Meie jõulud on läbi! Kaks päeva jõulutralli ja lapsed on ka läbi, vedelevad ja vaatavad filme. Täna tulebki telerist palju häid filme, mis on kõik laste jaoks nägemata ja kuigi osad on meil nähtud, siis oli ikkagi huvitav vaadata neljandat korda “Dr. Dolittle`it”.Lapsed vahepeal ikka vaidlevad, kaebavad ja kaklevad ka, selleks ei ole keegi kunagi liiga väsinud, peale minu ja Härra. Härra ongi praegu voodis pikali. Ei maga peatäit välja, sest ta tavaliselt ei tarbigi nii palju alkoholi, et oleks midagi välja magada ning seekord veetis ta jõulud päris alkoholivabalt. Minu vanemate juures olidki alkoholivabad jõulud, tema vanemate juures oli lahjem ja kangem kraam laual olemas, aga me kumbki ei tahtnud isegi Martini Astit, mis on minu jaoks üks vähestest joodavatest šampustest (või vahuveinidest või šampanjadest, ei mina nendel asjadel vahet tee). Härra on lihtsalt väsinud ja uimane, tema ärkas hommikul koos lastega, mina magasin lõunani, nüüd tema kord magada.

Nagu juba jutust välja tuli, siis ei jäänud meil ka teine jõulupidu vahele, lapsed olid eile palavikuvabad ja nägid igati terved välja. Täna pole neil samuti häda midagi, vaid Esimesel on väike nohu. Kuigi tavaliselt on Härra vanemate juures jõuluvana käinud, siis sellel aastal “jäi ta saan mudasse kinni ning kingipakid tõi kuller kohale”, sest lapsed on vahepeal lihtsalt nii suureks kasvanud, et nad oleksid valehabeme tagant Härra vennapoja kohe ära tundnud.

Härra vennapoeg on juba täiskasvanud mees, samuti on tema vennatütar täiskasvanud naine, minust vaid paar aastat noorem, see on meie lapsed vist veidi segadusse ajanud, sest eile hakkasid nad rääkima Härra vennatütrest kui tema õest ja Härra õest kui tema emast. Ma ei tea, mis loogika järgi nende vanaema siis nende vanaema on… Mõni nädal tagasi selgus ka see, et Esimene ei teadnud, kes on tema isa vennad. Tema rääkis Illarist, kes vanaema juures oli ja kui ma küsisin, kas ta räägib issi vennast, siis tema vastas selle peale: “Ei, mitte issi vennast, ma räägin Illarist… Kas Illar on issi vend või? Ei ole ju! Ma ei usu!” Ilmselt oleme lastega liiga vähe rääkinud sellest, kes on kes ja neil endal on keeruline seoseid luua, kui Härra vennad-õed on minu vanematega samas eas ja nende lapsed minu venna ja õega samas eas. Või kohtuvad nad liiga harva selleks, et lastel need keerulised peresidemed meelde jääks, ei tea, aga igatahes pakuvad laste järeldused omajagu nalja. Vähemalt teavad nad seda, kes on nende vennad-õed.Ma Härra vanemate juures pilte ei teinud, aga kodus enne lahkumist ühe tegime küll õigemini üks tuli enam-vähem välja. Tahtsin täna ka kuuse ees pilti teha, lastest koos nende kingitustega, aga hirmus tõsiasi on see, et viimased ei mahuks pildile ära. Nad ei saanud seekord liiga palju kingitusi, aga mõõtudelt suuri küll alustades hobusest ja vankrist, mis sõidutab barbisuuruseid nukke, lõpetades Hotwheelsi autorajaga. Üks sai oma kauaigatsetud Anna-Liisa nuku ka. Teine sai jälle kaks puldiga juhitavat tanki, mida ta nägi esimest korda reklaamlehes pärast seda, kui olime antud komplekti juba ära ostnud ning mida ta soovis esimesest silmapilgust. Mis teha, kuigi mulle sõjad koos kõige seonduvaga väga meeltmööda ei ole, siis temale sellised asjad väga meeldivad ja seda juba päris mitu aastat, nii et teadsin, et paneme tankidega kümnesse. Panimegi.Ma tunnen, et minu teha ei ole tema huvide maha surumine, mina saan temaga vaid rääkida ja teda suunata, et temast kasvaks “healane” nagu nad ise heade kohta ütlevad, nii et kui laps tahab olla hea sõdur, siis ta võib olla hea sõdur.

Suured poisid said kahepeale veel Xboxi puldi ja eakohased mängud, mida nad saavad kahekesi mängida. Oleksin küll tahtnud neid veel kauem väikeste lastena näha, aga kuna nad pidevalt räägivad, kuidas ühel sõbral on oma tahvelarvuti, teisel lauaarvuti, kolmandal mingi konsool ja neljandal need kõik kolm korraga, siis kaua ma saan hoida neid vaeslastena, kellel pole midagi sellist, kuigi kodus on olemas kolm sülearvutit ja kaks konsooli?! Vahelduva eduga olen küll lubanud neil konsoolimänge mängida ning vanaema juures tohivad arvutis ka mängida, aga seda tuleb ette võrdlemisi harva. Nüüdseks siis sagedamini, sest andsin neile rohelise tule ja nad ei pea enam mängutubades võõrastele lastele kurtma, et neil pole kodus midagi, neil on nüüd Xbox. See on meil tegelikult ligi aasta olnud, aga enamuse ajast karbiga kapi otsas seisnud, sest me Härraga oleme mängimise jaoks ikkagi liiga vanad.

Poisse üllatas nende kingitus sedasi, et nad omavahel arutasid, kuidas nad esimest korda näevad, et mina neile midagi sellist kingin, see olevat uskumatu. Eks jõulud olegi imede aeg.

Tegelikult on jõulud minu jaoks laste aeg, nende imedesse uskumise aeg. Siiani usuvad kõik neli päkapikudesse ja jõuluvanasse, kuid Esimene saab kindlasti varsti tõe teada ja ma ei tea, kuidas seda siis pisemate eest varjata. Loodan, et jõuame enne tõe ilmsiks tulekut Lapimaal jõuluvana juures ära käia, see on meie järgmise jõulukuu plaan. Minu ja Härra jaoks on jõulud lihtsalt üheks põhjuseks terve perega kokku saada ja kuigi täiskasvanud teineteisele kinke ei tee, siis mulle meeldib jõulude ajal ikkagi andmisrõõmu tunda, see on kõige suurem rõõm!Kingitustega ma pead ei vaevanud, kinkisin vaid oma viimase aja häid leidusid, nagu Bon Merite kehakoorija, Nurme magneesiumiõli (ei ole neid siin niisama kiitnud, ikka päriselt neist hästi arvanud), Tasku Draakoni helkurripats ja üht-teist Arnika tootevalikust. Oma õele kingisin ka mälupulga, millel pool aastat tagasi tehtud pildid, pulmapildid. Parem hilja kui mitte kunagi, eks!

Kõige suurema kingituse tegin kõige tublimale, oma Härrale, tema sai Turblissi meeste turbamaski (et minu oma nii kiiresti ei väheneks) ja hingehinda maksnud Philipsi pardli, sest suvel ostetud oluliselt soodsama Brauniga pole ta algusest peale rahul olnud, aga midagi paremat ei raatsinud kohe järele osta. Härra oli kingitusega väga rahul, katsetas pardli kohe järele ja kinkis mulle vastu eriti pehmed musid. Tegelikult tahtis ta kinkida mulle midagi, mida ma ei ole raatsinud osta, aga kuna see mõte tuli tal pähe liiga hilja, siis polnud tal võimalik soovitud asja kuskilt hankida. Sellest pole absoluutselt midagi, sest ma ei oodanudki midagi vastu, nagu ütlesin, siis andmisrõõm on kõige suurem rõõm!

Kuigi jõuludega on nüüd kõik, siis pidulik meeleolu pole kuskile kadunud, sest homme on juba venna sünnipäev ja siis meie pulma-aastapäev V spaas, millele järgneb aastavahetus, mille ajal on Härra vanemate 53. pulma-aastapäev. Kolm aastat tagasi üllatasime neid uue tootesarjaga Kuldne, sellel aastal käime taas lihtsalt kohvil ja koogil.Kui juba pulmateemadele läksin, siis postituse lõppu lisan veidi ilusaid suviseid pulmapilte, millel kannab valget kleiti küll minu õde (kes oli sel ajal viimaseid kuid rase), aga mis on siiski minu tehtud ja üldse mitte halvasti tehtud.
Jep, mulle meeldivad mustvalged pildid ja see postitus saab valmis päris mitu tundi pärast seda, kui kirjutama hakkasin, nii et Härra on ammu üleval ja lapsed lähevad kohe magama.

Kuidas teie jõulud möödusid? Loodan, et sama toredalt ja rahulikult! Nüüd vaid aastavahetus veel jäänud ning ongi jälle jaanipäeva kord… Mmm, šašlõkk…