Kolmas ärkas hommikul taas kõritursega ja arvestasin juba sellega, et täna õhtul tuleb mulle üks larüngiidis ahvike lahtise akna alla kaissu. Ühesõnaga ei muretsenud väga. Kuni kella seitsmeni õhtul, kui lapse hingamine hakkas käest ära minema. Siis juba kahtlustasin, et seekord natuke tõsisem hoog, sest tavaliselt lööb kõriturse öösel välja. Oligi tõsisem, mis ei läinud isegi pärast pooleteisetunnist akna all magamist üle.
Kui selle pildi tegin, siis veel arvasin, et jääb magama ja hingamine läheb ka normaalseks, aga ei läinud. Hoopis hullemaks läks, laps nuttis korduvalt läbi une ja lõpuks läks päris endast välja, mille tõttu muutus hingamine veel kinnisemaks. Kuna mina teda rohkem millegagi aidata ei saanud, siis kutsusin kiirabi. Last vaadati, kuulati ja mõõdeti ning öeldi, et ma poleks pidanud kutsumisega nii kaua ootama, sest lapse süda oli juba tõsises hapnikupuuduses. Muretase kerkis lakke.
Adrenaliin mõjus siiski kiiresti ja juba pool tundi hiljem oli apaatne kõõksuv laps täitsa normaalne mänguhimuline poiss, kes pole veel siiani (00.22) magama jäänud, vaid mängib minu magamistoas legodega. Kõriturse pole tagasi tulnud, aga kui tuleb, siis selleks jäeti mulle veidi ravimit koju ka.
Kõige parem oli see, et Esimene “läks vetsu”, kui kiirabi siin oli. Kuna ta enne nende tulekut just käis, siis ma kaldun arvama, et keegi hoopis tahtis end näidata. Kurtis läbi nutu, et ta ei saa hingata. Olgu öeldud, et temal pole mitte kunagi kõriturset olnud. Kui küsisin, kas tal kurk valutab, siis vastas eitavalt. Imestasin siis, miks ta nutab, ja selle peale vastati: “Sest mul on kõht tühi.” Kiirabitöötajatel nalja kui palju… Kui oli. Võib-olla on homme sotsiaaltöötaja koos toiduabipakiga ukse taga.
Aga kassist. Kolmas oli minu toas ja kiirabi käimisega kaotasin valvsuse ning kohe pärast nende lahkumist läks kass minu tuppa ja lasi täna kolmanda (!!!) teki täis. See tegi mind nii kurbvihaseks, sest ta on muidu väga tore kass, aga miks ta peab sedasi tegema?! Mul kuivab üks tekk elutoas, teine on kuivatis ja kolm tekki ootavad vannis pesemist. Mu 220×200 lambavillatekk on viimase kahe nädala jooksul vähemalt 10 korda pesumasinas käinud ja selle mõõdud on kõvasti kahanenud. Mu voodikate käib pea iga päev pesus. Kui hakkasin enda tuba kinni hoidma, siis leidis kass uue koha – Teise voodi. Eile võtsin tema teki pesust, see lasti hommikul täis. Võtsin õhtul lapsele pesukastist viimase varuteki ja kui Teine voodisse läks, siis tekk oli juba märg. Kuna sellest jäi väheks, siis tuli muidugi minu teki peale ka lasta.
Mujale ta ei lase, ainult minu või Teise teki peale. Kui need kusesed tekid kuskil nurgas või maas vedelevad, siis ta juurde ei tee, need võivad terve öö seista, käib kenasti liivakastis. Aga pane voodisse puhas pesu ja jäta uks lahti… Aaah! See on nii muserdav. Ikka väga muserdav, kui lisaks muule hullumajale tekitab kass mulle päevas 2-3 masinatäit pesu, täna lausa 4. Ma ei jaksa sellega enam tegeleda ja ma tõsimeeli kaalun seda, et ma viin selle kõutsi vanemate lauta tagasi.
Arvasin, et talle ei meeldinud liivavahetus ja panin vana sordi tagasi. Ei midagi. Ka ei usu ma seda, et tal on mingid tervisemured, sest esiteks ta ei sirtsuta, ta laseb suured loigud ja teiseks saab ta kenasti liivakastis käidud, kui magamistubade uksed on kinni. Vaipade või muu sarnase peale ei pissi. Isegi oma pissiste tekkide peale ei lase, kui need öösel magamistoa ukse taga seisavad. Ainult minu ja Teise voodisse teeb oma pissihädad. Kui steriliseerimine ka ei aita, siis see kass meile elama ei jää. Nii meie kooselu ei õnnestu, kui ta päevas 1-3 korda käib voodites pissil. 🙁
Ühel hommikul pissis ta mu voodisse samal ajal, kui ma seal veel magasin. Ta pissis nii palju (ilmselt kogus seda terve öö), et see läks läbi teki, läbi lina, aga läbi madratsikaitse madratsile õnneks mitte, kuid kõik asjad läksid siiski pessu – 3 masinatäit ühest pissimisest! Hommikul sain kuivatist eelmisel päeval täis pissitud voodikatte kätte ja panin selle voodile ning hoidsin terve päeva ust kinni, aga õhtul käisin seal riideid vahetamas. Kui läksin alla, siis viimasel trepiastmel mõtlesin, et kas ma ikka ukse panin kinni. Jooksin ruttu üles tagasi ning kass oli selle lühikese aja jooksul voodikatte ja padja täis lasknud. Ka on juhtunud nii, et minu tekk on pesust tulles kohe pessu tagasi läinud. Ei aja üldse vihale, eks?!
Kui mõni kassilausuja loeb mu blogi, siis soovitage häid varjupaikasid. Või andke nõu, mida sellises olukorras teha.
Reede õhtul olid meil sõbrannaga naistefilmid ja naistejutud ning kuidagi läks nii, et meil jäi siidritest väheks ja ma panin lauale mitu kuud külmikus seisnud Cosmopolitan Diva. Olin viimast varem ka maitsenud ning teadsin, et see pole suurem asi, aga pärast kahte siidrit maitses vahuvein üllatavalt hästi ja sai ka see pudel tühjaks. Ma olen varem äkki ainult kaks korda nii palju joonud ja see ikka hakkas pisut pähe küll, kuigi ma ei kulistanud kõike järjest alla, vaid jõin tasa ja targu 4-5 tunni jooksul. Päris sedasi siiski pähe ei hakanud, et oleksin pidanud voodisse roomama või pead padjale pannes oleks maailm ringi käinud.
Ma ei tea, mis miniinsuldi ma seal saagimise ajal sain, aga ülejäänud päeva oli mul pea paks ja rinnus raske ning keha jäigi süldiks. Tegin lastega uinaku, aga enesetunne paremaks ei läinud, pigem vastupidi. Võtsin end siiski nii palju kokku, et läksin vanemate juurde, et keegi teine meid söödaks ja joodaks, sest minust endast väga asja ei olnud.