“Preili, millal sa poti peal hakkad käima?”
“Varsti!”
“Millal varsti? Sa oled juba nii suur tüdruk, ma ei jaksa sind enam kraani all pesta. Oleks aeg poti peal käima hakata!”
“Küll ma hakkan!!!” (Kujuta vaimusilmas ette “issandjumalküll, jäta mind juba rahule” hääletooni.)
“Miks sa ei käi poti peal?”
“Ma ei taha!”
“Mis tähendab, et sa ei taha? Need asjad ei käi nii! Kõik käivad poti peal.”
“Jaa, Mirtu käib, Rasmus käib, emme käib…”
“Just, ja sina pead hakkama ka poti peal käima!”
“Varsti!”
“Preili, tule sööma! Näe, tule istu siia.”
“Ma ei saa ju istuda – mul on kaka püksis!” (Kujuta seda vaimusilmas ette “kuidas sa aru ei saa, see on ju elementaarne, et sedasi ei saa istuda” hääletooniga.)
“Miks sa ei läinud poti peale?!”
“Sest ei tahtnud!”
“Millal sa hakkad poti peal käima?”
“Ma ei tea.”
Sellised vestlused on meil igapäevased ja tõenäoliselt on pesamuna nendest tüdinud, sest ta enam ei ootagi, millal emme kaagutades tema mähet vahetama hakkab. Ta teeb seda hommikul esimese asjana ise ning vastavalt vajadusele kordab tegevust päeva jooksul. Tubli ja tragi tüdruk, eks! Ainult peput veel ise ei pese, nii et number kahte sisaldavad mähkmed on endiselt minu rida.
Vahepeal oli periood, kus ta käis mähkmeta, kannatas terve päeva ning siis tuli mähkmega minu juurde ja palus, et paneksin talle selle jalga. Kui ma seda ei teinud, siis ta pissis suure hädakisa saatel põrandale. Nüüd on ta suurem ja tublim ning paneb endale ise mähkme jalga, kui enam ei jaksa kinni hoida.
Ta on poole aasta jooksul 3-4 korda potti pissinud. Sellest üks kord oli selline, kus ta juba enne potile panemist hoidis värisedes jalgu ristis ning nuttis mähkme järele. Ma tõstsin ta hoopis potile, kus ta enam ei jõudnud kinni hoida ning pissis hüsteerilise nutu saatel potti, ise püüdis samal ajal ikka kramplikult kinni hoida. See oli nii hirmus kisa, et ma kartsin halvimat, näiteks põie lõhkemist või jumal teab mida, sest selle nutu sees ta ainult korrutas “aii-aii-aii-aii”. Kõndisin temaga mööda tube ja püüdsin teda süles rahustada, aga sellest polnud abi ning ma hakkasin juba ise ka paanikasse minema. Olukorra tegi keerulisemaks see, et pidime hakkama just poistele järele minema, aga kuidas tegeled sellega, kui lapsel äkki põis lõhkes ja peab hoopis erakorralisse minema
Olin viimaseks juba täitsa valmis, aga laps rahunes kohe, kui õue jõudsime. Polnudki põis lõhki. Aga oli piisavalt hirmus kogemus, et teda rohkem mitte sedasi potile suruda. Potti ennast ta ei karda, istub seal meeleldi, aga pissimist kardab ta kohutavalt. Seda muidugi sel juhul, kui mähet pole jalas.
Treeningmähkmetesse laseb ka vabalt, märg olemine teda siis ei häiri. Alles ükspäev lasi tema treeningmähe läbi ning ta istus voodile märja loigu, mille peale hakkas õiendama: “Keegi on siia pissinud! Kes pissib siia?! Emme, tule vaata, keegi pissis mu voodisse!” Endal oli kleit nabani märg…
See teebki asja kuidagi nii koomiliseks, kui laps, kellega saab juba rääkida nagu väikese täiskasvanuga, kannab ikka mähkmeid ning ütleb otse välja, et ta ei taha poti peal käia. Ta teab väga hästi, kus pott on ja mida sinna tehakse, aga ta lihtsalt ei tee, ka kommi nimel mitte. Kuidas ma peaksin sellise lapse potile saama?
Ja mina veel arvasin, et tüdruku saab kiiremini ja kergemini mähkmevabaks…
Mul keskmine laps (tüdruk) sa mähkmevabaks ~2a6/7k. “Miks sa mähkmesse pissid?” küsimusele vastati lihtsalt – “Meeldib” -.- Poest oli juba veider nr6 mähkmeid osta. Aga ~3a oli lõpuks potiga sõber.
Ei läinudki koolini aega 😀
Mul on ka juba veider mähkmeid osta. Laps on nüüd 2a6k vana, ei ole veel märkigi sellest, et tal oleks plaanis potil käima hakata. Ootan endiselt klõpsu.
Ma võtaks siiski mähkmed ära. Ta saab aru ja kontrollib põit, seega on ju õige aeg.
Selles vanuses on ema autoriteet. Sina ütled, et nüüdsest on nii, et meie kodus enam mähkmeid ei kasutata, viskad need prügisse ja küsid, et kas kõik said aru. Ei küsi lapse käest, millal, konstateerid fakti, et nüüd on nii 😉
Edu!
Ta kinni oskab küll hoida, aga tahtmise peale nii-öelda lahti lasta mitte. Kui tal mähet ei ole, siis ta lihtsalt hoiab nii kaua kinni, kuni enam ei jaksa ja siis läheb endast välja, kui vaatamata kinni hoidmisele piss ikkagi tuleb, ise samal ajal väriseb. Häda lõpuni ei tee, poole pealt surub jälle kinni, kuni järgmise hetkeni, mil enam ei jaksa kinni hoida.
Ta on mul mähkmeteta küll ja küll olnud, aga tulemuseks on ainult nuttev laps, pissised riided ja kinnine kõht, sest seda häda ta ka mähkmeta ei tee.
kas sa lugesid muidu seda lõiku: “Ta on poole aasta jooksul 3-4 korda potti pissinud. Sellest üks kord oli selline, kus ta juba enne potile panemist hoidis värisedes jalgu ristis ning nuttis mähkme järele. Ma tõstsin ta hoopis potile, kus ta enam ei jõudnud kinni hoida ning pissis hüsteerilise nutu saatel potti, ise püüdis samal ajal ikka kramplikult kinni hoida. See oli nii hirmus kisa, et ma kartsin halvimat, näiteks põie lõhkemist või jumal teab mida, sest selle nutu sees ta ainult korrutas “aii-aii-aii-aii”.” ?! mis autoriteet see on, kes oma üleolekuga lapse hirmudest üle sõidab? meie vanem tütar tegi täpselt samamoodi, mähkmevabaks sai küll pisut varem, aga ka alles siis, kui käis “klõps”. seda potilistumise paanikahoogu on täiesti kohutav pealt vaadata ja mina küll ei soovitaks üritada last vägisi sundida… olge vaprad, küll see päev varsti koidab!
Meil pesamuna potil istumist ei karda, aga sinna pissimist küll, mis on veider, sest tegelikult ta on ju 2-3 korda rõõmsalt poolkogemata potti teinud. Kohe kahju, et ei näe nii hästi lapse sisse, et temast täielikult aru saada.
Ega see “klõps” tulemata ei jää, aga ma Kati soovitusi katsetan küll, ehk aitab “klõpsul” varem ära käia. 🙂
meie E ka potti ei kartnud, aga just seda, et üksainuski tilk potti tuleks… see vallandas horrori. siinsed nõuanded on täiega head, kavatsen selle kommentaariumi uuesti ette võtta, kui varsti jälle potitamiseks läheb 😀
Äkki ikkagi kuidagi ära osta? Mingit eriti ägedat auhinda lubada? Mul ligi kolmene poeg, mähkmevaba juba hilissügisest, aga potile minemist tuleb sageli endiselt motiveerida millegi magusa või lõbusaga.
Nii kahju hakkas teist mõlemast.
Ta tahaks end lasta ära osta küll, aga ta just kui ei oska poti peal midagi teha. Täna on ta ka kohe 8 tundi mähkmeta olnud, selle aja sees korduvalt poti peal istumas käinud, seal punnitanud ja mediteerinud, aga lõpuks ikka pettunult öelnud, et ta ei oska.
Kahju ei pea olema, me kumbki pole eriti õnnetud. Minu jaoks on siiski mähkmevabadus juba käega katsutav, isegi, kui sinnani peaks veel pool aastat kuluma. Tänaseks 7 ja pool aastat kestnud mähkmemajanduse kõrval on see köömes. 😀
Kas kiitmise taktika ei toimi? Meile kunagi psühholoog ütles, et võti on kiitmine – iga asja eest kiita-kiita-kiita. Ühe lapse ma sedasi vähemalt potiga sõbraks sain 🙂
Need üksikud korrad, kus tal on poolkogemata piss potti tulnud, on olnud suursündmused. 😀 Ühesõnaga kiitmise ja premeerimisega kitsi ei ole. 🙂
Saab ka ette kiita – “nii ilusti istud poti peal, nii tubli tüdruk oled, et potti tahad pissida, emmel on nii hea meel, kui sa poti peal käid”, aga ei midagi.
Poiste pealt olen aru saanud, et see klõps peab lapsel endal ära käima. Nii ma endiselt ootan ja loodan, et see klõps tuleb juba homme. 😀 Ja võibki tulla, sest poistega see sedasi üleöö käiski. 🙂
Oojaa, eks see klõps käibki, minu arust see kuskil teise ja kolmanda eluaasta vahel üldiselt juhtub. Ja siis tõesti sisuliselt üleöö. Aga mis puudutab kiitmist, siis meil soovitati lisaks potiteemadele kiita ka kõige muu eest 😀 Lõpuks olin juba nagu katkine plaat nende tublide ja asjadega. Kas aitas kiitmine või käis klõps, seda on tegelikult raske öelda, aga vähemasti pott sai sõbraks 🙂 Edu teilegi selle teemaga!
Mul noorem poiss oli päeval juba mähkmevaba. Pissis potti ilusi ja ööseks panin veel mähku. Aga vat, poti peale ei kakand. Ootas ära, millal õhtune mähku pannakse 😛
Kui ma nüüd õieti mäletan, saime mähkust täitsa vabaks alles peale kolme natuke.
Lastel on oma hirmud. Peab üritama üle elada 🙂 Ja küll see klõps varsti käib 🙂
Las kannab mähet, aga ütle talle, et kui pissima või kakama hakkab siis peab ikkagi potile istuma. Istugu seal siis mähkmega ja tehu oma asjad ära, aga vähemalt istub potil. Sedasi saad ta ühe sammu potile lähemale ja ühe sammu potti pissimise hirmust kaugemale 🙂
Hiljem võid mähkmesse augu sisse lõigata. Sedasi annab mähe ta ümber talle veel turva tunnet ja leevendab potti pissimis hirmu. Võid ka proovida mähkme potti panemist ja siis sinna peale pissimist.
Selline potti häda tegemise hirm on selles eas laste hulgas tegelikult üsna levinud. Mida vähem tähelepanu sa sellele pöörad seda parem. Tähelepanu võib hirmu lapse jaoks veel suuremaks teha ja veelgi rohkem pingesse teda ajada.
Parem kui poti peal üldse mingist teisest asjast räägitakse, et ta saaks lõdvestuda ja tähelepanu läheb pissimiselt mujale. Tihti on abiks kui näiteks lapsele öelda, et kuula kas sa kuuled kuidas õues linnud laulavad, või kas sa kuuled kuidas kass lakub või mida iganes, et laps küll keskendub aga mitte otseselt pissimisele. Jooksev vesi karaanist aitab ka tihti lapsel lõdvestuda.
Kui laps siis juhtub pissi ilusti potti tegema (ilma mähkmeta) siis ei ole ka vaja suurest rõõmust hulluks minna vaid kasvõi vaikselt talle öelda, et nüüd lähme kööki ja ma annan sulle kommi, sest sa tegid pissi potti kui suur tüdruk ja sellega kogu tähelepanu lõppebki. Hangi endale kappi mingid spetsiaalsed kommid mis sa tead talle väga maitsevad, aga mida ta saab vaid potti pissimise eest ja mida teised lapsed ei saa (nendega tee mingi teine diil, et nad siis seal kõrval jonnima ei hakkaks).
Järgmine kord ei ole siis lapse jaoks kogu see potil käimise protseduur kui mingi suursündmus mille pärast juba eelnevalt pingesse minna vaid ta saab rahulikuks jääda ja kogu asi toimub kui mööda minnes ja loomulikult.
Vahepeal (enne kui ta ilma mähkmeta pissima hakab) võid talle anda midagi väiksemat ‘auhinnaks’ iga korra eest kui ta potil istub.
Näiteks, et esimene aste on potil mähkmega istumine, teine aste auguga mähkmest pissimine, kolmas potis oleva mähkme peale pissimine ja neljas ilma mähkmeta pissine. See viimane aste siis vajab seda kõige suuremat ‘auhinda’ 🙂
Ja ära unusta talle suurtes kogustes vett sisse joota (isegi limonaadi kui ta seda üldse joob), sest see paneb põie veelgi paremini tööle ja annab teile rohkem võimalusi harjutamiseks).
Jõudu teile 🙂
Vau, kui pikk, põhjalik ja hea nõuanne! Tegutsen selle järgi ja loodan, et toob rohkem edu. Limonaadi jooks ta küll, kui ma seda koju ostaksin, aga saame ka selleta hakkama. Üks sidruniviil vee sees võrdub lapse jaoks juba mahlaga, mida peab jooma joomise, mitte janu pärast. 😀
Aitäh! 🙂
Aga las istub mähkmega poti peal. Ja pissiks nii. Et kui on häda on ikkagi pott see koht kus peaks käima. Olgu siis mõnda aega mähkmega. Äkki on mingi teema istudes pissimine?
Istudes pissimine iseenesest ei tohiks talle probleeme valmistada. On olnud küll kordi, kus tema pepualune on minu süles hästi soojaks läinud. 😀
Kõhukinnisuse vastu anna hommikul Duphalaci või Lactulose. Mõlemad hirmmagusad/läila maitsega. Sega vajadusel veega.
Kommiga mina ei premeeriks, aga nt kleepsudega ja siis, kui on nt 5 kleepsu koos, annaks mingi ekstra meelepärase auhinna, et ta oleks eriti motiveeritud! Saan aru, et temaga annab rääkida. Ma vist ei ostaks lihtsalt enam mähkmeid koju, et endal poleks kiusatust. Ja räägiks lapsele, et nüüd enam koju mähkmeid ei osteta ja ainus võimalus on pott. Teeks temaga mingi kokkuleppe. Meil potitreening esimesega läks üsna valutult ja varakult, teisega pole veel alustanud. Aga mõne muu teema puhul olen küll kokkuleppetaktikat kasutanud. Nad on nutikad ja saavad aru küll. Ja kraanist vee jooksma panemine toimib ka hästi. Edu! 😉
Ma olen varsti ligi aasta iga natukese aja tagant päevase mähkme ära võtnud ning siis loetud päevade pärast tagasi pannud, sest ta pole üldse koostöövalmis olnud. Öistest mähkmetest ei looda ma üldse nii pea vabaneda, need on veel ühe poisigagi kasutuses… Kaldun arvama, et too poiss on pärinud minult enureesi ja ei ole välistatud, et pesamunal sama jama.
Kraanist olen palju-palju vett lasknud ja kui enam ei raatsinud, siis soristasin ühest kruusist teise, aga ei midagi. 😀
Ma unustasin lisada seda, et kui vähegi võimalik, siis ära tüdrukuga eelnevalt kokkuleppeid või lubadusi tee kui sa seda potitamise asja eksperimentima hakkad.
Kui sa talle ütled (näiteks) et kui sa nüüd ilusasti potile istud või kui sa nüüd pissi potti teed siis sa saad seda ja seda, siis sedasi paned sa ta veel raskemasse olukorda. Kui tal ikka on korralik potiterror siis ei aita teda ka komm (kleepekas, mänguasi mis iganes) sellest terrorist üle saada ja siis vähe sellest, et ta terrori all kannatab kannatab ta ka veel selle all, et ta ei saa seda sinu poolt pakutud ‘auhinda’ endale ‘teenida’. Nii, et kannatusele veel suur pettumus otsa 🙁
Sellepärast on parem, et sa teed seda asja astmeliselt ja premeerid teda alles siis kui tal on õnnestunud mõni väike aste potti häda tegemisel saavutada. Mida suurem saavutus seda ‘mõjukam’ auhind. Kommid või mõni söödav asi on premeerimise juures sellepärast head, et need annavad kohest mõnutunnet aga samas kaovad süües kohe ära ja seega vajadus uue järgi on suurem kui mõne sellise asjaga mis jääb alles.
Seda ei ole vaja karta, et sa hakkad teda nüüd hullult magusaga nuumama, sest ega see pissimise asi ju nädalaid või kuid ei kesta. Ma eeldan, et kuna on tegu ikkagi üsna taibuka tüdrukuga siis sa peaksid selle asjaga nädala või kahega hakkama saama 🙂
Näiteks alusta algul mingite väikeste pastillide või merekive meenutavate kommikeste või rosinatega (vahet ei ole mis on niikaua kui asi teda motiveerib). Korraga annad vaid ÜHE. Lihtsalt midagi väikest ja maguasat suhu ja kõik.
Kui ta on päeva või kaks juba mähkmega potile rõõmsalt istunud siis liigu KIIRESTI järgmise astme juurde (auguga mähe) ja kasuta premeerimiseks midagi natuke mõjukamat, näiteks teistsugune komm ja ütleme et kaka puhul veel omakorda suurem või mõjukam asi. Kui asi hästi toimib siis ta hakkab tahtlikult rohkem potil käima, sest ta tahab kommi saada. Kui sa näed, et ta ei ole enam nii hirmul ja tähelepanu on potti pissimiselt natuke ära nihkunud ja pigem auhinnale keskendunud, siis proovi juba ilma mähkmeta. Talle pole vaja ette isegi öelda, et nüüd võtame mähkme ära vaid räägi temaga üldse mingist teisest asjast ja vaikselt lihtsalt võta mähe ära või kui ta sul päeval nagunii toas ilma mähmeta on siis lihtsalt räägi talle mingit põnevat muinasjuttu ja samal ajal pane talle pott taguotsa alla. Kui ta on harjunud mähkmega seal istuma, siis on väga suur võimalus, et ta ei pane tähelegi, et tal mähet all ei ole ja teeb selle pissi potti täiesti kogematta. Kui ei tee siis ära sellest numbrit tee ja kommist midagi räägi, lihtsalt lase tal minna. Kommi annad AINULT siis kui ta on oma ‘ülesande’ täitnud.
Kui ta aga juhtub kogematta sedasi ilma mähkmeta kaka või pissi potti tegema siis ütle talle kohe rahulikult aga uhkelt, et küll ta on suur tüdruk ja kui uhke sa tema üle oled ning anna talle näiteks üllatusmuna. See on siis niinimetatud PEAAUHIND :).
Vaata et astmete vaheline vahe ei veniks liiga pikaks ja et ta sul seal nädal aega järjest päeval 7 korda kommi ei sööks 🙂 🙂 Samuti sa pead eelnevalt kõik need auhinnad endale kuskile kappi valmis koguma, et ei satuks momenti, et sul ei olegi talle midagi anda. Siis läheb kogu asi untsu. Samuti neid kommid on siis vaid tema omad ja neid keegi teine ei saa. Sedasi saab ta end erilise ja tähtsana tunda mis oma korda peaks vähendama potihirmuga kaasnevat negatiivsust.
Samuti kord kui ta on oma üllatusmuna ühe korra kätte saanud siis too sisse see kleepeka või ristikeste süsteem, kus ta kogub järgmise üllatusmuna jaoks enne paar risti või kleepekat. Ma ise alustaks näiteks kahega. Joonista paberile kaks kasti ja iga kord kui ta potti pissib ilma mähkmeta teed SINA ühte kasti kas risti või paned kleepeka. Kui kaks on täis siis ta saab järgmise üllatusmuna. Järgmine kord peab ta juba kolm kasti täitma enne kui muna saab ja varsti teed üldse nii, et muna ei anna sa talle kohe peale kasti täitmist vaid ütled näiteks et läheme seda koos poest ostma ja ta saab ise selle endale poes valida.
Väga võimalik, et selleks ajaks kui te poodi olete jõudnud on tal vaja potti veel pissida, aga neid kordi te enam ei loe. Sedasi liigud sa sujuvalt ära sellelt premeerimise süsteemilt, sest selleks ajaks peaks tal asi juba käpas olema ja poti hirm kadunud. Vähemalt on ta selleks ajaks sulle tõestanud, et suudab ilma probleemita potti pissida :). Peale seda näiteks võid üldse lihtsalt kleepekaid hakata andma veel mõnda aega ja siis üldse mingi premeerimise ära jätta, sest ta kasutab potti juba loomulikutl ja ei vaja enam midagi ‘auhinnaks’.
Ma väga vabandan, et tuli nii pikk kommentaar jälle, aga väga raske oleks seda asja lühemalt seletada. Selline süsteem peaks aga toimima. Olen seda mitme lapsega läbi töö kasutanud 🙂
Kui aga ei toimi siis lase tal lihtsalt olla nii nagu on siiani olnud ja proovi uuesti mõne kuu möödudes 🙂
PS. Need kommi asjad on siin vaid näiteks toodud, et oleks süsteemi mõttele kergem pihta saada 🙂 Loomulikult võite kasutada mida iganes niikaua kui pakutavad asjad last tõeliselt motiveerivad ja on vastavalt ‘ülesande’ astmele õige suurusega.
See süsteem kõlab üsna lootustandvalt, aga seisan juba probleemi ees – ma ei saa aru, millal lapsel pissihäda on, ta ise ka ei ütle, et nüüd hakkab pissile. Käib mähkmega poti peal istumas küll, aga midagi sinna teinud pole. Mul on tunne, et tal tuleb piss jooksu pealt ja ta ise ei pööra sellele isegi tähelepanu.
Mõtlesin proovida nii, et hoian terve päeva mähkmeta ja siis suunan koos mähkmega potile istuma, aga see võib-olla ajab teda veel rohkem segadusse.
Pika kommentaari pärast ära üldse vabanda. Loodan, et see on abiks ka teistele, kes “guugeldades” siia jõuavad. 🙂
Mulle jääb sinu kirjelduste järgi mulje, et tüdruk ise teab ja oskab kontrollida millal pissida, sest muidu ta ei hoiaks pissit kinni ja ei vahetaks ise oma mähet. Minu jaoks on siin probleem mitte selles, et ta veel potil ei käi vaid selles, et tal on hirm potti pissida. Ma ei tea täpselt kui vana ta on aga eeldan et alla 3 aastane. Eestis muidugi vaadatakse nii vanadele mähkmetes laste peale halvasti ja kritiseeritakse mis kõigile pinget juurde lisab, aga tegelikult mõnel lapsel käibki see potti hädade tegemise klõps alles 3 aastaselt.
Hirm potti pissimise ees on aga eraldi teema ja tore oleks kui sellest saaks lahti, sest see avaks siis automaatselt ka potti pissimise ukse. Ta tundub taibukas olevat ja saab ise ehk ka varsti aru, et potti pissimine võtab vähem aega kui enda mähkme vahetamine 🙂
Aga seda muidugi, et sa ju ise ei tea millal ta pissib 🙂 Üld juhul on piss garanteeritud kohe peale magamisest ärkamist nii hommikul kui ka päeval. Samas ma soovitaksin sul talt mähkme alt ära võtmist (päeval, mitte ööseks). Mähkmed paned kuskile kust ta ise neid kätte ei saa, aga talle ütled, et kui ta pissida tahab ja mähet soovib siis tulgu sinu juurde küsima. Sedasi ei pea ta terve päev pissit kinni hoidma vaid teab, et kui pissida tahab siis peab sult vaid mähet küsima (see ju juba nagu tuleks pissile küsima ;). Võid talle vahel meelde tuletada ja talt küsida ja talle pakkuda, et kas ta tahab pissida, et kas tal oleks mähet vaja.
Kui ta siis seda teeb siis vaata ise kumb variant teie puhul paremini töötab kas auguga mähkme kasutamine, või siis et panete selle mähkme lihtsalt potti ja ütled talle, et pissi selle mähkme peale. Vahet ei ole kumb variant töötab, sest mõlemad on samm edasi. Auguga mähkme puhul on potis piss kohe näha (eeldan et poti puhul on jutt väikesest potist?) ja see on ehk talle endale suurem ja visuaalsem saavutus, kui potis olevale mähkmele pissimine, aga mähkme peale pissimine on jälle sinu silmis suurem samm edasi, sest mähe ei ole enam tema ümber vaid potis.
Kord kui ta tuleb sult mähet küsima või sa ise arvad et nüüd oleks aeg proovida, pane endale tasku valmis väikene pastill või komm, et sa saaksid teha KOHESELT premeerida kui piss on potti või mähkme peale tulnud. Näitad talle potti tulnud pissi ja rahulikult kiidad korra, pistad kommi pihku ja lased tal minna nagu poleks midagi eriskummalist juhtunud. Las ta siis seisab seal natuke segaduse, et mis see siis oli 🙂 Kommi äkiline saamine pissimise eest peab jääma selleks kõige suuremaks üllatuseks või auhinnaks talle, sest võimalik, et ta tahab siis selle sündmuse kordumist 🙂
(See muidugi oleneb palju ka lapsest. Mõnele lapsele on suuline kiitmine ja käte plaksutamine ning ringi hüppamine suur asi ja töötab hästi kiitusena, aga sellega peab ettevaatlik olema, et selline ‘premeerimine’ ei pane lapsele lisa pinget ja ei hakka tekitama pettumust kui ta ei suuda iga kord potti pissida. Komm selles mõttes on natuke tagasihoidlikum, sest see ei ole sinu õnnetundega seotud, sest plaksutades ja kiites näeb et ta valmistab ka sulle rõõmu, aga kui ei õnnestu ja sina ei plaksuta ja ei naerata kõrvuni siis see justkui jätab ka sinu tema silmis pettununa ja õnnetuna, sellele lisaks et ta on ise õnnetu, et ei suutnud pissida)
Seega kuna ma ei näe seda teie situatsiooni seal oma silmaga pealt siis lihtsalt kirjutan selle seletuse siia ära, et sa saaksid ise hinnata mis töötaks ja mis ei töötaks teie puhul.
Tihedalt juua andmine aitab ka kaasa pissi treeningule, sest siis sa tead, et vedelik on sees ja ta peab tihedamalt põit tühjendama 🙂 Mulliga joogid on selleks puhuks eriti head, sest need panevad süsteemi kiiremini käima, aga kui laps pole mulliga jooke varem joonud siis ma mitte mingil juhul ei soovita neid nüüd lapsele andma hakata.
Kui aga teil see asi kuidagi pidi ei õnnestu siis lihtsalt oota veel paar kuud ja proovi uuesti. Pole mõtet teda pikalt piinata ilma tulemusteta, sest see teeb järgmisel korral poti kasutusele võtmise juba automaatselt negatiivseks kogemuseks.
Muideks enureesi lahendamiseks on ka hea ja kiire vahend täitsa olemas, aga seda alla 5 aastastega ei tasu kasutada. Kui vana su poiss on kellel sellega probleem on kui ei ole saladus?
Kati kommetaarid tunduvad olevat küll väga asjatundlikud. Mul endal küll kolm last, aga potil käimise kohapealt üldse sõna ei julge võtta. Kahe esimesega on läinud ikka väga vaevaliselt. Kolme poolesel esineb tagasilööke siia maani. Nüüd noorema kohe kaheseks saava tüdrukuga ei julgenud üldse mingit initsiatiivi selles osas üles näidata ja seni on olnud see küll kõige töötavam strateegia: kakad on enamus kõik potis ja valdav enamus pissidest ka. Anna siis edaspidi ka teada, kuidas teil see asi edeneb.
Ma tunnen ka, et mul ei ole potitreeningu kohta midagi targutada, kuigi juba neljandat korda tegelen sellega. 😀
Jagan kindlasti edusamme, kui need tulevad. 🙂
Meie kogemused ja me tegime nii.
http://nextlifeweb.blogspot.com.ee/2015/11/potitreeningu-tulemused.html
Teil läks täitsa hästi ja varakult sai mähkmest lahti. Vahva kokkusattumus on see, et mõlema postituse peategelased on sama nimega. 😀
Tere! Kuidas teil siis lõpuks õnnestus? Meil ei taha kah see pissi potti kuidagi õnnestuda
Ma enam hästi ei mäleta, aga aega sellega kindlasti läks veel. Õnnestus ikkagi alles siis, kui lapsel endal klõps ära käis, nii oli eelnevalt ka poistega. 🙂