Viimasel ajal on palju kirjutatud säästmisest ja kuigi me enda arvates ka vähemalt üritame säästa, võiks kuus kuluvate summade kohta öelda, et me hoopis priiskame. Samal ajal ei ole me kuidagi silmatorkavalt hästi – elame väikeses alevis odavas neljatoalises korteris, sõidame tänaseks 10 ja 16 aastat vanade autodega, kodumasinad on samuti võrdlemisi vanad ja need kõik on valitud soodsaima hinna järgi, soojamaareise me lubada ei saa, erilisi firmariideid ei kanna ja nii edasi.

Kurta pole muidugi millegi üle, sest millestki me otseselt puudust ei tunne ja kopikaid me sõrmede vahel veeretama ei pea. Paraku ei jää midagi ka üle, kuigi sissetulekuid vaadates just kui võiks. Me teame, kus tuleb tolm, aga nii mõnegi kuu lõpus ei saa me aru, kuhu kadus raha.Ma pean arvete osas tabelit, muud suuremad ostud olen ka kirja pannud, aga väikestele kulutustele pole palju tähelepanu pööranud. Jaanuaris pöörasin, panin iga viimse kulutuse kirja ning kuu lõpus numbreid kokku lüües mõtlesin, et oleks vist ka aeg uurida, mis asi see kogumispäevik on.

Ma ei tea, kas see oli nüüd puhas kokkusattumus või kuskilt kõrgemalt saadetud märk, et pärast seda kirjutati mulle ka Financerist ning tutvustati eelkõige lehekülje arvukaid säästmisnippe, mitte aga investeerimisrubriiki … Arusaadav, kui midagi ei säästa, siis pole ka midagi investeerida, eks.

Sarnaselt Lilliga jäi mulle esmapilgul mulje, et tegu on mingi kiirlaenupakkujaga, aga nii see ei ole, pigem pakuvad nad võimalust leida kiirelt parim laenu- või hoiusepakkuja. Võrdlesin näiteks autolaenusid ja kõige väiksemat intressi pakub seal Smsraha, mis esmapilgul tundub väga ebausaldusväärne, aga mine tea … Vanasti olid ka jutud, et kes Bigbankist laenu võtab, see enam ühestki suurest pangast laenu ei saa, sest Bigbanki tunti kui liigkasuvõtjat. Võimalik, et see varem nii oli ka, kuid autolaenu puhul tegi meile parima pakkumise just Bigbank, meie enda kodupank Swed pole iialgi ligilähedase intressiga tagatiseta laenu pakkunud.

Smsraha puhul olen siiski skeptiline, ma ei hakkaks nende pakkumisest isegi konksu otsima, vaid välistaks laenuandja juba eos.

Laenudest ja muudest kuludest rääkides, siis ma ei tee meie omadest suurt saladust ja toon välja enamuse jaanuari numbritest, sekka lisan veidi enda säästunõuandeid, mis on võimaldanud rohkem laristada.

Laenud/järelmaksud 

See on ainus koht, kus ma detailidesse ei lasku, aga ütlen, et finantskohustustele kulub meil igakuiselt päris tugev number. Meil on kodu-, remondi- ja autolaen ning veel üks üsna kopsakas laen, mille 2017. aasta sügisel võtsime. Tol ajal saime juba kaaluda korteri müümist ja maja ostmist, aga selle asemel võtsime Soomes avanenud võimaluste osas riski, mille kuumakse on majalaenu vääriline.Laenude igakuine makse on küll suur, aga nende tähtajad kukuvad lähiaastatel, nii et laenusumma ise ei ole üüratu ning korterisse elama jäädes ei oleks laenuvabadus kaugel. Laenuvabadus kõlab küll hästi, aga suurem kodu kõlab veel paremini … Praegu on seis selline, et selle aasta sügisel võime uuesti kaaluda korteri müümist ja maja ostmist, iseasi, kas pank sama arvab ja kas siin sel ajal midagi osta on.

Tollest tugevast numbrist on 173 eurot laste müofunktsionaalse teraapia järelmaks, mis on pigem ettemaks, sest see ei sisalda endas intressi ja saab mõne kuuga makstud, kuid teraapia kestab ilmselt järgmise aasta kevadeni.

Kodukulud – 312,18 €

Jaanuaris oli kommunaalarve 208 eurot ja 39 senti, mis on isegi väiksem võrreldes veebruaris tulnud arvega (226,37). Vett kulub meil kuus keskmiselt 8 kuupmeetrit, jaanuari arvel vist selline number oligi. Veega me ei koonerda, aga samas seda ei larista ka. Muud kulud on juba vältimatud (ainuüksi aastaringne haldustasu koos prügi ja remontfondiga on 85 eurot), nii et kommunaalarvete puhul ainult vee pealt saaksimegi kokku hoida, aga siis läheks küll juba koonerdamiseks.

Elektrile kulus kokku 70 eurot ja 29 senti, sellest 32,96 oli võrguteenus ja 37,33 elekter. Seda näen harva, et elekter on võrguteenusest kallim, elektrihind on teinud lihtsalt korraliku hüppe, samas võrguteenuse pakett muutus jaanuarist soodsamaks. Saan tänu oma tabelitele tuua kohe võrdluseks eelmise jaanuari, mil võrguteenuse arve oli 34,48 ning elektri oma 23,92 eurot. Tarbimine on olnud üsna sarnane, 2017. aasta detsembris 561 ja 2018. aasta detsembris 553 kWh. Kokkuvõttes tarbisime nüüd 8 kWh vähem, võrguteenuse eest tasusime ka 1,52 eurot vähem, kuid elektri eest maksime 13,41 rohkem.

Financeri säästunõuannete all on olemas soovitus võrrelda elektripakette, aga ma soovitan võrrelda ka võrgupakette. Veel mõned aastad tagasi ma isegi ei teadnud, et võrguteenusel on samuti erinevad paketid, aga on ning seda avastades selgus, et me maksime enda tarbimise juures ebamõistliku paketi eest. Elektrilevi on õnneks nii lahke, et arvestab tarbimisajaloo järgi ise parima lahenduse välja. Kes pole kunagi oma võrgupaketi vastu huvi tundnud, siis sisenege Elektrilevi e-teenindusse ning avage “Võrgulepingud- ja paketid”, leiate sealt kogu vajaliku info.Kuvatõmmis võrgupakettide maksumuse erinevusest meie tarbimise juures.

Meil ongi Võrk 4, mis on parim lahendus, aga selles ma päris kindel ei ole, et meil parim elektripakett on, aga halb see ka ei tundu. Meil on 220 Energia börsihinnaga pakett, mis ei ole võrdlustabelis päris esimene, kuid sealses tabelis ennustatakse keskmiseks kuutasuks 26,18 eurot, mis on märkimisväärselt suurem meie 2018. aasta keskmisest kuutasust (21,97 eurot). 

Kes soovib võrrelda enda kuludega, siis 2018. aastal tarbisime elektrit 4701 kWh (öötarbimise osakaal 44%) ning kokku maksime selle eest 565,48 eurot (võrguteenus 301,83 ja elekter 263,65).

Kui võrgu- ja elektripaketi pealt olemegi midagi säästnud, siis elektrit ennast me eriti ei säästa. Toast pikemaks ajaks lahkudes tuled kustutame ning pesu peseme või kuivatame sageli öötariifi ajal, kuid väiksemate arvete nimel saaksime teha kindlasti veel omajagu. Financeri nõuannete alt leidsin vaid paar nõuannet, mida me veel ei järgi, aga mida võiks (seadmete ooterežiimi vältimine, tolmuimeja asemel rohkem harja või mopi kasutamine) ja ka ühe sellise nõuande, mis küsimusi tekitab: “Säti külmkapp madalamale režiimile – külmkapp ei pea pidevalt kõige külmema režiimi peal töötama, eriti talvel.” See ei tundu väga tänapäevane nõuanne, sest enamikes kaasaegsetes kodudes pole talvel ilmselt midagi teistmoodi, või on?

Minu vanaema jaoks on talvel mõned asjad teisiti, tema sel ajal külmikut ei kasutagi, asjad on kas köögi välisseina ehitatud jahedas kapis või kempsu (nagu tema ütleb) väga jahedas koridoris. Ei imestaks, kui sügavkülmutatud kraam on tal üldse õues lumehanges. Meie aga selliseid säästunippe siin kasutada ei saa, sest korter on talvel väga soe, rõdu meil pole ja lumehange variant oleks liiga ekstreeme, nii et külmik huugab igal aastaajal samal režiimil.

Elektri säästmise osas võiksin muidu vanaemalt nõuandeid küsida küll, tal ei kulu aastas ka nii palju elektrit kui meil ühes kuus …

See ei ole ehk päris kodukulu, aga siia alla lisan ka Telia TV + interneti, mille eest maksime jaanuaris 33,50 eurot, sellest 30,50 oli tavapärane kuutasu ja 3 eurot ühe filmi laenutamise hind. Kokku laenutasime tegelikult kolm filmi, aga kuna meil on Telia 1 lahendus, siis kaks filmi kuus on tasuta. Kui minna üle säästurežiimile, siis siit saaks kokku hoida 11,50 eurot, selleks tuleks loobuda salvestamisest, lastenurgast, ühest noppekanalist ja tasuliste filmide laenutamisest.

Telefoniarved – 70,41 €

Telia teemal jätkates, siis minu ja poiste ühine telefoniarve oli jaanuaris 64,29 eurot, mis on tavapärasest märgatavalt suurem, sest summa kogunes detsembris, mil oli “Inglite aeg” ja “Jõulutunnel” ja “Jõulusoojus” ja “Kodutunde jõulu-eri” …

Silveri telefoniarve oli 6,12 eurot, mis on samuti tavapärasest suurem. Tema oli veel sügisel vanakooli mees, kellel telefonis mobiilset internetti ei olnud, nüüd on, aga töönumbriga.Veebruari arvel midagi väga ei erinenud, telefoniarved olid kokku 61,88 (lugemisõigused ja parkimised, mida eelmised arved ei sisaldanud).

Kindlustused – 81,80 €

Kodu- ja elukindlustuste igakuised maksed on meil praegu kokku 81,80 eurot, aga see summa kasvab nii märtsis kui ka juunis, sest meil on siis sünnipäevad. Vastates küsimustele “kas ma sellele ka mõtlen, mis saab, kui Silverile lennuk pähe kukub”, siis ei, ma sellele igapäevaselt ei mõtle, kuid korra kuus mõtlen ma sellele, kui palju selline kindlustunne maksab, sest mainitud summast moodustavad elukindlustused põhilise osa.

Ei kodu- ega elukindlustus ole koht, kust kokku hoida, aga seda väikeste eranditega. Kui me korteri ostsime, siis koos laenulepinguga sai sõlmitud ka kodu- ja laenukindlustus, mida me päris mitu aastat igasuguse nurisemiseta tasusime, kuid erinevaid võimalusi võrdlema hakates avastasin, et leidus ka soodsamaid variante ja seda pangasiseselt. Ma vahetasin Silveri laenukindlustuse märksa suurema kindlustussummaga elukindlustuse vastu ja kui ma õigesti mäletan, siis sedasi vähenes kuumakse 5 euro võrra.

Mingil perioodil oli Swedis ka kodukindlustus 25% soodsam, mistõttu oli vana lepingu lõpetamine ja uue sõlmimine igati kasulik, sest kuumakse vähenes ja samas lisandus vastutuskindlustus, mida minu mälu järgi esimeses lepingus ei olnud. Või oli see koduse vara kindlustus. Ühesõnaga mingid hüved tulid juurde, aga kuutasu langes, nii et kindlustuslepinguid tasub aegajalt uurida ja võrrelda.

Liikluskindlustuse eest ei maksnud me jaanuris midagi, sest selle eest on odavam tasuda korra aastas, meil on kahe auto peale see summa ca 200 eurot. Financeri nõuanne on kasutada liikluskindlustuse soetamisel kindlustumaakleri abi ja seda ma teengi, ma võrdlen alati Iizi kodulehel kindlustuspakkumisi, AGA liikluskindlustuse soetan odavaima pakkuja kodulehel, sest seal on hind tavaliselt kuni 10 euro võrra soodsam.

Autokulud – 445,50 €

Kahe auto tankimise peale kulus 313,50 eurot, sest jaanuaris oli tavapärasest rohkem sõitmisi, tavaliselt kulub bensiinile pigem 200-250 eurot (veebruaris kulus 241, kõike maha ei sõitnud, kuu lõpetasime peaaegu täis paakidega). Silveri auto on üsna ökonoomne, see võtab keskmiselt 7 liitrit sajale, minu oma võtab talvel kaks korda rohkem ja jaanuaris sai põhiliselt sellega sõidetud, teise me ei mahu lihtsalt terve perega ära.Mõlemale autole ostsime veel 108,50 euro eest rattalaagrid ning 10 maksime selle eest, et minu autol üritati see ära vahetada. Paraku on see 10 aastat vana originaallaager nii lootusetult kõvasti kinni, et soovitati osta ka uus veovõll, mis maksab veel rohkem kui laager. Seda asja me veel vaatame, Silver on ise ka päris kuldsete kätega ja käsi ta õliseks teha ei karda, nii et ehk macgyverdab ta seal ise midagi.

Parkimistasudele kulus 13,50 eurot, sellest 9 maksime Coca-Cola Plaza parkimismajas, mis on puhas laristamine, aga väga mugav lahendus. Kino ise oli tasuta, see kompenseeris kõrge parkimistasu.

Lasteaed, kool, ringitegevused – 194,14 €

Lasteaia igakuine kuutasu kahe lapse eest on 40 eurot ja toitlustuse peale kulus jaanuaris 38,14 eurot. Kui lapsed ei puuduks päevagi, siis oleksid kuutasu ja toitlustus kokku veidi üle 100 euro, kuid sellist summat pole mina veel näinud.

Koolipoistelt jaanuaris väljasõitudelt raha ei kogutud, seega kooli osas polnud tegelikult mingeid kulusid, kuid jalgpalli- ja maadlustrenni peale kulus 20 eurot. Täiesti naeruväärne summa, eks. Nii jalgpalli kui ka maadluse kuutasu on 10 eurot ja raha võetakse ainult esimese lapse pealt, järgmiste eest juurde ei küsita. Selle olematu raha eest käivad koolipoisid kaks korda nädalas jalgpallis ja kõik neli võivad kasvõi kaheksa korda nädalas maadlustrennis käia.

Lasteaialaste ringid läksid maksma 58 eurot, sellest 40 eurot oli ühekordne lauluringi tasu, 12 eurot on Neljanda jalgpallitrenn ja 6 eurot kulus lasteaias toimuvale võimlemisringile.

Lasteaialaste väljasõitudele kulus 38 eurot, sellest 5 eurot sain veebruaris tagasi, sest Kolmas oli väljasõidu ajal kodus haige. See 5 eurot läks paar päeva hiljem lasteaias toimunud etenduse peale, mis oli ka ainus taoline kulu veebruaris.

Lemmikloomad – 100 eurot

Siinkohal ma senditäpsusega järge ei ole ajanud, sest me jagame merisigadega porgandit, kurki ja muud rohelist, kuid julgen arvestada selles rubriigis umbes 100 euroga. See summa ei kulu ainult kahe merisea peale, lisaks nendele on kodus veel kaks rotti ja kaks kassi. Kaks kaani ka, kuid nende peale kulub vaid paar liitrit vett kuus.

Üks kass tunnistab ainult Natusan kassiliiva, mille hind on üle 4 euro ja neid pakke ostame kuus kaks või kolm, jaanuaris ostsime kolm. Sigade ja rottide allapanuks kasutan Cat`s Best Öko Plus graanuleid, millele kulus jaanuaris 20 eurot. Sellist hinda pakub K-Rauta, avastasimegi seda alles jaanuaris ning veebruaris ostsime neid graanuleid sealt juba 14 euro eest (kui kogu kaup oli 30% soodsam).

Näriliste puhul tegelikult ei soovitata saepurugraanuleid, kuid need ei tolma, ei lõhna okaspuiselt ega ole jalgade all valusad, samas need paakuvad hästi ja hoiavad lõhna ideaalselt kinni, mistõttu on kõikvõimalikest proovitud variantidest see kõige paremaks osutunud. Rottidel on samad graanulid umbes kaks kuud puuris, koristan vaid paar korda nädalas paakunud tükid välja ning sellest piisab, allapanu on pikalt lõhnatu.

Kasside pehmele toidule kulub umbes 20 eurot kuus, nad mõlemad söövad igal hommikul ühe paki pehmet toitu, eelistatult Shebat, mida me ostame ainult sooduka ajal. Kuivtoidule kulub tavaliselt vähem, sest ostan 7-10kiloseid kotte, millest jagub kuni neljaks kuuks. Viimasel aastal olen ostnud rohkem 7kiloseid Applawse, millest on jagunud umbes kaheks ja pooleks kuuks (see teeb siis ca 17 eurot kuus). Muide, ma ostan kuivtoitu tavaliselt Aimarketi veebipoest, sest sealt olen leidnud kõige odavamad hinnad. Viimasest tellimusest on aga nii kaua aega möödas, et terve jaanuarikuu ostsime kassidele Coopist kõige kallimaid krõbinaid, kuigi need pole pooltki nii kvaliteetsed kui Applawsi omad. Kokku kulus jaanuaris kassitoidu peale üle 40 euro.Nii umbes 25 eurot arvestan näriliste toidu peale, millest enamuse söövad ära merisead, neil läheb nädalas ikka mitu kurki ja jääsalatit. Õnneks hakkasid nad nüüd minu isa tehtud heina sööma, sellega säästame kena 10 eurot kuus, sest enne ei söönud nad muud kui peenekõrrelist poeheina.

Kindlasti annaks lemmikute pealt veel kokku hoida, me säästaksime juba sellega omajagu, kui lubaksime kassidel merisead ja rotid ära süüa. Nali! Kahjuks või õnneks ei söö me kassid isegi puhastatud lõhet, rääkimata mingitest karvastest haisuloomadest. Siiani nähtu puhul sööb rott ennem kassid ära, mis oleks ka muidugi suur sääst, sest kassid on kulukad ja rotid saaks neist päris pikalt söönuks …

Veebruaris kulus loomade peale ilmselt veidi rohkem, sest graanuleid ostsime 28 eurot eest ja Applawsi suurele pakile kulus ca 39 eurot (seekord ostsin Kaup24-st, oli soodsam), aga nüüd peaksime märtsis, aprillis ja ehk isegi mais vähe soodsamalt hakkama saama.

Meelelahutus, väljas söömine – 318,40 €

Pärnu väljasõidust kirjutasin juba põhjalikult, detsembris makstud majutust ja bensiinikulu mitte arvestades läks see maksma 222,90 eurot. Kuu jooksul kulus veel 95,50 eurot väljas söömiste, autosse kohvi ja saiakeste ostmise ning muu taolise peale. Kõik käigud mul enam peas ei ole, aga ühe korra kindlasti tegime BabyBackis aega parajaks, kui Kolmas Põhjakeskuse teisel korrusel sünnipäeval oli.

Veebruaris läks samuti väljas söömiste ja kiirtoidu peale 95 eurot, lisaks käisime Silveriga kohtumajas teatrit vaatamas (20 eurot) ja mina käisin kaks korda vanematega kinos, millele kulus ainult 11 eurot (minu ja isa pilet, kui käisime kahekesi kinos), sest teisel korral ostsid vanemad piletid mõlemale filmile ja maksid kinni nii Gan Bei kui ka Süsi grilli arved, mis tähendab, et järgmisel korral ostan mina piletid ja teen lõuna välja.

Sünnipäevad – 230 €

Peale selle, et Kolmas käis sõbra sünnipäeval, oli ka tal endal sünnipäev, mis läks maksma 135 eurot (Roosistuudio 4h rent 60, söögikraam koos tordiga umbes 75 eurot), lisaks kulus kingitusele 40 eurot. Minu ema ja Kolmanda sõbra kingitustele kulus 55 eurot.

Kui Kolmanda sünnipäevapidu oli selline asi, mida iga kuu ei juhtu, siis igasuguseid muid sünnipäevi juhtub nii sageli, et nendele kulub väga harva ainult 55 eurot kuus.

Veebruar oli eriti haruldane kuu, lapsed olid enamuse ajast haiged, mistõttu jõudis lastest vaid üks oma sõbra sünnipäevale ja kingitusele kulus 14 eurot, kutseid saadi muidu rohkem. Märtsis on see eest meie enda peres kaks sünnipäeva (Silver ja Teine), nii et see teeb jälle veebruari tasa.

Poearved – 626 €

Poearvete osas on mul kõige väiksem ülevaade, ma ei ole kirja pannud, kui palju kulub meil juurviljadele, lihatoodetele, leivale või hügieenitarvetele, olen vaid kulunud summad kirja pannud.

Selle 626 euro sees on kogu söögi-, hügieeni- ja majapidamiskaup, samuti igasugused juhuslikud ostud (riidepuud, ahjuvorm, jääkaabits jms). Me küll jälgime kollaseid silte ja aegaajalt ostame ka kukkuva kuupäevaga tooteid, mis on 50% odavamad, kuid laias laastus me poes kokku ei hoia – mille järele parajasti isu on, seda ostame, lihtsalt valime soodushinnaga variandi.

Puu- ja juurvilja leti juures me siiski soodsamaid valikuid ei tee, sest kurgil ja kurgil ning õunal ja õunal on vahe. Samuti on vahe vetsupaberil ja vetsupaberil, rapsi- ja kookosõlil, margariinil ja võil, puurikana ja õrrekana munal, tavalisel ja täisterapastal, Colgate`l ja Ecodental, Bonuxil ja Tri-Biol ja nii edasi. On palju selliseid asju, mille puhul eelistame maitsvamat, pehmemat, puhtamat, lihtsamat või muul moel paremat varianti ja see annab rahaliselt tunda.Muidugi on ka palju neid hetki, kus allume isudele või laiskusele, nende pealt saaksime kindlasti vähemalt kolmekohalise summa säästa, üldse ei eitagi seda.

Veebruaris kulus mõnikümmend eurot vähem, aga see pole mingi muutus, sest päevi oli ka vähem. 

Muud suuremad kulud – 254,40 €

Arvestan suurteks kuludeks kõik, millele on kulunud vähemalt 50 eurot: YTK aastamaks oli 92 eurot, juuksuri peale kulus 60 eurot (peale Teise käisid kõik juuksuris, Kolmas isegi kaks korda, kokku kuus külastust) hambaarsti juures kulus 52 eurot ja suur oli mu rõõm, kui selgus, et ainult sellega kõik piirdubki, aga pärast seda lagunes mul üks vana täidis ära, nii et veebruaris tuli uuesti hambaarsti külastada … Apteegis läks 50,40 eurot ja ma ostsin ainult vitamiine, D-vitamiinid maksid kõige rohkem, aga neid sai varutud ka mitmeks kuuks, sest see oli taas kõige soodsam lahendus.

Veebruari muudeks suuremateks kuludeks olid hambaarst (minu lagunenud täidise parandamine ja Silveri ainsa augu remont läksid kokku 140,61 eurot) ja apteek, kuhu jätsime 74,20 eurot (sest lapsed olid terve kuu haiged, on endiselt).

Muud väiksemad kulud – 195,40 €

Lotopiletite peale kulus 23 eurot, mis on sedasi kokku liites ikka päris suur summa, iganädalaselt bingopileteid ostes ei pane seda kulu tähelegi. Tagasi ei saanud ma midagi, kuid ma ei kaota lootust, lihtsalt märtsist panen oma lootused edaspidi selle ainsa pileti peale, mille nädalas ostan. Veebruaris ma nii veel ei talitanud ning lotopiletitele kulus 22 eurot, tagasi sain 6,50. 

Suusahooldused läksid samuti 23 eurot maksma. Ma olen nii algaja, et mina heast määrdest puudust ei oska tunda, see on rohkem Silveri teema, seega on see tema hobi maksumus. Minu hobi-blogi kuutasu ja Facebooki postituste sponsoreerimine maksid kokku 20,50 eurot. Veebruaris olid summad vastavalt 15 ja 7,50 eurot.

Lastetuppa ostetud seinavärv maksis 22 eurot, kolme poisi taskuraha oli umbes 20 eurot,  Orgu kava samuti 20 eurot (uus kujundus on nii ebamugav, et ma pole siiani sellesse süvenenud), uue kaalu peale kulus 11 eurot (täiesti mõttetu ost, näitab samu numbreid, mis vana, nii et viimane ei olegi katki), Paavli kaltsukast ostetud kolm kleiti maksid 14 eurot, märkmikud 12 eurot, vähiravifondi püsimakse oli 10 eurot, WRC kuutasu 9 eurot, laste ristsõnad ja Täheke maksid 5,90 eurot ning rongipiletile kulus 5 eurot.

Veebruaris ostsin Bon Merite kehakoorijad (ca 24 eurot) ja Turblissi juuksemaski (ca 22 eurot), unemaski endale ja veekindlad kõrvatropid Esimesele (kokku 18,55 eurot), kandsin Silveri Säästopankki arvele internetipanga kuutasudeks 15 eurot, ostsin lauamängu (12,34 eurot),minu arvelt läks endiselt vähiravifondi 10 ja Silveri arvelt WRC kuutasuks 9 eurot, umbes sama palju said poisid taskuraha, lisaks läks 7,80 eurot laste ristsõnade, koomiksite ja Tähekese peale.

Kui nüüd tagantjärele vaadata kõiki tehtud kulutusi, siis veidi tagasihoidlikumalt majandades oleksime saanud jaanuaris säästa umbes 400 eurot, totaalselt koonerdades ehk lausa 1400 eurot, nii et kui väga tahaksime, siis isegi saaksime soojamaareise lubada, ainult et me ei taha, Legolandi läheks aga küll.

Veebruaris majandasime tavapärasemalt ja olude sunnil ka veidi tagasihoidlikumalt (lapsed haiged, kuskil käia ei saanud), tahtlikult veel säästa ei üritanud, kuid raha kulus umbes 750 eurot vähem. Tahtlikult säästes oleks vahe jaanuariga olnud neljakohaline number.

Totaalselt koonerdama me ei hakka, aga veidi rohkem oma väljaminekuid peaksime kontrollima küll. Inspiratsiooni ammutamiseks lugesin läbi kõik 213 nõuannet, mis Financeri lehel välja on toodud ja ma ütleksin, et suur osa neist on tegelikult elementaarsed ja vähemalt pooled on meil kasutuses ka, kuid mingis osas me ikkagi priiskame. Meie üks suur viga on see, et me käime peaaegu iga päev poes, mõnel päeval isegi kaks korda ja enamasti mõtleme alles poes olles, mida õhtuks süüa teeme. See peab kindlasti muutuma.

Kulude kärpimisega alustasin eile, kui tühistasin ajalehtede lugemisõigused, loobusin mõnest Telia teenusest, vähendasin internetimahtu ja muutsin ära Silveri Tele2 paketi, millega säästame kokku 28,50 eurot. Ajalehtede lugemisõigused on küll toredad, aga ma ei jää millestki ilma, kui loen ainult ERR-i uudiseid. Internetimahtu pole me siiani ühelgi kuul ära kasutanud, kuigi oleme seda kasutanud ka kodus wifi asemel, mis on ilmselge priiskamine. Lastenurk on end ammu ammendanud ja Tele2 paketivahetusega säästetud 1 euro on ka raha.

See kokkuhoid avaldub muidugi alles aprilli arvetel, kuid märtsis saame püüelda poearvetelt säästmise poole, jälgida rohkem oma elektri- ja veekasutust, olla tervemad, et apteegis nii palju raha ei kuluks … Väljas söömise ja kiirtoidu osas võiksime ka poole väiksema summaga hakkama saada, kuid lastega kinno ja Jääaja Keskusesse kavatseme ikka minna, selliste asjade pealt me säästa ei taha.

Kui nüüd iga kuu aina paremini majandada, siis oleks Legolandi raha aasta lõpuks koos, aga kui pingutada hoopis selle nimel, et vahetada korter maja vastu, siis väheneks igakuine laenukoormus rohkem kui poole võrra, mis teeks järgmisel aastal juba mitu Legolandi.

Ps! Tegelikult ei saa öelda, et meil sissetulekutest kunagi midagi üle ei jää, küll ei jää pärast talve sellest ülejäägist midagi alles … 

Pps! Postitus ei ole sündinud koostöös Financeriga, sest see oleks sündinud nagunii, aga seda andis hästi siduda Financeri koostööga, millega saan anda oma väikese panuse pere eelarvesse.

Financer on portaal, mille eesmärk on jagada rahatarkust, juhendada kindlustuse valimisel, aidata leida soodsaim laen või tasuvaim hoiukonto ja nõustada veel paljudel finantsteemadel. Leheküljelt leiab nõuandeid, kuidas säästa, kuidas käituda makseraskuste korra, kuidas alustada ettevõtlusega ja palju muud.