Mul on ootel teemad lasteaiast, sünnitusjärgsest depressioonist, toitumiskavast, laste autosse jätmisest, lähedastest kaugenemisest, aga tähtsamad asjad ikka ennekõike, eks! Jagan hoopis põhjaliku kirjelduse ja piltidega oma tavapärast pühapäeva õhtut.

Panen vannivee jooksma, ise jooksen laste tuppa ja kuhjan käe peale 3 hommikumantlit, 4 pidžaamat ja sama palju paare sokke (nüüd susse), mida varba otsa tõmmata. Samal ajal Kolmas ja Neljas juba võtavad riideid seljast, või vähemalt üritavad. Viskan oma saagi pesumasina peale ning aitan lapsed vanni.Tavaliselt istun nende valvamise ajal ninapidi nutikas või koristan vannituba. Täna tegin pilte.

Esimesena pesen puhtaks Neljanda, aga see ei ole väga kiire portsess. Esmalt pesen tal Puhta Looduse šampooniga pea puhtaks ning lasen tal veel edasi mängida. Mõnikord kasutan ka palsamit või kammin beebikõõma lahti, täna tegin mõlemat. Kuna nad nagunii ligunevad vahuses vannis, siis dušigeeliga ma neid ei pese, mõnikord ei pese ma neid üldse, vaid nad ise küürivad end käsnaga ja teevad seda väga põhjalikult. Ka Neljas tahab end väga ise pesta. Viimane samm on “käed vastu seina ja vaata üles”, mille ajal loputan juustest viimased šampooni- või palsamijäägid välja ning lasen keha veega üle. 

Esimesena võtan Neljanda välja, mässin ta rätiku sisse ja palun tal trepiastmele istuda ning ise otsin küünekäärid välja. Igal pühapäeval on neil maniküür ja igal teisel pühapäeval maniküür + pediküür, täna oli see teine pühapäev. Pärast küünte lõikamist puhastan kõrvad ära, siis läheb hommikumantel selga ja “aidaa” – Neljas läheb multikate ette jahtuma.
Kui Neljas on vannist läinud, siis Kolmandal on pidu, saab üksinda mängida ja laiutada. Aga see pidu kestabki nii kaua, kuni mina tegelen Neljanda küünte, kõrvade ja riietamisega. Kolmandaga kordan peapesu protseduuri, palsamit ei kasuta, aga beebikõõma kammin küll lahti. Temal on kõige paksemad juuksed, ta higistab kergelt ning rasust kõõma on tal kõige rohkem. Edasi kordan kõike eelnevalt mainitut, sest maniküüri-pediküüri ajad klapivad kõigil, sedasi on kõige lihtsam järje peal olla. Kolmandaga tegelemise ajal jookseb vann veest tühjaks ja täidan selle uuesti suurte poiste vahetuse jaoks. Kahjuks peavad nad koos käima, sest eraldi sulistamiseks ei jätku sooja vett. Mõnikord nad kurdavad, täna ei kurtnud. 
Kui nemad on vanni jõudnud, siis panen peaaegu alati pesumasina käima, sest selleks ajaks on viimase tunniga kogunenud pool masinatäit musta pesu ja teise poole saan mustapesukastist juurde. Edasi jätan nad üksinda mängima ning koristan kööki või ajan muid asju ning iga suurema lärmi või hoopistükis vaikuse peale küsin hõigates, kas kõik on korras. On.

Kui ma vannituppa tagasi jõuan, siis on kõik kohad veepritsmeid täis, sest nad on jälle unustanud kardina ette tõmmata.Tänase vannitamise ajal kaotas Teine oma hääle. Ma ei mäleta, et lastel oleks üldse kunagi hääl päris ära olnud, aga Teine küll kähises täna nii õnnetult. Leidsin, et targem on tema esimesena välja võtta. Pesin ise tema pea puhtaks, kuigi ma ei tohiks seda enam tema eest ära teha, sest varsti hakkab ujumistrenn ja lapse oskus end voolava vee all iseseisvalt pesta on üsna kehvake. Teisel on hästi pehmed juuksed ja temal erilisi kõõmamuresid ei ole, seega peapesu käis kähku. Keha pesi ta ise, loputasin mina ja tegin seda nii nagu eelmise kahega – “käed vastu seina ja vaata üles”. 

Temal tuli lisaks küüntele ja kõrvadele tegeleda ka nahamuredega – kreemitasin tema punetavaid kuivavaid põski ja narmendavaid küüneümbrusi. Seejärel pani laps end riidesse ja kurvastas, et tal pole hommikumantlit. Lubasin, et ostan selle talle ja tema palus, et valiksin kõige lahedama, mis kompenseeriks tema praeguse vaeslapse olukorra.Teise iluprotseduuride ajal sai Esimene üksinda vannis mõnuleda ja oma pea puhtaks pesta. Tal on juuste asemel kuivad traatharjad ja 7-aastaselt kannab ta peas ikka väga visa hingega beebikõõma, seega tema peapesule järgnes minu poolt ikkagi kammiga hõõrumine.Esimene teeb vannis kõike iseseisvalt, korjab mänguasja kokku, laseb vee välja ning loputab end puhtaks. Küünte lõikamine on siiski minu töö ja ma ei kujuta ette, mis vanuses hakkab laps ise maniküüri ja pediküüri tegema. Või tänapäeva lapsed ei hakkagi ning pesast välja lennates saavadki neist küünesalongide iganädalased kliendid?

Esimene vajas ka veidikese kreemitamist ja võis minna.Edasi tuleb tegeleda väikese järeltööga – loputan vanni üle, puhastan põranda, panen jalarätiku kuivama, teen akna lahti, et lasta välja niiskus, millest õhk on paks. Selleks ajaks on kell tavaliselt palju ja täna oli veel eriti palju, sest meil oli terve päevaplaan segi. 

Vahepalana räägin ära, mis režiimi sassi lõi. Nimelt ootasin majahuvilist, kes aga kohale ei jõudnud ega vastanud kõnele ka. Ma olen viimase aja sündmustest ja meeleolust vaimselt nii kurnatud, et oleksin väga tahtnud koos lastega magada, aga selle asemel koristasin, ja ajasin lapsed ka varem üles, et voodid enne huviliste saabumist korda teha. Edasi jäin ootele ja lükkasin edasi söögitegemise ning poes käimise. Pärast pooleteisetunnist ootamist helistasin, aga kõnele ei vastatud ja tagasi ka ei helistatud. Õnneks ei ole see traditsiooniline, aga võttis sedasi läbi, et mul ei olnudki enam jaksu lastega koos poodi minna. Kutsusin sõberid külla ja kasutasin võimalust ning käisin nende autoga poes (ei pidanud siis enda oma aiast välja ajama), kuni nad lastel silma peal hoidsid. Pärast siis kohvitasime ka ja nüüd istun veel kell 2 üleval – kofeiin koos üleüldise üleväsimusega. See kahjuks on üsna traditsiooniline.

Täna õhtul sai küüritud, kraabitud ja kreemitatud kokku neli last, lõigatud 80 küünt, puhastatud 8 kõrva. Muidugi on ka nädala sees vannituba avatud, aga pesemine käib siis vastavalt vajadusele ja küüsi ei lõika. Suurpuhastus käib ikka ainult pühapäeva õhtuti ja see võtab aega 2-3 tundi. Tore on see, et kui Härra on kodus, siis need õhtud kuuluvad talle.

Suupuhastatud lapsed on valmis magama minema:Ainult hambad vaja veel puhtaks pesta. Esimene peseb iseseisvalt, teistel pesen üle.Ja magama! Tuba on juba “korda tehtud”, aga ainult nii palju, et oleksid teerajad sees, kui on vaja öösel vetsu minna.  Päeva lõpetab (üksikute eranditega) igaõhtune kalli-musi-pai. Head ööd!