Aeg endale

Ma alustan selle postitusega teist korda, sest esimesel korral läks mu fookus veidi valesse kohta ja endalegi märkamatult olin ma halanud pika peatüki sellest, kuidas mul on lastega raske olnud, kuigi tahtsin kirjutada hoopis endale aja võtmisest olukorras, kus seda on olnud raske teha.

Silver on alati töö tõttu palju eemal olnud, viimasel neljal aastal küll vähem, aga esimesel kuuel aastal jälle rohkem ja just esimesed kuus aastat need kõige raskemad olidki. Tugivõrgustikuga vanaemade näol on ka nii ja naa, olen saanud laste esimesel eluaastal käia hambaarsti juures ja osaleda mitmel koolitusel ning pärast nende esimest sünnipäeva (kuni järgmise sünnini) ka keskmiselt korra kuus oma mehega kahekesi aega veeta, kuid regulaarse puhkamise, üksinda poes käimise, trennide, hobide ja muu koduvälise tegevuse jaoks mul tugivõrgustikku ei olnud.

Tänast olukorda see küll enam ei iseloomusta, aga olen olnud muust maailmast nii eraldatud, et pole teise täiskasvanuga isegi mitte korra nädalas silmast silma suhelda saanud. Mõni üksik selline nädal on ehk on talutav, aga kui see kestab kuust kuusse ja kordub aastast aastasse, siis on üleküllus lastest kerge tekkima. Kuidas aga võtta sellises olukorras aega endale?LastegaMa siin niisama halva mängu juures head nägu tegemas …

Kui ma Esimese beebiea ajal olin seda meelt, et mul polegi mingit oma aega vaja ning lapse sain ikkagi endale, mitte vanavanematele või kellelegi kolmandale, siis iga järgmise lapsega hakkasin oma aega aina enam igatsema. Ma nägin pikalt asja nii, et kui mul ei ole igapäevast ega isegi iganädalast võimalust lapsi kellegi hoolde jätta, siis mul ei ole võimalust endale aega pühendada ja akusid laadida, aga tegelikult see ei ole nii. Või siis veidi ikkagi on ja inimene lihtsalt harjub kõigega? Ma ei tea, aga mina leidsin milleski muidu tavapärases endale selle õige, mis on mind aastaid toetanud. Selleks on saun.

Saunas käimine on küll eeldanud, et keegi valvab lapsi ja seetõttu ma ei saa öelda, et leidsin endale aega võimatus olukorras, kuid see tunnike saunas kompenseeris kõik muu aja, mida ma ei saanud. Kui lapsed olid väiksemad või hoopis kõhus, siis olid saunaseansid harvemad, lühemad ja mitte nii kuumad, aga nendeta ma siiski olla ei saanud. Mul oli vaja enda hetki kuumal laval koos “Anti-Stress” eeterliku õli tilkadega leilivees ja saunamee või mõne näomaskiga. See oli nagu pai iseendale.

Kui lapsed said suuremaks ja kibelesid sauna kaasa, siis ma tundsin, et mul endal ei ole enam üldse midagi, kuigi ma tegelikult tahtsin nendesse süstida armastust kuuma leili vastu. Sageli sai tehtud kompromisse, kus läksin sauna koos lastega ja jäin pärast neid sinna veel mõneks ajaks, aga see ei olnud siiski see, mistõttu lastega saunatamise periood jäi nende kahjuks võrdlemisi lühikeseks. Midagi lihtsalt pidi jääma ka ainult minule, mina ise olin niigi ainult laste päralt.

Kuna meil endal sauna pole ei siin ega Soomes ega olnud ka majas elades, siis on loomulikult olnud nädalaid, kus olen pidanud leidma alternatiivi. Majas elades oli seda vähe lihtsam teha, sest seal oli meil vann, kuhu ma küll mahtusin vaid kõverdatud jalgadega, aga siiski vann ja seal sain ma end koguda ka laste uneajal, ei pidanud kellegi abile lootma. Väike vann, põlevad küünlad, hea lõhnaga vannipiim, näo- ja juuksemask, kehakreem – see oli mõnus lõõgastus, millele järgnes inimese tunne, mis nädala jooksul oli kaduma läinud. Kui järgnes … ei olnud midagi ebatavalist, et minu vanniseansi ajal teisel korrusel kõva häälega nutma hakati ja maha rahuneti alles siis, kui mask oli näkku kivistunud ja peaaegu lõpuni põlenud küünlad vannituba süütamas. Loomulikult ei roninud ma siis enam külma vette tagasi, vaid leppisin teadmisega, et Jumal vihkab mind.

Vahepeal on aeg edasi läinud, lapsed on kasvanud, igaöiselt pole ma pidanud juba 2-3 aastat nutvate lastega tegelema ja sellest aastast pole Neljas enam ka keset ööd külje alla roninud, mis tähendab, et olen juba neli kuud saanud kvaliteetselt magada. Neli viimast kuud ligi 10 aasta jooksul! Palun ära sõnu seda ära, korra oled juba midagi sarnast hõisanud ja mis sellest sai … toetasid jälle magades kätt maha, et voodist mitte välja kukkuda! Ma olin vahepeal unustanud igasugused muud asendid peale voodiserval kõõlumise ja seetõttu avastasin mingi hetk, et ma isegi üksinda magades võtan võimalikult vähe ruumi, aga ei enam, nüüd olen ma üks õige meritäht.

Kuna suured poisid on juba nii suured, et nad otseselt hoidmist ei vaja, siis Silveri ema lubab neil nädalavahetustel sageli enda juurde ööseks jääda, mis muudab koduse elu poole rahulikumaks. Lisaks on nädalaid, kus kõik on koolis ja lasteaias ning minul on igapäevaselt umbes 4 tundi võimalik teha seda, mida ma ise tahan. Sellised nädalad on küll vähemuses, aga need on siiski olemas ja tänu nendele saan ma näiteks rulluisutada, mida ma väga armastan. Ma müüsin viimased rulluisud enne Neljanda sündi maha, sest tundus, et need lähevad kodus enne rooste kui mina ükskord rullitama saan minna, aga nüüd on mul kolmandad rulluisud, millega ma olen lühikese aja jooksul sõitnud maha pikema maa kui viimase kahe paariga kokku.

Üldse on kõiki lapsi kergem vanavanematele hoida anda, sest nad saavad endaga ise hakkama ja kui me Silveriga suusatamas käisime, siis polnud ema või venna jaoks suurem vaev hoida samal ajal toas Neljandal silma peal, muud polnud vajagi. Ka saunas käimine on palju lihtsam, sest lapsed saavad lühikest aega omapead hakkama ja ilusate ilmadega nad ongi samal ajal omavahel õues möllanud. Kõik on lihtsam, ka poes käimine, ma ei pea enam kogu seltskonda ega üldse kedagi kaasa võtma. See kehtib siiski vaid siin kohalikus poes käimise kohta, pooleks päevaks Rakverre poodlema ma minna ei julgeks. Seega otseselt ma enam ei vaja nii meeleheitlikult seda tunnikest oma aega saunas, aga see on õige, et suurte lastega on suured mured, seega stressimaandajana on saun endiselt asendamatu. Mitte ainult saun, vaid üldse endale pai tegemine.

Siin korteris ja Soomes olen panustanud ainult erinevatele jalavannidele, maskidele, koorijatele, kreemidele, mis on aja jooksul aina kvaliteetsemaks muutunud. Kui majas elades ma kasutasin mingit suvalist odavat kookoselõhnalist kehakoorijat, milles olnud tuhanded tükikesed olid ilmselt plastikust, siis täna ma midagi sellist oma kehal ei kasutaks ning kookosõli armastajana tean nüüd, et kookose lõhnast oli tookord asi kaugel.

Erinevate katsetuste tulemusena on mul tekkinud lõpuks enda lemmikud, millest kõik on looduslikud. Kui vajan vannisoola, -kreemi või -piima, siis valin Signe Seepide omad. Viimati kasutasin vannikreemi saunalaval, kus hõõrusin südamekese kehal laiali ning olin mitmeks päevaks mõnusalt niisutatud. Nagu iga uue asjaga, siis alguses tundusid ka need kreemid minu jaoks liiga rasvased ja ebamugavad, aga lõpuks võitsid need südamed mu südame.
Kodus ma kõrges dušialuses muidugi vannis ei käi, aga lapsed küll ja nohu ajal teevad nad seda koos jalavannisoolaga. Mina kasutan seda niisama ehk istun dušikabiini nurgas, jalad on vees, kuum vesi jookseb, kabiin täitub niiske auruga, mask on näos ning samal ajal koorin keha. Ideaalne alternatiiv, kui kuidagi sauna ei saa.
Muide, raseerimiseks kasutan ka ainult Signe vetikaseepi, mis on kordades parem lahendus võrreldes igasuguste vahtudega, mida varem kasutasin, lisaks kestab üks seep pea igavesti. Või ma siis lihtsalt raseerin harva … mida ma tegelikult teengi. Mul lihtsalt pole suuremat sorti karvakasvu.

Näomaskiks on pinguldav ja toniseeriv Turbliss, mis on esimene, millega ma näen ka reaalselt tulemusi. Vestige Verdant`i ja Turblissi tavalised turbamaskid olid vaid mõnusaks harjumuseks, aga mingit muutust ma nendega ei näinud. Pinguldav ja toniseeriv mask tõesti pinguldab ja toniseerib, aga maksab palju ka (jep, 24.50 € on minu jaoks palju, aga siiski väga odav võrreldes Vestige Verdant`i maskiga), mistõttu olen ma Facebookis Turblissi jälgija, et olla kursis sooduspäevadega, mida neil on tegelikult päris sageli ja siis ikka sedasi, et kogu kaup on 25 või 30 protsenti soodsam.

Olen proovinud ka Turblissi juuksemaski, mida iseenesest võiks veel kasutada, aga mida rohkem osta ei raatsi, sest ühe purgiga sain ma teha vaid 5-6 maski. Kusjuures esimese juuksemaski ajal mõtlesin, et ma enam eales seda möginat pähe ei pane, sest seda oli võimatu välja pesta, aga kui saunas uuesti katsetasin, siis see enam peanaha külge ei kuivanud ja maha tuli ka täitsa hästi. Ostsin maski peanaha psoriaasi pärast, mida need 5-6 kasutuskorda paraku oluliselt leevendada ei jõudnud, aga üleüldist peanaha sügelust vähendasid küll, seega see võib hea toode olla, aga praktikas kulub seda pikkade ja paksude juuste puhul nii palju, et ma otsin sobivat juuksemaski ikka edasi.

Nagu olen kindlaks jäänud ühele näomaskile, nii olen jäänud püsima ka kindla kehakoorija juurde. Kui Merit poleks mulle ligi kaks aastat tagasi Bon Merite tooteid katsetamiseks saatnud, siis ma tõenäoliselt ei oleks nendeni ise jõudnud, olgem ausad, valik turul on väga kirju. Õnneks ta tegi seda ning kookose ja ylang-ylangi kehakoorija muutus hoobilt mu lemmikuks, nii et uut koorijat valides ei olnud kahtlustki, et see tuleb Bon Meritelt. Kasutasin kordamööda esimest ning sheapähkli ja apelsini koorijat, aga siis tuli välja greibi ja pipraga mask-koorija, mis osutus eelkäijatest veel paremaks, saunas olles sulab see nahal massaažiõliks ja olen nüüd iga kord end laval korralikult läbi mudinud. Kuna olen alates jaanuarist iga kuuga füüsiliselt aina aktiivsemaks muutunud ja sellega on kaasnenud väsinud või valusad lihased, siis selline masseerimine on väga ära kulunud ehk saunaseansid on muutunud nii vaimse kui ka füüsilise pinge maandajaks.

Kui ma peaksin kõikidest asjadest selle kõige lemmikuma valima, siis see on vaieldamatult greibi ja pipraga mask-koorija. See lõhnab ideaalselt, sulab kehal mõnusalt libedaks, paneb naha kergelt õhetama ja muudab selle siidiselt pehmeks. Ma ei oska enam ilma selleta selleta saunas käia. Üldse ma ei oska enam enda hellitamiseta olla. Varem ei pidanud ma absoluutselt sellistest asjadest lugu, aga nüüd ei möödu nädalatki näomaski ja kehakoorijata ning keha kreemitamine on päris igapäevaseks muutunud.

Igasugused niisutavad õlid, võided, kreemid on viimasel ajal samuti ainult Bon Merite valikust olnud ja tänaseks olen leidnud kreemides need õiged. Kõik neli kehakreemi on võrdselt meeldiva tekstuuri, lõhna ja toimega, seega nende hulgast ei oska ma seda ühte esile tõsta. Praegu kasutan paralleelselt niisutavat kookose ja pinguldavat vetika kehareemi, aga suvel tahaksin üle minna jumet parandava porgandi kreemile, sest ikkagi suvi, parem jume tuleb kasuks.

Ma kunagi kiitsin, kui hästi need kreemid imenduvad ja need endiselt imenduvad kiiremini kui õlid või võided, aga vahe kuiva ja regulaarselt niisutatud naha vahel on siiski tekkinud. Kui enne oli kehakreem mu nahal kui vihmapiisk kõrbes, kadus kohe kuskile ära, siis nüüd tuleb kreemi vähe kauem sisse hõõruda, aga see eest on mu jalad muutunud nii siledaks nagu mul oleksid kogu aeg siidised sukad jalas.

Mul on Bon Merite toodetesse nii palju usku, et ma olen neid päris palju teistele kinkinud, kuigi olen teadnud, et üks või teine kingisaaja kehakoorijatest või -kreemidest lugu ei pea. Ma olen lootnud, et äkki hakkavad, et äkki pakuvad need ka neile vaheldust argiellu ja paitavad veidi meelt. Samal põhjusel küsisin Meritilt tooteid teile jagamiseks … aga sellest lõpu poole.

Minult on palju kordi küsitud, kuidas ma üksinda olles hakkama saan, mille peale ma olen enamasti õlgu kehitanud, sest mis mul muud üle on jäänud, olen pidanud saama hakkama, aga täna ilmselt vastaksin, et tänu saunale ja Bon Meritele. Samuti Signele, Turblissile ja teistele tegijatele, kelle toodetega end paitanud olen. Mul on seda vaja olnud.

Mõni sarnases olukorras ema on leidnud enda jaoks raamatud, käsitöö, joonistamise, kokakunsti … mille kõrval mu ilurituaalid tunduvad ikka jube pealiskaudsed … Ühesõnaga on kindlasti iga sarnases olukorras ema jaoks see miski, mis tema akusid laeb, tuleb vaid see üles leida või seda näha. Või siis kõigi jaoks ei ole ka, sest mõni ema on pidanud end psühhiaatriahaiglas laadima. Täiesti arusaadav, olen oma sügavaimas augus täitsa tõsiselt ka ise Tartu Psühhiaatriakliiniku poole pöördunud, aga kohale minna ei saanud, sest lapsi polnud kuskile jätta. Ilmselt seetõttu ma sauna ja igasuguste potsikute külge klammerdusingi, et depressiooni ma endale lubada ei saanud.

Ma ei saa soovitada samasuguses olukorras emadele, et minge sauna ja koorige seal oma keha, hakkab parem, aga ma saan küsida teilt, kuidas te olete väikeste laste kõrvalt end mõistuse juures hoidnud, mis on teid aidanud? Ehk leiab keegi siit mõne hea idee või saab samastuda ja taipab, et tal on tegelikult olemas miski, mida siiani ei osanud näha.

Tagasiside andjate vahel loosin välja ühe Bon Merite komplekti, kuhu kuuluvad minu lemmik kehakoorija, nende uusim kehakreem ja jalakreem. Loosis osalemiseks ei pea olema ema, nii et tagasiside ei pea olema enda aja teemaline, vaid kas või juuksemaski soovitus, lihtsalt jätke endast toimiva e-mailiga (mida teised ei näe) jälg maha. Teise komplekti loosin välja blogi Facebooki lehelIMG_20180426_130927_1.jpgTegu ei ole koostööga, raha ma selle eest ei saa, enda tooted ostsin ise ja seda Rimist, kus Bon Merite on “Ilu heaks” kampaania raames 35% soodsam. Muide, soodushinnad kehtivad seal 14. maini ja vähemalt Rakveres olid testrid ka, nii et kellel huvi, siis saab toodetega ise tutvuda. Igaks juhuks ütlen, et soodushinnad kehtivad ainult kliendikaardi omanikele. Minu oma on Silveriga Soomes ja ma olin sunnitud 8 € säästmiseks ühelt memmelt tema kaarti paluma, mis iseensest ei ole midagi hirmsat, aga ta oli juba kassast läbi ja talle lähenemisega panin korvi küljes olnud turvaelemendiga häire tööle. Piinlik oli.

Igatahes palusin Meritilt tooteid spetsiaalselt teile ja tõepoolest, tema saadetud pakis oli üks kehakoorija ka mulle, aga see lihtsalt kompenseerib kahele õnnelikule kingituse saatmisega kaasneva postikulu ehk kokkuvõttes on minu kasu null ja enda kasu ma taga ei ajagi. Ma soovin teiega lihtsalt enda lemmikuid jagada ja soovin, et Bon Merite`t saadaks edu. Ma olen vaimustuses Meriti loodud toodetest ja imetlen Meritit ennast, et ta seda kõike tänaseks kolme lapse kõrvalt teeb. Ärgem unustage, et ma ise kirjutasin enda väikeste laste kõrvalt Tartu Psühhiaatriakliinikusse ja küsisin, kas neil vabu kohti on, nii et ma igatahes vaatan Meritile alt üles. Võib-olla vaatan päriselt ka, ma pole temaga eales kohtunud ega tea, kui pikk ta on.

Postituse mõte ei ole kellegi promomine, vaid ikkagi enda kogemuse jagamine ja kui naljakalt see ka ei kõla, on lisaks saunale eelpool mainitud tooted tõepoolest aidanud mul vastu pidada, mistõttu need on minu jaoks olulised. Seda võiks ilmselt võrrelda jutuga, kus keegi tuleks ja räägiks, kuidas ta laste kõrvalt käis duši all Head & Shouldersi šampooniga pead pestes akusid laadimas, aga ma ei saa midagi parata, nii see oli ja on siiani.

10. mai: Tänan kõiki tagasiside eest! Fortuuna on nüüd oma töö teinud ja Bon Merite komplekti võitis Liisi, palju õnne!

PS! Komplektid loosin välja 10. mail, et need, kes Bon Merite tooteid väga sooviksid, aga kellele loosiõnn ei naerata, jõuaksid veel Rimi pakkumist kasutada. 

PPS! Bon Merite Facebooki lehe meeldivate hulka lisamine ei ole loosis osalemiseks vajalik, aga kes soovib seda teha, siis palun: https://www.facebook.com/bonmerite/

PPPS! Kes ei tea, mida mulle mis iganes tähtpäevaks kinkida, siis eelmainitud potsikuid-totsikuid ei saa mul kunagi liiga palju olla!

PPPPS! Kell on juba kolm öösel ja kui õhtu jooksul kahe erineva peolaua taga joodud kolm tassi kohvi poleks mul und minema ajanud, siis ütleksin, et näppasin blogimiseks aega unetundide arvelt.

49 thoughts on “Aeg endale

  1. Minul on super tugivõrgustik. Esimese lapse kõrvalt käisin ma ülikoolis kaugõppes. Hoidmist vajavad nädalad jagasid ära minu ema, õed ja kasuema. Teise lapsega ma nii palju “hoidmisteenust” ei vaja. Aga hoidjaid on ümberringi küll. Ka mees hoiab hea meelega ja annab mulle aega nö hingata.
    Mingit kindlat tegevust mul pole, mida ma endale luban, et võtta aega iseendale. Kõik vastavalt tujule ja võimalustele.

  2. Mu lapsed on nii väikesed (varsti 3 ja 1), et ma ei saa ega taha neid kauaks hoida jätta. Kui suurem on viimasel aastal üks-kaks ööd siiski vanavanemate juures olnud, siis väiksemat ma veel niipea üle paari tunni hoida ei anna. Lisaks on mul kahe lapsega endiselt arusaam, et iseendale saime ja ise hoiame, kuigi vanaema muudkui tahab hoida. Ma ise põen. Mul on õnneks mees Eestis ja esimese lapse beebieal sain aegajalt tunnikeseks jõusaali lipsata või kinno minna. Kahe lapse kõrvalt olen ebaproportionaalselt palju poes käinud, sest see on selline hädavajalik asi, mida enamasti üritan üksinda teha. Ja võtsin eesmärgiks korra kuus enda hingele pai teha, üksinda kontserdil, kinos, teatris käia. Aga maskitamine-kreemitamine on täiesti unarusse jäänud, lipsan viie minutiga duši alt läbi ja siis tõesti jõuabki head&shouldersiga juuksed ära pesta 🙂

  3. Minu hetked on siis kui lapsed samal ajal lõunaund magavad. Ja siis ma vaatan telekat ? põhjus miks ma midagi kasulikumat ei tee on see, et teleka vaatamine on mõistusele pausi nupp. Ma ei mõtle midagi. Raamatusse peab süvenema ja mul parasjagu pole mingit head raamatut ootamas ka. Niiet telekas (vahest ka ajakiri) ja tass kuuma kohvi.
    Ma alguses katsusin olla hästi tubli laste une ajal – koristasin, tegin süüa, pesin nõud, aga selle pulli lõpetasin ära. See on päevas ainuke hetk mulle. Lisaks suurem laps vahest ei maga enam või kui magab, siis lühikest aega ka, et tuleb ikka ära kasutada ?

  4. Mina justkui ei võta endale “eraldi aega” siiani on mu parimaks lõõgastumisviisiks olnud kodu koristamine? Ma naudin täiemeeli seda aega,kui koristan ja pesen,eks minu oma kiiks.

  5. Minu jaoks on aidanud 2 lapse kõrvalt kainet mõistust hoida ülikoolis käimine. 5 aastat olen järjest käinud ja nüüd on magistrikraad nurga taga. See teekond on olnud keeruline, aga kooliga tegelemine on olnud miski, mis on ainult minu oma. Ja nii hea on laste kõrvalt vahepeal täiskasvanutega arutlemas käia. Lisaks on aidanud ujulas ujumine, sest see on ainuke tegevus, kus ma ei mõtle 🙂

  6. Kuna minu lapsed tahaks minuga isegi duši alla koos tulla (kunagi lolli peaga lubasin), siis kodus nendest naljalt üle 5 min korraga oma aega ei saa. Kui õnnestub nad päevaks või pooleks kodust ära saata, siis on sada muud asja, millega tuleb tegeleda selle asemel, et endale aega võtta. Käin tööl ja seetõttu neile iga minuga veedetud minut eriti kõrge hinnaga. Minule pakub kõige suuremat lõõgastust üks korralik peatäis nuttu kui lained üle pea kokku löövad. Umbes kord kvartalis saan niimoodi oma pinged maha laetud 🙂
    Trenn ka õnneks, mille mahutan enda päevakavasse enne kui töölt koju jõuan.

    1. Minul ei ole olnud kunagi mingit tugivõrgustikku. No tegelikult ikka on, aga see nii
      kaugel, et ei tule arvesse. Meil muidugi ei ole nii palju väikeseid lapsi ja mees ka kaugel tööl ei käi, nii oleme oma asjad ise korda saanud. Aga vat sellest sauna jutust saan ma aru 🙂 Ma küll ei määri seal ennast millegagi eriti, ega ole ka väga kuuma leili austaja, aga sel ma saan olla. Lihtsalt olla. Meil on oma saun ja kui olid kunagi töö juures rasked ajad – koondamised jms, siis tegin sauna 3 korda nädalas. Sellest ajast on praeguseks jäänud kaks saunakorda nädalas ja see on minu aeg. Nüüd, sinu jutu peale sain vist hamba verele ja nähtavasti proovin mõne kreemi ära ka. Just need niisutavad kreemid tekitasid huvi.

  7. Meie elupäästja on minu ämm. Kuigi me käime harva maal, sest 250km sõit on väsitav, teame, et saame kapsed jätta ja kahekesi minna sõpradele külla või saunas istuda. Lisaks on lapsed alates eelmisest aastast suvel maal. Eelmisel suvel 2 nädalat, sel aastal kuu aega. Vanaema on ülivõrdes vanaema ja me oleme selle eest piiritult tänulikud! Ekstra boonusena saime jõuludest aastavahetuseni ka vaba nädala, sest lapsed olid maal, taaskord vanaema algatusel?

  8. Minu jaoks on lõõgastus rahvatants. Kaks korda nädalas 1.5 tundi toredas seltskonnas on lihtsalt supper. Viimased paar aastat olen käinud koos mehega, mis on veel eriti tore. Algul oli kasutada lapsehoidja ja mingi aeg said lapsed juba kahekesi koos kodus olla. Lõbus seltskond ja natule ennast füüsiliselt liigutada, mis saaks veel parem olla. 🙂

  9. Lapsi kahjuks veel ei ole ja seetõttu ei tea, mida tähendab oma aja leidmine laste kõrvalt.
    Arvan, et seda “oma aega” on vaja ka lihtsalt, et (töö)päevarutiinist ja -tegemistest välja tulla, et saaks korra hinge tõmmata. Mulle anab energiat mõnusa raamatu lugemine ja hea kuum kohv selle kõrvale ja et see oleks vaikuses.

    Lemmiktooteid mul hetkel ei ole. Aeg-ajalt käivad mul sellised hood üle, et teeks asjad ise ja et oleks võimalikult looduslikult. Nii koorisin pikalt keha sool+mandliõli (vms muu õli) või näiteks kohvipaks, kreemi asemel kasutasin kookosõli ja teisi selliseid asju… siis aga hoog möödub ja ostan ikka kuskilt midagi või keegi kingib. Üldiselt võiks olla palju tublim keha kreemitaja, aga see käib ka hetkel vaid hooti.

  10. Kui lapsed olid väikesed, siis ega mul seda enda aega väga ei olnud. Ikka siis sai puhata kui mees kodus oli. Nt nädalavahetuseti lasi ta mul oma une täis magada.

    Nüüd kui mul koolilapsed, siis ma ei saa öelda, et ma niivõrd väsinud oleks aga 2nädalt kui mees Soomes tööl on, siis lähevad asjad vahel käest selles mõttes, et tunnen , et väsin ära. Aga kui mees jälle koju tuleb, siis on mul täielik puhkus!

    Soovituste kohapealt, ma olen totally sillas praegu linea naturalt mineraalsooladega sojaõli ampullidest. Soovitan soojalt kii juuksed on elutud ja hoiavad peadligi!;)

    Ps! Bon merite asjad on ülihead! Ise kasutan kookose+ylang ylang sügavniisutavat kehakoorijat. Ma sellelt firmalt muud pole proovinud aga kõnealune kehakoorija on imeline!:)

  11. Mina elan oma pisipõnniga kahekesi. Lapse isa käib Eestis u nädal kuus ja selle aja sees tegeleb mõnel päeval lapsega. Tugivõrgustik on mul olemas, kui midagi väga vaja on, aga kuna kõik on oma asjadega nii üle koormatud, siis üldiselt on laps 24/7 minuga. Näpistan aega raamatute lugemiseks (nüüd on see juba võimalik) ja osalen ühel veebikursusel, et meel erksana hoida. Lisaks meeldivad mulle ka igasugused niisama mõtisklemise tegevused, nagu riisumine vm aiatööd. Isegi oma mõtete mõtlemine on luksus – seda ma enne ei teadnud!

  12. Mina pean tõdema, et minu oma aeg on arvutist sarjade vaatamine. Tegelikult arvuti väsitab ja ma proovin endale mingit muud tegevust leida, kuid siiamaani on see hea võimalus korraks kuskil täiesti mujal käia ja mitte mõelda. Õnneks on juba lapsed niipalju suured (1 ja 3), et saavad ka ise mängitud ja päris kõiges neil käest kinni hoidma ei pea. See on juba suur võit.

  13. Praegu on mul lapsed juba nii suured (6,8,14),et oma aega mõnusalt.
    Kui nüüd tagantjärgi beebieale mõtlema hakata,siis kõige rohkem oma aega “oskasin” ma võtta kõige suurema beebieas – vanavanemad ja sõbrannad olid meile abiks.
    Aga teised põnnid,kes sündisid 2a vanusevahega… vat nende puhul ma kas ei osanud/julgenud/suutnud oma aega küsida???? Enamasti oli lohutuseks söök! Nii oli pm 4a kuna keskmist oodates jäin kohe koduseks ja enne poisi lastaeada minekut ma ei teinud/näinud üksi miskit.
    Nüüd on sport minu nr1 iseendaga ajaveetmisel – kui ma vaid väikeste kõrvalt oleks selle avastanud. Nad ju ikkagi magasid ka-see aeg oleks saanud enda “akusi laadida” (söömiseks aega jagus -oleks spordi jaoks ka jagunud) 🙂

  14. Sarnaselt ühele eelpool kommenteerijale meeldib ka mulle koristada, see on natuke isegi teraapiline, nühin ja mõtlen oma mõtteid. Mees ja laps juba teavad, et koristamise ajal pole mõtet minuga rääkima tulla. Veel meeldib vannis lõõgastuda ja mõnusalt lõhnavaid kehatooteid kasutada. Lemmik on Nubian Heritage aafrika musta seebi koorija-dušigeel, tellin seda ihwrbist.

  15. Ma passin tihtipeale aastase päevaunede ajal lihtsalt arvuti või teleka taga. Ei viitsi midagi kasulikku teha.
    Pesemas käin kiirelt. Saunavõimalust eriti pole. Kui vann oleks, siis võiks seal liguneda küll.

  16. Mina laadisin oma akud täis trenni tehes. Hakkasin oma 2-kuuse poja kõrvalt õhtuti jooksmas käima. Aga seda kõik tänu minu abikaasale, kes suurima rõõmuga toetas mind ja oli samal ajal meie poegadega. Samas olid meile suurimaks toeks meie vanemad, kes väga hea meelega hoidsid meie lapsi, et me saaks paar tundi kahekesi olla. Kuna vanemad elavad meid 50 ja 100km eemal, siis iganädalane luksus see ei olnud 🙂 Lisaks andsid Sina väga suurt jõudu ja teadmist, et laste kasvades läheb lihtsamaks. Aitäh Sulle!? Nüüd olen, aga 8 kuud tööl käinud (lapsed on 4,5a ja 2,2a) ja ma naudin seda kogu südamest. Töö maandab kodustressi täielikult maha.
    Sina, aga võta nendest 4 tunnist maksimum- need on mõeldud ainult Sulle?

  17. Minul on “iseendaks saamiseks” vaja olla omaette ja ilma suhtlemata. Vahet ei ole, kas jalutan rannas, mõnulen saunas või istun kodusel diivanil ja loen Perekooli foorumit. Vastava meeleolu korral võib see enda hetk olla ka nõusid pestes või kappi koristades. Lihtsalt vaja on olla omaette ja toimide just enda tahtmiste järgi. Ma lihtsalt ei toimi peale töönädalat ja perega toimetamist kui ei saa iga nädal oma paari omaette tundi. Kui laps oli väike siis tema lõunaune ajal ei hakanud hullunult koristama ja kokkama vaid istusin läpaka ja teetassiga tugitoolis ja taastasin oma energiavarusid, et hiljem jaksaks edasi toimetada. Nüüd saadan mehe lapsega mänguväljakule või niisama välja miskit kasulikku tegema ja ise jään koju taastuma.
    Ega ma ei ütle, et laps ja kodune elu oleks eriti kurnavad. Lihtsalt pigem introvertse inimesena väsitab suhtlemine ja inimeste seas olek mind üsna palju. Ja inimkatsed endaga on näidanud, et “saan korda” just üksi olles.

  18. Hetkel on mul ainult üks laps, seega ei saa öelda, et aja leidmine endale meeletult raske oleks. Küll aga teeb asja raskemaks see, et pudelist mu laps keeldub, lisa saab alles maitsta ja me elame maal ehk üks vanaema on 45km kaugusel ja teine 140km kaugusel. Õnneks kui mees kodus on, siis midagi ikka teha saab. Nt anna lapse mehele ja sõidan lähimasse poodi, 😀 mis on küll jällegi üsna kulukas aja leidmisviis.. ja no samas see lähim pood on suvaline külapood, nii et sealt pole suurt midagi osta peale maiustuste. 😀 Aga kodus olles kastan ka lapse uneaega dušši all mõnulemiseks.

  19. Ma jumaldan Signe tooteid! Raseemisseep ja jalaseep on täiesti asendamatud, lisaks katsetan ka teisi igapäeva tarbeks mõeldud seepe hoolega ja kristalldeodorant on ka lisaks soolapulgale kasutuses 😀 Korra sain ka ühe imeliselt lõhnava ja niisutava koorija omanikuks, kui tellisin ühe komplekti, aga rohkem hinna poolest ei raatsi eraaldi koorijat võtta, seda teen ise edaspidi 😀 Aga Bon Merite kraami olen tahtnud ka proovida, et ikka leida oma Eesti tegijate seast need õige head.

  20. Mul on laps 4,5. Titeajal oli ta hea magaja, lõunauned ikka 3-4 tundi, siis tegin tööd arvutis, lugesin, vaatasin seriaalid. Nüüd ise töine ja laps lasteaias. Praegu on isegi keerulisem seda nn oma aega leida. Päeval ei maga enam, seega nädalavahetusel oleme enamus ajast koos. Aga igakuine pediküüris käik on küll mõnus. See harjumus on mul juba mitmed aastad. Samuti kord kuus massaaz.

  21. Kõigepealt soovitan Linea Naturat, kui sa just juba selle firma juuksekreeme proovinud ei ole. Minuarust parimad üldse ja eriti meeldib, et ühte toodet saab kasutada nii palsami kui ka juuksemaskina. Olen proovinud päris mitut erinevat (hetkene lemmik mandli oma) ja no tõesti super tooted ja vähemalt minu juustele sobivad väga hästi. Facebookis neile kirjutades oskavad väga hästi nõu ka anda vastavalt juuksetüübile.

    Minu aeg 2 väikese lapse kõrvalt on siis, kui dušši all käin. Seepärast käingi pesus igapäevaselt ja pesen ka juukseid tegelt igapäev (tean, et ei tohiks ja ei soovitata jne). Mõnusalt kuum (!!) voolav vesi on minu jaoks parim lõõgastus, seega pesemas käies ma pigem ei kiirusta ja lihtsalt naudin seda, missest, et mõnipäev jõuan sinna alles õhtul kell 10 ja pärast dušši veest tilkuvate juustega kohe voodisse magama vajun.

    Saun oleks ka muidu mõnus lõõgastus, aga kuna mul tuleb pärast saunatamist alati tohutu väsimus peale ja pesamuna on eriti tihe öine ärkaja, siis ei saa endale seda mõnusat saunaväsimust lubada, väga raske oleks öösel lapsega tegeleda.

  22. Loen raamatuid. Võib küll imelik olla, kuidas leiab inimene aega nelja eelkooliealise kõrvalt raamatuid lugeda, aga nii see on. Mida suurem stress, seda suurem raamatukäive. Kui parasjagu elu lill, siis raamatud jäävad unarusse.

  23. Ma olen õnneseen vist aga mul on super ema, ma olen ikka naljatades öelnud, et kui poleks mul nii lähedast ema siis mul lapsi poleks ka 😀 Aga tõesti, ta on valmis mu kahte last alati hoidma ja alati aitama.
    Aga rääkides enda akude laadimisest siis esimese lapse kõrvalt läksin kohalikku linetantsu trenni, sest lihtsalt midagi muud polnud siin kodukülas ja see ajapikku hakkas mulle täitsa meeldima, sai koormust ja trenni ja sai kodunt lapse juurest välja. Kui see ära jäi siis liitusin näiteringiga ja seal käin siiamaani. Ka see on see koht, et kord nädalas saan end laval välja elada ja hoopis teist elu mängida 🙂

  24. Minagi loen raamatuid. Plika ajal ei “lubanud” endale seda luksust, sest kogu aeg oli tunne, et sada muud vajalikku asja tuleb enne ära teha ja mis ma ikka logelen. Rumal olin. Nüüd poisiga kodune olles ei stressa iga asja peale ja enda aega peab lihtsalt võtma. Kui tuju hea, siis jõuab nii raamatut lugeda kui ka muude toimetustega ühele poole.
    Saun on muidugi ekstra luksus ja seda naudin täiega, eriti, kui on aega ennast koorida-kreemitada.

  25. Minu akude laadimine laste kõrvalt käib eelkõige enda õmblemisprojektide elluviimisega. Kui seda aega ei saa nädalas mingid tunnid, siis keeran ära 😀

  26. Minul tugivõrgustik puudub. Pean ise ja omadega hakkama saama. Jh abikaasa olemas ja pole ka kaugel teises riigis aga tööpäevad pikad. Kolm tütart pole küll väga väikeste vahedega ( hetkel siis vanuses 12, 6 ja 2) aga aeg-ajalt on tunne küll olnud selline, et kohe lähen hulluks ja tagasi ei tulegi. Õnneks on nüüd vanim juba nii suur,et tema on olnud mu suur tugi ja abi ning mul on olnud võimalus endale aega võtta. Esiteks olen avastanud enda jaoks peale pisikese sündi spordi. See on nii mõnus tunne kui panen tossud jalga ja lähen teen pika tiiru kõnnikeppidega või hoopis jooksen. Vääga rahustav ja akusid laadiv. Kui olen võtnud plaani jooksu või kõnnitiiru teha ja see mingil põhjusel ära jääb on hing kohe rahutu ja miskit justkui puudu. Teine tegevus, mis mulle väga meeldib ja aitab akusid laadida on kinos käik. Ma lausa jumaldan seda,et ma lähen istun maha ja ma näen algusest lõpuni kõik ära ilma,et keegi miljon korda midagi tahab. See tuletab meelde,et ma pole kinno ammu jõudnud ?. Saunast ma väga lugu ei pea aga mõnusad koorijad-kreemid on ka minu lemmikud.

  27. Kuna praegu on mul elus lisaks lastega möllamisele ka lihtsalt väga keeruline ja raske aeg, siis ma püüan pidevalt leida endale seda üht asja, mis aitaks murdumise punktist välja. Hetkel olen lihtsalt une arvelt võtnud aega, et vaadata üle mitmete mitmete aastate telekast lõpuks seda, mida mina tahan. See on tegelikult päris mõnus.. aga lõpuks võiks sellest teleka vaatamisest vabaneda ?? ning selle asemel miskit kasulikumat teha.

  28. Õnneks on mul abikaasa, kellele saan vahel lapsed jätta ja jalutama minna. Või teine asi, käia lastega palju külas. Lapsed tavaliselt kaovad kuskile tahatuppa teiste lastega mängima ja ise saan suurte inimestega juttu ajada. Vaheldus missugune 🙂

  29. Ma loosi jätan teistele aga tahtsin öelda, et väga kasulik arvustus oli! Bon Merite koorijad meeldivad mullegi aga nüüd lähen kohe Rimisse uurima ja Turblissi panin FB s jälgimisse, et saada uus mask otsa saanud Vestige Verdanti asemele. Aitäh selle hea loo eest!

  30. Mul on 4 last (7, 5, 3, 1), suur majapidamine peale veel, mulle meeldib oma peenral kasvatatud toit. See oleks minu lõõgastus, kui vaid oleks kedagi lapsi vaatamas. Peale kolmandat last tundsin ennast veel täiesti hästi tegemaks kõike. Aga praegu olen väga murdumispiiril, ilmselt veel piiril, kui saan aru, et asjad valesti. Mees on tööl, pean aja leidma ise kuidagi, aga pole seda saanud 8 aastat. Kokku olen lastest eemal saanud olla umbes kuu. Ootan väga siinseid kommentaare, et kuidas endale teised aega leiavad. Mul on ainult laste magamisaeg, kui magatakse.

  31. Väikeste laste kõrvalt on raske leida aega iseendale 🙂
    Mehega kahekesti välja minekust võime ainult unistada… 😀 Alati kui oleme midagi planeerinud ja leidnud ka lapsehoidja siis saabub nagu välk selgest taevast ja kolmest lapsest suudab üks kindlasti ´´haigeks´´ jääda.
    Õnneks on mul nii vägev mees, kes võimaldab mulle 1x nädalas 3-4 tundi omaette olemise aega. Siis ma lähen teen mõne turgutava ilu protseduuri, käin kohvikus… ühesõnaga, tunnen end natuke inimesena (mitte masinana 😀 ).
    Veel on supper lux see, et meie lapsed lähevad juba kell 21 kõik voodisse ja mees teeb midagi head näksida ja teeb jalamaśaasi või mudib õlgu 🙂
    Naudin seda üürikest aega mida veel antud on, sest sügisest olen taas täistuuridel pisikese beebi emme 🙂 Ja 2.aastase ning 5.aastase energilise põnni järel joosta pole mingi naljaasi 😀 8.aastane puudega laps nõuab oma aega tohutult ja väga palju jookmist, asjaajamist.

  32. Mul on kaks last 5a ja 1a. 5a lapse kõrvalt olin koguaeg kodune ja ei mingit oma aega ja ega nüûdki miskit muutunud pole peale selle, et käin ôhtuti 3h tööl ja see on ainuke aeg iseendale ehk aeg ilma lasteta ? Aga et oleks sellist hetke, kus võtan ette mône ürituse või lihtsalt päeva lastest eemal mul ei ole ? Esmaspäevast-Reedeni on oma aeg 3h päevas kui olen tööl ?

  33. 3 last vanuses 9, 6 ja 2. Suuremal juba eelpuberteet.
    Minu aeg on siis kui lapsed õhtul magama jäävad. Naudin seda vaikust, kus keegi ei korruta nagu katkine plaat: emme, emme, emme, emmmmeeeee! Pole laste omavahelist jagelemist, kitumist ja ringi jookmist.
    Ahjaa, dushi all ja saunas käin ka võimalikult kaua, enamasti tulen tulema siis kui kuum vesi otsa on saanud.
    Kevadest sügiseni saab juba aias toimetada. Vanasti ma aiatöid ei nautinud, aga nüüd ma toimetan hea meelega, omaette ?
    Rulluisutamas käin ka, 1-2x nädalas. Enamasti siis kui mehel pole vaja maja kallal või aias midagi nokitseda. Mõnus ja rahustav on 10-15 km uisutades endast viimased jõuvarud välja pigistada.
    Aga mehega omaette ilma ühegi lapseta saame praegu välja 1-2x aastas. Suuremad saavad küll ise hakkama, aga kõige väiksemat pole jätta kuskile. Pole lihtsalt sellist toimivat tugivõrgustikku.

  34. Saun on olnud juba pikka aega (pakun, et 20 aastat juba….) ka minu lõõgastumise koht. Kui mul veel lapsi polnud, siis kestsid saunaskäigud vahel kaks tundi. Käin saunas üksi, kaasas seljatäis potsikuid kõiksugu ilutavaari, alates meest ja meresoolast kuni erinevate maskideni. Nüüd, kui mul on kolm last vanuses 1, 3 ja 7, saan sauna harva, siis kui lähen vanematekoju ja mu ema on kodus, sest just temaga on kindel, et tund või poolteist möödub lastele mõnusalt, nii et emme ei tule meeldegi. Viimati avastasin, et pinguldava kangasmaski mõju on eriti hea peale sauna, kui nahk veel soe. Ja BonMerite sheapähkli ja mandariini kehavõie on peale sauna lihtsalt jumalik, seda võiks peale määrima jäädagi?. Kahjuks sai just otsa?!

  35. No pekki küll… Käisin täna üle pika aja Rimis ja unustasin täiesti ära selle sooduka tšekkimise!

    Bon Merite on minu lemmik ka 🙂 Just sellepärast, et ma olen laiskur, kes ei viitsi ennast kõigepealt puhtaks pesta ja siis keha koorima hakata, aga nende koorija on kolm ühes – peseb, koorib, niisutab. Olen kõiki kolme proovinud ja kõik on head, aga lemmikuim on ikkagi apelsin. Kehakreemid olid ka kõik head, aga mulle ei istunud need lõhnad… Nüüd on ometi minu maitsele ka midagi, see nende uusim. Kui ma veel vanas kohas töötaks, siis mul oleks see tester kodus olemas, aga see rong on kahjuks läinud. Nüüd pean soodukatel silma peal hoidma 😛

    PS. Loosimises ma ei osale, sest olen kõike proovinud ja tahaks, et keegi saaks uue kogemuse. Lihtsalt tahtsin kaasa kiita. Jätsin ükskord ühe sõbranna juurde oma kehakoorija lõpu ja talle meeldis nii väga, et ostis endale ka. On väärt kraam!

  36. Siiani pole keegi meie last hoidnud. Olen oma lapsega koosolnud 99% ajast. Puhkan siis kui laps magab. See on minu aeg. Mulle meeldib palju oma ajal netis olla, ainult, et iroonia seisneb selles, et siis istun erinevates beebigruppides ja räägin oma lapsest ja loen teiste laste kohta 😀 nii muigama ajab see mind, et see on viis kuidas ma puhkan ja närve taastan 😀

  37. Mu laps peagi 2ne. Kui ma poleks teda sügisel päeva esimeseks pooleks paariks-kolmeks tunniks toreda hoidja juurde viinud, oleks vist ammu hulluks läinud. Enne seda olin ikka suht hullumas… Aga tõesti need hommikused tunnid, kus sai rahus koristada, asju ajada (kui vaja) või lihtsalt diivanil vedeleda ja vaikuses lage passida, aitasid inimeseks jääda ning lapsega olemist nautida!

    Tugisüsteem on muidu nii ja naa. Enda vanemad on natuke kaugel, aga abiks ikka, kui vaja. Kahjuks ämm elab liiga lähedal ja ta selline frukt, et appi. See ilmselt ka põhjus, miks lapse beebiiga raskeks läks, kuna talle ei sobinud mitte miski, mis otsuseid tegime ja koguaeg pidi ennast õigustama ning otsuseid kaitsema. Ei hoolinud üldse lapse uneaegadest, tuli külla, millal sobis… kuna ta enda menüü ja toiduhügeen selline soovida andev, siis ega last sinna väga ei ole julgenud jätta. Pärast söödetakse ainult magusat ja säilimiskuupäeva ületanud toitu. Ei olnud väga tore. Talle ise midagi öelda ei tohti ja nii me siin siis ahastusime. Seega tema on meie tugisüsteemi õõnestaja… päris hull… Seda enam olen ma tänulik meie hoidjale, kes on lihtsalt nii tore ja hoolitsev mitte ainult mu lapse, vaid ka minu osas 😀

  38. Mina olen enda jaoks avastanud infrapunasauna. Ja liigun palju,käin tööle juba paar kuud jalgsi, laupäevast hakkan sõitma rattaga.Edasi tagasi nii umbes 11-12 kilomeetrit.
    Ja kui Saaremaal kodus olen siis jalutan koertega

  39. Mul ema elab kahjuks kaugel aga ämm suhteliselt lähedal ja tema vaatab lapsi päris tihti kui mees tööl aga tahan nt juuksurisse minna vms. Kui mees kodus siis saan ka mõnikord minna nt õe v sõbrannaga kinno, välja sööma ..

  40. Kunagi olin ma laisk inimene – siis saime riburada mitu last, kolisime vanasse talumajja. Sinna see laiskus ja oma aeg läks. Peaaegu 10 aastat rabelemist ja enam ei oskagi enda jaoks aega võtta. Nüüd viimasel ajal, kui pesamuna ka poole kohaga lasteaias käib, õpin taas endale aega leidma. Esialgu tegin ma nendel vabadel tundidel ainult “tähtsaid” toiminguid – koristamine jne. Seni, kuni abikaasa mind poolvägisi puhkama sundis. Nüüd leian lastevabadel hetkedel natuke aega ka enda jaoks – jooksen või sõidan rattaga, nokitsen mõnda käsitööprojekti, loen uudiseid ja raamatuid! Mul oli täiesti meelest läinud, kui väga ma armastan raamatuid! ?

  41. Minul aitas see, et leidisn kohaliku tüdruku, kes konkreetselt käiski minu lastega mängimas 2-3 tundi korraga, et ma saaksin lihtsalt kodust välja.

  42. Minu lõõgastuseks ja oma ajaks on käsitöö. Viimasel ajal just õmblemine. Vahel suudan muidugi liiga palju õmblustöid teistele lubada ja siis ei ole see enam lõõgastus vaid omakorda stressiallikas ? Ja mõnusalt pikk vann kulub alati ära, kui lained üle pea kokku löövad.

  43. Minu lõõgastus on raamatute lugemine ja vanniskäimine. Olen ka suur saunaarmastaja ning ootan aega, kunas mul ükskord on kodus ka saun. Ma vist elaksingi siis seal 🙂 Enda eest püüan ikka hoolitseda aga suur asjade kokku ostja ja testija ma ei ole. Siiski tunnen vahest mõnedest asjadest puudust ning tahaksin erinevaid asju proovida ja katsetada. Seega hea meelega osaleks loosis 🙂

  44. Minu oluliseks hetkeks on päeval laste lõunauni ja ööuni. Kui vanem laps ei jäägi magama ning pean temaga koguaeg sel teemal vaidlema, olen ülejäänud õhtu suhteliselt pahur. Miks sunnin last magama? Muidu on tema pahur, lihtne :P. Aga põhiline on ikka õhtune oma-aeg. Lapsed lähevad kell 20 voodisse ja kuskil tunnikese pärast on vaikus majas. Ja siis saab lihtsalt olla – telekat vaadata, vahel ka tööd teha jne. Sisuliselt vahet ei ole, mis tegevus on, aga peaasi, et seda saab õhtul rahus teha :).

  45. Mind aitab mind kõik, kus saan tegeleda millegi muuga kui lapsed ja kodused toimetused: trenn, autoga sõitmine, erinevatel kursustel käimine, ilma lasteta reisimine, isegi tööl käimine on tore 🙂 Aga kõige suuremat rahu tunnen looduses, seal on mõnusalt vaikne, kõik elab oma igapäevast elu ja ma tunnen, kuidas mu probleemid kasvõi korrakski lahustuvad… Iga kord mõtlen, et miks ma siis nii harva metsa satun.

  46. Mul on praegu veel 1 laps (8aastane), kui ta mulle paar nädalat tagasi ütles: “emme, ma saan üksi kodus hakkama küll, mine üksinda tädi juurde”, siis sain aru, et olen oma väiksest poisist ilma. Aeg on ikka nii kiiresti läinud. Varasemalt sai laps ikka vahelduseks maale vanaema juurde saadetud ka vaba aega oli endal ehk rohkem, aga nüüd käime peaaegu iga nv jalgpalli turniiridel- päris väsitav. Üksikutel jalkavabadel nv-del sõidame koos maale ja aitame vanavanemaid.

  47. Väga ilus ja armas postitus. Mul on nii kahju sellest, et teised tihtipeale ei taipa, kui väga on emal ka seda ENDA aega vaja. Olgu see siis kasvõi mingi tunnike või isegi pool tundi, aga just see aeg. Mul endal lapsi pole, aga räägin seda õe kogemusest. Enne ei pööranud tähelepanu, aga kui tal laps oli 7-kuune, siis murdus ja kurtis kõik ära. Nüüd olen proovinud hea seista, et ta vähemalt kord kuus nn inimeste sekka saaks, ennast poputama. Viimati ostsin talle õhtusöögi https://www.kingitus.ee/kingitused-kategoorias/romantiline-ohtusook-kingituseks kuhu saatsin ta koos lapse isaga ja ise läksin lapsi hoidma. Aga olen teda ka lihtsalt välja jalutama kutsunud (või kui kedagi teist lapsehoidjaks ei saa, siis ise pisikest hoidnud ning temal on vaba voli teha mis tahab).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga