Järgmiste koolilaste tuba

Viimase kolme aasta jooksul on siin magamistubades omajagu uuendusi olnud. Esmalt sai suurte poiste tuba uue ilme, kui Esimesest koolilaps sai; pärast seda sai väikeste tuba uue ilme ja lõpuks said mõlema toa uksed esiku iluravi käigus uue värvi, mis muutis olukorra juba peaaegu ideaalseks, aga…

Väikeste tuba, suurte tuba

Lastel oli mängimisruumi vähe, mistõttu andsime oma master bedroomi väikestele, ise kolisime suurte poiste magamistuppa ja nemad omakorda väikeste vanasse tuppa. Mängimisruumi tuli juurde, aga väikeste uue toaga ma enam rahul ei olnud.

mõned enne vaated

Kollane tapeet, beež lagi ja otsasein (19aastane mina arvas, et äge mõte), sinine ja punane mööbel, männipuidust põrand, sama tooni puidust kirst, tumepruunid puidumustriga kardinapuu ja laelamp… See kompott ei istunud hästi kokku ja see häiris mind.

mõned realistlikumad enne vaated

Ostsin juba eelmisel aastal halli seinavärvi ära, et eemaldada kompotist kollane toon, aga värvimistuhinat peale ei tulnud. Tuhin saabus nüüd koos Kolmanda kooliminekuga, sest oli aeg muuta tuba koolilapselikumaks ja vahetada pisike lastelaud korraliku kirjutuslaua vastu.

Kui seinad said ööpäevaga kollasest halliks, siis männipuidust kirjutuslaua siniseks saamise teekond võttis kõvasti kauem aega ja kõvasti tuhinat maha. Ostsin juba enne värvima hakkamist varuks uue purgi Fusioni mineraalvärvi, aga tegin seda vaid mälu järgi ning valisin kogemata Liberty Blue asemel Midnight Blue tooni. Need on küll üsna sarnased, aga kui olin pooliku Liberty Bluega laua kahes kihis üle värvinud ning uue purgiga kandnud lauaplaadile kolmanda kihi, siis jäi vahe ilmselge. Kusjuures mulle tundus uus purk kuidagi tumedam sinine, aga ma ei süvenenud ja see maksis kätte.

Tellisin õige tooni, aga tuhinat enam polnud, nii et päris valmis sain värvimistöödega alles nüüd, umbes kolm kuud hiljem….

Lisaks seintele sai halli tooni ka kardinapuu ning me paigaldasime tuppa uue halli lambi (Olaf), mille jaoks varusime viis võimsat LED pirni, nii et väikeste toast sai hoobilt korteri kõige valgem tuba. See valgus oli nii tugev, et mul hakkas sellest halb, mistõttu vahetasin kolm pirni nõrgemate ja kollakamate vastu. Pildil on pirnide vahe näha, samuti aknapeegelduselt, aga muidu mitte.

Varem oli nende toas väga nõrk kollakas valgus, kuigi ka enne oli lambil viis pirni, lihtsalt need pirnid olid peidus ja andsid kokku sama palju lumeneid kui üks uus pirn. Vahe oli nii suur, et oleme praeguseks terves korteris pooled pirnid paremate vastu vahetanud ja ühe pirni omakorda kehvema vastu tagasi, sest see paljastas korteri pimedaima nurga kehva värvimistöö…

Koos lastelauaga vahetasime välja ka väikese kummuti, asemele tõin esikust suurema ja värvisin selle ka siniseks. Esikusse rändas asemele kirst, mille olin vahepeal halliks värvinud.

Voodipesu on ostetud mõnda aega tagasi Dormeost. Kahjuks enam neid tootevalikus ei ole, aga ostsin need 13 euro eest komplekt ja saan jagada vaid kiidusõnu. Voodipesu kangas on tihe ja tugev, aga samas pehme ja mõnusalt siidine, nii tekokott kui padjapüür on lukuga suletavad ning voodipesu ise on kahepoolne: triibuline või haide/merineitsidega. Kummiga linad on samuti Dormeo omad, need maksid mingi kampaania ajal vaid 2 eurot ja on ligi kolm aastat igapäevases kasutuses olnud. Need on nii head linad, et ma kahetsen, et neid vaid neli ostsin, oleksin võinud sellise hinna eest neid kaks korda rohkem varuda.

Suured poisid said enda tuppa suure riiuli tagasi ja nende väike riiul kolis koos gloobusega väikeste tuppa, sest viimane ei mahtunud poiste riiulisse ära. Poisid sellega väga rahul ei ole, nendele meeldus gloobuse valguses magada, soolalambi valgus ei pidavat sama olema, nii et nemad tahavad pisemat valgustatud gloobust asemele. Jep, meil magavad lapsed öölampide valguses, Silver samamoodi, ma olen ainus, kes eelistab kottpimedat tuba, nii et ma pean magama silmaklappidega.

Koolikott saab nüüd kaks nädalat samas kohas seista, sest lõpuks on käes jõuluvaheaeg.

Täispuidust kirjutuslaua ostsime Soomest 30 € eest, kuigi Silver oli väga skeptiline, et me selle kuidagi koju saame toimetatud. Ta ei arvanud, et see meie Voyageri või tema Almerasse mahub, mina uskusin, et pool lauda mahub ühte ja pool lauda teise autosse ning koju see lõpuks jõuab. Tegelikkuses mahtus laud koos meie kõigi ja muu kraamiga Voyageri ära, nii et ei pidanud midagi isegi poolitama hakkama.

Tool maksis rohkem kui laud ja on ebaõnnestunud ost. Esiteks on see liiga kõrge ja teiseks on kassid selle juba väga koledaks kraapinud. Nad muidu ei kraabi diivanit või seinu, ainult tumbat, mida on lubatud kraapida, aga toolist nad mingil põhjusel küüsi eemale ei saa.

Seinal ripuvad laste kunsiteosed, laua all elavad rotid ja hall riidest kott on Duplo klotse täis. Väikeste toast on kadunud juba omajagu asju, mis vihjasid sellele, et toas elavad väikesed lapsed, aga Lego Duplod on veel alles ja täitsa kasutuses. Väikesed pole tegelikult enam nii väikesed, Kolmas käib ikkagi juba koolis ja Neljas lõpetab kevadel lasteaia, nii et varsti tuleb aeg, kus pakin klotsid lapselapsi ootama…

Kuigi kompott ei ole enam nii häiriv, ei saa ma ilmselt enne rahu, kui lagi ja otsasein on valged, plastmassist põrandaliistud hallide puidust liistudega asendatud ning puidumustriga lüliti ja pistikupesad neutraalsete vastu vahetatud. Tõenäoliselt jääksid pärast seda põrand ja aknalaud endiselt häirima, nii et päris valmis see tuba ei saagi, sest me endiselt loodame lähiaastatel kolida ega soovi seetõttu siin kapitaalset remonti ette võtta.

Kes vaatasid, et tuba on nii ilusti korras, siis mainin ära, et tegin pildid laupäeval, kui lapsed olid vanaemade juures. Tänane vaatepilt oli taas selline:

Arendavad mängud (mis ei tee ahvipoegadest inimesi)

Avasasin oma kümnete mustandite hulgast selle postituse. Ma kirjutasin selle juba 5. novembril. Aastal 2015. Miks ma seda kunagi ei avaldanud, ma ei tea, minu arvates täitsa lõbus ja eluline kirjatükk. Parem Hilja kui Leida, nii et siin see nüüd on.

Ma arrrmastan arendavaid mänguasju!

Näiteks Playmaisi, mida ma juba blogi Facebooki lehel jagasin. 
_MG_0892See arendab loovust ja kannatlikkust, õpetab värve ning on meie majas maailma igavam meisterduskomplekt. Poistele meeldis noaga mõngleid pooleks lõigata ja preilile meeldis neid lihtsalt laiali loopida ning oligi kogu meisterdamine. Soovitan väga, sest see on ikkagi auhinnatud toode ja paljude lemmik, järelikult peab olema hea asi – minu ahvipojad lihtsalt ei saa sellest aru.

Aga kindla peale minek on puslede kokku panemine! _MG_0894

Eriti, kui omavahel on segamini umbes 10 erinevat puslet, mis teeb tükkidest piltide loomise väljakutse palju suuremaks.
Tegelikult lähevad pusled ahvipoegadele väga peale, aga Neljanda pärast peavad need olema peidus, sest muidu on kõik kohad juppe täis (nagu Playmaisi), ja neid juppe jääb aina vähemaks. Meil on üle 20 erineva pusle, aga mitte ükski neist ei ole komplektne. Viimane kord ostsin 104-osalise pusle, mille jupid on nii suured, et katavad pea terve mu peopesa, aga lapsed on ikkagi suutnud isegi selliseid 2-3 tükki ära kaotada. Kuidas see neil õnnestub?

Kuna käeline tegevus on otseselt seotud kõnearenguga, siis väga arendavalt mõjub joonistamine ja pliiatsite teritamine. Kui viimast lasta teha, siis esimene muutub teisejärguliseks ja paberilehed jäävad tühjaks vaatamata pliiatsite kiirele kahanemisele. _MG_3892Soovitan anda lastele purgi, mille kohal nad saavad teritada, et hiljem kogutud pliiatsijäägid suvaliselt laiali valada.

Kellel seisab kodus nööpe või helmeid, siis need aitavad ka hästi värve õppida ja peenmotoorikat arendada. Praktikas näeb see küll pigem nii välja…_MG_0317…aga teoorias on väga hea mõte kallata nööbid ühte hunnikusse, et laps saaks neid sorteerida vastavalt värvidele või suurusele ning need tagasi pisikestesse topsidesse korjata.

Arendavatest mänguasjadest on parim valik muidugi Lego. Need on meil number 1 mänguasjad, mis pidevalt jala all jäävad ja valust nutma või ropendama panevad, olenevalt siis pealeastujast.

Jah, just nii vaimustuses ma igasugustest arendavatest mängudest olengi.

Viimased jõulud siin majas

Meie jõulutasime kolm päeva jutti. Viimasel päeval küll omaette oma kodus kaks päeva vana liha ja hapukapsast süües ning piparkooke tehes, aga jõulutamine seegi. Tegelikult ei saa me enam maja puhul kasutada sõna kodu, sest see pole enam meie kodu. Maja on müüdud ja uue aasta alguses kolime välja.

See on see põhjus, miks ma paar kuud pole suurt midagi kirjutanud. Ma pidin sellest eraldi postituse kirjutama, aga tunnen, et ma ei oska seda praegu teha. Mu emotsioonid kõiguvad seinast seina ja reaalsus pole mulle veel kohale jõudnud. Kui päeval veel saan suurema kurbuseta hakkama, siis igal õhtul voodis lakke vaadates tuleb klomp kurku, sest varsti vaatab mulle oksaaukudega laelaudade asemel vastu külm betoonlagi. Täna tuli tegelikult juba päevasel ajal pisar silma, kui vaatasin köögiaknast välja ning mõtlesin, et varsti avaneb mulle köögiaknast hoopis teistsugune vaade vastasmaja kümnetesse akendesse.

Ja samas on õhtuid, kus laste magamapanek on nii suur tsirkus, et ma ei jõua ära ooodata, millal saan lapsed kahte magamistuppa jagada. Samad mõtted tulevad pähe ka siis, kui käib suur kaklus Lego Duplo klotside pärast. Korteris lähevad Duplod pisemate tuppa ja suurtele jääb nende kastitäis väikeseid Lego juppe ning teineteise tubadesse neil asja ei ole. Teoorias.

Legodest rääkides, siis poisid said jõuluvanadelt kamba peale 10 uut suuremat ja väiksemat komplekti. Teine juba ohkas, et mis jõuluvanal viga on, et ta ainult legosid toob. Eks jõuluvanad teavad, et Lego on alati kindla peale minek ja oli ka, lastel oli tegevust mitmeks päevaks, aga kuna väikesed lõhuvad suurte ehitisi, siis sai kuni kolimiseni kõik uued legod karpidesse ära pandud. Juba paari nädala pärast saavad nad legodega oma toas edasi mängida ja tuba väikeste eest suletuna hoida. Suured poisid olid sellega igati päri ning loovutasid lahkelt oma legod kolimiskasti.

_MG_2332

Ega mul jõulude kohta ka midagi uut ja huvitavat kirja pole panna. Olid täitsa tavalised ja toredad jõulud. Ühed toredamad üle pika aja, sest meil oli raha, et teistele kinke teha ja andmisrõõm on ikka kõige suurem rõõm. Lapsed olid ka juba niivõrd suured, et saime jõule nautida – maailm ei käinud ümber pesamuna naba. Lapsed ajasid rohkem oma asju ning rõõm kinkide üle oli nii suur, et neil polnud aega süüagi.

Teisel päeval käisime nii minu kui ka Härra vanemate juures, siis jäi lastel lõunauni vahele ning koju jõudsime alles kella 23 ajal. Järgmisel päeval võtsime siis vabalt, lapsed olid terve päeva ööriietes ja mängisid oma uute asjadega, me Härraga vaatasime niisama telerit ja õhtul tegime perega piparkooke. Et asi liiga idülliline ei oleks, siis igale poole vahele mahtus palju kaklemist, karjumist, solvumist ja muud sellist toredat argielu nelja lapsega. Piparkookide tegemist saatsid ka pidevad läbirääkimised, kompromissid, sunniabinõud, sest neljal lapsel on ju vaja korraga ainsa pintsliga piparkookidele muna määrida, või vormid minema visata, kui tehtud kujukest taigna seest kätte ei saa, või krokodillipisaraid valada, kui glasuuri tuleb korraga liiga palju ja nii edasi.

_MG_2422

_MG_2466

_MG_2444

_MG_2473

_MG_2481

_MG_2514

_MG_2505

Nüüd ma küll liigun tagantpoolt ettepoole, sest lähen kolmanda päeva juurest esimese päeva juurde, kui meil käis jõuluvana. Lapsena oli vahva, jõuluvana tuli ja tõi kinke, aga nüüd… Jõuluvana tuleb, paneb meie ostetud kingid kotti, et need kohe lastele edasi jagada ning võtab selle eest veel tasu ka.

_MG_2159

Me lastele luuletusi ei õpetanud. Esimesel oli olemas luuletus või laul, mille ta sedasi ühtlase pika joruna ette luges, et raske oli eristada ainsatki kohta, mis oleks riimunud. Aga vähemalt oli tal midagi olemas.

_MG_2124

Teine oli maru kaval. Kui me küsisime nädalaid ja päevi enne jõuluvana tulekut, kas tal on luuletus olemas, siis tema vastus oli alati jaatav, aga ta lubas meile seda alles õigel päeval esitada. Õigel päeval tuli sealt suust ainult hädine: “Emme, tule aita. Issi, tule sina.” Lõpuks ta midagi vist ikka kokku jutustas, sest meie talle appi ei läinud, aga kingi ta kätte sai.

_MG_2111

Neljandat pidin ma küll aitama, sest tema ajas sõrgu vastu ega tahtnud isegi jõuluvana lähedale minna. Kahepeale saime kingi ikkagi kätte, aga kuna ta pidas pakki liiga raskeks, siis ta viis selle mitu korda jõuluvanale tagasi.

_MG_2118

Samuti pidi Härra Kolmandat aitama, sest poisi suu oli täitsa lukus ja kui tema suu on lukus, siis see ON lukus ehk seda ei murra mingi valemiga lahti. 

_MG_2176

Kolmas oli vähemalt nõus pärast jõuluvana süles istuma. Nagu näha, siis Neljas seda suure rõõmuga ei teinud ja temaga samal päeval sündinud “kaksikõde teiselt emalt” ei tulnud üldse vabatahtlikult üksinda pildile.

_MG_2193

Hiljem protestis jälle meie Kolmas, kes samuti ei tulnud enam vabatahtlikult pildile. Arusaadav! Millisel lapsel on aega fotosessiooniks, kui kingitused ootavad lahti pakkimist?!

Meile jõuluvana kinke ei andnud, aga ma ise olin küll sel aastal kinkidega iseendale ja Härrale helde. Härra sai uue parfüümi, kahepeale saime Lumi näokreemid, lauamängu ja spaapaketi ka.

_MG_2243

Minu vanemate juures toimus ka väike fotosessioon ehk igaaastane jõulupilt koos lastelastega. Kuue aastaga kuus lapselast – pole ime, et mu issi nii vanaks on jäänud.

_MG_2289

Sai nüüd kõik läbisegi postitusse surutud, aga sellised me jõulud olid. Võib-olla mitte kõige toredamad, sest me ei saanud olla päris nii, et  kurvad viimased jõulud siin majas mõtted üldse pähe ei tulnud. Ikka tulid. Aga see eest olid jõulud toredamad kui viimastel aastatel, mil ma ei jõudnud magamatusest kurnatuna oma kõhtu kaasas tassida või magamatusest kurnatuna seedisime neljanda lapse uudist või magamatusest kurnatuna olin neljanda lapse ainsaks toidulauaks ja lohutusallikaks või magamatusest kurnatuna tegime terve detsembrikuu korteris remonti ja panime sinna alla kogu olemasoleva raha ja laenasime veel juurdegi. Selliste jõulude kõrval oli tänavu ikka väga lihtne ja hea olla.

_MG_2079

Kas ainult mulle tundub või on postitus veidi masendunud alatooniga? Kui teile ka tundub nii, siis see ei olnud tegelikult üldse sedasi mõeldud. Jõulud olid tõesti toredad ja ma loodan, et teie jõulud olid sama toredad või hoopis toredamad!

Ma ei ole hetkel üldse masendunud, sest meid ootab homse pulma-aastapäeva puhul Arensburg spaahotell, kus saame veeta 2 ööd. Ma ei olegi pärast laste sündi (ehk 7 aastat ja 5 kuud) nii pikalt puhanud, seega ootan elevusega meie minipuhkust. Härra peseb praegu autot, mina hakkan kohe homseks asju pakkima ja homme samal ajal mõnuleme juba kahekesi oma hotellitoas.
Ei, ma ei karda seda infot siin jagada, sest maja ei jää tühjaks – keegi peab ju ahjusid kütma ning kasse ja küülikuid toitma.

Kes on Kuressaare eluga rohkem kursis, siis soovitage söögikohti ja ajaveetmisvõimalusi või mõnda looduskaunist kohta, kus jalutades akusid laadida.

Ps! Arensburgis saab praegu  veeta 2 ööd 99 € eest, mitukümmend voucherit on veel Cherrys saadaval.