Mul oli nimekiri tegemisi ja käimisi, millega tahtsin enne jõule ühele poole saada. Sellest listist jäi kodu läikima löömata, “Eia jõulud Tondikakul” vaatamata ja kaks postitust – üks siia, teine teise kohta – kirjutamata. Mis seal ikka, läks nagu läks, jõulud on nüüd kohal ja võtan nad süümepiinadeta vastu.
Kodu iseenesest segamini ei ole, aga piinlikult puhas ka mitte. Selle vea parandame uueks aastaks. “Eia jõulud Tondikakul” saavad ehk teisel jõulupühal vaadatud, või siis hiljem, kui me ei jaksa pärast kahepäevast jõulusöömaaega kuskile minna.
Tegu peab olema hea jõulufilmiga, kui see on Rakveres 9. jaanuarini põhimõtteliselt välja müüdud. Ühele seansile on enne seda pileteid saada, aga ainult kahte esimesse ritta, kust ei ole eriti hea ekraani vaadata, nii et me vaatame jälle Tallinna poole.
Kes on näinud, siis kuidas “Eia jõulud Tondikakul” meeldis, on hea film? Kui meile meeldib, siis ilmselt saavad täiendust ka meie lauamängud, sest ainuüksi kirjelduse põhjal tundub “Eia jõulud Tondikakul” vahva lauamäng. Kahju ainult, et see alles 15. jaanuarist saadaval on, muidu oleks olnud äge astuda teisel jõulupühal Mustamäe Apollo kinost edasi raamatupoodi, haarata mäng kaasa ja tulla koju mängima. Kahtlustan, et paljude jaoks see nii lihtne ongi olnud ja mängu esimene partii sai lihtsalt sama kiiresti välja müüdud kui Rakvere kino piletidki.
Eh, mõtted on mul siin jälle ilusad, aga tegelikkuses võime ülehomme nii väsinud olla, et oleme terve päeva pidžaamades, vaatame varem nähtud filme ning sööme piparkooke ja mandariine. See kõlab ka väga hästi.
Tänu lasteaia- ja koolilastele on meil jõulud tegelikult juba ammu käes. Käisime jõuluetendust vaatamas, jõulupeol, kahel jõululaadal – ühel nädalal lasteaias õhtusel ajal, teisel nädalal koolis hommikusel ajal – ja mõlemalt laadalt ostsime kohvi kõrvale maitsvaid koogikesi, mida tulime koju sööma. Küll on ikka tublid need inimesed, kes selliste laatade tarbeks küpsetada jaksavad ja viitsivad. Mine tea, äkki kunagi jõuan ise ka nii kaugele.
Sellel aastal juhtus midagi uut ja ma võtsin ühe õpetaja jõulukingituse organiseerimise enda kanda, siis juba teise ning kuna Neljanda rühmas jäi teema kuidagi soiku, siis võtsin kätte ja organiseerisin ka seal kolmele õpetajale kingitused. Kolm rahakogumist ja viis kingitust. Kõige libedamalt ei läinud, vahepeal olin 19 euroga miinuses ja kolme õpetajad kingitused jäid tulemata, aga kõik siiski laabus, miinusesse ei jäänud ja mõned tunnid enne pidu sain hilinenud küünlad ka kätte.
Ostsin neljale õpetajale Signe Seebid jõuluhõngulised lõhnaküünlad, aga kohale tuli vaid üks küünal ja seda sain ma teada kaks päeva enne jõulupidu, sest alles siis läksin pakile järele. Võttis veidi tõsiseks küll. Eriti siis, kui järgmisel päeval sain sõnumi, et mu pakk (puudu olnud küünlad pandi kohe teele) hilinevad ja klienditeenindusest ei osatud öelda, mis ajal või kas üldse saan paki omakorda järgmisel päeval kätte.
Õnneks sain ja lisaks küünaldele oli pakis väike vabanduskingitus lõhnakivi ja sidrunheina eeterliku õli näol. See oli väga kümnesse kingitus, sest lõhnakivi ostmist olen varem kaalunud ja sidrunhein on mulle viimasel ajal väga meeldima hakanud. Signel ei olnud seda muidugi raske arvata, alles ma ostsin sidrunheina lõhnaküünla ja koos järgmiste küünaldega ka sidrunheina vahupalli. Vahupiima ostsin ka, aga apelsini oma ja ma ei jõua ära oodata, millal seda kasutada saame.
Me ikkagi läheme oma pulma-aastapäeval romantikat tegema. Hotellitoa juurde kuulub kahekohaline mullivann ja mis seal vannipiimast järele jääb, läheb käiku Pärnu puhkuse ajal, mille jõuluvana lastele tõi. Tegime jõuluvanaga kompromissi, ta tõi lastele kaks ööbimisega väljasõitu ja meie saame ka oma pulma-aastapäeva kuskil ilusas kohas.
Koht saab meil kindlasti ilus olema, aga toa osas ma veel ei tea, sest sellest pole kuskil pilte, kuid ma ei taha uskuda, et standardtoast, mis on piltidel väga ilus, kehvema variandi saame, seega loodan, et me jääme rahule ja rohkemgi veel.
Samuti loodan, et lapsed jäävad rahule jõuluvana toodud kingitustega – puhkusega Pärnus (3 ööd) ja kruiisiga Stockholmi. Kirja lugesid nad küll elevusega ja tahtsid kohe minna, aga jõuluvana unustas kirja juurde lisada, et väljasõidud on alles kuu ja kahe pärast.
Teksti küll ei näe lugeda, aga piltidelt enam-vähem näeb, kuhu me läheme.
Kuigi arvasin, et jõuluvana toob lastele ainult väljasõidud, olid kuuse all ka mudelautod, värviraamat, pusle, raamatud “Kirjad Felixilt” ja “Felix maailma laste juures” (esimene oli meil kunagi olemas, aga lapsed lugesid selle “läbi”, mistõttu tahtsin juba paar aastat tagasi uue asemele ja teise osa juurde osta, kuid kuskil polnud neid saada, kuni nüüd enne jõule tulid mõlemad uueväärses seisukorras Osta.ee portaali oksjonile ja palumise peale sai jõuluvana need “osta kohe” hinnaga endale, seda kokku ainult 8 € eest – jõulud on ikka imede aeg!) ning vahva Maša kiirabi komplekt, mis oli üks nendest mänguasjadest, mida Mallukas koos Nagu Uus poega jagas nendele lastele, kelle juurde jõuluvana kahjuks ei jõua. Päkapikkudele jäi see komplekt silma, sest nad teavad, et meie peres pole last, kellele see ei meeldiks ja kes poleks kakskümmend korda näinud seda “Maša ja Karu” osa, kus Maša hoolega hunte ravib.
Laste hommik algas põnevalt ja õhtu muutub veel põnevamaks, sest järgmise kuuse all ootavad neid asjad, mida nad jõuluvanalt päriselt soovisid. Täpsemalt siiski väike osa neist, sest vähemalt kahel lapsel oli soove väga palju. Kolmas aga rääkis üleeile, kuidas ta loodab, et jõuluvana toob talle MeCard auto, kuigi alguses rääkis ta hoopis MeCard rekast (ja jõuluvana oli selle juba ka valmis varunud). Sattusime veidi segadusse ja küsisime, kas ta enam veoautot ei tahagi. Kolmas vastas nii mõistlikult, et seda tahab ta kõige rohkem, aga ta nägi, et see maksab üle 30 euro ja nii kallist kinki ta jõuluvanalt ei oota, mistõttu oleks ta väga õnnelik ka siis, kui saaks vähemalt MeCard autogi.
Avavad kingitusi
Avatud kingitused
Lastele kingid, kassidele kinkekotid
Mäng algas nagu “Maša ja Karu” multikas …
… aga võttis siis sootuks teise pöörde.
Kirjutaksin meeleldi pikemalt, aga õhtune söömaaeg läheneb ootamatult kiiresti ja pole lihtsalt aega siin heietada. Teil pole kindlasti aega ka lugeda.
Lõpetuseks lisan veel portsu jahuseid ja piparkoogiseid pilte, sest jõulud on tegelikult ikkagi perega koos olemise aeg, mitte lihtsalt kingisadu. Meie peres sajab kinke siiski ainult lastele, ei tee me täiskasvanutele kingitusi ega tee keegi meile vastu, nii me kokku leppisime. Me Silveriga omavahel ka mingeid kinke ei tee, meie kingitus on laste rõõm ja pulma-aastapäev Lõuna-Eestis.
Kui sageli näevad “teeme piparkooke” pildid nii helged ja puhtad välja, siis meie piparkoogitegu on alati selline – laud on nagu laut ja lapsed pealaest jalatallani jahused.
Jahused on nad muidugi ka seetõttu, et piparkoogitegu ei möödu jahusõjata, mille algatajaks on tavaliselt perepea isiklikult.
Järgmine jahusõda piparkoogitegu
Lustakad jalakesed 
Jõulueurod
Kõige detsembrisem pilt üldse – kuusk, värvilised tuled, küünlad, piparkoogid ja loomulikult suusatamine.
Soovin teile kõige kaunemaid jõulupühi ja kui juhtub, et ma enne järgmist aastas siia ei jõua, siis olgu teil aastalõpp samuti ilus!