Kes vaatas Hommik Anuga, kus saatekülalisteks oli Andres Sõber ja tema abikaasa Helle? Mina ei vaadanud, seda kuni tänaseni, kui läksin Ebapärlikarbi postituse peale kordusTV-st saadet otsima. Enne seda olin lugenud Perekooli teemat ja Publiku kommentaariumi, aga uudishimu sai minust ikkagi võitu siis, kui lingitud postitusest lugesin, kui valus, kurb, õudne ja õõvastav see oli.
Mina nii ei tundnud. Ma märkasin küll, kuidas naine vaatas meest armastava pilguga, kuidas ta teda puudutas, armastust avaldas ja kuidas mees selle kõige suhtes täiesti tuimaks jäi, aga see meenutas mulle lihtsalt momenti, kus Härra jõulupeol tema otsene ülemus talle läbi mikrofoni eesootavate pulmade puhul pika kõne saatel õnne soovis ja kuidas see oli Härra jaoks nii ebamugav olukord, et ta unustas minu ära. Ma seisin tema taga, naeratasin tobedalt, hoidsin kätt ta seljal, kui tema samal ajal õnnesoove vastu võttis, teistega kokku lõi ja mind üldse tähele ei pannudki, ometi oli tema eesootav pulmapäev ka minu oma. Ma tundsin end tol hetkel nii ebamugavalt, nii üleliigsena, isegi alandatuna, aga ma mõistan ka seda, et Härra tundis end veel ebamugavamalt ja sellises olukorras on inimesed teistsugused.
Ma ei julge Andrese ja Helle kehakeelest põhjapanevaid järeldusi teha, sest pidevalt rinnale ristatud kätest ja higipiiskadest mehe näol võis eeldada, et temagi ei olnud päris omas elemendis, samal ajal, kui tema abikaasa tundis end märksa vabamalt ja mugavamalt.
Ka muus osas ei tajunud ma Andrese halba suhtumist abikaasasse. Mulle jäi rohkem mulje, et Andrese otsekohesust ja huumorit on kerge segamini ajada. Näiteks see “poiss on teistega ka mürgeldanud” teema oli täpselt selline, et sealt võis välja lugeda igasuguseid asju. Ja vahet ei ole, mis selle taga täpsemalt oli – kui Helle on selle andestanud ja unustanud, siis on ju kõik korras.
Ma leian meie 12-aastase suhte järel, et 41 aasta sees võib väga palju juhtuda ja see ongi kahe inimese omavaheline asi, kuidas nad need juhtumised ületavad. Mina olen Härrat petnud (ja sellest võib ka nüüd igaüks seda välja lugeda, mida ise tahab), Härra on minuga väga inetult käitunud ja need olukorrad on olnud valusad, aga need pole tulnud tühja koha pealt. Me oleme nutnud, rääkinud, nutnud, rääkinud ja veel rääkinud ning nendest asjadest üle saanud. Meie vahel pole enam tabuteemasid ja ma võiksin sellest mürgeldamisest sama külma kõhuga rääkida nagu Andres ja samal ajal võib Härra selle peale käega lüüa, et see polnud midagi nii hull.
Samuti võin öelda, et ma olen neelanud alla oma eneseuhkuse ja andestanud Härrale need hetked, kus ta on oma pika aja jooksul kogutud (töö)pinged verbaalselt minu peale oksendanud. Hukka on kerge mõista, aga katsu sa mõista! Mul on selles suhtes muidugi kergem olnud, sest ma olen ise samamoodi depressiooni ajal kaotanud kontrolli oma käitumise ja sõnade üle. Nagu ei ole põgenenud Härra, nii ei ole põgenenud ka mina, kuigi nii mõnigi mees või naine oleks samasugustes olukordades tagasi vaatamata minema jooksnud. Rasketel aegadel on alati võimalus minna, aga meie oleme otsustanud jääda, end maha suruda, vajadusel kannatada, et olla teisele toeks ka siis, kui kõik pole nii hästi. Headel aegadel on kerge lubada, et ollakse koos nii heas kui halvas, aga katsu seda lubadust halbadel aegadel meeles pidada! See pole väga lihtne, aga see pole ka ületamatult raske, kui armastus pole kuskile kadunud.
Minu jaoks oli ilmselge, et Andres ja Helle armastavad teineteist ja mõlemad hindavad neid aastaid, mis neil on teineteise kõrval möödunud ja see ongi kõige olulisem. See, et näiteks mina Andrese suguse mehega koos ei taha elada, ei tähenda ju tegelikult mitte midagi. Samuti ei taha Andrese sugune mees minuga koos elada, sest ma oleksin tema jaoks liiga domineeriv, aga see ei tähenda, et tal peaks Härrast hirmus kahju olema. Härrale ma sobin ja minule ka sobib, et Härra parema meelega riputab pesu kuivama, kui küsib ehitusmaterjalile hinnapakkumisi või maksab arveid. Ta ei taha selliste asjadega tegeleda, mina jälle ei suudaks sellistes asjades kõrvalseisja olla. Meile sobib nii, meile meeldib nii ja see on kõige olulisem.
Kurb oleks, kui kuskil telesaates Andrese ja Hellega samasuguses olukorras olles ( kus kehakeel oleks päris kindlasti samasugune ehk ma ei saaks Härralt käsi ja Härra tunduks külmem kui ta tegelikult on, sest ta ei ole üldse nii avalik armastaja nagu mina) kihaks pärast internet, kui suur kannataja üks meist on, või kui suur vastastikune kannatus on meie abielu ja seda kõike loetaks välja 20 minutist, mis ei anna kuidagi edasi 12 aastat, rääkimata 40 aastast. Mina igatahes Hellele kaasa ei tunne ja ise ka kelleltki samas olukorras kaastunnet ei ootaks, sest ma olen koos mehega, keda ma armastan ja kelle kõrval ma tunnen end hästi. Nagu Helle leiab, et tal on mehega vedanud, nii tunnen mina sama Härra suhtes – mul on temaga vedanud. Isegi siis, kui meie elust 20 minutit saanud inimene nii ei arvaks.
Pilt on tehtud kurikuulsal jõulupeol aastal 2007.
Nii ilusasti kirjutatud. Ise antud programmi ei näinud, peaks ehk järgi vaatama ning vaatama, mis mulje mul jääb.
Eriti õige on lause: Headel aegadel on kerge lubada, et ollakse koos nii heas kui halvas, aga katsu seda lubadust halbadel aegadel meeles pidada!
Te näete ikka nii sarnased välja ja tõesti hästi kirjutatud 🙂
Seda olen enne ka kuulnud, aga meile endile küll nii ei tundu. Samuti oleme kuulnud, et Härra läheb aina ilusamaks ja mina aina paksemaks ja sellega olen küll nõus. 😀
Aitäh sulle! Ma ei ole ka mingit moodi selle saatekülalise meesterahva “fänn” tema vulgaarsuse tõttu aga just sellest küljest respekt sinu jutule, et nii kerge on tänapäeval see lahutus tulema ja see on tohutult kurb, sest väga vähesed on nõus reaalselt oma abielu nimel pingutama.
Ega mullegi tema kõnemaneer ja sõnapruuk väga istunud, aga ma lihtsalt ei näinud selle taga seda, et naine oleks tema jaoks madalam kui muru.
Tõesti väga hästi kokku võetud! Mina ei osanud selle pilguga seda saatelõiku küll vaadata üldse, uskumatu, millele inimesed keskenduda viitsivad. Minu kõrva riivas pigem Sõbra kõnepruuk, kuigi ma pole ise ka mingi kõige eeskujulikuma suuvärgiga inimene.
Mina jälle ei suutnud seda intervjuud vaadata. Tundsin kuidas vererõhk tõusis. Nii käitubki oma naisega avalikkuse ees??? Mis siis veel kodus toimub? Saan aru, et minu 16 aastat kooselu ei ole võrdne 41 aastaga. Aga ei, mingi “koos heas ja halvas” nimel niimoodi alandust ja maha tegemist alla neelata ja rõõmsat nägu tehes edasi elada, et “kõik oleks nii nagu peab”. No ei! Olen olnud kunagi sellises suhtes kus mees mind halvustama hakkas (ja seda eriti teiste ees) ja õnneks oli mul mõistust see suhe lõpetada. Ja leida enda kõrvale inimene, kes mind armastab ja ei halvusta teiste ees. Temaga soovin ma koos olla nii heas kui halvas. ☺
Mis mind eriti häiris oli jutt, et kui piirid oleksid lahti, siis ei oleks ta kindlasti mingi kolhoosiesimehe tütrega abiellunud, vaid hoopis Austria missiga. Ehk siis peale 41 abieluaastat saad teada, et oled terve elu olnud vaid kolhoosiesimehe tütrest abivahend, sest paremat polnud võtta.
Lisaks mehe kohutav kõnepruuk. Naljakas, et ma kohe ärritusin su kirjutist lugedes. ☺
Ma arvan, et sa võib-olla ärritusidki tema olemuse peale ja seetõttu nägid asja hullemana kui see tegelikult oli. Või näen mina asja leebemana, sest minu vererõhk saate ajal ei tõusnud ja mul ei tekkinud mõtet, et jumal teab, mis nende koduseinte vahel toimub. Minu arvates rääkis Andres just väga toredalt väikestest poistest, keda ta treenib, oma lastest, oli tänulik, et naine on olnud nii mõistev ja kannatanud ära kõik trennid ja laagrid.
Samuti ütles ta, et väikeste poistega pole ta üldse selline treener nagu suurte jõmmidega, ilmselt on vahe sees ka sellel Andresel, kes ta on kodus ja kes ta on keset mängu. Ja kõik need väljaõpetamise jutud olid ka seotud korvpalliga. Nagu näiteks see koht, kus ta küsis naise käest, kes on siis praegu kõige parem korvpallur ja Helle vastuse peale, et Martin Müürsepp, kiitis, et näe, on hästi õppinud. Lihtsalt Helle on saanud tema kõrval kõva korvpallikoolituse, jagab termineid, reegleid ja teab, et mängude ajal on Andres hoopis teises dimensioonis ja see ei ole hea ajastus olmemurede lahendamiseks, mis on ju täitsa loogiline. Mina nägin seda asja nii. Oli näha, et hindab oma naise panust tema kiresse, kui küsimuseks oli, mida ta peab oma suuremaks saavutuseks korvpalli puhul, siis ta ütles ka, et seal käivad jälle käsikäes korvpall ja tema abielu Hellega, et need asjad on tugevalt omavahel seotud.
Mulle tundus, et neil olidki omavahelised naljad, mis võis kuulajale vale mulje jätta. Me ka tögame teineteist, teeme teineteise kulul nalja ja iseenda kulul ka, nagu tegi ka Andres, kui ütles, et kui Hellel oleksid esimesel kohtumisel prillid ees olnud, siis nad võib-olla polekski koos või kui ütles, et ta on nüüd vanas eas aru saanud, et ta ei tea kossust mitte s*ttagi, mis ilmselgelt ei ole tõsi. Võib-olla see esimehe tütre nali oli veidi liiast, aga teemaks ei olnudki sel hetkel naine, vaid mis oleks, kui piirid oleksid lahti olnud ja kõlab ju loogiliselt, et sellisel juhul olekski läinud kõik teisiti ja seda just pereelus, sest ta lihtsalt ei oleks enam mänginud kodumaal ja võib-olla poleks nad üldse tutvunudki.
Ma lugesin nende omavahelistest juttudest välja, et koduseinte vahel on nende suhe ikka täitsa korras. Naine kiitis, kuidas mees on hoolitsenud oma laste ja naise eest ning Andres tänas teda nende sõnade eest. Samuti jäi ta tagasihoidlikuks lillede toomises osas, et see on pigem viimase aja teema, kuigi Helle sõnul on Andres alati lilli toonud. Ka see mürgeldamise jutt tundus selline, et Andres tegi asja suuremaks, kui see oli. Ütles ta ka ju vahepeal, et autogrammi küsijaid oli palju ja oli ka neid tüdrukuid, kes küsisid midagi muud, aga neil (temal ja teistel mängijatel siis) oli piisavalt mõistust peas.
Mulle jäi kogu saatelõigust mulje, et Andresel on lihtsalt mölapidamatus ja selle tõttu võis ta jätta vale mulje abikaasasse suhtumise osas.
Mina jällegi ütleks et jah ta kasutab karme sõnu ja on karm, aga ma ei lugenud välja et ta oma naisest ei hooliks või et oleks tahtnud naist täiega alandada. Mulle tundus, et nad suhtlevadki nii ja naine võtab meest sellisena nagu ta on. See kõigest minu arvamus. 🙂
Jep, mulle jäi sama mulje.
Ma olen Sinuga sama meelt. Ei tasu anda inimeste suhetele hinnanguid pelgalt mingi osa nägemise või kuulmise tõttu.
Mu hea sõbranna teatas mulle alles üks päev, kuidas ma olen oma elukaaslasega koos juba 10a pelgalt harjumusest. See solvas mind ikka korralikult…
Meil on kohe teine laps sündimas, me mõtleme pulmadest ja olenemata sellest, mis on juhtunud selle aja jooksul oleme siiski jäänud teineteise kõrvale ning sisimas just samuti mõeldes ja tundes – nii heas kui ka halvas, alati üksteist armastades.
Suurepärane postitus! Aitäh! 🙂
Ei tasu hinnanguid anda? Imelik, aga siin kommentaariumis enamik (kaasa arvatud Liivi) muud ei teegi, kui annab hinnanguid selle intevjuu põhjal. Igasugune hinnang on hinnang.
Ise olen arvamusel, et nii heas kui ka halvas küll, aga igal halval on piirid. Mõlemad peaks pingutama.
Olen nõus, et igasugune arvamus on hinnang, aga hinnangul ja hinnangul on vahe ning ma ei pea silmas, et üks saab olla positiivne ja teine negatiivne, vaid seda, kuidas oma arvamust esitletakse, kas analüüsiva oletusena või põhjapidava järeldusena (jättes hinnatava enda öeldu täiesti tähtsusetuks). Minule ka ei jätnud Andres Sõber väga sümpaatse inimese muljet, sellise olemusega mees ei oleks minu jaoks atraktiivne, aga kellegi teise jaoks oleks ta ideaalne mees, miks ma peaksin seda kedagi teist seetõttu eneseväärituks tuhvlialuseks nimetama? Kohati jääb vastukajast mulje nagu oleks Andres rääkinud, kuidas ta on 41 aastat Hellet peksnud ja Helle selle peale rõõmsalt noogutanud, et jaa, seda on olnud raske kannatada, aga mees on ta kenasti välja õpetanud ja nüüd peksab ta ennast ise, kui Andres ainult käsu annab.
Igal halval on muidugi piirid, aga kui nendest asjadest üle saadakse ja koos edasi minnakse, siis ilmselt pingutavadki mõlemad ja piir ei ole ületatud. Siinkohal ei pea silmas suhet, kus näiteks mees kasutab naise peal nii vaimset kui füüsilist vägivalda ja naine lihtsalt ei julge kuskile minna. See ei ole koos üle saamine ja edasi minemine.
Nii kaua koos elanud abielupaaridel on tekkinud omamoodi perefolkloor, oma naljad ja aasimised, millest kõrvaltvaataja ei pruugi aru saada, aga mida asjaosalised ise naudivad kui head nalja. Väga võimalik, et mees kunagi ütles, et kui piirid lahti oleksid olnud, võinuks ta ka mõne Austria missiga abielluda, ja naine vastas talle naljatades, et näed sa vaeseke, pidid minusuguse kolhoosiesimehe tütre võtma. Ja sellest on nüüd saanud selle pere nali. Niisamuti on ka selle müramisega, midagi solvavat selles niimoodi öelduna küll polnud. hea omavahelise klapiga paar.
Ja mis puutub sellesse, et Sõber nüüd eakamana niisugune jurakas välja näeb, siis võtke teadmiseks, et noorena oli ta väga kena sihvakas poiss ja hästi populaarne Kalevi korvpallur. Tüdrukute suur silmarõõm.
No täpselt, ma olen ka Härrale mitu korda kaasa tundnud, et ta peab minusuguse lodeva nelja lapse emaga koos olema. Viimati näiteks jäi talle silma üks väga kena klienditeenindaja, tõesti oli silmipimestavalt ilus naine ja ma ohkasin mehele kurvalt, et nii kahju, et tal ei ole nii ilusat naist, vaid peab voodit jagama paksu nelja lapse emaga. Kui Härra nüüd sama asja teiste ees naljaga pooleks mulle ohkaks, siis ilmselt saadaks sellest väga valesti aru, kuigi see on meie tavapärane omavaheline tögamine. Täpselt samamoodi naerame ka Härra enda nii öelda vigade üle.
Ma ei suutnud seda lõpuni vaadata netist, sest jutt kõlas nagu mingi tavalise Eesti mehe jutt. No ausõna. Selline… Noh ma ei tea… Võibolla ma ei jõudnudki pointi ära kuulata, sest ma ei viitsinud aega raisata enam selle video vaatamisele.
Ja tõesti teleekraanis võiks enda kònet natukenegi kontrollida.
No nüüd sa oled küll tavalise Eesti mehe suhtes ülekohtune. Mind ümbritsevad täitsa tavalised Eesti mehed ja keegi ei kõla nagu Andres Sõber. 😀
Ma ei ütlegi, et päris kõik Eesti mehed samamoodi kõlaks.
Aga selline suhtumine, et naine on iseenesest mõistetav olevus nende kõrval.
Ma ei ütleks, et Andresel päris selline suhtumine oli. Ütles ju, kuidas on tänulik naisele, et too on nii kaua tema kõrval olnud ja mõistev olnud, pidas oluliseks, et nad on nii pikalt koos olnud, samas kui tema sõbrad on teisel või kolmandal ringil ja oma korvpalliga seotud suurimate saavutuste juures märkis ka ikkagi ära, et Helleta poleks ta nii kaugel, et abielu ja korvpall on omavahel põimitud. Ma ütleksin küll, et ta oli pigem tänulik, et tal on nii hea naine.
Väga hea, Liivi! Tean nende lugu ja nii ongi nagu kirjutad. Imelik, et mõned teised postitajad mehe ja naise omavahelist keemiat ei näinud.
Vaatasin ka huvipärast selle saatelõigu ära ja ma samuti ei näe kuskilt otsast, et ta oma naist halvustaks. Pigem just vastupidi. Kui temalt küsiti, milline number on tema jaoks tähtsam – kas see, et ta saab 60-aastaseks, täitub 10 aastat korvpalliklubi juhtimisest või 40 aastat naisega kooselu, siis ta pidas tähtsaimaks viimast neist.
Andrese kõnepruuk on vänge, kuid samas otsekohene ja aus – räägib asjadest nii nagu need on. Ilma asju ilustamata ja temas ei ole mingitsorti poliitkorrektsust ega varjamist või silmakirjalikkust. Seega mulle mingil imelikul kombel jätab ta pigem just sümpaatse mulje. Nii vähe on laiemas meediaruumis ja avalikus elus neid, kes julgevad öelda ilustamata päriselt seda, mida nad arvavad.
Jäi kõrva ka see, et paljud teised temavanuses mehed on hoopis teisel või kolmandal ringil. Minu arvates on see ka haruldane, et suudetakse 40+ aastat koos olla. Seega on nad tublid, et suutnud üksteise kõrvale nii kauaks jääda. Samuti rääkis ta näiteks sellest, kuidas nõukogude ajal ostis lastele mähkmeid. Kas see siis ei näita tema perest hoolimist?
See, et naine rääkis, kuidas ta on pidanud Andrese eemalolekut, on ju ka arusaadav, sest saatejuht küsiski selle kohta konkreetselt, kuidas ta on suutnud need eemaloleku ajad üle elada. Ja siis ta rääkiski, et on olnud vahepeal raske seda taluda, kuid see on ka loomulik ju, et 40 aasta jooksul tuleb mõlemal teha kompromisse. Kas ta oleks pidanud valetama, et “ei-ei, nii suurepärane oli vahepeal lastega üksi olla”? See ongi raske ja ma tõesti imestan, et nad on suutnud vastu pidada. Paljud seda ei suudaks, ma ilmselt ka mitte.
Kuigi vahepeal tundus natuke tõepoolest, et Andresel veidi ebamugav, et pidi nii palju suhtest rääkima. Aga eks saatejuht uuris ja küsis ka ikka väga põhjalikke küsimusi, kohati üritaski ju suunata küsimusi sinnapoole, et mis on need raskuskohad, mis kooselu kestel on esinenud. See ebamugavus tuleneski ilmselt sellest, et ta pidi nii põhjalikult suhtest rääkima. Ka mu kogemuse põhjal ei ole meeste jaoks suhtest rääkimine nii kerge kui nt naiste jaoks. Seega jah, kokkuvõttes nõustun selle seisukohaga, et selles intervjuus ei olnud midagi kurba ja õõvastavat.
Täpselt, mulle jäi ka mulje, et suhteteema oli Andrese jaoks midagi võõrast, et ilmselt on harjunud rohkem korvpallist kui eraelust rääkima. Minule jäid ka kõrvu pingutused, mida ta on laste nimel teinud. Eriti liigutas see osa, kus ta rääkis, kuidas lapsed pidasid omal ajal seda kõike iseenesestmõistetavaks, aga nüüd saavad aru, mida isa panus tegelikult tähendas ja mulle tundus, et sel ajal oli Andresel endal ka väike pisarahelk silmis. See mähkmeasi oli tal lihtsalt vedamine, aga sel ajal oli see muidugi suur asi.
Selle talumise osas võiksin ju mina ka öelda, et raske on olnud taluda lastega üksi olemist ja pikki lahusolekuid, ja see ongi olnud raske, aga see on olnud minu enda valik ja ma valisin endale mehe, kellel oli komandeeringutega töö enne mind. Ega temal ka ei ole kerge lahusolekuid taluda, aga me mõlemad võtame seda nii, et keegi peab tegema tööd, mis kodust eemale viib (ka Eestis töötades) ja keegi peab sel ajal teist poolt koju ootama. Kui need ei oleks meie, siis oleks keegi teine, nii et sama hästi võime siis need juba meie ise ka olla. Samamoodi valis Helle mehe, kellel oli korvpall enne teda ja ta lihtsalt aktsepteeris seda. Selline on elu.
Vägagi nõus! Ei saa anda hinnangut kellegi kooselule ühe avaliku intervjuu põhjal. Me oleme ka kaasaga inimesed, kes lähevad avalikus kohas krampi ja ei soovi enda tundeid avalikult demonstreerida. Aga see ei tähenda, et meil kodus valitseks ka külm õhkkond. Kaugel sellest!
Seda enam, et nii palju on väliselt säravaid paare, kes räägivad hingesugulusest ja eluarmastusest, teevad uhked pulmad paarisajale inimesele ja paari aasta pärast on kõik läbi.
Ärge hinnake inimesi fassaadi järgi.