Sain täna lapsed emale jätta ja rahulikult oma uue menüü jaoks söögikraami osta. See oli igati õige otsus, sest ma oleksin koos lastega poes hulluks läinud ja ilmselt juba juurviljaleti juures alla andnud. Ma arvasin, et mul läheb poes kaua, aga mul kulus lausa kaks tundi ja seda aega poleks lastest keegi rõõmsalt vastu pidanud.
Ostsin söögikraami viie päeva jaoks. Kes veel ei tea, siis Erik Orgu toitumiskava menüüsse saab pereliikmed ka juurde lisada – mitte komponentideks, aga sööjateks küll ja nendest sõltuvad kogused. Seda saab teha enda profiil alt ja profiili leiab “Tere, Sinu Nimi” peale liikudes.
Mina olin optimistlik ning arvestasin poisid terveks nädalaks lõunasöögilt ja vahepalalt maha, sest loodetavasti on nad piisavalt terved, et järgida lasteaia toitumiskava. Seega ostsin poest igaks päevaks materjali, millest teha hommiku- ja õhtusöök viiele ning lõunasöök ja vahepala kahele ning arve oli 68.44 €. Suurendasid seda mõned ühekordsed ostud ning vähendasid Härra vanemate aiasaadused ja asjad, mis olid juba kodus olemas.
Kodus olid eelnevalt olemas maasikad, mustsõstrad, lõhe, tatar, riis, sool, kookosrasv, mesi, must pipar, juust ja kartulid. Kui oleksin ka need pidanud poest ostma, siis oleks arve olnud ilmselt nii umbes 35-40 € suurem.
Härra vanematelt sain sibula, rohelise sibula, kurgid, tomatid, paprika, peakapsa, porgandid, porru ja suvikõrvitsa. Mul pole aimugi, kui palju need oleksid poes maksnud, aga ilmselt mitte alla 10 €.
Seega, kui kodus oleks olnud ikaldus ja kellegi teise aiast poleks ka midagi võtta olnud, siis oleks esimese viie päeva toidukraam läinud maksma nii umbes 115-120 €. Natuke palju, sest pole vähe neid peresid, kellel see on poole kuu või lausa terve kuu söögieelarve. Eks mul endal ka tilkus süda veidi verd, eriti siis, kui panin ostukorvi peaaegu 6 € maksnud 250 grammi kukeseeni, sellest kallim oli vaid kilo seakaelakarbonaadi, mis maksis veidi üle 6 €.
Ühekordseteks ostudeks pean neid, millega saab hakkama mõnda aega ja mida edaspidi tuleb jooksvalt varuda, need on extra virgin oliivõli, küpsetamiseks mõeldud oliivõli, jahvatatud paprika, jahvatatud koriander, laimimahl ja kaerahelbed. Nende peale kulus 8.50 €. Vajaminevast rohkem sai ostetud veel kukeseeni, peekonit, pruuni riisi, kreeka pähklit ja mandlit, esimesed lähevad sügavkülma oma ega ootama, teised kuivainete kappi.
Ega ma ei tea, kas ma ostsin õiged asjad, sest nende extra virginite valik oli suur ja hinnad kõikusid 3.37 € ja kaks korda suuremate summade vahel, kuigi kogused olid samad, nagu ka “kõrge kvaliteediga esimese pressimise teel saadud õli” tekst. Ma ostsin muidugi kõige odavama variandi. Küpsetamiseks mõeldud oliivõli oli veel raskem valida, sest ma ei teadnud täpselt, mida otsida, aga valisin lõpuks selle, mille hinnasildil oli “oliivjääkõli küpsetamiseks”, maksis see pooleliitrine pudel 2.40 €.
Ostunimekirjas oli laimimahl, aga ma leidsin vaid laimimahla kontsentraadi. Samuti ei leidnud ma koriandrit ja valisin jahvatatud koriandri, aga mitte millegagi ei osanud ma asendada leidmata jäänud Santa Maria Chilli Explosionit ja ürdisoola Herbamare. Need kaks ongi ainsad, mis pikast nimekirjast mahakriipsutamata jäid, aga küllap saab esialgu ka nendeta hakkama.
Vasakul on asjad, mida kasutan enam-vähem regulaarselt, paremal on asjad, mida olen ostnud korra või mitte sedagi. Näiteks Extra Virgin oliivõli olen ühe korra ostnud, kodujuustu ja maitsestamata jogurtit vist ka vaid korra, aga veisehakkliha ja seakaelakarbonaadi pole ma kunagi ostnud ning täna ostsin ka viimast õite kõhklevalt, sest ma kardan pekki. Võib-olla see sulab ära ja liha jääb mahlane, aga muidu mul tekib isegi väikesest pekitükist okserefleks ja seetõttu ostan tavaliselt võimalikult taised lihatükid ja kodus lõikan välja veel viimasedki pekised kohad. Kui Härra on kodus, siis saab küll pekist liha ostetud, aga ma süües kontrollin iga tüki põhjalikult üle ja kui kuskil vähegi pekki paistab, siis see tükk kohe Härra taldrikusse maandub ka.
Korra olen ostnud ka avokaadot, see oli ilus roheline ja hästi kõva, aga maitse oli jube ning ma viskasin selle ära, sest ma ei tulnud selle peale, et tegu on toore viljaga. 😀 Mitte kunagi ei ole ma ostnud ingverijuurt, jääsalatit, kanakintse ja -tiibu (ainult rinnaliha olen toidutegemisel kasutanud), spinatit, kukeseeni, tatra- või riisigaletti jne. Viimaseid otsisin ma veerand tundi taga ja siis lõpuks küsisin, kust selliseid asju võiks leida. Riisigalettidest olin mööda kõndinud, sest need olid müügil nimega riisivahvel ja ma arvasin, et need on valed. Tatragaletid olid poe teises otsas terviseriiulil, mis mul täiesti kahe silma vahele jäi. Neid asju oli muidugi rohkem, mida ma pidin pingsalt otsima, eriti maitseaineleti juures, seal läks küll nägemine hetkeks kahekordseks ja osasid vajalikke asju ma ikka ei leidnud. 😀
Ostunimekirjaga tegin ka ühe vea. Ma unustasin enne selle printimist muuta oma eluviisi istuvaks ja seetõttu on kogused ilmselt suuremad, kui peaksid. Personaaltreener Erik ütles, et minu majapidamis- ja aiatööd ei lähe arvesse 1-3 kerge trennina nädalas ja seetõttu peaksin programmis oma eluviisiks märkima “istuv eluviis”. Mis seal ikka, söön esialgu vähem ja äkki millalgi hakkan mõtlema, kuidas end kodus liigutama hakata nii, et see trennina arvesse läheks. Praegu aga üks asi korraga.
Esimene samm on nüüd tehtud, külmkapp on ääreni täis tervislikku kraami ja hommikuks sööme juba kaerahelbeputru mee ja peekonisalatiga. 🙂
Antud postitus on minu esmase elevuse vili, edaspidi teid sellistega haigutama ei aja, aga kui kõik läheb lepase reega, siis hakkan tegema kuude kokkuvõtteid eelarve osas, sest mind ennastki väga huvitab, kui palju maksab tervislik toitumine.