Ma ei arvanud, et ma seda kunagi ütlen, aga ma tunnen Savisaarest puudust. Kui Keskerakond oli tema nägu, siis valimiste ajal hoidsin peast kinni ja mõtlesin, et enam hullemini ei saa … Ma olen rahul sellega, et Reformierakond valimised võitis, aga suures plaanis olen pettunud, et EKRE sai nii palju mandaate ja Eesti 200 ei saanud ühtegi. Vabaerakonnast oli ka veidi kahju, kuigi nende programm mind ei kõnetanud, EKRE oma kõnetas lihtsalt veel vähem.
Kui mängida mustade mõtetega, siis kaualubatud uue kriisi saabumisega jääks kõigis hädades süüdi loodav valitsus ja kui selleks saab olema vähem tõenäoline variant kahe gigandi näol, siis nelja aasta pärast pole välistatud, et juba 200 000 inimest arvavad, et peale EKRE pole kedagi valida. Kui just ei nähta süüd ka EKRE-l, kes nüüdsest ütleb, mida Eestis võib teha ja mida ei või. Sellisel juhul ennustan järgmisteks valimisteks Eesti 200 edu, neil nüüd rohkem aega ka selle nimel pingutada.
Teisel teemal, siis ma lugesin Paksukese postitust, mis tekitas juba mõtteid, et võtaks ka seekord EBAst osa, Mirjam on ikkagi taustajõuks ja neil isegi parima avameelse postituse kategooria, kuhu sobiks hästi Kuue Sidruni enim loetud ja kommenteeritud postitus …
Aga siis mulle meenus, kuidas Marimelli blogis anti just selle postituse põhjal minu voodielule oma kaastundlik hinnang – nagu keegi teine saaks üldse hinnata, kas seks on minu jaoks hea või sitt – ning kutsuti lugejad arvamust avaldama, kas 13 aastat orgasmita olla on normaalne. Samal ajal imestati, miks sellistel teemadel häbenetakse rääkida … Tõesti, miks inimesed ei taha sedasi hinnatud saada?Ma ei tea, kas ma ikka soovin oma postituse või blogiga kuskil osaleda, pigem mitte. Ma muidu leian endiselt, et Blogiauhindade korraldamine on tubli ettevõtmine ja soovitan sellest osa võtta, minul lihtsalt on kombeks asju isiklikult võtta ja siinkohal ei suuda ma eraldata üritust Marimellist.