Ma olen viimastel aastatel üritanud juuksed tagumikuni kasvatada ja see on kaks korda õnnestunud ka, ainult et tagumikku on puudutanud vaid kolm karva. Kevade lõpus lasin hõredad otsad maha lõigata, aga tundsin, et sellest jäi väheks ning tagumikuni juuste asemel hakkasin igatsema hoopis bob`i. Ma olen varem ikkagi päris mitu korda juuksed lühikeseks või väga lühikeseks lõiganud ja mulle on see meeldinud, nii et mõeldud, tehtud – minu pikkadest juustest sai messy bob.

Mul ei olnud üldse kahju pikkadest juustest loobuda, sest need on kõigest juuksed ja ma tean, et need kasvavad paari aastaga jälle poolde selga. Pealegi, ma igatsesin lühikese lõikusega kaasnevat mugavust, sest pikkade juustega mässamine muutus juba tüütuks. Pestes on pikad karvad märja keha küljes kinni, ümber sõrmede, kannikate vahel. Pärast on üksikud karvad sedasi pluusi küljes, et kätt liigutades torgivad ja kõditavad, aga üles ei leia. Lahtisena on juuksed pidevalt käekoti õlarihma all või küljes kinni, kuskil luku vahel, nööbi ümber, öösel külge keerates küünarnuki all ja nii edasi. Mingit mõtet pikkadel juustel polnud ka, kui enamuse ajast kandsin neid hobusesabas või krunnis.

Kui pikkadest juustest loobuda ei olnud kahju, siis nüüd pilte vaadates on küll… Juuksed lõikasin lühikeseks juba kaks nädalat tagasi, aga üleeile läksin veel lühema lõikuse peale välja, et tuua esile loomulikku lokki (eelmine lõikus tõi esile kuusepuu ehk juuksed hoidsid sirgelt ja otsad kaardusid välja), aga messy bob`i nägin vaid juuksuri juurest lahkudes. Kodus pesin pea üsna kiiresti puhtaks, sest mulle väga ei istu viimistlusvahenditest jäigad juuksed, aga vaatamata sellele, et ma ei kamminud neid läbi ning lasin loomulikult kuivada, olin jälle kuusk. Kuna mu niigi ärritatud psoriaas hakkas päeva teises pooles segavalt kipitama ja sügelema, siis tegin õhtul veel mudamaski, pesin selle šampooniga välja, läksin märgade kammimata juustega õue Dingot jalutama ning tuppa jõudes olin jälle kuiv kuusk… Täna ei ole ma ka eriti õnnelik selle üle, kuidas juuksed hoiavad, aga enam ei saa ma neid krunni ka keerata, nii et igatsen hetkel oma pikki salke tagasi.

Eile olin veel lootusrikas ja panustan sellele, et järku lõigatud juuksed kuivasid sirgeks viimistlusvahendite pärast, mille lõhna tundsin ma juustes veel pärast kahte pesu ja mis ilmselt on ka selle taga, et mu psoriaas korraks hullemaks läks. Mudamask aitas väga hästi peanahka rahustada, aga viimistlusvahendid (vaht, geel, lakk) olid endiselt kuskil juuksepoorides ja oletasin, et need ainult ei lõhna seal, vaid siluvad ka. Pärast kolmandat pesu ma lõhna enam ei tunne, kuid messy bob`i mul ikka ei ole…

Kusjuures vaht lõhnas nii hästi, et esimese hooga tahtsin selle endale ka osta, aga õnneks oli see otsa saanud. Salongitooted vast seetõttu nii imeliselt (aga kunstlikult) lõhnavadki, et kliendid pärast neid koju kaasa ostaks. Hea müüginipp! Ma korraks isegi unustasin, et eelistan looduskosmeetikat ja jälgin koostisosasid…

Kui teemaks on juuste- ja peanahahooldus, siis ma ei mõtle, et need on kõigest juuksed. Mäletan hästi, kuidas esimest korda lõikasin pikad juuksed ise peegli ees maha, sest kamm ei läinud juustest läbi ja mu närv ei pidanud enam vastu. Üritasin tookord pusasid välja kammida ja see oli nii valus, et pisar tuli silma. Mitte otseselt valust, vaid sellest, et juuste kammimine tähendas iga kord valu ja mul sai karikas nii täis, et suure vihaga panin pusas juuksed patsi ja lõikasin patsi tuimalt maha.

Mul olid siis poevärvidega värvitud juuksed, mida “hooldasin” kõige odavamate toodetega. Tänaseks ei ole ma aga kaheksa aastat juukseid mingil moel värvinud ning viimased viis aastat olen eelistanud looduslikke juuksehooldustooteid ja mu juuksed pole kunagi varem nii kammitavad olnud. Praegu on seda muidugi lihtne öelda, sest pole eriti midagi kammidagi, aga mul ei olnud mingit vajadust kasutada palsamit ka siis, kui kolm karva puudutasid tagumikku. Ma sageli ei teinudki seda, aga kui lugesin, et palsami eesmärk ei ole ainult kammimise lihtsustamine, vaid karva sarvkesta sulgemine ja selle kaitsmine välismõjude eest, katkemiste vähendamine, juukseotste niiskustasakaalu säilitamine ning muu selline, siis palsami pealt ma enam kokku ei hoidnud. Kui muidu kulus ühe pudeli palsami koht kaks või kolm pudelit šampooni, siis nüüd tühjenevad mõlemad võrdselt. Või noh, edaspidi ilmselt mitte, sest pole enam saba, kuhu seda palsamit nii hoolega kanda.

Muide, looduskosmeetika puhul hoian ka koostisosadel silma peal, sest looduskosmeetika ei tähenda automaatselt, et see on sulfaadi- või silikoonivaba. Sulfaatidest on kõige kahjulikum sodium lauryl sulfate ja seda väldin ma igas tootes, olgu tegu šampooni, nõudepesuvahendi või hambapastaga. Teeksin teile hea meelega lühikokkuvõtte, aga erinevaid sulfaate on palju ja ma pean endiselt sageli guugeldama, millega täpsemalt tegu on, sest ei jää meelde, millise keerulise nimetuse taga on õrn toime ja milline tekitab kõõma, sügelust, kuivust, juuste katkemist ning muud sellist. Kas pole irooniline, et nii mõnigi apteegis müüdav sari, mis peaks vähendama juuste väljalangemist ja kiirendama nende kasvu, sisaldab koostisaineid, mida seostatakse juuste väljalangemise ja katkemisega? Sama lugu on kõõmavastaste šampoonidega.

Jah, koostisosade maailmas on üsna keeruline orienteeruda, eriti veel internetist ostes, ma eksin seal endiselt ära. Olen erinevatest e-poodidest ostnud looduslikke šampoone, mille koostisosad pole kodulehel välja toodud ja olen kodus avastanud, et vahuaineks on ikka mõni vana hea odav sulfaat, mis ärritab nahka ja võib soodustada vähi tekkimist. Seetõttu olen ikka ja jälle jõudnud ringiga tagasi Waku Organicsi veebipoodi, mille tootevalikuga olen alati rahule jäänud.

Ma olen siin palju kirjutanud oma lemmikutest Wakus müüdavatest juuksehooldustoodetest, nii et kordama ma end ei hakka, aga tutvustan pikemalt Gyada Spirulina sarja, millest kasutasin viit erinevat toodet, et juuksed ikka tugevana tagumikuni kasvaks. Nagu juba teate, siis seda ei juhtunud. Juuste pikkuse osas pean küll tõdema, et vahet ei ole, kas mul on olnud väga töödeldud või väga hellalt hoitud juuksed, tagumikuni on need ainult hõreda hiiresabana jõudnud. See oleneb ilmselt geenikoodist ja kui sinna pole tagumikuni tihedad juuksed sisse kirjutatud, siis ükski juuksemask neid ei anna ka.

Ma üldiselt kasutan ainult šampooni, palsamit ja peanahka hooldavat juuksemaski, milleks on reeglina turbamuda või taimsed segud. Sageli on kõik kolm veel erinevate tootjate omad. Vahelduse mõttes tahtsin proovida korralikku juuksehooldust, kus sama sarja toodetega koorin, maskitan ja pesen ning pärast toidan juukseid veel seerumiga. Etteruttavalt ütlen ära, et loobusin ruttu korraga viie toote kasutamisest, sest ainuüksi koorija tegi ära juba šampooni, palsami, maski ja seerumi töö.

Koorija ongi antud komplektist kõige põnevam toode – seda võib kasutada enne või pärast pesu või üldse pesu asemel. Selle koorivad osakesed on pisemad kui liivaterad, mis puhastavad õrnalt peanahka ning kreem mõjub samal ajal kui palsam või mask. Enne pesu kasutades tegi see pesemise hästi mõnusaks, sest juuksed olid kui palsami-libedad ja šampoon hakkas kohe vahutama, mis tähendab, et juuksed olid juba puhtad. Pärast pesu mõjus see aga kui mask, jättes juuksed siidiselt silutuks. Ma eelistasin siiski kasutada seda enne pesu, sest mul on niigi rasused ja peadligi hoidvad juuksed ning koorijast siledad juuksed muutusid veel kiiremini rasuseks. Siidine efekt jäi muidu alles ka pärast šampoonitamist, nii et koorija toime pesemisega päris ära ei kadunud. Lühidalt kokku võttes ütleksin, et see koorija on omaette elamus ja ma ostan seda kindlasti veel.

Maskis ma alguses pettusin, aga seda seetõttu, et ma olin harjunud kasutama maski pärast pesu, see on aga šampoonieelne mask. Kui hakkasin seda õigesti kasutama, siis mõjus see samamoodi nagu koorija, lihtsalt ilma peanaha vereringe stimuleerimiseta. Mulle väga meeldis maski kreemjas tekstuur ja kahvaturoheline värv, see toitis ja silus juukseid ning jättis need hästi pehmeks, aga ma eelistan kasutada siiski maski, mis hooldab rohkem peanahka, nii et mul läks väga kaua, kuni 250 ml lõpuks otsa sai. Uut asemele ei ostaks, aga kes eelistab mudale juukseid siluvat kreemjat maski, siis julgen seda soovitada küll.

Šampoon ja palsam on nagu šampoon ja palsam ikka, üks peseb ning teine niisutab ja silub. Kui väga mu juuksed kolme kuuga tugevamaks muutusid, seda ma ei tea, aga mulle meeldib see läige, mis Gyada Spirulina sari juustele andis. Ma ei oska väiksemat boomerangi siia lisada, aga see on tehtud pärast sauna, kus kasutasin lisaks šampoonile ja palsamile ka maski:

Nagu näete, siis mu kahused juuksed on üsna silutud. Olgu, ikka päris silutud, sest valede toodetega võin paras heinakuhi välja näha. Gyada Spirulina sarjaga olidki mu juuksed siledamad, siidisemad, läikivamad, kuigi need on muidu ka pehmed ja läikivad. Peavadki olema, kui kasutan enamasti sama tootja šampooni, lihtsalt sügavpuhastavat või õrnatoimelist. Igatahes, tellisin just uuesti spiruliinaga šampooni… Lisan veel juurde, et selles on vahuaineks sodium lauroyl sarcosinate, mille lühend on samuti SLS, aga see on ohutu ja õrnatoimeline.

Seerum on mul endiselt alles, sest pärast palsami kasutamist ma pole sellest puudust tundnud. Palsami asemel olen seda küll kasutanud, aga vahelduva eduga, nii et ma ei oska seerumit kuidagi hinnata. Midagi halba öelda ei ole, aga minu jaoks ei ole see midagi erilist ka. Uuesti ma palsamit ja seerumit samal ajal ei kasutaks, aga see olen mina – vahepeal ei kasutanud ma kumbagi ja olin samuti rahul. Võib-olla väga kuivade ja töödeldud juuste puhul kuluvad mõlemad paralleelselt ära ning teevad koos enamat, kui teeksid eraldi, ma ei tea.

Kiidan siiski tervet sarja, lihtsalt piisab korraga kolmest tootest. Või neljast. Ma proovin nüüd ära Gyada Spirulina kuumakaitsesprei, sest tundub, et ma pean hakkama juukseid sirgendama või muudmoodi töötlema, et need normaalsemalt hoiaks…

Lõpetuseks tahan veel lisada, et mul ei ole mitte ainult pusavabad juuksed, vaid ka tasakaalus peanahk. Jah, mul on küll psoriaas, millest ma ei ole mitte ühegi asjaga päris lahti saanud, aga tavaline kõõm, ummistunud poorid, sügelus ja kõik muu selline on ajalugu. Viimastel aastatel on see tasakaal läinud paigast ainult siis, kui olen ostnud apteegist psoriaasile mõeldud šampoone, seda nii käsimüügi kui retseptiravimite hulgast. Need on leevendanud psoriaasi samamoodi nagu turbamuda, aga ülejäänud peanaha on pekki keeranud ning nende kõrvaltoimeteks on olnud juuste väljalangemine, kõõm, allergiline lööve, dermatiit ja muu selline… Ma ei ole kindlasti meditsiinivastane, aga antud olukorras on võitnud minu usalduse loodus. Mitte miski ei ole teinud mu peanaha ja juustega seda, mida teevad 100% looduslikud maskid ja looduskosmeetika alla kuuluvad juuksehooldustooted, nii et ma ei väsi neid kiitmast.

Aitäh lugemast!

PS. Oleksin teile sooduskoodi ka muretsenud, kui Waku Organicsi veebipoes poleks hinnad praegu 30% all. Seda juhtub kord aastas, nii et kasutage võimalust. Kiiret ei ole, kampaania kestab 25. juulini.

PPS. Postitus on sündinud koostöös Waku Organicsiga, kelle püsiklient olen ma juba mitu head aastat olnud.