Teine sai täna kuueseks ehk piisavalt vanaks, et omada eelistusi ja nägemusi enda sünnipäeva osas, aga täna need nägemusteks jäävadki.

Tema oleks tahtnud mängutuba või vähemalt palju külalisi, aga reaalsus on see, et oleme viiekesi ja külalised ei tule meile, vaid meie lähme nende juurde – esmalt ühe vanaema juurde ja siis teise. Kuskil vahepeal tuleb Robin ka loomakliinikusse viia, tema jääb munadepüha eel oma munadest ilma, aga ta ise veel ei tea seda, see on üllatus.

Tort ja kingitus olid ka täna Teisele pisikesed üllatused. Meil on muidu traditsiooniks sünnipäevalapsed tordi ja lauluga äratada, aga esimest korda pole Härrat lapse sünnipäeval kodus ja nii ma ei saanud üksi koos tordi ja kaameraga laulma minna. Et üllatusmoment ja sünnipäevameeleolu ära ei jääks, siis valetasin enne mind ärganud Teisele, et ta luges magatud öid valesti ja täna pole veel õige päev. Tema läks nukralt vennale teatama, et ta peab ühe öö veel magama ja alles siis on tema sünnipäev. Olid mõlemad veidi segaduses, et kuidas nad nii valesti lugesid, aga pikalt oma ajusid ei ragistanud, vaid läksid pisemate tuppa mängima.

Kuni lapsed neljakesi oma asju ajasid, seni panin lauale eile salaja ostetud sefiiritordi ja tõin kingituse peidukast välja ning kutsusin lapsed sööma. Kui Teine vaateväljale ilmus, siis laulsin talle sünnipäevalaulu ning ta saigi oma üllatusmomendi ja õige meeleolu.

Hommikusöögiks oligi meil sefiiritort, lõunaks sööme järgmist torti Härra vanemate juures, õhtusöögiks on tort minu vanemate juureks ja homme paastume koos kristlastega.