Veidi haiglasegadust ja muud kehvad lood.

Täna tekkis esimest korda olukord, kus perearst saatis lapse haiglaravile, seal tehti uus vereproov, võeti ninakülv, puhastati kõrv ja saadeti tagasi kodusele ravile, nii et nüüdseks oleme juba tagasi kodus, kus Esimene jätkab haiglas pooleli jäänud ravi.
20170103_145153[1]Esimene lubas selle pildi üles panna, ei pidanud olema midagi sellist, mille pärast tal häbi oleks. 

Esimesel hakkas eile hilisõhtul kõrv valutama, aga kuna ta päris endast väljas ei olnud, siis ma valu väga hirmsaks ei pidanud, valuvaigistit siiski andsin. Andsin ka kell 3 öösel, sest valu oli endiselt alles. Laps jäi üldse alles kella 5 ajal magama, sinnani kondas ringi, käis vetsus nuuskamas, joomas, meie toas kurtmas ja nii edasi. Hommikul ärkas ta kella 10 ajal ning tal oli kõrva ümbrus kuivanud ollust täis, nii et sain aru, et tal ikka päriselt oli suur kõrvavalu.

Helistasin tervisekeskusesse, kust esmalt sain tõreleda, et miks me kell 8 elavasse järjekorda ei tulnud, mis siis, et laps alles kell 5 hommikul magama jäi. Kui laps on ikka haige, siis tuleb leida võimalus kell 8 arsti ukse taga olla! Saime siiski loa arsti ukse taha ootama minna lootusega, et mõne patsiendi vahel leiab arst meile aega. Valmistusin pikaks ootamiseks, aga tegelikult saime kiiresti löögile ja arstikabinetis ka pikka juttu ei olnud – leukotsüütide arv väga kõrge (33500), võivad tekkida tüsistused ja tema ei taha seda vastutust enda peale võtta ning saatis lapse igaks juhuks haiglasse.

Mis seal ikka, läksime koju, panime asjad kokku, käisime poest läbi, sest me polnud kumbki midagi söönud ja läksime haiglasse. Õigemini Härra viis meid ära, kuigi ta ei pidanud seda tegema, aga küllap hakkas juba eos meid igatsema ja seetõttu võttis meie seltskonnast veel viimast.

Kuna Esimene tundis end väga halvasti, lisaks kõrvavalule on ta hommikust alates iiveldanud ka, siis mingit lillepidu meil haiglas ei olnud, tema jaoks oli paberite täitmise osa piinarikas ootamine, samuti riiete vahetamine ja palatisse mineku ootamine ja seal arsti ootamine ja nii edasi. Palatis sai ta end küll kohe pikali visata, nagu ta soovis, aga magada ta ei saanud, sest koristaja tuli põrandat pesema, arst päevakavast rääkima, käidi vereproovi võtmas, siis käis arst teda kuulamas-vaatamas, lõpuks läksime pika ringiga kõrvaarsti juurde, kelle juures käisin alles eile Neljandaga adenoide kontrollimas (paksu nohu tõttu ei saanud nende seisukorda hinnata, nii et läheme veel tagasi). Esimene tegelikult jäi nende käikude vahel magama, aga mis magamine see on, kui vahelduva eduga saab 5-10 minutit magada. Ta muidugi ei läinudki haiglasse magama, aga eks igaüks teab omast kogemusest, kuidas tahaks väga halva ja nõrga enesetunde ajal lihtsalt magada, nii et mul oli lapsest kahju küll.

Kõrva-nina-kurguarsti juures tõmmati Esimese kõrv vedelikust tühjaks, leiti sealt üks lõhkenud vill ja teine vedelikku täis vill. Nendel on kindlasti mingi muu nimetus, aga arst rääkis minuga maakeeli ja ütles, et need villid on nii valusad, et panevad isegi täiskasvanud inimese mööda seina üles ronima. Esimene õnneks mööda seinu ei ole roninud ja valust kõveras ka pole olnud, aga küllap see see valu ikkagi häiriv oli, kui ta alles kella 5 ajal öösel magama jäi. Sellel ajal ilmselt läkski tal see vill katki, sest siis ta käis meie toas ütlemas, et tal voolab midagi kõrvast välja. Härra vaatas üle, ei näinud seal midagi, kõrv oli vaid veidi vesine olnud ja pärast seda oli 5 tundi rahu majas.
Igatahes kõrvaarst ütles, et tegu on viirusliku asjaga, mädast kõrvapõletikku ei ole, aga põletik siiski on, võttis lisaks ninakülvi, mille vastuse saan homme või ülehomme, seniks antibiootikume vajalikuks ei pidanud ja saatis meid palatisse tagasi sõnadega, et tema arvates see asi nii hull ei ole, et seda kodus ei saaks ravida.

Haiglas tehtud vereanalüüsis oli leukotsüütide arv oluliselt madalam (25000) ja CRV oli 22 pealt 32 peale tõusnud, ei midagi hullu lastearsti sõnul ja seetõttu oli ta haiglaravi osas kõrvaarstiga samas paadis, aga tema kirjutas lapsele siiski antibiootikumid, et ravi enne peale saada, kui asi päris hulluks läheb. Ja oligi kõik, võisime koju minna. Paraku oli Härra juba 50 km kaugusele ema juurde läinud, nii et olime ka õhtusöögi ajal haiglas ja saime 2.50-eurose voodipäevatasu eest kartuliputru kalakastmega, mida Esimene sõi 2 suutäit ja see ongi siiani tema ainsaks söögikorraks jäänud.

Nii haigeid lapsi näeme väga harva, nad küll põevad tihti, aga harva ägedalt ja praegune kõrvapõletik on ka nelja lapse peale järjekorras kolmas, kuid esimene, millega on reaalselt valu kaasnenud. Esimene põletik oli Neljandal, kui ta oli aastane ja sellele saime jälile siis, kui tal hakkas Konsumi kassas kollane paks vedelik kõrvast välja voolama, mingit nuttu tal kõrvapõletikuga ei kaasnenud. Teine kõrvapõletik oli samuti Esimesel, kaks aastat tagasi, nii et temal on elus juba teine kõrvapõletik. Vendadel pole samal ajal ühtegi olnud.

Jõulude ajal olid nii Esimene kui ka Teine kõrges palavikus, Teisel piirduski asi palavikuga, aga Esimene jäi päris haigeks ning hetkel tundub, et see haigus tõi tal esile ka teise haiguse. Psoriaasi. 100% kindel ei ole, aga laik lapse käe peal tundub psoriaasina nii perearstile kui ka minule ja paraku psoriaas lööbki selliste põletike käigus välja. Käin ka nahaarsti arvamust küsimas, kuid psoriaatikuna, kes sai diagnoosi 12-aastaselt (haigus lõi tegelikult varem välja), ei ole ma üllatunud, kui sama diagnoosi saabki nüüd mu 8-aastane poeg. Olen vaid kurb, kui see nii on.

Ma ei tea suurt midagi Malluka koerast…

Tegu on provokatiivse pealkirjaga, sest Malluka koerast ma juttu ei tee, pole enda arvates siiani teinud ka, kuid keegi on siia jõudnud otsisõnadega “Malluka koer Lotte”. Ilmselt seetõttu, et meil oli küülik Lotte.

Veel mõned otsisõnad, millega on otsapidi siia jõutud:

  • 28 aastaselt kooli – Oleneb mis kooli, aga kui keskkooli, siis teretulemast klubisse “parem hilja kui mitte kunagi”!
  • neli sidrunit – Liiga vähe.
  • ebapärlikarp triin perekonnanimi – Päris keeruline, ei oska peast kirja panna.
  • kust saab naisele sexi rohtusid – Ma naersin just kõva häälega! Minu blogist neid igatahes ei saa.
  • kuidas peaksid poisid pissima – Vahet ei ole, võib nii istudes kui ka seistes.
  • kuidas luua rotikasvatus? – Võta emane ja isane rott, nad teevad ülejäänud töö ise ära. Ma tean, mul sai kahest rotist 30…
  • miks auto on teise linna esinduses odavam – Pole aimugi, aga kui nii, siis ostke sealt, kus odavam!
  • blogi põrandatalad – Ma ei tea, mul on kõik serveris.
  • pere ja alkohol – Mõistuse piires saavad koos hakkama.
  • mees sai aru et jääb minust ilma – Aga ise ei usu seda või miks googeldad?
  • keegi.on teinud alterbatiiv aborti – Ainus alternatiiv on sünnitada.
  • samamagama – Huvitav sõna, googeldasin ka seda.
  • kaheaastane rinnapiim – Ammu säilivusaja ületanud.
  • uh-s kindel poiss osutus tüdrukuks – Meil juhtus vastupidi, aga sellest ei olnud midagi.
  • kas ma olen sensitiiv – Kui oleksid, siis ei peaks seda Internetilt küsima.
  • maria malva – Väga tore laste silmaarst, olen lastega 5 korda tema juures käinud ja julgen kiita.
  • kuuks ajaks toidu ostmine – Ma ei tea, puuviljad, piim, leib ja muu selline ei säili nii pikalt.
  • ma vajan laenu – Ei saa anda.
  • elu on masendav – Tean seda tunnet ja tean ka seda, et miski ei lohuta selle tunde ajal. Loodan, et elu läheb paremaks!
  • kolm poega kas neljas tütar – Ei pruugi.715a30fbe3a72bfe90669c7f0f263109

Kuidas mulle ära pandi…

Ma ei ole levivasse blogiväljakutsesse süvenenud, aga saan aru, et tänaseks teemaks on kuulujutud ja selle teemaga meenub mulle alati see, kuidas mulle ära pandi. Selles kahemõttelises mõttes. Minu teadmata! See pole küll vist otseselt kuulujutt, sest kulutulena see ei levinud (ma arvan), kuid mingis ringkonnas siiski teemaks oli.

14 aastat tagasi käis Härraga paralleelselt üks teine ka mul külas. See teine oli enne Härrat vahelduva eduga umbes pool aastat külas käinud, vahepeal käis mõnel teisel tüdrukul külas või oli tal tema enda tüdruk külas, noh, selline tavaline koguja, kes eputas seltskonnas oma kollektsiooniga. Härra oli ka selles seltskonnas. Kusjuures too teine oli see, kes viis mind 14 aastat tagasi pärast enda lühikest külaskäiku esimest korda Härra juurde ja hõikas meile lahkudes, et me oleme kena paar. Hiljem ta vist sedasi ei arvanud, sest kui Härra hakkas pärast seda mul igapäevaselt külas käima, siis leidis ka tema pea sama sageli tee minu juurde, kuigi ma ütlesin talle juba ammu enne Härrat, et temaga on küll tore, aga ta ei saa minult kunagi seda, mida tema tahab. Tema jaoks oli see ilmselt väljakutse, aga lõpuks ta siiski tüdines üritamast ja sellest alates käis mul ainult Härra külas.

Ma ei mäleta, mismoodi Härraga jutt selleni läks, aga igatahes tuli mingi aeg välja, et too koguja oli talle ja teistele rääkinud, kuidas ta mulle ära pani. Mitte just väga tagasihoidlik sõnastus, eks, samuti polnud ta tagasihoidlik detailidest rääkides. Kokkuvõttes olin ma olnud alguses väga häbelik, aga lõpuks osutusin selliseks ****eideks, et ainult tema teatud ihuliikme otsas istusingi (taas tema sõnastus). Mõnda aega enne seda juttu oli ta seltskonnas rääkinud, kuidas õhtul mulle külla sõidab ja vedas kihla, et paneb sel päeval mulle lõpuks ära, nii et arusaadav, et sellise enesekindluse järel tuli võtta kasutusele plaan B.

Härra teda ei uskunud, mõni teine veel mitte, aga mõni siiski uskus ja tegi mulle arusaamatuid kahemõttelisi vihjeid, millest saingi alles siis aru, kui jutud minu tegudest mitmeid kuid hiljem minuni ka jõudsid. Ma olingi kõige rohkem selle peale solvunud, et keegi midagi sellist uskus, kuigi tegelikult too koguja väga palju ei eksinudki…OLYMPUS DIGITAL CAMERAMa ainult ei sõnastaks seda nii labaselt, vaid mul on lihtsalt kõrge libiido, millega Härra on mõnikord päris hädas ja mille peale ta on naernud, et kuidas koguja küll teadis…hdkOh jah, olid ajad, olid mõistused, olid seebikad! See on ka ainus kuulujutt, mis mulle toredast teismeeast meenub, kuigi neid oli kindlasti igasuguseid, vist kahtlustati ka seda, et ma olen lesbi, aga ei ole, isegi bi mitte, kuigi mul ei oleks teoorias selle vastu midagi, praktikas siiski ei tõmba.

Hilisemast ajast on parimad kuulujutud olnud need, kus räägiti, et me oleme nii rikkad (see võiks küll tõsi olla), et maksime ETV-le, et nad meie registreerimist uudistes näitaks ja ostsime endale Tartusse maja (see oleks tore küll olnud, aga tegelikult üürisime kahetoalist korterit Tartu servas Märjal) ja abiellusime ka kiiresti (tegelikult oli ligi aasta teemaks olnud) ainult seetõttu, et juhtus laps (ei juhtunud, täitsa oodatult saime positiivse testi nädal enne armastusest abiellumist) ja sealt alates tulid kõik lapsed planeeritult raha pärast (ei tulnud ükski raha pärast, sest teame, et lapsed on kulu, mitte tulu, lisaks ei olnud viimased kaks nii kiiresti planeeritud ka) ning neid kasvatasid meie emad (ei oska kommenteeridagi), nüüd müüsime maja, mille ostsid meile mu vanemad (ametlikult tõesti, aga ise nad selleks sentigi välja ei käinud) ja kus meil oli lastehoid (jep, hoidsin oma lapsi) ja nii edasi. Igav igatahes ei ole, kui enda elu kohta selliseid huvitavaid lugusid kuuleme.