195 lugejat ja 1 kommentaar

Teate, kui ma kirjutan pikalt ja laialt ning palun, et jagaksite oma lugusid, aga ei saa mingit tagasisidet, siis mul on tunne, et kedagi ei huvita ja räägin iseendaga. Vaid Tikril hakkas minust nii hale, et jagas linki oma loost.

Kas asi oli selles, et eile oli laupäev, magasite lõunani ja edasi vegeteerisite ega viitsinud kommenteerida? Või kirjutasin nii pikalt, et te ei viitsinud lõpuni lugeda ega teagi, et jäin teie lugusid ootama? Või lugesite lõpuni, aga jäite peale seda magama?

Mu tuttavad, sõbrad ja sugulased, ka paljude teie lugusid ma ei tea, aga ma tean, et käite lugemas, jätke julgemalt endast märk maha. 🙂

Kutsun teid kõiki üles julgemalt kommenteerima. Mulle väga meeldib saada vastukaja oma postitustele, ma ei oota, et nüüd tagantjärele seda tegema lähete, aga edaspidi üritage teemadest osa võtta. Ma väga palun.

See esimene postitus…

Naljakas on hakata tühja koha pealt blogima, kui esiteks ei ole hetkel kellelegi blogida ja teiseks ei oskagi kuskilt alustada. Ideeliselt võiks esimene postitus olla enesetutvustus, aga jõuan tagasi selle esimese punktini – mul ei ole end kellelegi tutvustada. 😀

Ma pidasin blogi umbes 7 aastat tagasi, aga ma ei mäleta, miks tookord kirjutamise lõpetasin. Mäletan vaid, et pärast pikka pausi kirjutas üks täitsa võõras inimene, kuidas tal on kahju, et ma enam midagi ei kirjuta, sest talle meeldis mu blogi lugeda. Pärast seda mõtlesin korduvalt uuesti kirjutama hakata, aga kuidagi juhtus nii, et mõtlesin mitu aastat.

Möödunud suve lõpus hakkasin uuesti kirjutama, kui Pere ja Kodu blogijaid otsis. Sellest ajast on perejakodu.ee lehel “Liivi blogi”, kuhu kirjutan korra nädalas, kuid sinna blogimine ei ole nii vaba. Ma ei saa ise (igal suvaliselt hetkel) postitusi lisada, ma ei saa teksti muuta, pilte näidata ja nii edasi.

See ei ole tegelikult peamine põhjus, miks tekkis “kuus sidrunit”. Kuna vähemalt üks inimene on huvitatud meie kodu(aia) “enne ja pärast” piltidest ning lubas hakata mu igapäevablogi lugejaks, siis võtsin lihtsalt sõnasabast kinni ja tegin ära.

Edaspidi katsun kõik igapäevased teema siia kirja panna ning Pere ja Kodu portaali jaoks jätta rohkem “pere ja kodu” teemalisi mõtteid.

Lisaks on mul veel fotoblogi, kuhu postitan korra aastas. Mõtlesin tegelikult seda jätkata ning teha sellest “Liivi kirjutab ja pildistab” blogi, kuid hoian need teemad ikkagi lahus. Äkki hakkan millalgi taas aktiivsemalt pildistama, siis on parem, kui kõik tehtud tööd on ühes kohas ilma vahepealse lobata.

Praegu on üks töö ilusama ja rohelisema kevadilma ootel. Juba kaks aastat tagasi kirjutas mulle üks noor naine ja küsis, kas teeksin nende perest pilte. Tookord olin haiglas või juba kodus voodirežiimil, ma täpselt ei mäleta. Minul oli see juba ununenud, aga nüüd ta kirjutas taas, et on endiselt huvitatud. Kuigi mu kaamera on tänaseks juba pensionär ja suure avaga objektiiv veidi katki, siis proovin ikkagi kätt harjutada ja neist midagi välja pigistada. Tehnikast siis, mitte perekonnast! 🙂

Nüüd aga soovin endale head ööd! 😀