Tervitused Räpinast!

Olen end kenasti ühiselamutuppa sisse seadnud, kuna mulle ühest tuba ei antud, siis mul on toanaaber. Kuigi on tore kellegagi võõras keskkonnas kokku hoida, siis oleksin ikkagi tahtnud omaette tuba. Mul ei ole kunagi olnud oma tuba, lootsin, et siin saan. Ei vedanud.

Mul oli plaan sõita siia bussiga, lausa kolmega. See plaan muutus ja pidin sõitma, rongi, takso ja bussiga. Aga mõtlesin nii ja mõtlesin naa ning leidsin, et kõige mõistlikum on tulla ikkagi autoga. Valikuvariandid olid:

a) astuda seljakoti, käekoti, õlakoti ja kilekotiga toast välja kell 14.10, jalutada bussipeatusesse ja sõita Rakverre, oodata seal rohkem kui poolteist tundi, sõita järgmise bussiga Tartusse, oodata veidi alla poole tunni, sõita kolmanda bussiga Räpinasse ja seal jalutada veidi üle kilomeetri ühiselamusse, kohale oleks jõudnud umbes 20.10. Orienteeruv ajakulu 6 tundi ja maksumus ca 14 €.

b) astuda seljakoti, käekoti, õlakoti ja kilekotiga toast välja kell 14.20, sõita Lehtsesse, jätta auto vanemate juurde ja lasta end rongijaama viia, sõita rongiga Tartusse, võtta takso, et bussijaama minna ja sealt bussiga edasi Räpinasse liikuda ning Räpinas veidi üle kilomeetri ühiselamusse jalutada. Orienteeruv ajakulu 6 tundi ja maksumus 18-20 €.

c) astuda toast välja siis, kui ise tahan, visata kompsud tagaistmele ja sõita otse Räpinasse. Orienteeruv ajakulu 2,5 tundi ja maksumus 16 €.

Tekib ehk küsimus, miks ma üldse varianti a ja b kaalusin. Sest ma mõtlesin, et hea on see aeg kulutada näiteks kohustusliku kirjanduse lugemise peale. Ja see olekski olnud ainus pluss suurte ja raskete kompsudega ühistranspordiga reisimise juures. Õnneks saan muul ajal ka lugeda, nii et oma paljude plussidega jäi peale variant c ja ma olen hetkel 99,99% kindel, et ma ei hakka teiste variantidega tulevikus isegi mitte kogemuse mõttes eksperimenteerima. Täna siiski variant a-st palju puudu ei jäänud, kuid otsustasin valmisostetud bussipiletid tagastada (kaotasin sellega 2 eurot) ja Lehtsest rongiga minna, sest unustasin emale turvatoolid jätta ja selgus, et ühele lapsele ei pannud ma piisavalt palju riideid ka kaasa, nii et läksin üle variant b peale ja Lehtses olles otsustasin juba auto kasuks. See oli parim otsus.

Kui oleksin tulnud ühistranspordiga, siis reedel oleksin pidanud pärast tunde ootama 2 tundi bussi ja Tartust edasi oleksin saanud ainult rongiga, nii et Lehtsesse oleksin jõudnud 22.17, aga nüüd saan pärast tunde istuda kohe autosse, sõita ema juurde, võtta lapsed ja parimal juhul juba 19.30 oma kodus olla.

Kodu on hetkel siiski veel kaugel, enne tuleb üle elada viis pikka koolipäeva (8.30-18.10/19.20, olenevalt päevast, reedel on õnneks lühem päev), pärast mida on ilmselt nii lapsed kui ka kodu 100 korda kallimad. Ma olen ühe korra lastest nii pikalt eemal olnud, kui olin pesamuna ootuse ajal 4-5 päeva haiglas. Siis käis Härra mind mitu korda koos lastega vaatamas ja ma iga kord nutsin, kui nad ära läksid, nii kurb oli olla. Hetkel veel ei ole kurb olla, sest ma tean, et lastel on kõik korras ja minul on seda vaja. Samuti on suur vahe, kas olla haiglas voodirežiimil ja oodata hommikust pepusüsti või olla ühiselamus ja oodata järgmist päeva, mis tunniplaani järgi tõotab tulla põnev!