Ma koristasin just jumal-teab-kui-kaua mähkmesisu. Seda päris sisu, mis imab vedelat ja vähe paksemat kraami.
Kas te olete kunagi mähkmesõda teinud? Nii, et üks viskab teisele pissise mähkme “vii ära” ja teine viskab mähkme tagasi “vii ise” ja sedasi 10 korda, kuni üks alla annab või mähe katki läheb. Meie Härraga oleme ja kahel korral oleme saanud tänu sellele mähkmesisu koristada. Kas teate, kui raske seda koristada on?
Raske! Seetõttu ma ei luba lastel pissipomme loopida, kuigi see võib olla hullult lõbus – teist pissise mähkmega sihtida ja ise lendava pissipommi eest varjuda.
Täna juhtus siis nii, et Kolmas, kes magamise ajal kannab endiselt mähkmeid, jättis oma öise pissipommi magamistuppa vedelema. Mingi hetk avastasid selle Esimene ja Teine ning lõbus sõda hakkas pihta. Ma ei süvenenud ka, mis neile nalja pakub, kuni Teine jooksis magamistoast välja ning ma nägin teda taga ajava Esimese käes mähet. Sain vaid karjatada, et nad lõpetaks, kui samal ajal saatis Esimene pommi juba teele – see maandus Teise pealael ja LÕHKES.
Kõik kohad olid täis pisikesi kleepuvaid geelipallikesi – Teise juuksed, riided, lauad, kapid, arvutid, mina, põrand, vaibad, toolid, isegi ribikardinad.
Ma isegi ei teadnud, mida teha, kas nutta, laste peale karjuda või põgeneda. Köögis valitses katastroof ja meil pole siin tolmuimejat. Proovisin harjaga pühkida, aga geel kleepus ka harja külge ning iga tõmbega jäi maha laiaks vajutatud geelipläga. Märg lapp libises lihtsalt geelist üle, muutes selle “tapeediliimiks”. Suuremad hunnikud sain kergemini koristatud. Kui saab pidada kergeks paljaste kätega pissise rõveda külma geelihunniku koristamist.
Hakkasin kuiva köögirätikuga geeli kokku lükkama, et see moodustaks ühe suurema pudrumassi. Selleks oleks muidugi sobinud paremini majapidamis- või vetsupaber, aga esimene sai juba paar päeva tagasi otsa ja teine täna hommikul. Vetsus kasutame niigi hetkel mentoolilõhnalisi taskurätikuid ja neid meil raisata pole.
Ma koristasin seda jama ikka väga kaua, vaibad läksid pesumasinasse, minu ja Teise riided mustapesukorvi, pesin lapse puhtaks ja käisin ka ise duši all, sest ka minul oli seda jama juustes.
Ma olin alguses väga vihane, ikka nii-nii vihane, et katastroofi pildistamine oli viimane asi, mis pähe tuli. Pärast, kui suurem jama oli koristatud, tegin paar pilti, et anda aimu, milline näeb välja kasutatud mähkme sisu.
Veel praegugi ei ole kõik päris korras, leian endiselt siit ja sealt geelipallikesi. Härra toob õhtul töö juurest tolmuimeja, et saaksime kõik seinaääred ja nurgatagused sellega üle käia. Tolmuimeja ongi sellises olukorras ainuke tõsiseltvõetav abiline. Palderjan kulub ka ära!
Mähkmeõnnetusi on meil veel juhtunud. Ükskord pistis Kolmas oma mähkme pooleldi täis pesumasinasse. Mina seda muidugi ei näinud, panin masina tumedaid riideid täis ja tööle ning pärast sain masinatäie pesu, mis oli täis valget mähkmesodi ja geelitükikesi. See vaatepilt oli nii õudne (palju hullem kui taskusse ununenud salvrätiku puhul), et ma kaalusin osade riiete ära viskamist. Õnneks päästis kuivati päeva ja sealt sain tagasi täiesti puhtad riided ja korralikult umbes filtri.
Muidugi igasuguseid muid mähkmeõnnetusi on ka olnud, aga see on juba teise sisuga teema. 😀
