõbrannasid väga rohkem ei olegi. Õde ilmselt hääletas, sest tema ennustas mulle EBA Facebooki lehel teist kohta. Ärge küsige, ma ei tea, kuidas ta minust nii heal arvamusel on.

Kuigi ma eelmisel aastal vist ühe korra mainisin, et osalen ja kutsusin hääletama, ei osanud ma tookord kolmandat kohta soovida, loota ega oodata. Seekord arvestasin, et olen kuskil rivi lõpus, sest teised nägid häälte küsimisega nii palju vaeva ja mina ei näinud üldse. Mulle oleks rivi lõpp sobinud küll, aga oh üllatust, vaatamata sellele, et ma enam sageli ei blogi ja kui blogin, siis “eile tegin seda” tasemel, hääletasite teie mind esiviisikusse! Mille eest? Ma olen vahepeal oma vanu postitusi lugenud ja mõelnud, et küll ma ikka kirjutasin hästi, endalgi huvitav lugeda … Aga nüüd ei kirjuta ma enam suurt millestki.

Ma ei tea, mis minuga praegu toimub. Võib-olla tean ka, aga igatahes ei oska ma seda kuidagi peatada. Tunnen igas asjas taandarengut ja ma pean pingutama, et mitte mattuda üleni enesehaletsuse alla. Kui ma selle hunniku alt ükskord jälle välja saan, siis ilmselt paistab see ka siin välja.

Ma olen teie häälte eest südamest tänulik, olen siiralt meelitatud ja ma väga loodan, et mul on teile peagi taas rohkem anda.

Aitäh kõige eest, mida teie mulle olete andnud!IMG_3262Ps! Ma päriselt ka ei kirjutanud oma mõtetest selleks, et te paluks mul ikka edasi blogida või mind kuidagi kiitma hakkaks. Seda on muidugi tore lugeda, aga ma siiski ei teinud seda selleks. 

Ma ei tea suurt midagi Malluka koerast…

Tegu on provokatiivse pealkirjaga, sest Malluka koerast ma juttu ei tee, pole enda arvates siiani teinud ka, kuid keegi on siia jõudnud otsisõnadega “Malluka koer Lotte”. Ilmselt seetõttu, et meil oli küülik Lotte.

Veel mõned otsisõnad, millega on otsapidi siia jõutud:

  • 28 aastaselt kooli – Oleneb mis kooli, aga kui keskkooli, siis teretulemast klubisse “parem hilja kui mitte kunagi”!
  • neli sidrunit – Liiga vähe.
  • ebapärlikarp triin perekonnanimi – Päris keeruline, ei oska peast kirja panna.
  • kust saab naisele sexi rohtusid – Ma naersin just kõva häälega! Minu blogist neid igatahes ei saa.
  • kuidas peaksid poisid pissima – Vahet ei ole, võib nii istudes kui ka seistes.
  • kuidas luua rotikasvatus? – Võta emane ja isane rott, nad teevad ülejäänud töö ise ära. Ma tean, mul sai kahest rotist 30…
  • miks auto on teise linna esinduses odavam – Pole aimugi, aga kui nii, siis ostke sealt, kus odavam!
  • blogi põrandatalad – Ma ei tea, mul on kõik serveris.
  • pere ja alkohol – Mõistuse piires saavad koos hakkama.
  • mees sai aru et jääb minust ilma – Aga ise ei usu seda või miks googeldad?
  • keegi.on teinud alterbatiiv aborti – Ainus alternatiiv on sünnitada.
  • samamagama – Huvitav sõna, googeldasin ka seda.
  • kaheaastane rinnapiim – Ammu säilivusaja ületanud.
  • uh-s kindel poiss osutus tüdrukuks – Meil juhtus vastupidi, aga sellest ei olnud midagi.
  • kas ma olen sensitiiv – Kui oleksid, siis ei peaks seda Internetilt küsima.
  • maria malva – Väga tore laste silmaarst, olen lastega 5 korda tema juures käinud ja julgen kiita.
  • kuuks ajaks toidu ostmine – Ma ei tea, puuviljad, piim, leib ja muu selline ei säili nii pikalt.
  • ma vajan laenu – Ei saa anda.
  • elu on masendav – Tean seda tunnet ja tean ka seda, et miski ei lohuta selle tunde ajal. Loodan, et elu läheb paremaks!
  • kolm poega kas neljas tütar – Ei pruugi.715a30fbe3a72bfe90669c7f0f263109

Härratamisest ja preilitamisest ja üleolevast suhtumisest

Lugesin täna hommikul ühte Perekooli postitust, aga vastata ei jõudnud ma sinna midagi, sest teema läks kiiresti kustutamisele. Ilmselt ei loe siinset postitust need, kellele vastata tahtsin, aga äkki siiski…

Igatahes küsis teemaalgataja, kas olen oma blogi kinni pannud, sest www.kuussidrunit.com ei avane enam. Hea küsija, vabandan selle segaduse pärast, mille blogi kolimisega tekitanud olen ja aitäh, et pead mu blogi põnevaks ja kaasahaaravaks!

Ma tegelikult ei plaaninud esimest lehekülge veel nii pea kinni panna, aga sellega läks nii, et üritasin domeeniga teise keskkonda kolida, kuid see ebaõnnestus ja seetõttu registreerisin uue domeeni. Nüüd sain vanast keskkonnast kirja, et domeen on ära kolitud, samas uude keskkonda seda vastu ei võetud, nii et ma ei teagi, kus see www.kuussidrunit.com peidus on.

Teemaalgataja juhatati siia ning mõni tuli viskas veel pilgu peale. Tõesti ainult pilgu, sest pelgalt paari rea lugemise järel tunti end juba nii häirituna, et edasi ei suudetud lugeda. Ei ole hullu, mu blogi ei olegi kohustuslik lektüür, aga ma veidi ikkagi tundsin end puudutatuna, kui pesamuna preiliks nimetamise peale kirjutati, et sellist jama ei pane mingi vägi lugema – raudselt on teine veel printsess ka ja pole siis ime, et mees on härra. See kõik jätvat mulje minu üleolevast suhtumisest, aga mis neil kommenteerida, see on meie pere siseasi.

Meie pere siseasjaks tehti midagi, mida ei eksisteeri. Mind hämmastas, kui kergelt tekkis meist selline eelarvamus, sest üleolev on üks nendest omadustest, mida ma meie perele ei omistaks. Pesamuna preiliks kutsudes ei näe ma selle sõna taga peent printsessi ja Härra ei ole ka härra selle sõna otseses tähenduses, või siis just on, kui otseseks tähenduseks pidada meesisikut. Ma ei tunneta preilitamise ja härratamise taga üleolekut, küll tunnetasin üleolekut enda suhtes, kui seda seda nimetati jamaks ja lolliks moeks.

Kusjuures lapsepõlves oli preili minu jaoks sõimusõna, sest mu karm vanaema armastas alati kobiseda stiilis: “Nõud jälle pesemata, ega preilil ei ole ju käsi otsas, ikka peavad emme ja issi nõud puhtaks pesema! Kas preili tuleb ka kartuleid korjama või ei saa, sest küünealused lähevad mustaks?! On ikka preili siin majas, ei saa ühtegi üleliigset liigutust teha, käed kukuvad kohe otsast!” Vaatamata sellele ei näe ma täna preilitamise taga mitte midagi negatiivset, vaid võtan seda kui sünonüümi tüdrukule, plikale, neiule, piigale ja nii edasi.
Kuna ma ei ole printsessitaja ega tibupojataja ning neiu, piiga ja plika ei ole ka mu meelisväljendid, siis eelistan korduste vältimiseks pesamunatada või preilitada, sest Neljas on pesamuna ja kolme venna poolt ümbritsetud väike preili, kes trambib jalgu, vahetab kümme korda päevas riideid ning sätib hoolega peegli ees oma juukseid, aga see ei tähenda, et ta ei songi kunagi põrsana näppupidi söögi sees ega jookse paljajalu porilombis või koos minuga lehmalaudas. Ta ei ole peen preili, vaid täitsa lihtlabane maakas nagu ta ema ja isa, aga sealjuures on ta ka väike preili selle sõna kõige neutraalsemas tähenduses._MG_0795Kui Härra sai siin blogis sellise varjunime nagu sai, siis ma polnud üheski (ehk nendes vähestes, kuhu olin sattunud) blogis näinud samasugust, nii et ma kindlasti ei läinud kaasa mingi massimoega. Nüüd olen muidugi päris mitmes blogis näinud Härrat ja enam sellist varjunime ei valiks, aga mis tehtud, see tehtud. Igal ühel on ikkagi oma Härra, nii et muutma ma enam midagi ei hakka ega lase end häirida ka sellest, et neid Härrasid nii palju on.

Härra on lihtsalt minu härra, minu mees, minu abikaasa ja varjunimeks sai see valitud seetõttu, et tal ei ole ühtegi hüüdnime, nimest tuletatud Sillu ei kõla väga mehelikult, lihtsalt S polnud päris see, mõnes blogis olin Abikaasat juba näinud ning enama jaoks olin liiga vaimuvaene. Muidugi oleks võinud ta olla siin Opel20, millega ma teda siiani norin, kuigi sellest on juba 13 aastat möödas, kui ta 20-aastase Opeli omanikuna tegi Rate.ee portaali konto, mille alt kirjutas mulle, et ma ei arva kunagi ära, kes ta on, aga tal ei ole enam Opelit, nii et see ka ei sobinud.
Seega jäi Härra, sest mulle meeldib omasid sõbralikult härratada ja prouatada. (Tere, proua “perekonnanimi”, mis teete, kas te härra “perekonnanimega” õhtusöögile ei taha tulla? Kuule, härra “perekonnanimi”, kas sa kohvi ka tahad? Tsau, härra “perekonnanimi”, su proual on vist jälle telefon hääletu peal, ma ei saa teda kätte.) Sõbrad härratavad ja prouatavad meid ka ja mulle meeldib see, sest ma ei näe nende sõnade taga midagi peent ega üleolevat.

Ma ei tea, kas nende sõnade kasutamine iseloomustab kuidagi meid või iseloomustab nende sõnade taga üleoleva suhtumise nägemine teisi?Igatahes härratan ja preilitan ka edaspidi ning kasutan kirjade lõpus samuti lolliks kombeks nimetatud “päikest!” ja seda ilma igasuguse üleolekuta. Keda see häirib, siis üritage olla üle, mitte üleolevad.

tumblr_n5aillYOQD1svrhopo1_500