Käisime siin esimest korda mängutoas ja kuigi lastele meeldis nii väga, et isegi pärast kaheksatunnist mängimist ei tahtnud pooled koju minna, siis meil olid veidi vastakad tunded. Ootasime ehk 60 € eest midagi enamat. Olgu, hinna osas ei saa kobiseda, me oleme ikkagi Soomes ja siin teised numbrid.
Kui alustada positiivsega, siis siin oli suurim turnimisrada, mida kunagi näinud oleme, seda ei saanud isegi hästi pildile püüda.
Aga siit jõuame kohe ka negatiivse asja juurde. Selle turnimisväljaku pehme põrandakate ei olnud pikalt tolmuimejat näinud. Me olime kohe avamise ajaks platsis ja juba siis oli põrand selline:
Me oleme Eestis käinud kuskil 15-20 erinevas mängutoas. Kui arvestada juurde laevade ja hotellide mängutoad, siis veel enamas ja kõik on alati eeskujulikult puhtad olnud. Ainult Rakveres Vaala keskuse valveta mängualal on põrand sama must olnud, aga seda ma päris mängutoaks ei loe. Siin ei olnud must ainult see pehme põrandakate, vaid kõik põrandad. Videomängude alal põrand lausa kleepus ja seda ilmselt alkoholist, sest see ala on aegajalt suurte inimeste meelelahutuspaik oma baarileti ja saunaga.
Videomängud olid muidugi lisatasu eest, samuti väike elektriautode rada ja kuigi me ostsime mängumaa münte 25 € eest, ei jõudnud lapsed kõiki tasulisi mänge proovida. Õnneks olid kaks mängu lisatasuta, üks oli automäng, mis lihtsalt streikis ja lasi tasuta mängida, nii et kui Härra või keegi suurtest poistest kadunud oli, siis teadsin, kust otsida. Teisele ma ei oska isegi nime anda. Oli suur ja pime ruum, kus oli neli sektsiooni ja mängu põhimõte oli siis koguda punkte vajutades valitud värviga põlema läinud ruutudele. Instagramis on väike videoklipp sellest mängust olemas, kui mu seletusest ei olnud mitte midagi aru saada. Omavahel sai siis võistelda kuni neljakesi, aga me püüdsime kambakesi hoopis edetabelisse pääseda ja valisime ühe mängija ning raskeima taseme, mis tähendas, et me ajasime oma värvi igas sektsioonis taga. Edetabelisse me ei pääsenud, aga nahad jooksime seal korduvalt ja korduvalt märjaks.
Siit jõuangi tegelikult veel ühe negatiivse osa juurde. Ruumid olid palavad, nii et nahk läks seal väga lihtsalt märjaks. Kui natuke lastega kaasa lõbutsesime, siis olid meil laubad ja ninaalused higised, aga mis meist, lastel endil olid juuksed vahepeal päris märjad. Käisime kõik mitu korda vetsus külma veega nägu loputamas, et end veidigi jahutada. 
Lisaks sellele, et ruumid olid palavad, polnud seal ka värsket õhku ja päeva peale hakkas söögilõhnadest juba paha. Söögiga oli seal nii nagu paljudes kohtades, pakuti põhiliselt kiirtoitu. Vähe tervislikumaks alternatiiviks olid salatid, mille kvaliteedis ma tegelikult julgen kahelda, aga nii või naa ei oleks need lastele peale läinud. Alguses võtsime neile ainult laheda välimusega jäätised ja panustasime sellele, et sööme hiljem kodus.
Sellega läks nii, et lagritsajäätised poistele ei meeldinud. Kui kaks poissi veel veidigi sõid midagi, siis Kolmas võttis ainult ühe suutäie, tegi nägusid ja kadus. Mõned tunnid hiljem polnud me enam päris meie ise ja oli selge, et kui tahame seal veel aega veeta, siis peame midagi sööma ka. Valikus olid näiteks kartulipuder lihapallidega 7 € eest või burger, friikad, mahl ja mänguasi 6 € eest… Me ei imestanud, miks valdav enamus seal burgereid sõid. Me tellisime lõpuks suupistete perekombo, aga sama hästi oleksime võinud võtta ka burgerieined, sest kõik asjad olid fritüüris tehtud ning friikartulitega ei koonerdatud, küll aga kurgi ja porgandiga. 
Härra on maskeeritud, sest ta kulmud on valgeks pleekinud ja ta näeb seetõttu naljakalt kulmuvaba välja, eriti sellel pildil, nii et ta ilmselt ei oleks lubanud seda originaalkujul positusse lisada.
Kui veel võrrelda külastatud mängumaad Eesti omadega, siis mind pani imestama see, et siin ei olnud mänguasju. Ma ei mäleta, kas me oleme Eestis üldse sellises mängutoas käinud, kus mänguasju pole. Vist ei ole kohanud sellist. Ikka on nukud, vankrid, mängumajad või vähemalt -köögid, (tõuke)autod, legolauad ja muud sellised asjad olemas olnud, aga siin ei midagi. Lapsed iseenesest puudust ka ei tundnud, mulle endale lihtsalt jäi see silma.
Selle rõõmsa kommiga tuleb mulle kohe silme ette kolm venda, kes olid välimuselt sarnased ja riides ka sarnaselt, nii et võrdlesin neid alguses meie kolme poisiga, aga… Kui need kolm venda järjest seisid kubemega selle kommi lahtise suu ette ja tegid väga ühemõttelisi liigutusi, siis kadus igasugune sarnasus. See oli piinlik vaatepilt. Kommist hakkas ka kahju. 
Pallidega möllamise ala oli ka turnimisrajaga ühenduses, aga eespool olevatel piltidel pole seda üldse näha, jäi seina taha. 
Meie kobisemine meie kobisemiseks, põhiline on see, et lastele väga meeldis, nii et iga euro läks asja ette. Välja arvatud need 13 ja pool eurot, mis lagritsajäätistele kulusid. Kuigi lastele meeldis, siis on ka nemad seda meelt, et näiteks Lohesaba on lahedam ja seal on paremad jäätised ka.