Legolauad on jube kallid, mõned ka ebapraktilised, eriti sellised, mille hoiukastile ligi pääsemiseks tuleb mänguplaat kogu täiega üles tõsta, seda loomulikult palvetades, et ehitised ära ei laguneks. Me ei raatsinud legolauda osta ja otsustasime ise ehitada, see tähendab siis, et mina otsustasin, et me ehitame. See otsus sündis majas, kus lastel oli palju rohkem ruumi kui siin, aga läks nii, et ehitamiseni me ei jõudnudki. Küll jõudsin osad plaadid valmis osta ja nii need meie riidekappi oma aega ootama jäid.

Ma olen siin kahe aasta jooksul mõelnud legolaua peale nii ja naa, üritanud seda mõtetes voodi alla mahutada või lakke riputada, sest … jah, ruumipuudus. Ei jäänud ikka muud üle, kui magamistoad ära vahetada, et lastele seda ruuminatukest juurde tuleks. Hetkeks läks neil olukord isegi päris avaraks, aga siis hakkasime legolauda ehitama.Kui me Puumarketist materjaliga koju jõudsime, siis läks olemine nii põnevaks, et ma lükkasin mööbli ja maas vedelenud mänguasjad oma lampjalaga seinte äärde, mitte ei hakanud aega raiskama koristamise ja muu sellise peale.

Laua ehitamise tegime nii lihtsaks, et oleksime paari tunniga valmis saanud, kui meil oleks peale käsisae midagi paremat olnud, aga ei olnud ja käsisaega lauajalgu valmis lõigata ei andnud. Ehitamise lihtsaks tegemise all pean silmas seda, et tegime päris palju praaki ja söögilauana valminud mööblitükki kasutada ei kannata, aga see meie eesmärk ei olnudki.

Lauajalgadeks ostsime kaks kolmemeetrist parajalt jämedat höövelprussi, nii oli ka eksimisvaru, mis läks täitsa asja ette. Kusjuures ma tellimust tehes ei mõelnud üldse sellele, kas meile kolmemeetrised prussid autosse mahuvad, aga mahtusid, paar sentimeetrit jäi veel ruumi ülegi. Voyager on kummist, midagi pole öelda.

Teisel päeval käisime minu vanemate juures nurgasaega jalgu valmis lõikamas ja tulemus sai ideaalne. Kui jalad said alla, siis lühikese vahega kandsin valminud mööblitükile kaks kihti Fusion Mineral Paint mööblivärvi, mis juba varasemast ajast kodus olemas oli ning saigi peaaegu valmis. Peaaegu seetõttu, et katteliistude osas tegin valearvestuse ja üks liist tuli juurde osta. Selle asja ajasime kolmandal päeval korda, nii et lihtne töö, aga sobivate tööriistade puudumise ja minu valearvestuste tõttu võttis ehitamine aega kolm päeva. Kolmas lürbib siin oma esimest kohviautomaadi kakaod, nii vähe oligi vaja, et end pool tundi suure ja erilisena tunda. Selle kolme päeva sees jõudsin väikeste lauale ühe vana kõveraks väänatud Duplo plaadi asemele kaks uut osta, nii et üks legolaud sai selle aja sees siiski valmis.Kolmanda päeva õhtuks oli põhimõtteliselt valmis ka suur legolaud, lihtsalt keskmised plaadid ei ole päris nii nagu ma neid ette kujutasin. Vanast ajast oli mul olemas kaks rohelist ja üks kollane plaat, aga vahepeal on Lego alusplaatide roheline oluliselt heledamaks muutunud ja teist kollast plaati ei ole ma siiani kuskilt leidnud, mistõttu on tulemus minu jaoks liiga kirju, tahan veega piirnevat rannariba ja ühesuguseid rohelisi plaate.Katteliist on lauaplaadist nii palju kõrgem, et tekitab legolauale väikese serva, mis peaks siis takistama plaatide paigast nihkumist, kui need peaks liimist lahti tulema. Mitte et need oleks praegu üldse kinni liimitud, veel ei ole, aga kui keskmised plaadid vastavad minu nägemusele, siis need saavad laua külge kinnitatud. Väike serv muudab laua ka visuaalselt ilusamaks. Laud on suur, täpsemalt on selle mõõdud 102×150 sentimeetrit, nii et põrandapinda haarab see enda alla omajagu. Õnneks mahub laua alla ka omajagu asju, isegi kummut ja seda puhtjuhuslikult päris napilt. Selline paigutus ei olnud mul tegelikult plaanis, aga mitte kuskile mujale seda mööblitükki ka enam suruda ei olnud. Nii on olukord silmale isegi täitsa ilus, sest kummuti taga on omakorda peidus veel suur nukuvoodi.

Alguses mõtlesime teha riiuliga laua, kuhu mahutada palju väikeseid karpe, aga arvasime, et need sorteerituna seisma ei jää ja siis muutub asi tüütuks, kui juppide otsimiseks tuleb sobrada korraga kümnes karbis. Läksin seda teed, et ostsin Bauhofist pikad ja madalad 35-liitrised hoiukastid ning lükkasin need koos Lego juppidega laua alla.

Legolaua ehitamisega oli minu eesmärgiks klotsid põrandalt ära saada ja luua lastele võimalus ehitada nii, et nende ehitised ei jää meile ette, mistõttu pole neid vaja ka lammutada. Sellelt legolaualt ei võta me tolmugi teisiti kui seda ära puhudes.Nagu näha, siis Legosid ma põrandalt ära ei saanud, pigem näeb tuba enamuse ajast välja nagu mini Legoland. Legolinn ise on endiselt lahja, sest linna ehitamise asemel mängivad lapsed seal pigem arvutimänge läbi ja panevad rohkem rõhku masinatele ning inimestele. Ainsaks hooneks linnas on ka relvapood…Jep, laual jookseb rott, meie noorim pereliige, kelle nimeks pani Neljas Siidi. Me oleme Siidile varsti kolm nädalat sõpra otsinud, aga mitte valge emane rotipoeg on veel suurem defitsiit kui kollane Lego alusplaat. Käisime vahepeal Tallinnas kinos ja möödaminnes lootsime Mustika keskusest Siidile sõbra ka osta, aga seal oli vaid valge emane, pealegi mitte kõige tervema välimusega. Helistasin veel kaheksasse loomapoodi, aga kõigis oli kas sama seis või polnud üldse rotte. 

Ma arvestasin kokku, et meil kulus legolaua peale umbes 200 eurot, selle summa sisse ei ole ma arvestanud hoiukarpe, aga ülejäänud asjad alustades kruvidest ja lõpetades värviga küll.

Hetkel on Jukus plaadid ja paljud teised Legod soodushindadega ning sama kogus plaate maksaks ümmarguselt 108 eurot. Kui see soodukas läbi saab, siis 1A.ee lehel on Legodel (nagu ka paljudel teistel asjadel) ühed soodsaimad hinnad, ma ise ostsin plaadid sealt. Puumarketis kulus meil väikese varuga ostetud materjali peale 53 eurot. Värvipurk maksis sügisel ligi 30 eurot koos saatmiskuluga, aga ma olen sellega saanud ära värvida elutoa kardinapuud, nüüd legolaua ja pool purki jäi veel endiselt alles, nii et ma tegelikult tervet seda summat legolaua sisse arvestada ei saa.

Ma ei ütle, et ligi 200 € ühe legolaua kohta väga odav summa on, aga igatahes saab ise meisterdades selle raha eest palju ägedama legolaua kui kaks korda suurema summa eest poest ostes.