Minu 97 tõde

Kas on mõni küsimuste-vastuste postitus mille ma vahele jätan? Loomulikult ei ole, nii et Mirjami 100 tõde postituse järel pean siin oma tõdesid ka jagama.

MIS OLI SINU:

1. VIIMANE JOOK: Pagan, juba tahaks valetada … Coca-Cola Zero.
2. VIIMANE TELEFONIKÕNE: Helistasin emale ja andsin teada, et läheme sinna.
3. VIIMANE SÕNUM: “Ma ikka ei tule, lapsed ei saa oma asju korda ja ma ei viitsi.”
4. VIIMANE LAUL, MIDA KUULASID: Kui ma vaid teaks, aga tuli muusikakanalist, mida lapsed vaatasid.
5. VIIMANE KORD, KUI NUTSID: Umbes nädal tagasi, kui üks lastest ei saanud järjekordselt väga lihtsast asjast aru ja mul tekkis hirm, et ta ei saa tulevikus iseseisva eluga hakkama.

KAS SA OLED KUNAGI:

6. KÄINUD KELLEGAGI KAKS KORDA? Ma olen käinud ühe inimesega ühe korra ja ma kahetsesin seda vist esimesest päevast alates, mistõttu vältisin järgmised kaks kuud oma peikat, kes oli enne käima hakkamist mu hea sõber. Olin siis 13 või 14 ja sealt edasi pole ma sellist väljendit sallinud.

Silveri puhul kartsin, et ta võib tulla lagedale küsimusega, kas ma tahan temaga käima hakata (sest ta oli nii tagasihoidlik ja häbelik), aga õnneks oli ta piisavalt küps, et seda mitte teha. Kui aus olla, siis me ei astunudki kuidagi verbaalselt suhtesse, me lihtsalt olime ühel hetkel koos.

7. OLNUD SUHTES PETETUD? Pean ainsaks suhteks seda, mis meil Silveriga ja vastus on ei.

8. SUUDELNUD KEDAGI JA SEDA KAHETSENUD? Pigem mitte, kuigi olen suudelnud kedagi teist meie suhte ajal … Ma olin endas pettunud, mul oli kahju, et ma Silverile haiget tegin, võimalik, et ma tol ajal ka kahetsesin ja oleksin võimalusel tehtu olematuks muutnud, kuid täna ei muudaks ma midagi, see oli õppetund.

9. KAOTANUD KELLEGI ERILISE? Ma olen kaotanud mitu erilist inimest surmale ja ühe elule, aga lein on olnud sama pikk ja valus.

10. OLNUD DEPRESSIOONIS? Jah, ilmselt olin juba enne lapsi, aga ma ei saanud sellest aru, pidasin oma enesetunnet mingisuguseks hormoonide poolt tekitatud teismeea kriisiks, mida esineb kõigil. Mitu aastat kestnud seletamatute peavalude pärast kirjutas neuroloog katsetuseks antidepressandid välja, mille võtmise ajal kadusid lisaks peavaludele ka igapäevane nutmine, väsimus ja tunne, et ei jaksa elada. Ma olin oma nutuhoogude ja väsimusega nii harjunud, et ma ei osanud ettegi kujutada, et teisiti on ka võimalik. Täitsa tore oli vahelduseks.

Antidepressante võtsin paar kuud, siis jäin rasedaks ja jätsin ravi pooleli. Peavalud tagasi ei tulnud (kui, siis migreenina, mida esineb paar korda aastas), aga nutmine ja väsimus elust saatsid mind vahelduva eduga esimesed 6-7 aastat lapsevanemana.

Kirjutasin sellest kõigest praegu pikalt ja ausalt, aga salvestasin teksti hoopis mustandite kausta, sest see tõde muudaks äkki terve postituse kibedaks ja seda ma ei taha.

11. OLNUD TÄIS JA OKSENDANUD? Jah, ühe korra ja see oli vist ka ainus kord, kus oksendamine oli puhas kergendus, mitte ei ajanud nutma. Alustades algusest, siis ootasin sõbra juures komandeeringust saabuvat Silverit ja sõber pakkus mulle pokaali veini, mille ma viisakusest vägisi sisse mekkisin. Kuna ma ei olnud alkoholiga sina peal, siis sellest piisas, et veidi vindiseks jääda ja vabatahtlikult veel ühe pokaali valget võtta …

Järgmisel hetkel olin juba pudeli punasega auto tagaistmel teel Tallinnasse, kus ma ei kannatanud avalikus kohas pissihäda ning kergendasin end kuskil pargis ilmselt poole Tallinna ees. Kus täpsemalt, ei tea, sest mu silm ei seletanud sel hetkel murust kaugemale ja sealt edasi ei seletanud üldse midagi ehk vajusin täiesti ära.

Vahepeal tekkis tahaistmele veel mingeid tüüpe, korra tajusin neid, kui oksendamise eesmärgil sõitva auto ukse avasin. Mingi hetk võeti mind pooloimetuna autost välja ja hoiti kuskil platsil püsti, et ma sõbra eputamise ajal ta autot täis ei oksendaks (nii hooliv temast). Mulle tundus, et ta põletas kummi meie ümber ringe tehes, aga kuna mul käis terve maakera ringi, siis see ei pruukinud üldse nii olla.

Kui autosse tagasi sain, siis magasin edasi, vahepeal jälle jõin vett ja oksendasin ning järgmisel hetkel olin juba täiesti sirgena (ainult pea valutas) Lehtses tagasi ja sammusin keset ööd, silmad maas, mind ootava Silveri käte vahele. Selline ootamatu pööre siis …

Kogu lugu mahtus umbes 6-7 tunni sisse, aga need olid ühed piinlikumad tunnid minu elus ja ma mäletan seda kõike liiga hästi, et hakata kunagi veinist lugu pidama. Jep, vein oli süüdi, mitte mina.

Kokkuvõttes ei ole ma varem ega hiljem alkoholiga sedasi liiale läinud ega alkoholi pärast oksendanud, mulle ühest korrast piisas, aitäh.

12. JÄRJESTA 3 LEMMIKVÄRVI: Täiesti normaalne jätk teemale, aga hall … hall ja hall? Ma ei tea, pole kindlaid lemmikvärve, aga hall meeldib.

SEL AASTAL SA:

13. SAID UUSI SÕPRU? Jah, Malluka. Tegelikult ei ole uusi sõpru saanud (ega otsinud), kuid mõned uued tuttavad tekkisid küll.

14. LÄKSID KELLESTKI LAHKU? Pole üldse mõtteski olnud.

15. NAERSID SENI KUNI NUTSID? Palju kordi, Silveriga tuleb seda sageli ette ja üldse mitte tema heade naljade pärast, vaid ikka nende pärast, mida tema kulu teen. Ärge muretsege, tema teeb minu kulul ka, aga minu naljad on lihtsalt naljakamad.

Ma ei tea, kus 16 ja 17 on.

18. KOHTUSID KELLEGAGI, KES SIND MUUTIS? Võib-olla, aga ma ei ütleks, et muutis, vaid pigem andis enesekindlust olla mina.

19. LEIDSID, KES SU TÕELISED SÕBRAD ON? Ma olen seda kogu aeg teadnud.

20. LEIDSID, ET KEEGI RÄÄKIS SINUST? Igasuguse leidmiseta tean, et minust on räägitud, aga see ei häiri mind, sest mina, minu valikud või teod ei saagi ega peagi alati kõigile meeldima ja pole midagi tavatut, kui see kõneainet pakub. Kindlasti pakub ka vastupidiselt ehk räägitakse positiivses võtmes, millega nüüd meenub, et ma ju leidsin, kuidas Mallukas minust rääkis ja mulle meeldis see …öelge kas seda tuleb veel … tahaks kuulda veel … siis veel natuke ja veel.

21. SUUDLESID KEDAGI OMA ORKUTI SÕBRALISTIST? Silver oli kunagi mu Orkuti sõbralistis, seega vastus on jah.SUC55748Kui me veel Orkutis olime.

ÜLDINE:

22. KUI MITUT INIMEST OMA ORKUTI SÕBRALISTIST TEAD PÄRISELUS? Ilmselt teadsin valdavat enamust, sama lugu Facebookiga, kuigi viimases on inimesi, kelle puhul ma ei pane pilti päris kokku, kuid mingil põhjusel nad seal siiski on.

23. ARMASTAD OMA PEREKONDA? Ilmselgelt ja seda vanaemani välja.

24. KAS SUL ON LEMMIKLOOMI? Soovin, et ei oleks, aga on … Issand, kas ma ütlesin selle kõva häälega välja? Ma lisasin praegu veidi dramaatilisust, tegelikult ma nii ei mõtle, aga seda mõtlen küll, et tubaseid loomi pärast Siidit, Saarat, Nupsikut, Muri, Robinit ja Ruubit enam ei tule. Kunagi tulevikus näitan, miks sedasi mõtlen.

25. KAS SA TAHAD OMA NIME MUUTA? Ei taha.

26 on ka kadunud.

27. MIS KELL SA TÄNA ÜLES ÄRKASID? Ma ei ole magama veel läinudki, nii et ma ei tea, mis kell ärkan, aga oletan, et magan vähemalt 10ni, sest on laupäev.

28. MIDA SA TEGID TÄNA SÜDAÖÖL? Kui südaöö on kell 3, siis loodetavasti magan selleks ajaks.

29. NIMETA MIDAGI, MIDA SA EI JÕUA ÄRA OODATA? Silveri talvepuhkust on raske oodata, aga õnneks on see juba lähedal.

30. VIIMANE KORD KUI OMA EMA NÄGID? Nädal tagasi ja täna näen uuesti.

31. MIS ON ÜKS ASI, MIDA SA SOOVIKSID OMA ELUS MUUTA? Ma soovin, et ma oleksin kooli õigel ajal lõpetanud, sest nüüd on seda raske teha.

32. MIDA SA PRAEGU KUULAD? Vaikust – muusika mu kõrvadele!

33. KAS SA OLED KUNAGI RÄÄKINUD INIMESEGA, KELLE NIMI ON TOM? Ei, kui mitte arvestata Toomaseid, keda nii kutsutakse.

34. MIS KÄIB SULLE PRAEGU NÄRVIDELE? Et mul und ei ole ja põletikus sõrmeliigestega ebamugav trükkida on.

35. KÕIGE KÜLASTATUM NETILEHEKÜLG? Ma isegi ei tea, teen enamasti sama ringi: FB, Instagram, Delfi, ERR, Online, Gmail jne.

36. KUS SA PRAEGU OLLA TAHAD? Mitte kuskil mujal, sest praegu on täpselt selline tuju, et vedeleks, Silveri pikad pidžaamapüksid jalas ja kammimata juustest keeratud krunn peas, terve nädalavahetuse niisama kodus.

37. HÜÜDNIMED: Ei mingeid kindlaid hüüdnimesid, aga mõnikord Lifka.
38. SUHTESTAATUS: Abielus ja vallatu.
39. TÄHTKUJU: Kaksikud
40. MEES VÕI NAINE: Eelistan meest, või mis see küsimus oligi?
41. SILMADE VÄRV: Kõige tavalisemad sinakashallid.
42. KAAL: Elektrooniline AEG, mis näitab igasuguseid asju … liiga palju.
43. TELEFONINUMBER: Küsige ükskõik millise telefonimüüja käest, neil kõigil mu number olemas.
44. JUUKSEVÄRV: Loomulik kartulikoor, selline pestud, veidi kuldne.loomulik juuksevärv kartulikoor.jpg45. PIKAD VÕI LÜHIKESED: Pikad.
46. PIKKUS – Juuste pikkus umbes 65 cm (mõõtsin ära, korduvalt, sest ise ka imestasin), enda pikkus 158 cm.
47. KAS SULLE MEELDIB KEEGI (ROMANTILISELT)? Meeldib on vähe öeldud.
48. MIS SULLE ENDA PUHUL MEELDIB? Mõnikord kõik, mõnikord mitte miski.
49. AUGUSTUSED: Mõlemas kõrvas kaks, kasutuses ainult üks paar auke (heh, pidin katsudes kontrollima, sest polnud kindel), aga teised pole aastatega kinni kasvanud.
50. TÄTOVEERINGUD: Hiljutiste unenägude peale mõeldes – õnneks ei ole.
51. PAREMAKÄELINE VÕI VASAKUKÄELINE: Kummagikäeline, kui arvestada mu olematut kunstiannet, koledat käekirja, võimetust teha käsitööd, õnnetusi söögitegemisel ja nii edasi.
52. ESIMENE OPP: Kas ninakarbikute kõrvetamine on operatsioon? Kui jah, siis see oli esimene. Kui ei, siis tarkusehamba eemaldamist nimetati küll operatsiooniks ja raha küsiti ka vastavalt.
53. ESIMENE AUGUSTAMINE: Olin 10aastane, vanaema viis mind Tapale ehtepoodi (?), kus mulle tehti püstoliga kõrvaaugud.
54. KÕIGE ESIMENE PARIM SÕBER: Oli eriline.
55. KÕIGE ESIMENE POISS-/TÜDRUKSÕBER: Esimene poiss-sõber oli enne poiss-sõbraks saamist mu sõber, pärast ei olnud ei üht ega teist.

56. MIS ON SU LEMMIKRAAMAT: Mul ei ole sellist asja, sest ma unustan loetud raamatud umbes kahe nädalaga. Tean, et Khaled Hosseini “Lohejooksja” andis mulle augustis vägeva lugemiselamuse, aga suurem osa raamatu sisust on tänaseks ununenud.

57. KES ON SU PRAEGUNE PARIM SÕBRANNA? Mul on ainult kaks päris sõbrannat ja minu jaoks on nad mõlemad võrdsed.

58. ESIMENE ARMUMINE: Esimene päris armumine oli väga intensiivne, täis tuliseid tundeid ja valusaid pisaraid, aga maapinda jalge alt ei võtnud ning see vana arm on täiesti ära roostetanud. Silverisse armusin hoopis teistmoodi, vaikselt, sügavalt, roostevabalt.

Kaks päeva hiljem.

PRAEGUSEL HETKEL:

59. SÖÖD –Enam mitte, aga kaerasepiku puru on veel hammaste vahel.
60. JOOD – Jah, viimaseid kohvilonkse.
61. KAVATSED TEHA – Varsti vetsu minna …
62. KUULAD – Teises toas mängivaid lapsi.
63. OOTAD – Kui uuesti Silveri talvepuhkust mitte mainida, mida ma just tegin, siis ootan sünnipäevalt saabuvaid suuremaid poisse, et siis väiksem poiss järgmisele sünnipäevale viia.

SINU TULEVIK:

64. TAHAD LAPSI SAADA? Tahtsin, sain neli ja mõnikord tunnen, et üks võiks veel olla.
65. TAHAD ABIELLUDA? Tahtsin, abiellusin, aga tahan seda tulevikus uuesti ja paremini teha, näiteks 25. pulma-aastapäeval.
66. KARJÄÄR: Ei igatse tavamõistes karjääri (kõrget kohta), mul ei ole seda vaja, et end kellekski pidada. Kui mul oleks sisemine soov pürgida mingile kindlale kohale, mis juhtumisi asub kõrgel, siis veel oskaksin puudust tunda, aga mul ei ole. Ma pigem mõtlen, et lahe oleks hoopis karjääris töötada …

MIS ON PAREM:

67. HUULED VÕI SILMAD? Silmad, kui nendes on see helk, mis viib suudluseni.
68. SUUDLUSED VÕI KALLISTUSED? Suudlused, need nagunii rohkem nagu kaks ühes ehk tulevad koos embusega.
69. PIKEM VÕI LÜHEM? Ma ise võiksin olla pikem, aga kuna ma ei ole, siis on vastuseks lühem, et ma ulatuksin partneri huulteni (ulatun ideaalselt, ta ei saa iial avalikus kohas mu üllatusmusisid vältida).
70. VANEM VÕI NOOREM? Siin vastaks küll, et või on parem.
71. ROMANTILINE VÕI SPONTAANNE? Spontaanne, sest see võib sageli romantiline olla, aga samas võib millestki romantilisest midagi väga spontaanset edasi areneda, nii et ma ei teagi. Mõlemad on head.
72. ILUS KÕHT VÕI ILUSAD KÄED? Ilusad käed, päris kindlasti ilusad käed (alates õlgadest). Ma ei igatse nabapluuse kanda, aga varrukateta kleitides tahaks küll hea välja näha.
73. HOOLIV VÕI LÄRMAKAS? Mulle meeldiks, kui minust hoolitaks laupäeva hommikuti nii palju, et ei oldaks lärmakad.
74. KOHTING VÕI SUHE? Ma olen peaaegu 15 aastat suhtes olnud, aga pole mitte kunagi kohtingul käinud, nii et ma ei oska võrrelda, kumb on parem.
75. PAHANDUSTE OTSIJA VÕI KAHTLEJA? Pahandusi ma ei otsi, seega kahtleja.

KAS SA OLED KUNAGI:

76. SUUDELNUD VÕÕRAST? Ei.
77. JOONUD KANGET ALKOHOLI? Tahtsin vastata, et olen, aga 16% Vana Tallinna kooreliköörid ei lähe vist päris kange alla. Olen keeleotsa kastnud ka Stroh 80% sisse, aga see ei lähe jälle joomise alla. Mitte et ma liköörigi oleks nagu vett joonud.
78. KAOTANUD KONTAKTLÄÄTSED/PRILLID? Päikeseprillid kaotasin suvel ära, aga see oli ainult õnnistus, sest mu juuksed jäid kogu aeg katkise sangakaunistuse vahele ja pidin neid raginaga lahti tõmbama.
79. SEKSINUD ESIMESEL KOHTINGUL? Pole seda esimest kohtingutki olnud … Aga ei, pole üldse kellegagi peale Silveri seksinud ja temaga ei juhtunud see ka kuigi ruttu, alates esimesest teineteise kaisus magamisest võttis see aega umbes kümme kuud.
80. MURDNUD KELLEGI SÜDAME? Ma ei tea, et oleksin.
81. OLNUD MURTUD SÜDAMEGA? Selle esimese intensiivse armumisega käis südamevalu kaasas küll, aga nagu ütlesin, siis suhet ei olnud, teistest tüdrukutest olin teadlik … Tüübi kehvast iseloomust samuti, mistõttu oli ka tema minu jaoks tore ajaviide ja ma ei oleks eales temaga midagi tõsist tahtnud, kuid haiget tegi ikka, kui ta näiteks mu parima sõbrannaga hakkas aega veetma. Kas see just mu südame murdis … Pigem vist mitte.
82. OLNUD ARRETEERITUD? Ei.
83. ANDNUD KELLELEGI KORVI? Olen andnud mitu korda korvi ja olen andnud ära paar punutud korvi.
84. NUTNUD KUI KEEGI SURI? Jah, nutan veel palju aastaid hiljemgi.
85. ARMUNUD SÕPRA? Ei, kui mitte arvestada seda, et me olime Silveriga esmalt sõbrad … kes aegajalt autos teineteise kaisus juttu ajasid.

KAS SA USUD:

86. ENDASSE? Ma ei tea, pigem vist usun, ehk isegi liiga palju, sest olen nii mõndagi ette võtnud, mida pole suutnud lõpuni viia. Kas või katse õppida kahes koolis korraga … Mis sellest sai? Ühest loobusin kohe alguses ja teisega pole samuti kuskile jõudnud.
87. IMEDESSE? Usun imedesse ja seetõttu need imed ongi, et neid juhtub harva, olgu selleks siis imeline paranemine surmahaigusest või imeline vedamine selle ainsa lotopiletiga, mis osteti vaid seetõttu, et raha lahti vahetada.
88. ARMUMISSE ESIMESEL KOHTUMISEL? Usun, aga ise ei ole kogenud.
89. TAEVASSE? Ma ei pea sellesse uskuma, näen taevast iga päev, aga ma usun, et näen veel oma maailma parimaid vanavanemaid, kuhu iganes ma pärast surma lähen.
90. JÕULUVANASSE? Ei usu, aga see ei tähenda, et ma ei oleks valmis kulutama tervet varandust, et Lapimaal jõuluvana kõrval pilti teha.
91. SUUDLUSESSE ESIMESEL KOHTINGUL? Muidugi ma usun, et esimesel kohtingul võib suudelda, aga ma ei usu, et mina seda kunagi teeksin. Ma muidugi ei usu ka seda, et mul võiks kunagi üldse esimene kohting tulla, aga kui peaks, siis ma tean, et minul võtavad endiselt sellised asjad aega.
92. INGLITESSE? Tiibadega valges kleidis inglitesse ei usu, aga ma usun hingedesse ja ma ei imestaks, kui keegi neist on selle taga, et ma vaatamata tehtud rumalustele endiselt siin olen. Ma olen olnud uppumisohus, kukkumisohus, avariiohus ja ehk ka mõnes endale märkamata jäänud ohus, nii et olen kaitseinglitele või -hingedele omajagu tööd pakkunud.

VASTA AUSALT:

93. ON SUL KUNAGI KORRAGA OLNUD ROHKEM KUI ÜKS POISS/TÜDRUK? Nii ja naa, mõnda aega käisid Silver ja mu esimene armumine paralleelselt mul külas, mõlemaga esines ka füüsilist kontakti, aga suhtes ei olnud ma siis kummagagi.
94. OLED SA KUNAGI TEINUD MIDAGI KEELATUT? Jah, aga seda enamasti põllu-, metsa- ja külavaheteedel, nii et päris paadunud liiklushuligaaniks ma end ei pea, kuid autode ja mootorratastega olen sõiduõigust omamata ringi sõitnud küll ja küll.
95. KAS SA LAULSID TÄNA? Jah, kui Lehtsest koju tagasi sõitsime.
96. OLED SA KEDAGI KUNAGI PETNUD (SUHTES)? Juba kirjutasin, et olen, kuigi ma enamasti ei nimeta seda nii. Jah, mul oli midagi teise noormehega, aga see lugu sündis peamiselt seetõttu, et Silver liblikate möödumisel väga jahedaks jäi. See oli see aeg, kus hakkas välja paistma meie erinev viis armastada ja mina ei tundnud end enam armastatuna. Silver teadis seda, aga ta ei teinud midagi, sest tema jaoks oli kõik korras … kuni tuli mängu kolmas. Ma olen end ka pärast seda korduvalt üksikuna tundnud, aga oleme osanud sellega varem tegeleda, nii et see oli õppetund meile mõlemale.

97. KUI SA SAAKSID MINNA AJAS TAGASI, MILLISESSE AASTASSE SA LÄHEKSID JA MIKS? Ma läheksin aastasse 1999, et veeta veel üks jõuluvaheaeg vanaisa ja vanaemaga. Arvake ära, kes nüüd nutab.
98. KUI SA SAAKSID VALIDA ÜHE PÄEVA EELMISEST AASTAST NING SELLESSE TAGASI MINNA, MILLINE SEE OLEKS? Ma ei tea, ei suuda valida, kas olla veel ühe päeva lastega reisil või Silveriga kahekesi Grand Rose spaas.
99. KAS SA KARDAD KELLESSEGI TEISESSE ARMUDA? Meil on juba pikka aega kõik nii hästi, et ise ka imestame ma ei näe oma elus ruumi armumisele, vähemalt mitte kellessegi teise, Silverisse armun endiselt, uuesti ja uuesti.

See imestamise osa, siis tegelikult ka on meil jutuks tulnud, kuidas kõik nii hästi on … Mitte et varem oleks otseselt halvasti olnud, aga praegu on kuidagi eriti hea ja harmooniline. Silver arvas, et asi on selles, et tema tööstress on eelmise hooaja algusest kahanenud peaaegu olematuks, aga kindlasti on oma roll ka selles, et ma olen eelmisest aastast saanud paremini magada kuni segamatult hommikuni välja.Processed with VSCO with c1 preset

100. KAS POSTITAD SELLE KUI OMA 100 TÕDE? Ei, ma postitan selle kui 97 tõde, sest 3 küsimust olid vahelt kadunud.

Vastused lugejate küsimustele: olevik, tulevik

Kas oled rahul oma elukohaga (mõtlen asulat) või unistaksid mõnest muust paigast? Kas tahaksid elada asula keskmes või metsa sees (nagu ise kasvasid)?

Olen Kadrinaga väga rahul, aga elada tahaksin siiski alevist väljas, päris metsa sees mitte, pigem metsadest ja põldudest ümbritsetuna. See on aga unistus, mida me ei viiks lähiaastatel ellu ka siis, kui see võimalik oleks. Õigemini eelmise aasta lõpus oligi võimalik, aga me tegime teise valiku, mis parimal juhul tasub end juba järgmisel aastal ära, halvimal juhul … ma isegi ei tea. Mitte et vastupidine võiks olla kujutlematult halb, lihtsalt võetud risk on end juba praegu õigustanud ja rahaliselt midagi kaotada ei ole, kuid loodetust erinevalt võib nii mõndagi minna.

Tehtud valikuga jääb Silver esialgse plaani järgi veel pikaks ajaks Soomega seotuks ja see on ka põhjus, miks me ei taha praegu alevist välja kolida ega isegi mitte maja alevisse. Viimast iseenesest tahaks, aga meil ei ole panna kedagi suvel sinna elama ja aeda hooldama. See on ehk isegi veel väike mure, lõpuks leiaks ikka kellegi, kes vähemalt käiks niidaks muru ära, kuid me päris nii enam ka ei taha, et need üksikud päevad kuus, mida Silver saab tööhooajal kodus veeta, mööduksid nokitsedes, sest seda me juba teame, et majas elades ei saa töö kunagi otsa.

Ideaalis eelistaksin ma ühe või teise kõrvalkorteri arvelt meie elamispinda suurendada, et iga laps saaks oma toa, kitsa köök-elutoa asemel oleksid eraldi köök ja avar elutuba ning ühele kokkuehitatud vannitoale lisanduksid juurde vannituba ja wc, et kaoksid järjekorrad ja pissihädad, mis tabavad lapsi just siis, kui keegi duši all on. Paraku ei hakka kumbki seinatagune naaber korterit müüma, nii et see on puhas fantaseerimine.

Kokkuvõttes on alevikorteris elades lastega üksinda olles julgem tunne, me ei sõltu autost, Silverit ei oota kodus hunnik tegemata töid ja suviti on perega kergem Soomes olla, sest korteri puhul piisab olemasolevatest turvameetmetest ning keegi ei pea käima meil muru niitmas. Suved Soomes on jälle teistmoodi huvitavad, need annavad võimaluse maitsta linnaelu, avardada pisut silmaringi ja annavad juurde palju ühiselt veedetud aega. Metsadest ja põldudest me ka päris ilma ei ole, sest me veedame väga paljud nädalavahetused maal, nii et kõik on tasakaalus. IMG_3813

Mina küsiksin tulevikuplaanide kohta. Et kas sul on edaspidi plaanis kooli lõpetamine käsile võtta või hoopis tööle minna või hoopis… midagi muud?

Mul on plaanis minna sügisel 12. klassi, aga tegelikult ei taha ma absoluutselt kooli minna ja seetõttu kasvab ärevus septembri ees iga päevaga. Kui sügis peaks mööduma taas haiguste tähe all ja minul tegemata tööde arv kuhjub, siis pole välistatud, et ärevus kasvab nii suureks, et ma ei suuda kooli vastas asuvasse Rohuaia kohvikusse söömagi minna, rääkimata siis kooli minemisest. Täpselt nii läks eelmisel sügisel, kui kolme kuu jooksul ei olnud päevagi, kus kõik lapsed oleksid lasteaias-koolis olnud.

See oli küll erandlik sügis, mille sisse mahtusid kolm adenoidi eemaldamist, seega lootust on, et sellist laatsareti enam ei kordu, kuid ka 2 nädalat on liiga pikk aeg koolist eemal olla ja seda tuleb ilmselt korduvalt ette.

Kui teemaks on kool, siis ma olen endiselt too 18aastane Liivi, kes jõuluvaheaja viimasel õhtul end magama nuttis, sest hirm järgmise hommiku matemaatikatunni (õigemini õpetaja) ees oli nii suur. See hirm oli halvav, sest ma ei läinudki enam kooli ja see hirm saadab mind siiani, kuigi mul ei ole põhjust seda tunda. See hirm jälitab mind ka unenägudes. Kui talvel oli selge, et ma jätan terve aasta vahele, siis need unenäod kadusid, aga nüüd suvega on tagasi tulnud, sest uus kooliaasta jõuab aina lähemale.

Kuid koera sabast tuleb ka üle saada ja praegu on selleks hea aeg – kaks last on koolieluga harjunud ja järgmisest sügisest lähevad järgmised kaks riburada kooli, seega on mul praegu ainus vaba aasta. Olen tegelikult üsna optimistlik ning usun, et Kolmandal ja Neljandal ei ole erinevalt Teisest minu pidevat kohalolekut vaja ning saaksin rahuliku südamega nende esimesel kooliaastal ise koolis käia, nii nagu Esimesega käisin, aga kunagi ei tea.

Kui keskharidus on omandatud, siis ilmselt õpin kaugõppes midagi edasi, aga mul pole hetkel õrna aimu ka, mis see midagi oleks. Üks samm korraga. Küll hakkavad uued tuuled iseenesest puhuma, kui 12. klassi torm on möödas.

Tööle ei lähe ma ilmselt seni, kuni Silver Soome vahet sõidab, aga mingit rakendust endale ühel hetkel vast otsin. Praegu töö ega muu rakenduse peale ei mõtle, prioriteediks on lapsed ja kool. Kui ükskord elu liiga kergeks ja igavaks muutub, siis vaatan edasi, kuid hetkel mingeid plaane ei tee, sest ma ei tea, mida tulevik toob.

Silverile see sobib, et ma kodune olen, tema ei oota minult plaane, vastupidi, ta on minu “ükskord, kui ma tööle pean minema” jutu peale hämminguga küsinud, miks ma pean … Tema ei näe, et ma peaksin karjuva vajaduseta tööle minema lihtsalt seetõttu, et vastata ühiskonna ootustele. Teine asi on see, kui ma tahan midagi teha ja seda ma varem või hiljem kindlasti tahan.

Muudest plaanidest, siis tunnen, et mul on aeg soome keel selgeks saada.

Kas oled mõelnud kirjutamisest endale kunagi ka töö kujundada?

Olen mõelnud küll, et kirjutamine oleks üks viis, kuidas end rakendada olukorras, kus püsivalt tööle minna ei saa. Meie prioriteediks jääb see, et praeguse elukorralduse juures saaksime perena võimalikult palju koos olla ja see tähendab suvesid/vaheaegasid teisel pool lahte.Processed with VSCO with m5 presetFoto: Madli Allikas