Säästlik priiskamine ehk kuhu me raha kaob

Viimasel ajal on palju kirjutatud säästmisest ja kuigi me enda arvates ka vähemalt üritame säästa, võiks kuus kuluvate summade kohta öelda, et me hoopis priiskame. Samal ajal ei ole me kuidagi silmatorkavalt hästi – elame väikeses alevis odavas neljatoalises korteris, sõidame tänaseks 10 ja 16 aastat vanade autodega, kodumasinad on samuti võrdlemisi vanad ja need kõik on valitud soodsaima hinna järgi, soojamaareise me lubada ei saa, erilisi firmariideid ei kanna ja nii edasi.

Kurta pole muidugi millegi üle, sest millestki me otseselt puudust ei tunne ja kopikaid me sõrmede vahel veeretama ei pea. Paraku ei jää midagi ka üle, kuigi sissetulekuid vaadates just kui võiks. Me teame, kus tuleb tolm, aga nii mõnegi kuu lõpus ei saa me aru, kuhu kadus raha.moneyflyingawayMa pean arvete osas tabelit, muud suuremad ostud olen ka kirja pannud, aga väikestele kulutustele pole palju tähelepanu pööranud. Jaanuaris pöörasin, panin iga viimse kulutuse kirja ning kuu lõpus numbreid kokku lüües mõtlesin, et oleks vist ka aeg uurida, mis asi see kogumispäevik on.

Ma ei tea, kas see oli nüüd puhas kokkusattumus või kuskilt kõrgemalt saadetud märk, et pärast seda kirjutati mulle ka Financerist ning tutvustati eelkõige lehekülje arvukaid säästmisnippe, mitte aga investeerimisrubriiki … Arusaadav, kui midagi ei säästa, siis pole ka midagi investeerida, eks.

Sarnaselt Lilliga jäi mulle esmapilgul mulje, et tegu on mingi kiirlaenupakkujaga, aga nii see ei ole, pigem pakuvad nad võimalust leida kiirelt parim laenu- või hoiusepakkuja. Võrdlesin näiteks autolaenusid ja kõige väiksemat intressi pakub seal Smsraha, mis esmapilgul tundub väga ebausaldusväärne, aga mine tea … Vanasti olid ka jutud, et kes Bigbankist laenu võtab, see enam ühestki suurest pangast laenu ei saa, sest Bigbanki tunti kui liigkasuvõtjat. Võimalik, et see varem nii oli ka, kuid autolaenu puhul tegi meile parima pakkumise just Bigbank, meie enda kodupank Swed pole iialgi ligilähedase intressiga tagatiseta laenu pakkunud.

Smsraha puhul olen siiski skeptiline, ma ei hakkaks nende pakkumisest isegi konksu otsima, vaid välistaks laenuandja juba eos.

Laenudest ja muudest kuludest rääkides, siis ma ei tee meie omadest suurt saladust ja toon välja enamuse jaanuari numbritest, sekka lisan veidi enda säästunõuandeid, mis on võimaldanud rohkem laristada.

Laenud/järelmaksud 

See on ainus koht, kus ma detailidesse ei lasku, aga ütlen, et finantskohustustele kulub meil igakuiselt päris tugev number. Meil on kodu-, remondi- ja autolaen ning veel üks üsna kopsakas laen, mille 2017. aasta sügisel võtsime. Tol ajal saime juba kaaluda korteri müümist ja maja ostmist, aga selle asemel võtsime Soomes avanenud võimaluste osas riski, mille kuumakse on majalaenu vääriline.vGxruksv6oR83arqx1VxQK_cOFQLaenude igakuine makse on küll suur, aga nende tähtajad kukuvad lähiaastatel, nii et laenusumma ise ei ole üüratu ning korterisse elama jäädes ei oleks laenuvabadus kaugel. Laenuvabadus kõlab küll hästi, aga suurem kodu kõlab veel paremini … Praegu on seis selline, et selle aasta sügisel võime uuesti kaaluda korteri müümist ja maja ostmist, iseasi, kas pank sama arvab ja kas siin sel ajal midagi osta on.

Tollest tugevast numbrist on 173 eurot laste müofunktsionaalse teraapia järelmaks, mis on pigem ettemaks, sest see ei sisalda endas intressi ja saab mõne kuuga makstud, kuid teraapia kestab ilmselt järgmise aasta kevadeni.

Kodukulud – 312,18 €

Jaanuaris oli kommunaalarve 208 eurot ja 39 senti, mis on isegi väiksem võrreldes veebruaris tulnud arvega (226,37). Vett kulub meil kuus keskmiselt 8 kuupmeetrit, jaanuari arvel vist selline number oligi. Veega me ei koonerda, aga samas seda ei larista ka. Muud kulud on juba vältimatud (ainuüksi aastaringne haldustasu koos prügi ja remontfondiga on 85 eurot), nii et kommunaalarvete puhul ainult vee pealt saaksimegi kokku hoida, aga siis läheks küll juba koonerdamiseks.

Elektrile kulus kokku 70 eurot ja 29 senti, sellest 32,96 oli võrguteenus ja 37,33 elekter. Seda näen harva, et elekter on võrguteenusest kallim, elektrihind on teinud lihtsalt korraliku hüppe, samas võrguteenuse pakett muutus jaanuarist soodsamaks. Saan tänu oma tabelitele tuua kohe võrdluseks eelmise jaanuari, mil võrguteenuse arve oli 34,48 ning elektri oma 23,92 eurot. Tarbimine on olnud üsna sarnane, 2017. aasta detsembris 561 ja 2018. aasta detsembris 553 kWh. Kokkuvõttes tarbisime nüüd 8 kWh vähem, võrguteenuse eest tasusime ka 1,52 eurot vähem, kuid elektri eest maksime 13,41 rohkem.

Financeri säästunõuannete all on olemas soovitus võrrelda elektripakette, aga ma soovitan võrrelda ka võrgupakette. Veel mõned aastad tagasi ma isegi ei teadnud, et võrguteenusel on samuti erinevad paketid, aga on ning seda avastades selgus, et me maksime enda tarbimise juures ebamõistliku paketi eest. Elektrilevi on õnneks nii lahke, et arvestab tarbimisajaloo järgi ise parima lahenduse välja. Kes pole kunagi oma võrgupaketi vastu huvi tundnud, siis sisenege Elektrilevi e-teenindusse ning avage “Võrgulepingud- ja paketid”, leiate sealt kogu vajaliku info.võrgupaketid.jpgKuvatõmmis võrgupakettide maksumuse erinevusest meie tarbimise juures.

Meil ongi Võrk 4, mis on parim lahendus, aga selles ma päris kindel ei ole, et meil parim elektripakett on, aga halb see ka ei tundu. Meil on 220 Energia börsihinnaga pakett, mis ei ole võrdlustabelis päris esimene, kuid sealses tabelis ennustatakse keskmiseks kuutasuks 26,18 eurot, mis on märkimisväärselt suurem meie 2018. aasta keskmisest kuutasust (21,97 eurot). 

Kes soovib võrrelda enda kuludega, siis 2018. aastal tarbisime elektrit 4701 kWh (öötarbimise osakaal 44%) ning kokku maksime selle eest 565,48 eurot (võrguteenus 301,83 ja elekter 263,65).

Kui võrgu- ja elektripaketi pealt olemegi midagi säästnud, siis elektrit ennast me eriti ei säästa. Toast pikemaks ajaks lahkudes tuled kustutame ning pesu peseme või kuivatame sageli öötariifi ajal, kuid väiksemate arvete nimel saaksime teha kindlasti veel omajagu. Financeri nõuannete alt leidsin vaid paar nõuannet, mida me veel ei järgi, aga mida võiks (seadmete ooterežiimi vältimine, tolmuimeja asemel rohkem harja või mopi kasutamine) ja ka ühe sellise nõuande, mis küsimusi tekitab: “Säti külmkapp madalamale režiimile – külmkapp ei pea pidevalt kõige külmema režiimi peal töötama, eriti talvel.” See ei tundu väga tänapäevane nõuanne, sest enamikes kaasaegsetes kodudes pole talvel ilmselt midagi teistmoodi, või on?

Minu vanaema jaoks on talvel mõned asjad teisiti, tema sel ajal külmikut ei kasutagi, asjad on kas köögi välisseina ehitatud jahedas kapis või kempsu (nagu tema ütleb) väga jahedas koridoris. Ei imestaks, kui sügavkülmutatud kraam on tal üldse õues lumehanges. Meie aga selliseid säästunippe siin kasutada ei saa, sest korter on talvel väga soe, rõdu meil pole ja lumehange variant oleks liiga ekstreeme, nii et külmik huugab igal aastaajal samal režiimil.

Elektri säästmise osas võiksin muidu vanaemalt nõuandeid küsida küll, tal ei kulu aastas ka nii palju elektrit kui meil ühes kuus …

See ei ole ehk päris kodukulu, aga siia alla lisan ka Telia TV + interneti, mille eest maksime jaanuaris 33,50 eurot, sellest 30,50 oli tavapärane kuutasu ja 3 eurot ühe filmi laenutamise hind. Kokku laenutasime tegelikult kolm filmi, aga kuna meil on Telia 1 lahendus, siis kaks filmi kuus on tasuta. Kui minna üle säästurežiimile, siis siit saaks kokku hoida 11,50 eurot, selleks tuleks loobuda salvestamisest, lastenurgast, ühest noppekanalist ja tasuliste filmide laenutamisest.

Telefoniarved – 70,41 €

Telia teemal jätkates, siis minu ja poiste ühine telefoniarve oli jaanuaris 64,29 eurot, mis on tavapärasest märgatavalt suurem, sest summa kogunes detsembris, mil oli “Inglite aeg” ja “Jõulutunnel” ja “Jõulusoojus” ja “Kodutunde jõulu-eri” …

Silveri telefoniarve oli 6,12 eurot, mis on samuti tavapärasest suurem. Tema oli veel sügisel vanakooli mees, kellel telefonis mobiilset internetti ei olnud, nüüd on, aga töönumbriga.windf6cea6bl59af7m0xVeebruari arvel midagi väga ei erinenud, telefoniarved olid kokku 61,88 (lugemisõigused ja parkimised, mida eelmised arved ei sisaldanud).

Kindlustused – 81,80 €

Kodu- ja elukindlustuste igakuised maksed on meil praegu kokku 81,80 eurot, aga see summa kasvab nii märtsis kui ka juunis, sest meil on siis sünnipäevad. Vastates küsimustele “kas ma sellele ka mõtlen, mis saab, kui Silverile lennuk pähe kukub”, siis ei, ma sellele igapäevaselt ei mõtle, kuid korra kuus mõtlen ma sellele, kui palju selline kindlustunne maksab, sest mainitud summast moodustavad elukindlustused põhilise osa.

Ei kodu- ega elukindlustus ole koht, kust kokku hoida, aga seda väikeste eranditega. Kui me korteri ostsime, siis koos laenulepinguga sai sõlmitud ka kodu- ja laenukindlustus, mida me päris mitu aastat igasuguse nurisemiseta tasusime, kuid erinevaid võimalusi võrdlema hakates avastasin, et leidus ka soodsamaid variante ja seda pangasiseselt. Ma vahetasin Silveri laenukindlustuse märksa suurema kindlustussummaga elukindlustuse vastu ja kui ma õigesti mäletan, siis sedasi vähenes kuumakse 5 euro võrra.

Mingil perioodil oli Swedis ka kodukindlustus 25% soodsam, mistõttu oli vana lepingu lõpetamine ja uue sõlmimine igati kasulik, sest kuumakse vähenes ja samas lisandus vastutuskindlustus, mida minu mälu järgi esimeses lepingus ei olnud. Või oli see koduse vara kindlustus. Ühesõnaga mingid hüved tulid juurde, aga kuutasu langes, nii et kindlustuslepinguid tasub aegajalt uurida ja võrrelda.

Liikluskindlustuse eest ei maksnud me jaanuris midagi, sest selle eest on odavam tasuda korra aastas, meil on kahe auto peale see summa ca 200 eurot. Financeri nõuanne on kasutada liikluskindlustuse soetamisel kindlustumaakleri abi ja seda ma teengi, ma võrdlen alati Iizi kodulehel kindlustuspakkumisi, AGA liikluskindlustuse soetan odavaima pakkuja kodulehel, sest seal on hind tavaliselt kuni 10 euro võrra soodsam.

Autokulud – 445,50 €

Kahe auto tankimise peale kulus 313,50 eurot, sest jaanuaris oli tavapärasest rohkem sõitmisi, tavaliselt kulub bensiinile pigem 200-250 eurot (veebruaris kulus 241, kõike maha ei sõitnud, kuu lõpetasime peaaegu täis paakidega). Silveri auto on üsna ökonoomne, see võtab keskmiselt 7 liitrit sajale, minu oma võtab talvel kaks korda rohkem ja jaanuaris sai põhiliselt sellega sõidetud, teise me ei mahu lihtsalt terve perega ära.giphyMõlemale autole ostsime veel 108,50 euro eest rattalaagrid ning 10 maksime selle eest, et minu autol üritati see ära vahetada. Paraku on see 10 aastat vana originaallaager nii lootusetult kõvasti kinni, et soovitati osta ka uus veovõll, mis maksab veel rohkem kui laager. Seda asja me veel vaatame, Silver on ise ka päris kuldsete kätega ja käsi ta õliseks teha ei karda, nii et ehk macgyverdab ta seal ise midagi.

Parkimistasudele kulus 13,50 eurot, sellest 9 maksime Coca-Cola Plaza parkimismajas, mis on puhas laristamine, aga väga mugav lahendus. Kino ise oli tasuta, see kompenseeris kõrge parkimistasu.

Lasteaed, kool, ringitegevused – 194,14 €

Lasteaia igakuine kuutasu kahe lapse eest on 40 eurot ja toitlustuse peale kulus jaanuaris 38,14 eurot. Kui lapsed ei puuduks päevagi, siis oleksid kuutasu ja toitlustus kokku veidi üle 100 euro, kuid sellist summat pole mina veel näinud.

Koolipoistelt jaanuaris väljasõitudelt raha ei kogutud, seega kooli osas polnud tegelikult mingeid kulusid, kuid jalgpalli- ja maadlustrenni peale kulus 20 eurot. Täiesti naeruväärne summa, eks. Nii jalgpalli kui ka maadluse kuutasu on 10 eurot ja raha võetakse ainult esimese lapse pealt, järgmiste eest juurde ei küsita. Selle olematu raha eest käivad koolipoisid kaks korda nädalas jalgpallis ja kõik neli võivad kasvõi kaheksa korda nädalas maadlustrennis käia.

Lasteaialaste ringid läksid maksma 58 eurot, sellest 40 eurot oli ühekordne lauluringi tasu, 12 eurot on Neljanda jalgpallitrenn ja 6 eurot kulus lasteaias toimuvale võimlemisringile.

Lasteaialaste väljasõitudele kulus 38 eurot, sellest 5 eurot sain veebruaris tagasi, sest Kolmas oli väljasõidu ajal kodus haige. See 5 eurot läks paar päeva hiljem lasteaias toimunud etenduse peale, mis oli ka ainus taoline kulu veebruaris.

Lemmikloomad – 100 eurot

Siinkohal ma senditäpsusega järge ei ole ajanud, sest me jagame merisigadega porgandit, kurki ja muud rohelist, kuid julgen arvestada selles rubriigis umbes 100 euroga. See summa ei kulu ainult kahe merisea peale, lisaks nendele on kodus veel kaks rotti ja kaks kassi. Kaks kaani ka, kuid nende peale kulub vaid paar liitrit vett kuus.

Üks kass tunnistab ainult Natusan kassiliiva, mille hind on üle 4 euro ja neid pakke ostame kuus kaks või kolm, jaanuaris ostsime kolm. Sigade ja rottide allapanuks kasutan Cat`s Best Öko Plus graanuleid, millele kulus jaanuaris 20 eurot. Sellist hinda pakub K-Rauta, avastasimegi seda alles jaanuaris ning veebruaris ostsime neid graanuleid sealt juba 14 euro eest (kui kogu kaup oli 30% soodsam).

Näriliste puhul tegelikult ei soovitata saepurugraanuleid, kuid need ei tolma, ei lõhna okaspuiselt ega ole jalgade all valusad, samas need paakuvad hästi ja hoiavad lõhna ideaalselt kinni, mistõttu on kõikvõimalikest proovitud variantidest see kõige paremaks osutunud. Rottidel on samad graanulid umbes kaks kuud puuris, koristan vaid paar korda nädalas paakunud tükid välja ning sellest piisab, allapanu on pikalt lõhnatu.

Kasside pehmele toidule kulub umbes 20 eurot kuus, nad mõlemad söövad igal hommikul ühe paki pehmet toitu, eelistatult Shebat, mida me ostame ainult sooduka ajal. Kuivtoidule kulub tavaliselt vähem, sest ostan 7-10kiloseid kotte, millest jagub kuni neljaks kuuks. Viimasel aastal olen ostnud rohkem 7kiloseid Applawse, millest on jagunud umbes kaheks ja pooleks kuuks (see teeb siis ca 17 eurot kuus). Muide, ma ostan kuivtoitu tavaliselt Aimarketi veebipoest, sest sealt olen leidnud kõige odavamad hinnad. Viimasest tellimusest on aga nii kaua aega möödas, et terve jaanuarikuu ostsime kassidele Coopist kõige kallimaid krõbinaid, kuigi need pole pooltki nii kvaliteetsed kui Applawsi omad. Kokku kulus jaanuaris kassitoidu peale üle 40 euro.tenorNii umbes 25 eurot arvestan näriliste toidu peale, millest enamuse söövad ära merisead, neil läheb nädalas ikka mitu kurki ja jääsalatit. Õnneks hakkasid nad nüüd minu isa tehtud heina sööma, sellega säästame kena 10 eurot kuus, sest enne ei söönud nad muud kui peenekõrrelist poeheina.

Kindlasti annaks lemmikute pealt veel kokku hoida, me säästaksime juba sellega omajagu, kui lubaksime kassidel merisead ja rotid ära süüa. Nali! Kahjuks või õnneks ei söö me kassid isegi puhastatud lõhet, rääkimata mingitest karvastest haisuloomadest. Siiani nähtu puhul sööb rott ennem kassid ära, mis oleks ka muidugi suur sääst, sest kassid on kulukad ja rotid saaks neist päris pikalt söönuks …

Veebruaris kulus loomade peale ilmselt veidi rohkem, sest graanuleid ostsime 28 eurot eest ja Applawsi suurele pakile kulus ca 39 eurot (seekord ostsin Kaup24-st, oli soodsam), aga nüüd peaksime märtsis, aprillis ja ehk isegi mais vähe soodsamalt hakkama saama.

Meelelahutus, väljas söömine – 318,40 €

Pärnu väljasõidust kirjutasin juba põhjalikult, detsembris makstud majutust ja bensiinikulu mitte arvestades läks see maksma 222,90 eurot. Kuu jooksul kulus veel 95,50 eurot väljas söömiste, autosse kohvi ja saiakeste ostmise ning muu taolise peale. Kõik käigud mul enam peas ei ole, aga ühe korra kindlasti tegime BabyBackis aega parajaks, kui Kolmas Põhjakeskuse teisel korrusel sünnipäeval oli.

Veebruaris läks samuti väljas söömiste ja kiirtoidu peale 95 eurot, lisaks käisime Silveriga kohtumajas teatrit vaatamas (20 eurot) ja mina käisin kaks korda vanematega kinos, millele kulus ainult 11 eurot (minu ja isa pilet, kui käisime kahekesi kinos), sest teisel korral ostsid vanemad piletid mõlemale filmile ja maksid kinni nii Gan Bei kui ka Süsi grilli arved, mis tähendab, et järgmisel korral ostan mina piletid ja teen lõuna välja.

Sünnipäevad – 230 €

Peale selle, et Kolmas käis sõbra sünnipäeval, oli ka tal endal sünnipäev, mis läks maksma 135 eurot (Roosistuudio 4h rent 60, söögikraam koos tordiga umbes 75 eurot), lisaks kulus kingitusele 40 eurot. Minu ema ja Kolmanda sõbra kingitustele kulus 55 eurot.

Kui Kolmanda sünnipäevapidu oli selline asi, mida iga kuu ei juhtu, siis igasuguseid muid sünnipäevi juhtub nii sageli, et nendele kulub väga harva ainult 55 eurot kuus.

Veebruar oli eriti haruldane kuu, lapsed olid enamuse ajast haiged, mistõttu jõudis lastest vaid üks oma sõbra sünnipäevale ja kingitusele kulus 14 eurot, kutseid saadi muidu rohkem. Märtsis on see eest meie enda peres kaks sünnipäeva (Silver ja Teine), nii et see teeb jälle veebruari tasa.

Poearved – 626 €

Poearvete osas on mul kõige väiksem ülevaade, ma ei ole kirja pannud, kui palju kulub meil juurviljadele, lihatoodetele, leivale või hügieenitarvetele, olen vaid kulunud summad kirja pannud.

Selle 626 euro sees on kogu söögi-, hügieeni- ja majapidamiskaup, samuti igasugused juhuslikud ostud (riidepuud, ahjuvorm, jääkaabits jms). Me küll jälgime kollaseid silte ja aegaajalt ostame ka kukkuva kuupäevaga tooteid, mis on 50% odavamad, kuid laias laastus me poes kokku ei hoia – mille järele parajasti isu on, seda ostame, lihtsalt valime soodushinnaga variandi.

Puu- ja juurvilja leti juures me siiski soodsamaid valikuid ei tee, sest kurgil ja kurgil ning õunal ja õunal on vahe. Samuti on vahe vetsupaberil ja vetsupaberil, rapsi- ja kookosõlil, margariinil ja võil, puurikana ja õrrekana munal, tavalisel ja täisterapastal, Colgate`l ja Ecodental, Bonuxil ja Tri-Biol ja nii edasi. On palju selliseid asju, mille puhul eelistame maitsvamat, pehmemat, puhtamat, lihtsamat või muul moel paremat varianti ja see annab rahaliselt tunda.730Muidugi on ka palju neid hetki, kus allume isudele või laiskusele, nende pealt saaksime kindlasti vähemalt kolmekohalise summa säästa, üldse ei eitagi seda.

Veebruaris kulus mõnikümmend eurot vähem, aga see pole mingi muutus, sest päevi oli ka vähem. 

Muud suuremad kulud – 254,40 €

Arvestan suurteks kuludeks kõik, millele on kulunud vähemalt 50 eurot: YTK aastamaks oli 92 eurot, juuksuri peale kulus 60 eurot (peale Teise käisid kõik juuksuris, Kolmas isegi kaks korda, kokku kuus külastust) hambaarsti juures kulus 52 eurot ja suur oli mu rõõm, kui selgus, et ainult sellega kõik piirdubki, aga pärast seda lagunes mul üks vana täidis ära, nii et veebruaris tuli uuesti hambaarsti külastada … Apteegis läks 50,40 eurot ja ma ostsin ainult vitamiine, D-vitamiinid maksid kõige rohkem, aga neid sai varutud ka mitmeks kuuks, sest see oli taas kõige soodsam lahendus.

Veebruari muudeks suuremateks kuludeks olid hambaarst (minu lagunenud täidise parandamine ja Silveri ainsa augu remont läksid kokku 140,61 eurot) ja apteek, kuhu jätsime 74,20 eurot (sest lapsed olid terve kuu haiged, on endiselt).

Muud väiksemad kulud – 195,40 €

Lotopiletite peale kulus 23 eurot, mis on sedasi kokku liites ikka päris suur summa, iganädalaselt bingopileteid ostes ei pane seda kulu tähelegi. Tagasi ei saanud ma midagi, kuid ma ei kaota lootust, lihtsalt märtsist panen oma lootused edaspidi selle ainsa pileti peale, mille nädalas ostan. Veebruaris ma nii veel ei talitanud ning lotopiletitele kulus 22 eurot, tagasi sain 6,50. 

Suusahooldused läksid samuti 23 eurot maksma. Ma olen nii algaja, et mina heast määrdest puudust ei oska tunda, see on rohkem Silveri teema, seega on see tema hobi maksumus. Minu hobi-blogi kuutasu ja Facebooki postituste sponsoreerimine maksid kokku 20,50 eurot. Veebruaris olid summad vastavalt 15 ja 7,50 eurot.

Lastetuppa ostetud seinavärv maksis 22 eurot, kolme poisi taskuraha oli umbes 20 eurot,  Orgu kava samuti 20 eurot (uus kujundus on nii ebamugav, et ma pole siiani sellesse süvenenud), uue kaalu peale kulus 11 eurot (täiesti mõttetu ost, näitab samu numbreid, mis vana, nii et viimane ei olegi katki), Paavli kaltsukast ostetud kolm kleiti maksid 14 eurot, märkmikud 12 eurot, vähiravifondi püsimakse oli 10 eurot, WRC kuutasu 9 eurot, laste ristsõnad ja Täheke maksid 5,90 eurot ning rongipiletile kulus 5 eurot.

Veebruaris ostsin Bon Merite kehakoorijad (ca 24 eurot) ja Turblissi juuksemaski (ca 22 eurot), unemaski endale ja veekindlad kõrvatropid Esimesele (kokku 18,55 eurot), kandsin Silveri Säästopankki arvele internetipanga kuutasudeks 15 eurot, ostsin lauamängu (12,34 eurot),minu arvelt läks endiselt vähiravifondi 10 ja Silveri arvelt WRC kuutasuks 9 eurot, umbes sama palju said poisid taskuraha, lisaks läks 7,80 eurot laste ristsõnade, koomiksite ja Tähekese peale.

Kui nüüd tagantjärele vaadata kõiki tehtud kulutusi, siis veidi tagasihoidlikumalt majandades oleksime saanud jaanuaris säästa umbes 400 eurot, totaalselt koonerdades ehk lausa 1400 eurot, nii et kui väga tahaksime, siis isegi saaksime soojamaareise lubada, ainult et me ei taha, Legolandi läheks aga küll.

Veebruaris majandasime tavapärasemalt ja olude sunnil ka veidi tagasihoidlikumalt (lapsed haiged, kuskil käia ei saanud), tahtlikult veel säästa ei üritanud, kuid raha kulus umbes 750 eurot vähem. Tahtlikult säästes oleks vahe jaanuariga olnud neljakohaline number.

Totaalselt koonerdama me ei hakka, aga veidi rohkem oma väljaminekuid peaksime kontrollima küll. Inspiratsiooni ammutamiseks lugesin läbi kõik 213 nõuannet, mis Financeri lehel välja on toodud ja ma ütleksin, et suur osa neist on tegelikult elementaarsed ja vähemalt pooled on meil kasutuses ka, kuid mingis osas me ikkagi priiskame. Meie üks suur viga on see, et me käime peaaegu iga päev poes, mõnel päeval isegi kaks korda ja enamasti mõtleme alles poes olles, mida õhtuks süüa teeme. See peab kindlasti muutuma.

Kulude kärpimisega alustasin eile, kui tühistasin ajalehtede lugemisõigused, loobusin mõnest Telia teenusest, vähendasin internetimahtu ja muutsin ära Silveri Tele2 paketi, millega säästame kokku 28,50 eurot. Ajalehtede lugemisõigused on küll toredad, aga ma ei jää millestki ilma, kui loen ainult ERR-i uudiseid. Internetimahtu pole me siiani ühelgi kuul ära kasutanud, kuigi oleme seda kasutanud ka kodus wifi asemel, mis on ilmselge priiskamine. Lastenurk on end ammu ammendanud ja Tele2 paketivahetusega säästetud 1 euro on ka raha.

See kokkuhoid avaldub muidugi alles aprilli arvetel, kuid märtsis saame püüelda poearvetelt säästmise poole, jälgida rohkem oma elektri- ja veekasutust, olla tervemad, et apteegis nii palju raha ei kuluks … Väljas söömise ja kiirtoidu osas võiksime ka poole väiksema summaga hakkama saada, kuid lastega kinno ja Jääaja Keskusesse kavatseme ikka minna, selliste asjade pealt me säästa ei taha.

Kui nüüd iga kuu aina paremini majandada, siis oleks Legolandi raha aasta lõpuks koos, aga kui pingutada hoopis selle nimel, et vahetada korter maja vastu, siis väheneks igakuine laenukoormus rohkem kui poole võrra, mis teeks järgmisel aastal juba mitu Legolandi.

tenor-1

Ps! Tegelikult ei saa öelda, et meil sissetulekutest kunagi midagi üle ei jää, küll ei jää pärast talve sellest ülejäägist midagi alles … 

Pps! Postitus ei ole sündinud koostöös Financeriga, sest see oleks sündinud nagunii, aga seda andis hästi siduda Financeri koostööga, millega saan anda oma väikese panuse pere eelarvesse.

Financer on portaal, mille eesmärk on jagada rahatarkust, juhendada kindlustuse valimisel, aidata leida soodsaim laen või tasuvaim hoiukonto ja nõustada veel paljudel finantsteemadel. Leheküljelt leiab nõuandeid, kuidas säästa, kuidas käituda makseraskuste korra, kuidas alustada ettevõtlusega ja palju muud. 

Pidu katku ajal

Me tegime laupäeval lastega väikese väljasõidu, kuigi veel laupäeva hommikul olin ma seda meelt, et me ei jõua minu neli nädalat kestnud köha pärast kuskile.

See on ka üks põhjus, miks ma siin jälle nii vaikseks olen jäänud. Ma olen oma köha pärast üsna kehvasti maganud (mõnel ööl praktiliselt polegi) ja see annab arvuti taha istudes tunda, klahvid ei taha kohe üldse klõbiseda. Varsti ei klõbise ehk teised klahvid ka, sest ma olen kõik need nädalad nii päeval kui ka öösel erinevaid pastille lutsutanud, et kuivast kurgust tingitud köha veidigi leevendada.

Juba kaldusin teemast kõrvale, eks … Kuna laupäeva hommikul ma köhisin ja köhisin ja köhisin, siis otsustasime, et me ikkagi ei lähe Tartusse, aga paar tundi hiljem, kui pidev Hallsi lutsutamine köhahood peatas, ütlesin Silverile, et teeme ikkagi ära, sest lapsed ootasid seda mitu päeva. Mõeldud, tehtud!

Tahaksin öelda, et järgmisel hetkel olimegi Tartus, mis on iseenesest üsna tõsi, pikka sättimist kodus ei olnud, kuid ühega riiete ja jalanõude teemal nii palju taidlemist oli küll, et tuju tahtis vägisi ära minna.

Kurnav on maadelda aastast aastasse lapsega, kelle jaoks on kõik riided ebamugavad, ka need, mis veel eile sobisid. Kõik riided ja jalanõud on kohe nii ebamugavad, et panevad vinguma, närvitsedes riideid kakkuma ja neid seljast loopima, kuni trots on lõpuks nii suur, et meiega ei taheta mingisse mõttetusse kohta kaasa tulla.

Kui lõpuks autosse jõuame, siis on lapsel kõik möödas, riided on jälle mugavad ja ootusärevus sees, aga minul on mitu närvirakku vähem. Sedasi on see iga jumala kord, kui kuskile välja läheme, nii et ühest küljest olen harjunud, aga väsitab ikkagi.

Seekord läksime Tartusse eesmärgiga käia kinos “Grinchi” vaatamas ja Ahhaa keskuses, kuid kuna kinos oli häid kohti vaid õhtusele seansile, siis tegime seda teises järjekorras ning kahe tegevuse vahele arvestasime poolteist tundi keha kinnitamiseks.

View this post on Instagram

Oli õhupall … #ahhaa #paugupilt

A post shared by Liivi (@kuussidrunit) on

Ahhaa keskuses olime kolmandat korda ja pean tunnistama, et seekord ei olnud meil enam nii põnev kui eelmistel kordadel. Kahe väikese erandiga, sest nemad lihtsalt ei mäletanud oma eelmist külastust ja olid teaduskeskuses kui esimest korda.sdrLapsed ja vesi, kes neid suudaks lahutada.
cofJulmad naljad.

Läksime eelkõige anatoomia näituse pärast, aga pean tõdema, et Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinikollektsioon oli sellest põnevam ja seda näeb ka pärast renoveerimist, nii et oleksime võinud selle sõidu vabalt veebruari lõppu lükata, mil keskus on taas täielikult avatud ja ehk ka millegi uue ja huvitavaga sisustatud.

cofSinine, must ja valge.

Kuigi meil teaduskeskuses ahhaa-efekti enam ei tekkinud, oli meil seal tore. On juba tunda, et lapsed on suured, sest me ei pea enam kõike kambaga tegema ja see muudab sellised käigud meie kõigi jaoks palju vabamaks. Tegelikult on nad juba ammu suured ja tublid, aga iga kord, kui kuskil käime, tunduvad nad jälle veel suuremad ja veel tublimad, mis teeb iga väljasõidu eelmisest kergemaks.

Me hakkasime Ahhaast vaikselt minema sättima, kui kell sai neli, sest me olime söönud ainult hommikust ja tahtsime enne kino Ränduri Pubis kõhud täis süüa. Kuna me ei olnud seal enne käinud, siis pubi leidmine võttis aega ja kui koha peal öeldi, et ooteaeg on 40 minutit, siis teadsime, et ajaliselt läheb veidi napiks, aga päris lootusetu seis ei olnud, nii et istusime maha.

Ainus vaba laud, kuhu perega istuma mahtusime, oli koristamata ja Silver küsis, kas see laud on ikka vaba. Oli ja see lubati kohe korda teha. Istusime siis maha, ootasime ja ootasime, vahepeal vajutasime mitu korda nuppu, et anda oma ootamisest märku ja kui 15-20 minutit hiljem meie lauda jõuti, siis jäädi tellimust ootama, kuigi laual olid eelmiste kundede mustad nõud. Ma ei tahtnud kõlada sel hetkel üleolevalt, aga Silveri jaoks ma just nii kõlasin, kui ütlesin, et alustuseks võiks laua korda teha.cofSorri, Ränduri Pubi ettekandja, ma tegelikult ei ole kapriisne klient.

Ma ei olnud koristamata laua pärast ärritunud, kuid ma olin tühja kõhu ja ajapuuduse tõttu küll veidi pinges, nii et mõjusin kindlasti konkreetsemalt, kui oleksin tahtnud. Samas tundub minu jaoks loogiline, et esmalt tehakse laud korda ja siis võetakse tellimus. Me olime niigi vähemalt veerand tundi istunud lauas, kus olid teiste kasutatud nõud … Võib-olla olen liiga pirtsakas, aga sel hetkel tundus see tõesti kuidagi inetu.

Söömiseni me seal paraku ei jõudnud, sest ooteajaks jäi endiselt 40 minutit ja ainus, mida kiiremini oleks saanud, oli seljanka, mis lapsi tundes ei olnud hea valik. Läksime edasi BabyBacki, kuhu ma tahtsin kohe alguses minna, kui Tasku majajuht näitas, et Rändurisse tuleb läbi õue minna (sai ka läbi teise korruse jalatsipoe). BabyBackis oli muidugi ka pikk ooteaeg, aga piimakokteilid, koogid ja kohvid lubati kiiresti lauda tuua, nii et esmase nälja saime seal kustutatud.

Seega me “Grinchi” koriseva kõhuga vaatama ei pidanud, kuid lapsed olid päevast vist juba nii väsinud, et poole multika ajal hakkasid juba ootama, millal see läbi saab. Mingil määral jäi elamus meie kõigi jaoks veidi lahjaks, kuigi multikas oli tegelikult hea. Ma isegi ei tea, millest puudu jäi, ehk parematest naljadest või kiiremast tempost … Või olime siis kõik lihtsalt liiga väsinud, sest tagantjärele tundub “Grinch” väga armas jõulumultikas ja ma ei oska kuidagi põhjendada, miks kinost haigutades ära läksime. cofHaigutav hai.

Kuna kõhud olid meil ikka tühjad, siis mõtlesime võtta midagi vanast heast Siriuse hamburgerikioskist, aga guugeldades avastasime, et neil suure mängunurgaga pitsakohvik ka ja lastega tundus see mugavam lahendus kui autos friikate ja burgerite söömine, nii et läksime sinna.

Kahjuks pean ütlema, et pitsad ei tule neil üldse nii hästi välja kui lögaburgerid. Kõhud täis saime, aga mingit erilist maitseelamust ei saanud, pigem olid need ühed kehvemad pitsad, mida kunagi söönud oleme. Krevetisalat oli ka selline, et esimest korda ei söönud ma seda lõpuni, sest salatiroheline oli kohati kibe ja kastmeks oli vist burgerikaste, mis ei sobinud sinna üldse. Hinnaklass oli vähemalt mõistlik ja lastele meeldis mängunurk, nii et kõige kehvemini ei läinud.cofKuna päev oli pikk, siis arvasime, et koduteel lapsed magavad nagu notid, aga ei, vaid Neljas lasi mõneks ajaks silma looja, kuid poisid laulsid terve tee lugudele kaasa. Mul mängib autos vähemalt pool aastat juba sama plaat, kus on ca 90 laulu peal ja lastel on paljud neist osaliselt või täielikult peas, seda muidugi arusaamatus keeles, mis vaid sarnaneb laulusõnadele, aga siiski peas.

Koduteel lõime Silveriga kulud kokku ja koos bensiiniga läks see väike väljasõit maksma 150 eurot (bensiin ca 35, Ahhaa 29, BabyBack 30, kino 31, Sirius 25), mis ei ole üldse väike summa. Kuna detsember on üleüldse kulukas kuu* ja Silveri kojutulek läks plaanitust 118 eurot rohkem maksma**, siis jäime teel tõsiselt mõtlema sellele, kas me üldse läheme seekord pulma-aastapäeva puhul kuskile. Õigemini, kas me saame minna …

*Lisaks jõuludele on kahe pere peale kolm sünnipäeva.

**Pidime ära kasutama olemasolevad Eckerö seeriapiletid, aga kolmapäeva õhtul oli laev täis (nagu ka kõik teised laevad) ning neljapäeval polnud kohti ei hommikul ega päeval ja et mitte sõita koju keset ööd või lükata kojusõit veel ühe päeva võrra edasi, tuli osta Tallinki pilet.

Kõhkluste ja kalkuleerimisega meenus, kuidas siin kord kirjutasin, et me pole osaliselt raha pärast pulma-aastapäevadel kuskil käinud, mille peale küsiti viisakalt, miks me saime nii palju lapsi, kui me ei saa endale isegi korra aastas 100-eurost spaakülastust lubada ja üleüldse kumab mu postitustest läbi, et suudame lastele vaid nende põhivajadused (teate küll, õhk ja armastus) tagada.

Ma tõesti ei tea, kui suure rahakotiga peab olema, et lubada praegu silmagi pilgutamata puhkust spaas, kui ainuüksi detsembri esimese nädalaga kulus laevapileti, perepäeva ja kahe poisi müofunktsionaalse teraapia peale 440 eurot. Tegu ei ole mingi erandliku kuuga, ka eelmisel kahel kuul kulus müofunktsionaalse teraapia peale kokku üle 400 euro, mis on ikkagi tunda andnud, sest arvestasime, et 1300 euro suurune ravikulu tuleb maksta ära pooleteise aasta jooksul, mil ravi kestab, mitte poole aasta jooksul.

Üks korralik spaapakett kuus kulub meil juba sünnipäevade peale ja sünnipäevade all pean suures osas silmas nelja lapse sõprade tähistamisi, mida on mõnel kuul isegi seitse korda ette tulnud. Sellistele üritustele kulub keskmiselt 15 eurot sünnipäevalapse kohta, palju rohkem kulub pereliikmete vananemisele, keda on meid sisse arvestamata nii umbes 20 inimest, aga kõige kulukamad on ikkagi meie endi laste sünnipäevad.

Lisaks trennid, lasteaed, väljasõidud lasteaias ja koolis, meie endi pere väljasõidud ja väljas einestamised ning kõige selle kõrvalt tahavad lapsed kodus ka veel süüa ja mitte ainult – kui nad söövad, siis kasvavad ja vajavad pidevalt uusi riideid ja jalanõusid. See kõik on ikka päris mitu spaapaketti kuus. Oleneb muidugi paketist, märtsikuine perepuhkus Viimsi spaas maksis kokku 500 eurot ja selliseid ikka mitu ei saaks.

Elu on kallis, meelelahutus on kallis, aga laste peale ei ole meil kahju raha kulutada ja alati ongi nemad prioriteediks olnud, meie võime mõnel endale tähtsal päeval põrandal istudes Konsumi soojaletist ostetud kraami ka süüa. Kui pulma-aastapäeval majas remondiromantikat tegime.

Meil on praegu tegelikult olemas vahendid, et minna traditsiooniks muutunud lühipuhkusele, kuid võime ennustada, et nende vahenditega läheb juba veebruarist või hiljemalt märtsist kitsaks ja targem oleks selleks ajaks säästa. Ma siiski veel ei ütle, et me nii targalt käitume, sest tuba on meil tegelikult broneeritud, me lihtsalt ei ole kindlad, et me seda mõned päevad enne pulma-aastapäeva ei tühista.

Seda enam, et plaanin igale lapsele kuuse alla ühe väljasõidu poetada (sest asju on neil liiga palju ja nagunii tuleb vanavanemate poolt juurde), seda enda tehtud kinkekaartide näol ja iga selline kingitus võiks olla koos ööbimisega, sest selliseid väljasõite pole kümne aasta jooksul olnud rohkem kui kuus ja nendestki kolm olid nii ammu, et meil oli siis poole vähem lapsi.

Ühest küljest oleks see pidu katku ajal, sest talvel on sissetulekud väiksemad kui väljaminekud, aga samas on talv ainus aeg, kus me selliseid väljasõite teha saame, nii et küll me midagi välja mõtleme.

Kolme väljasõidu osas on mul ideed olemas, aga neljanda tahaks teha Pärnu kandis, sest seal pole me lastega kunagi käinud. Oskab keegi pakkuda, kus me Pärnus või lähiümbruses kindlasti käia võiksime? Lottemaad vist ei tasu pakkuda, sest jõulumaale me sellel kuul ei jõuaks ja ülejäänud talve peaks see suletud olema, kui ma ei eksi.

Kodune, argine, pühapäevane, advendine, sojavahane, pudrune

Kujutasin tänast päeva, esimest adventi, veidi teistsugusena ette, sest nädala alguses oli üsna suur võimalus, et Silveril saab reedega tööhooaeg läbi. Ma muidu ei ole eriline jõulufanatt, aga seekord tekkis koos ootuse ja lootusega mõnus jõulumeeleolu, ostsin isegi Nurme “Vürtsivalgus” lõhnaküünla, et esimesel advendil oleks terve korter seda meeleolu täis. Lõhna osas oleks tegelikult jõulupudrust ka piisanud.cofjõulupuder 3Noh, lõhn oli, meeleolu oli, aga Silverit ei olnud … Veidi kahju oli, aga kuna viimati nägime alles kaks nädalat tagasi, siis igatsus veel ei murra ja jaksan oodata teda teise advendini, selleks ajaks peaks ta küll kodus olema.

Lõhnaküünlaid ostsin tegelikult rohkem ja eesmärk ei olnud jõululõhna koju tuua, vaid peita haisu, mis kasside, merisigade ja rottidega kaasneb. Kui kaasneb. Ma siin alles küsitlesin üht võõrast nina, kelle arvates ei olnud meil kassikusehaisu ning merisigade ja rottide puurid ei olevat ka haisenud, aga võib-olla oli tal nina kinni, võib-olla oli lihtsalt viisakas.

Sõbranna küsis küll ühel hommikul otse, mis meil toimunud on … Siis oli kassikusehais muidugi läbi kinnise nina ka tunda. Kass lasi vaiba täis, pesin selle õhtul masinas läbi ja jätsin ööseks radika peale ning hommikuks haises terve korter. Ma ei tea, kuidas nii, aga tehtud protseduurid pigem võimendasid seda haisu.

Alustades algusest, siis oktoobri keskpaigas sain hakkama suure veaga, ma vahetasin vana hea kassiliiva saepurugraanulite vastu ja Ruubi, igavene pirtsutaja, väljendas üsna ruttu oma pahameelt ning tegi oma mõlemad hädad vaibale. Läksin kohe liiva peale tagasi, kuid Ruubi pirtsutab ikka veel ja tänaseks on kolm kaltsuvaipa korduvalt pesumasinast läbi käinud ning kappi ära pandud, sest muidu ta suure tõenäosusega kergendaks end nende peal.

Viimane kord, millest on juba nädal möödas, pissis ta minu nina all vaibale ja ma ei ole kindel, kas ta heitis ette musta liivakasti või seda, et olin terve päeva ära olnud, mistõttu oligi liivakast täis ja söögikauss tühi. Ma pissimise hetke ei näinud, aga demonstratiivset vaiba kraapimist märkasin küll … Loik ise oli nii väike, et seda kogust oleks jaksanud kinni hoida küll veel. Pigem jäi mulje, et ta tahtis oma teoga midagi öelda.

Olen nüüd terve nädala hoidnud liivakasti piinlikult puhtana ja söögikaussi alati täidetuna ning kass kuskile mujale oma hädasid teinud ei ole. Kaltsuvaipasid pole muidugi enam maas ka, aga kui tal tuju peale tuleb, siis väikeste toas on suur vaip veel alles ning terve esik on kaetud vaipkattega …

Ühesõnaga on siin viimastel nädalatel olnud palju ebameeldivat lõhna ja kuna mul nagunii on pidevalt hirm, et mu nina on loomadega lihtsalt harjunud ega tunne, kuidas nende puurid tegelikult haisevad, siis ostsin elu esimesed sojavahast lõhnaküünlad.cofNurme e-poes on küünlad praegu 40% soodsamad ja vähemalt 35-eurose tellimusega saab kingituseks kaasa magneesiumiõli, ma seda ei teadnud, nii et see oli tore üllatus. Mul on magneesiumiõli muidu kogu aeg olemas, aitab väga hästi, kui jalakrambid kimbutavad. Mitte küll sekundiga, kuid loetud päevadega küll ja kui nüüd mõtlema hakata, siis ma pole enam ammu voodis sirutamisest krampi läinud jalataldade pärast väänelnud. Enne magneesiumiõli oli see igapäevane nuhtlus. 

Isegi, kui tõesti meie loomaaed siin ei haise, siis miski ikkagi haiseb … Kas on võimalik, et suitsuhais on veel aastaid hiljem korteris tunda? Sest minu jaoks on see täielik suitsukas, mis esikus vastu lööb, kui pole päevi või nädalaid kodus olnud. See ei ole meie kodu lõhn, vaid miski, mis on üürilistega tulnud ja nendest maha jäänud. Lõhnaküünalde lõhn võiks nüüd samamoodi igasse seinaprakku imbuda ja kodule uue lõhna anda.

Kui ostetud küünalde lõhnadest rääkida, siis “Vürtsivalgus” on minu jaoks tegelikult natuke liiga vänge. Jõulune on küll, aga mulle hakkab üsna ruttu vastu ja see ei üllata mind, sest mulle pole tegelikult kunagi jõuluvürtside lõhn peale läinud. Küünla lõhn ei ole halb, aga paneb lõpuks pea valutama … mis iseenesest annab ka jõuluemotsiooni edasi, sest jõulud ja peavalu käivad sageli kokku.

“Nurme saladus” on rohkem minu maitsele, mõnusalt magus, panin selle meie magamistuppa ja sensuaalse lõhnaga Romantilise puudutuse” jätsin sahtlisse oma aega ootama, kuigi ostes oli vastupidine plaan.cofNurme sojavahast küünlaga asendasin viis tavalist parafiiniküünalt, mida ma olin põletanud vaid korra, sest need täitsid rohkem dekoratiivset rolli, aga need ei olnud enam pealtpoolt kollaseks luitunud välimusega dekoratiivsed. Kuna parafiinist eritub õhku kahjulikke aineid, siis ma ei hakanud kollasekirjuid küünlaid väikeses magamistoas lõpuni põletama, aga ära neid ka ei visanud – viin need hoopis vanaema ja vanaisa hauale.

Kui olin Nurmest tellimuse ära teinud, siis avastasin, et Signe Seebid tootevalikus on samuti lõhnaküünlad, mis põlevad ligi kaks korda kauem ja kuna Signe Seebid vannitooted on mulle alati meeldinud, siis tellisin samal õhtul sealt ka veel ühe lõhnaküünla ja kui ma juba midagi ostma hakkasin, siis lisasin korvi ka huulevõide ja kehakoorija. Viimase puhul tekkis küll tunne, et reedan Bon Meritet, kelle kehahooldustooteid viimased kaks aastat kasutanud olen, kuid hind oli sünnipäeva raames liiga hea, et jätta võimalus kasutamata. cofSigne pakis oli ka väike kingitus – näovõie. Sõrmede vahel tundus see kahtlaselt rasvane ja kuna mul on niigi kohati rasune näonahk, siis kartsin, et see teeb asja hullemaks, aga ei, imendus hästi kiiresti ja mingit rasust läiget nahale ei jäänud. Talvel saab sellest kindlasti asendamatu abimees, kui jälle suusatama hakkame ja külm põsed ära võtab.

Signe Seebid “Looduse värskus” sojavahast küünal lõhnab täpselt nii sidrunheinaselt nagu lootsin, mulle väga meeldib. Lisaks põleb see kuni 58 tundi, nii et saan sidrunheina värsket lõhna pikka aega tunda.

Kohvi-greibi kehakoorija on taas üks kiidetud ja tunnustatud toode, mida ma ei ole jõudnud veel kasutada, kuid mille välimus ja lõhn on paljulubavad. Paki sain kätte laupäeval ja samal päeval kasutasin lõpuni oma lemmiku Bon Merite mask-koorija, nii et õigel ajal tegin oma tellimuse, uuel laupäeval saan juba saunakohvi nautida.

Neljandale ostsin huulevõide, kuigi mulle tegelikult ei meeldi sellised, millel tuleb sõrmepidi sees käia, sest see on ebahügieeniline ja ebamugav lahendus, aga taas, hind oli katsetamiseks hea. Neljandal küüsi ei ole, seetõttu tema jaoks ebamugavuse faktor nii suur ei ole, ebahügieeniline osa teda samuti ei morjenda, nii et las olla sõrmepidi purgis, kui huuled lasteaias tunda annavad. Poistele ostsin Nurmest huulepalsamid, sest talvel kuluvad nendelgi sellised asjad ära. cofHuulevõide ja -palsamid tõi lastele tegelikult päkapikk, sest tal ei olnud midagi muud sussi saapa sisse panna. 

Üks väike vihje neile, kes Signe Seebid e-poest suuremat tellimust tahavad teha, aga sünnipäevasoodustustest ilma jäid: praegu antakse tellimusega kaasa 20% suurune sooduskood järgmiseks ostuks, nii et esialgu tasub teha väiksem ost ja siis suurem. Kuna tarne pakiautomaati maksab euro, siis ei ole selline topelt tellimine rahaliselt kulukas, ainult ajaliselt (ja ma hea meelega säästaksin teid sellest, aga ma ei tohi oma koodi jagada).

Tagasi tänase juurde minnes, siis hommik algas meil kerge koristamise ja kodu ehtimisega, viimase nimel loobusid lapsed isegi vanaema juures ööbimisest, nii et see oli suur sündmus. Suurt ehtimist iseenesest ei olnud, sest iga aastaga on jõulukaunistusi aina vähemaks jäänud, aga lastel läksid silma särama juba ainuüksi elektriküünalde peale ja minu silmad pani särama korras kodu.adventNeljas alustas kassi ehtimisest.

Üldse oli tänane päev kuidagi nii päris, selline mõnusalt jõulune. Ma ei tea, kas ma üldse ühelgi aastal olen esimeseks advendiks sedasi jõulumeeleolus olnud. Kinkide osas jõuludeks valmis olen küll olnud, aga seekord on kuidagi vastupidi, meeleolu on olemas, aga kingituste peale pole üldse veel mõelnudki. Kuna kingituse teeme ainult lastele ja asju neil juurde pole vaja, siis mõtlen praegu, et võiks neile kinkida hoopis mälestused – läheks kuskile, kus varem pole käinud või teeks midagi, mida varem pole teinud.jõulupuderKui kodu sai korda ja ehitud, siis sõime ideaalset esimese advendi hommikusööki – jõuluputru. Me ei söönud seda esimest korda, nii et ma juba teadsin, et sööjaid saab olema ainult kolm, sest kahele suuremale see puder ei maitse, neile tegin kaerahelbeputru võisilmaga. Nüüd, kus olen hakanud rohkem putrusid tegema, on suuremate poiste puhul tulnud selgelt välja soolase pudru eelistus ja võisilm on nende eriliseks lemmikuks saanud. Ma ei ole üldse pettunud, et nad igas versioonis putrusid ei söö, mul on hea meel, et nad mingiski versioonis seda teevad. jõulupuder 2Jõulupudru puhul olin isegi alguses kõhklev. Nagu eespool kirjutasin, siis jõuluvürtside lõhn ei ole mu lemmik ja paraku on nende maitsetega sama lugu. Mulle ei maitse klassikalised piparkoogid, eelistan iga kell Kalevi mahedaid piparkoogiküpsiseid ja jõulukookidele eelistan kõikvõimalikke muid kooke, sest ma ei ole veel saanud koogiletist sellist jõulude eritoodet, mis mulle meeldiks.

Jõulupudrust ei oodanud ma seega ka suurt midagi ja kui seda esimest korda tegin, siis juba lõhn, mida teised nii kiitsid, oli minu jaoks pisut liig, isegi väga liig. Aga pidin poti kohal olema ja pudruhelbeid mõõdetud kogusele kõvasti juurde valama, sest täisterahelbeid polnud väga nähagi, küll ujusid vees vist kõik õunatükid, mis karbis olid. Kuigi lõhn mulle ei meeldinud, oli esimene maitseelamus mõnusalt mahlane ja hea, üldse mitte liiga jõuluvürtsine.

Täna oli pudrus õunatükke kõvasti vähem, kuid rosinaid oli päris palju ning puder oli endiselt magusalt (maitsestasin meega, mitte suhkruga) mahlane. Jõulumaitsed ei ole muidu mu lemmikud, aga jõuluputru sööksin küll terve detsembri ja ma ei ütle seda seetõttu, et kaks pakki putru kingituseks sain. Ma ei kiitnud teisi Helde putrusid (kolme neist siis, porgandiga variant mulle ei meeldi) ka vastutasuks millegi eest, vaid mulle päriselt need meeldivad. Vinnutatud lihaga varianti olen siin kõige rohkem juurde ostnud, sest seda teen kõige sagedamini – lapsed armastavad seda võisilmaga, mina tšilliga.

Suurtele poistele ei meeldi jõulupudru sees rosinad ja pean ütlema, et tegelikult ei fänna lastest keegi kuivanud viinamarju, kringlitest ja pirukatest nokivad kõik neli need välja või jätavad küpsetised üldse puutumata, aga väiksemad söövad jõuluputru kenasti koos rosinatega. Alguses küll lubasid, et kuivanud viinamarju nad ei söö, kuid palumise peale maitsesid ja ilmselt veidi mahlasema oleku tõttu need kaubaks ka läksid.

Muide, mulle pakuti võimalust kirjutada jõulupudrust tasu eest, aga kuna mul oli nagunii plaanis muljeid jagada, siis ma ei soovinud seda tasu. Täitsa imelik tegelikult, öelda ära rahale, mis oleks põhimõtteliselt niisama arvele tulnud, aga ma teeksin seda uuesti. Mainin ära, et tasu eest ei oleks ma kirjutanud midagi teisiti ehk pudru keetmisega kaasnenud lõhn poleks meeldima hakanud ja ma tõesti loodan, et mu lugejaid saavad aru, et kui ma kiidan, siis ma päriselt kiidan, mitte ei ole “kinnimakstud”.

Ühesõnaga oli jõulupudrul täna meeleolu loomise juures tähtis roll, samuti (lõhna)küünaldel, Kalevi piparkookidel, mandariinidel, vähem ja rohkem jõulustel filmidel ning loomulikult ka kõikvõimalikel jõuluehetel. Vaid Silver ja kuusk olid puudu, aga küll tulevad nemad ka või vähemalt üks neist, kuuse osas pole veel nii kindel.mdeÕhtuks meeleolu muidugi hajus, sest siis tuli hakata õppima, keeleharjutusi tegema, pesu pesema, küüsi lõikama ja kuna selleks ajaks olid toad jälle segamini, siis ka koristama. Tavaline argielu, ei mingit esimest adventi ega vürtsivalgust.

Lõpetuseks üks väike küsimus – kas kellelgi on pakkuda Khaled Hosseini raamatut “Tuhat hiilgavat päikest”? Mul on kaks raamatut nüüd olemas ja kolmandat tahaks ka.