Eelviimast päeva 8-kuused preilid esimest korda kohalikus kohvikus.

See oli ilmselt aiapäev…

Esimene asi, kui poodi jõuame: “Kas me mänguasju võime vaatama minna?” Ja nad lihtsalt vaatavadki ning tulevad esimese kutsumise peale ära, igasuguse mangumiseta. Vaatamata sellele, et lapsed oskavad poes täitsa inimese moodi käituda, eelistan poes käia nendeta.

Hea toidu peal!

Ükssarv.

Selle pildi tegin siis, kui tahtsin Härrale näidata, millega ma hakkama sain. Kangutasin maast välja suured raudarmatuuriga betoonplaadid, mis olid nii rasked, et nende maast välja saamine oli köki-möki nende aiakärule saamise kõrval, ma lihtsalt ei jaksanud neid absoluutselt tõsta, kuigi mul on väikese naise kohta palju jõudu. Kuni ma plaate kõrvalhoone taha tassisin, tegutsesid kuumaastikul putukauurijatest kaevandusmasinad.

Lapstööjõud.

Ilm oli nii palav, et jäätist ei saanud süüa päikese käes, isegi varjus sulasid need liiga kiiresti.

Söögipeatus Pori ja Helsingi vahel – ikka Hesburger.

Lihtsalt ilus. Oeh.

Ei suutnud otsustada, milline siia lisada, nii et lisasin kõik kolm. Taaskord teel lasteaeda.

Ja saagu valgus!

Porgandiga sõitma!

Jõudsime liiga vara kohale, aga ise seda ei taibanud, käisime hoopis ümber kino ja mõtlesime, miks me ühestki uksest sisse ei saa. Viimase ukse juures avastasime, et kell pole veel nii paljugi, et võiks sisse saada. Maalt ja hobusega noh!

Kolm põlvkonda Sidruneid kardulapõllal!

See on Härra isa ehitatud traktor, üks ja ainus eksemplar.

Sai hakkama…

Head ööd!