Ma ei hakka laitma ühtegi kehva küünetehnikut, vaid kiidan iseennast ja näitan enda küüsi. Natuke imelik on seda teha, sest see pole tegelikult üldse minu teema. Ma tavaliselt küsin endalt, miks inimesed postitavad pilte oma “uutest küüntest”… Ja nüüd teen seda ise ka. Miks? Vist seetõttu, et teised ka teevad. 😀

Igatahes on mulle antud kiire küünekasv ja tugevad küüned. Enne lapsi kasutasin neid plusse agaralt ära, isegi liiga agaralt, sest kasvatasin küüned tihti ulmepikaks, mis ei sobinud mulle üldse. Tavaliselt kasvatasingi neid nii kaua, kuni mõni ära murdus, siis lõikasin kõik maha ja hakkasin otsast peale kasvatama. 😀

Küüned olid alati lakitud, mul oli terve hunnik erinevaid küünelakke, erinevaid viile ja muid tarvikuid ning ma kulutasin küünte peale tohutult aega. Lõpuks tegin ka ise mustreid, mitte ei kleepinud küüntele valmislillekesi. Aga siis sündis Esimene ja ma juba sünnituslaual pidin talle küünega silma torkama. Lõikasin samal päeval küüned maha ning mul ei olnud sellest üldse kahju ka.

Kui Esimene sai aastaseks, siis hakkasin taas küüntele rohkem tähelepanu pöörama, aga enam ei kasvatanud ma küüsi ulmepikaks ega värvinud neid tulipunaseks. 

See lõbu siiski kaua ei kestnud, sest peagi küünistasin last, kui olime mänguhoos ja seetõttu lõikasin küüned taas lihani maha. Pärast seda kuivasid mu lakid ära ja kõik tarvikud läksid ka teadmata teed.

Umbes viis ja pool aastat olid mu küüned lühikesed ja 99 % ajast värvimata, aga kevadel pani sõbranna endale geelküüned ning minu Härra pidas seda ilusaks ja naiselikuks. Loomulikult tahtsin siis endale ka taas nö naiselikke küüsi ja ma lõpetasin iganädalase küünte lihani lõikamise. Kui Härra Soomest tagasi tuli, siis olid mu küüned juba vähe pikemad ja lakitud, aga tema ei öelnud mitte midagi, kui neid nägi. Mina olin küll õnnelik, et mul üle paljude aastate prantsuse maniküür endiselt välja tuli, aga olin üsna pettunud, et Härra mu käsi kohe suudlema ei kukkunud, sest ainult tema pärast ma vaeva nägingi. 😀

Samas sain ise maitse jälle suhu ning tänaseks on käes see hetk, kus ma tunnen vajadust raisata aega küünte peale ja seda iseenda pärast.

Kuigi ma eelistan tagasihoidlikku prantsuse maniküüri, siis ilma kleepsudeta ma seda teha ei oska ja viimased (8 aastat vanad) kleepsud kasutasin kevadel ära. Uusi ma leidnud ei ole, vähemalt mitte selliseid, mis korralikult kinni jääksid. Ühed Aliexpressi omad ma ostsin kohalikust e-poest, aga need ei seisa peal ja nii ei saa tippe sirge joonega valgeks värvida, kui lakk kleepsude alla valgub.

Seetõttu on mu küüned kärtsroosad või lakkimata. Mul ongi ainult prantsuse maniküüri komplekt ja see komplekt:Esimene roosa on ostetud vist 65 sendi eest ja see on küünel läbipaistev. Tagumine roosa maksis ca 5 €, mis on kindlasti mu kõige kallim küünelakk, aga ka väga hea, sest kuivab kiiresti ja pintsel on mingi imepintsel, mis ei värvi üle. Varem pidin ma küünte ümbrused pärast küünelakieemaldiga üle käima, aga enam mitte. Kuid värvitoon mulle väga ei istu, arvasin, et küüne peal on see veidi mahedam. Kuni eilseni arvasin, et mulle ei meeldi geeli efekt ka, aga nüüd piltide pealt vaatan, et tegelikult on see isegi ilusam, kui läbipaistva lakiga üle tegemisel saavutatud pärlmutter.Küünenahad lükkasin enne lakkimist tagasi, näevad praegu üsna karvased välja, kuid pärast paari kätepesu või peapesu võtavad küünenahad oma vana asendi tagasi ja olukord näeb veidi ilusam välja. Kaugelt näeb tegelikult nii või naa hea välja.

Kuna ma enam mustreid ei oska joonistada, siis kasutan küünekleepse, aga ka need on Aliexpressi omad ja kipuvad lahti tulema, kui olen need pealislakiga üle käinud. Eile pidingi ühe lille maha võtma ja uue asemele panema. Kui lähedalt uurida, siis näeb veidi porno välja, aga üldiselt inimesed ei uuri lähedalt mu küüsi. 😀

Nüüd jälle vaatan, et ilma pärlmutterlaki ja kleepsudeta on ilusam, aga no viimased tuleb ka ära kasutada, seega las olla. Ilmselt nii mõnigi leiab vigu, mida õige küünetehnik teha ei tohiks, aga kuna ma olen isehakanud, siis ise tehtud – hästi tehtud!

Tulemus püsib umbes 7-10 päeva, kui vahepeal uuesti pealislakiga üle teha ja enamasti siidikäpp olla. Kui näpud mulda panna, siis ei kesta üldse ja kui veel päevi näppe mullas hoida, siis muutuvad mu küüned nii rabedaks, et hakkavad lõhenema. Seetõttu olin kevadel ülilühikeste küüntega ja pidin küüned maha lõikama ka kuu aega tagasi, kui Eestis käisime ning ma paar päeva aias tegutsesin. 😀

Ma ei ole pidanud kunagi maniküüris käima ja ilmselt ei pea kunagi minema ka. Tegelikult ei kulutaks ma sellele raha isegi siis, kui mul oleksid nõrgad küüned, sest nii oluliseks ma küüsi ka ei pea. Kärtsroosad küüned pole ka päris minulikud. Kuna “Gel Effect” sari katab ideaalselt juba esimese kihiga, siis järgmine kord Maksimarketisse sattudes hakkan nende hulgast heledamat tooni otsima. Midagi sellist meeldiks mulle rohkem:

Enne ei julgenud heledat tooni osta, sest vanast ajast mäletasin, et need katavad hirmus halvasti. Hunnikus erinevaid toone ma ka osta ei raatsi, seega loodan järgmisel korral kümnesse panna ja loodan peagi leida ka uued prantsuse maniküüri šabloonid, et edaspidi minulikuma maniküüriga ringi liikuda.

Aga aitab küll tibijutust. 😀