Oli 2019, tuli 2020

Mallukas vastas eelmisel aastal juba päris mitmendat korda Daki loodud küsimustele, ma ei mäleta, et ma seda üldse kordagi teinud oleksin, aga head küsimused on…

1. Mida sa tegid aastal 2019, mida sa polnud varem teinud?

Esimene ja viimane kord!

2. Kas sa pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas andsid uusi lubadusi?

Ma ei ole andnud lubadusi, sest ma tean, et ma ei täida neid. Ma võin vaid lubada, et ma ei hakka trenni tegema ega võta alla ning jätan kõik kohustused viimasele minutile.

3. Kas keegi su lähedastest sünnitas?

Ei, aga beebiuudiseid saime.

4. Kas keegi su lähedastest suri?

Õnneks mitte, kuid vahepeal oli küll hirm, et asjad võivad nii halvaks minna.

5. Mida sa sooviksid omada aastal 2020, mis puudus aastal 2019?

2020 teises pooles võiks mul olla keskharidus.

6. Mis riike külastasid?

Ma ei saa öelda, et Soomet külastasin, seal ikkagi teine kodu juba, aga selle kodu ümbruses paar uut kohta avastasime küll.

Reposaare rannakaitsepatarei

Kolm päeva Antalyas ei võrdu ka just Türgi külastamisega, aga passi siiski templid saime.

Düdeni park

7. Mis kuupäev aastast 2019 jääb igaveseks su mällu? Miks?

Üritasin meenutada, aga kuna midagi pähe ei tulnud, siis äkki ei olnudki midagi nii erilist, mis kuupäevaliselt igaveseks mällu jääks.

8. Mis oli 2019. aasta suurim kordaminek?

See ei ole veel kordaminek, aga korralik eneseületus küll – läksin tagasi kooli.

9. Mis oli su suurim läbikukkumine?

Ma ei võtnud midagi sellist ettegi, milles oleksin saanud põruda, nii et olenevalt vaatenurgast oli turvaline aasta või oli terve aasta üks paras läbikukkumine…

10. Kas sa olid haige või said mõne vigastuse?

Tõsiselt haige ei olnud, kuid olin pikas ja tüütus köhas. Sellest tüütum oli laste nahapõletik, millega maadlesin mitme kuu vältel korduvalt.

11. Möödunud aasta parim ost.

Täispuidust kirjutuslaud oli 30 € eest väga hea praktiline ost. Hingele on head avastuseks olnud Balscandi eeterlikud õlid, esimesed kolm sain küll tasuta, aga olen neid omajagu juurde ostnud ja igal saunapäeval katsetan uusi segusid, mida leilivette lisada.

Tänaseks on mu eeterlike õlide kogu kaks korda suurem

12. Kelle käitumine teenib sult aplausi?

Käitumine… Ma ei oskagi nii öelda. Minu poolt aplaus kõigile, kes pühendavad oma aega ja energiat maailma paremaks muutmisele.

13. Kelle käitumine ajab südame pahaks?

Mõnikord hakkab küll halb, kui lugeda “turvalise” anonüümsuse taha peituvate inimeste kommentaare. Kes on need inimesed, kes seest sedasi mädanevad?

14. Kuhu läks enamik su raha?

Minu arvele ei laekugi eriti raha, aga enamik meie rahast läks kohustuste ja elamise peale. Kui küsida, mille peale enim niisama kulutasin, siis Balscandi eeterlike õlide, Turblissi maskide ja Bon Merite kehahooldustoodete peale.

15. Mis sind möödunud aastal tõeliselt elevusse ajas?

Oli miski, mis pikalt elevuses hoidis, aga oodatud hetke asemel saabus hoopis pettumus. Tuleb veel oodata, aga enam elevust ei ole.

16. Mis lugu jääb alatiseks aastat 2019 meenutama?

Kui mõeldud on muusikalugu, siis on selliseid, mis viivad tagasi mingisse hetke, aga mitte aastasse. Möödunud aastal polnud ka ühtegi sellist hetke, mida tulevikus mõni laul meenutada võiks.

17. Võrreldes 2018. aastaga, olid sa…

õnnelikum või kurvem? Ma ei ütleks, et kurvem, aga õnnelikum ka mitte, pigem energiavaesem, pettunum, murelikum.

kõhnem või paksem? Kindlasti paksem, 10 kilo paksem.

vaesem või rikkam? Sissetuleku poolest oleme vaesemad, vara netoväärtuse põhjal rikkamad.

18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?

Soovin, et oleksin päriselt elanud, rulluisutanud, lastega rohkem ringi käinud.

19. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?

Oleksin võinud vähem süüa.

20. Kas sa armusid aastal 2019?

Ma armun igal aastal Silverisse uuesti ja uuesti, seda soodustavad pikad lahusolekud ja ovulatsioonid.

21. Kui palju üheöösuhteid?

Sain taas ilma hakkama.

22. Mis oli su lemmiksari või telesaade?

“Pulss” ehk “Syke”, mida ETV enam ei näita. Alustasin 5. hooaja vaatamist Ruutus, aga ma pole üldse arvuti taga sarjade vaataja, nii et see asi jäi kuidagi soiku.

23. Kas vihkasid kedagi, keda sa aasta varem ei vihanud?

Ma ei vihka kedagi, aga on vähemalt üks inimene, keda ma ei kannata ja teda ei kannatanud ma ka aasta varem.

24. Parim raamat, mida lugesid?

“Ja mägedelt kajas vastu” – Hosseini kolme romaani seast minu lemmik.

25. Mis oli su suurim muusikaline avastus?

Faouzia, päris kindlasti Faouzia!

Faouzia on mulle esimesest kuulamisest meeldinud – temas ja tema lauludes on omapära. Tema a work in progress õrritajad on ka huvitavad, 100 band-aids tundus esimesel kuulamisel naljakas, aga iga kuulamisega muutus see aina kummitavamaks ja ma juba ootan, millal see valmis saab:

26. Mida sa tahtsid ja said?

Ma tahtsin suuremaid rindu ja sain … koos suurema tagumikuga …

27. Mis oli aasta parim film?

“Roheline raamat”, vaatasime seda märtsis kinos ja pärast seda oleme seda veel paar korda televiisorist vaadanud, sellest lihtsalt ei saa küllalt.

28. Mida sa tegid oma sünnipäeval, kui vanaks said?

Mida ma tegin oma sünnipäeval, kui ma sain vanaks? Seekord sain tõesti vanaks – 31aastaseks. See juhtus nädala sees, kui kaks last olid lasteaiast juba puhkusele jäänud ning kaks last käisid veel koolis, nii et tõenäoliselt ei teinud ma midagi. Võimalik, et vanemad tulid sel päeval tordiga külla, aga ma kindel pole.

29. Mis on see üks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks?

Inimlikkus.

30. Kuidas sa kirjeldaksid oma 2019. aasta moestiili?

Teisejärguline.

31. Mis sind mõistuse juures hoidis?

Ma ei ole kindel, et miski üldse hoidis. Kui, siis Silver, aga tema ei ütleks, et ma mõistuse juures olen.

32. Milline kuulsus kõige rohkem sulle meeldis?

Kas just kuulsus ise, aga muutunud Tanel Padari uus muusikavideo (ja elu) meeldisid, endiselt meeldivad.

33. Milline poliitiline küsimus sinus enim tundeid tekitas?

Viimane infotund pakkus ehk kõige rohkem emotsioone. Ühest küljest tore, et poliitikutel on säilinud huumorimeel, aga teisest küljest tekkis küsimus, kas Riigikogu istungisaal on õige koht, kus lahendada küsitavaid probleeme läbi ülepingutatud viisakuse ja pilgete. Oleksin tahtnud infotundi kohapeal jälgida ja demonstratiivselt popkorni süüa, sest nähtu ja kuuldu ei tekitanud tunnet, et tegu on tõsiseltvõetava poliitikaga või tõsiseltvõetavate poliitikutega.

34. Keda igatsesid?

Kodus igatsesin Silverit, Soomes igatsesin kõiki teisi.

35. Kes oli parim uus tutvus?

Mul ei tekkinud möödunud aastal ühtegi uut tutvust, ilmselt seetõttu, et me ei müünud midagi… (Ühed toredad uued tuttavad ostsid me maja, teised auto.)

Valetan, ma tutvusin oma inglise keele õpetajaga ja tänu temale ma üldse kooli tagasi läksin. Aitäh, Inga!

36. Ütle meile üks elu õppetund, mida sulle 2019 õpetas.

2019 ei õpetanud midagi uut, aga kordas vanu elutarkusi ja kinnitas, et sisetunnet tasub kuulata.

Kokkuvõttes oli tegu täitsa tavalise aastaga, suuri muutusi (peale Kolmanda koolimineku) ei olnud, midagi põnevat ei toiminud, aga midagi halvasti ka ei läinud. 2020 võiks siiski parem tulla.

Algus oli igatahes tore, võtsime uue aasta vastu koos minu vanemate ja nende sõpradega, seda metsas mäe otsas. Mingil põhjusel pole aga meis nii palju jaksu kui viie-, kuue- ja seitsmekümpistel, kes poole ööni mäele jäid, nii et me olime juba kella kahe ajal kodus voodis. Ja kui “vanurid” järgmisel päeval mäele tagasi läksid, siis meie vaatasime kodus pisarakiskujaid ega viitsinud kuskile minna. Loodetavasti ülejäänud aasta siiski nii nutune ei tule, kuigi aasta pidavat olema just selline nagu esimene päev.

Metsas mäe otsas

Kolmas on alati ilutulestikku kartnud, eelmisel aastavahetusel ei tulnud ta meiega seda vaatamagi, keeras õues esimese paugu peale otsa ringi ja läks nuttes tuppa tagasi. Seekord otsisime talle kõrvaklapid ja ta ise tahtis tulevärgi alguses autosse minna, nii et vaatemängu nägi ta sõna otseses mõttes esiistmelt, valamata ainsatki pisarat. Temal oli kindlasti senise elu parim aastavahetus.

2020

Minul ja Silveril oli see järjekorras juba 17. ühine aastavahetus – esimesel ühisel me küll paar ei olnud, aga meie kohta sõna “saatus” sel õhtul läbi käis ja siin me nüüd oleme, viimased kuus aastat juba kuuekesi.

Kui ma olen muidu nukrusega mõelnud, et lapsed on liiga kiiresti suureks kasvanud, siis praegu on mul küll hea meel, et nad väiksemad pole. Olen kaks päeva õelapsi hoidnud, nendest kolmene ja viiene tunduvad minu omade kõrval nii pisikesed ja armsad, aga nendega on nii palju rohkem tegelemist, et ma üldse ei igatse minna ajas mõned aastad tagasi, vaid rõõmustan selle üle, et saan hoopis need nunnud titehäälega tegelased õele tagasi viia.

Seda kirjutan lastetoas unelaule lastes ja palvetades, et need pisemad lapsed lõpuks magama jääks. Kolmesel on veel selline naljakas kõht, kes ei taha magada, vaid tahab näiteks juua, tema ise ei saa sinna midagi parata...

Kuus Sidrunit

Viimane pilt on taas selline, mis iseloomustab hästi me lapsi – Kolmas ja Neljas vaatavad siira elevusega oma säraküünlaid, aga Esimene ja Teine piidlevad teineteise oma, sest äkki teise oma särab rohkem või põleb kauem.

Mul on tunne, et ma jään siin unelaulude peale ise magama, aga ehk magavad lapsed vähemalt hommikul kauem, kui nad praegu, kell 22.35 ikka veel sahmivad.

Head ööd ja head uut aastat!

Kuidas uue aasta vastu võtad, selline see ka tuleb?

Kui meie uus aasta tuleb sarnane sellele, milline me aastavahetus oli, siis väga hull ei saagi olema – ehk veidi igav, aga samas mõnusalt rahulik ja perekeskne, täis küpsetamist ja säästmist.

Rahulik ja perekeskne

Meil ei olnud aastavahetuseks mingeid plaane, aga mu vanematel üle väga pika aja oli ja seetõttu me nendega tänavu uut aastat vastu ei võtnud. Oleksime võinud, aga me tundsime, et me pole enam nii noored, või siis pole veel nii vanad, et aastavahetusel metsas vorsti grillida. Soe tuba ja aastalõpu saated ahvatlesid rohkem.

Aasta viimasel päeval oma vanemate juures ikkagi käisin, sest suured poisid olid seal, aga oleksin niisamagi käinud. Kuna seal tehti sauna, siis onu ja vanaema olid ka kohal, nii et nägin pea kõik pereliikmed ära ja sain neile head vana aasta lõppu soovida.

Edasi läksime kuuekesi Silveri vanemate juurde, et nendega nende 55. pulma-aastapäeva puhul kohvi juua ja Pihlaka kaneelipõimikut (Silveri ema lemmik) süüa. Eilse ainsa vahuveini avasime seal samuti, aga kui ma ei eksi, siis see ei saanud isegi tühjaks, nii rahulikult võtsime. Mitte siis vahuveini, vaid üleüldse olemist.

Koju jõudsime 20-21 vahel ja ülejäänud õhtu veetsime ainult enda pere keskel.

Täis küpsetamist …

Koju jõudmise järel hakkasime kohe piparkooke tegema, jõuludest oli ikkagi veel 2 kilo taigent ja 5 kotikest 31. kuupäevaga glasuuri alles, viimane aeg oli need ära kasutada. Piparkookidest said ühtlasi ka ainsad asjad, mis meil kodusel “pidulaual” söömiseks olid.aastavahetusGlamuurne kodune aastavahetus.

Piparkookide kaunistamine jätkus veel täna hommikulgi ja ahi huugas samuti teist päeva järjest, sest tegime õhtuks ahjuliha.

… ja säästmist

Käisin Silveri vanemate juures ka saunas, sest teisiti ei saa uuele aastale vastu minna. Võtsin kaasa täiskomplekti vahetusriideid, ainult korralikke sokke ei leidnud ja tahtsin need poest osta. Rõhutan sõna tahtsin. Poes see väike asi meelde ei tulnud, mistõttu pidin pärast saunatamist kantud ja veidi kulunud kandadega sokid jalga tagasi panema. Plaanisin selle vea kodus parandada, kuid jälle unustasin ja nii võtsingi uue aasta vastu põhimõtteliselt vanades juustudes.

Lisaks ei ostnud me vist esimest korda üldse mitte mingisugust tulevärki, käisime vaid alevi keskel vaatamas, kuidas teised oma raha õhku lasevad. Tegime seda viiekesi, sest Kolmas keeras õue jõudes otsa ringi ja läks tuppa tagasi, ei meeldinud talle kõvad paugud.  

Siis see ahjuliha, mida täna sõime … Selle ostsime vaid seetõttu, et see oli tänase kuupäevaga ja 50% soodsam.

Kui mul poleks rahakotis 55 eurot, siis järeldaksin sellest kõigest eriti rasket aastat, aga praegusel juhul panustan lihtsalt sellele, et elame kokkuhoidlikumalt ja hoiame raha millekski suuremaks.aastavahetus2.jpgAinus perepilt, mis meil aastavahetusest on. 

Kokkuvõttes oli me aastavahetus küll rahulikum võrreldes varasematega, aga samas on ka varasemad olnud rahulikud ja perekesksed, lihtsalt möödunud minu, Silveri või meie mõlema vanemate keskel.

Ma ei ole mitte ühtegi uut aastat võtnud vastu kuskil peol või mujal olles, alati kodus, olgu siis meie vanemate või meie endi kodus. Pärast keskööd olen küll peole läinud, esimest korda 14aastaselt koos vanematega, teist ja siiani viimast korda 15aastaselt sõbra juurde kodusele peole, millest olen siin palju kordi kirjutanud. Teate küll, see oleng, kuhu ma kõrge palavikuga läksin ja kus ainus koht istumiseks oli Silveri kõrval, kes lubas mul enda klaasist ploominektarit juua ja kelle põlvele ma kogemata toetusin, kui end püsti ajasin ja nii edasi.

See oli see oleng, mille järel pidin olema hommikul emal laudas abis, aga otsisin hoopis metsast mullikaid, kes olid öösel aedikust põgenenud. Olengult läksingi otse metsa, olin väga väsinud ja endiselt kõrges palavikus, nii et mullikaid otsisin jalgu lohistades ja omaette “vissi-vissi-vissi” pobisedes. Tookord uus aasta siiski palavikku ja kadunud mullikaid täis ei olnud, aga Silverit küll …

Eh, hakkasin jälle heietama vanu aegu, kuigi lõpetuseks tahtsin hoopis teile ilusat uut aastat soovida. Soovin teile sama, mida teistes kanalites soovisin: armastust, kodusoojust, värve, rõõmu, säravaid ideid, kordaminekuid ja täituvaid unistusi, aga mitte ainult, soovin ka tugevat tervist!

Selle suure asja ma öösel unustasin ja sain kohe karistatud, pärast ärkamist hakkas mu alaselg tasapisi valutama ning praeguseks olen juba päris kange, aga ma ei lase end sellest heidutada, sest kokkuvõttes on uue aasta esimene päev olnud täitsa tore. Me magasime kaua, sõime lõunasel ajal hommikusöögiks piparkooke, naersime aegumatu Mr. Beani üle, lahendasime kuuekesi ristsõnu, lugesime raamatuid, sõime head õhtusööki ja nii edasi. Eriti tore on see, et lapsed on terve päeva hästi läbi saanud ja nüüd hilisõhtulgi mängivad omavahel nii toredalt, et ma ei raatsi neid magama ajada, kuigi kell hakkab juba 23 saama.