Veetsime jaanid sõberpere vanematekodus. Ega sellest midagi pikemalt kirjutada ei olegi, nagu ikka – söök, jook, vihm, saun, vara magama. Panime lapsed poole kümne ajal voodisse, Härra tuli ka appi lapsi magama panema ning uinus ise esimesena. Ei, ta polnud purjus. 🙂 Lapsed uinusid poole üheteistkümne ajal ning mina suutsin pärast seda veel vaid tunnikese sõpradega lobiseda ja siis kobisime kõik magama. Ei ole me enam nii noored, et jõuame poole ööni üleval olla. 😀

Öö oli üsna raske, sest kinnise aknaga oli palav ja lahtisega külm, nii ma käisin öö jooksul mitu-mitu korda akent avamas ja sulgemas, vastavalt olukorrale siis. Kolmas ja Neljas magasid kõrvuti maas ning peagi 2-aastane pesamuna hakkas palavuse ajal mööda kitsast pesa ühest nurgast teise veerema, Kolmas oli vahepeal täitsa hädas, sest ta ei mahtunud kuskile ära ja õeke tagus teda jalgadega pähe. Kui akna taas lahti tegin, siis saabus nende nurka rahu ning mõlemad jäid sügavalt magama tagasi, preili jalad jäidki venna padjale. Kõige suurem uneröövel oli buldog, kes magas meie ukse taga ja norskas nagu 3 vana meest. Kuna ta nagunii vaikselt hingamise asemel noriseb ja röhib, siis lapsed panid talle uue nime – Röhki. Kui me peaks kunagi toakoera võtma, siis just sellise röhkija ning Röhki läheks nimena käiku küll. 😀

Andestage udune pilt, aga mu kaamera ei allu enam hästi korraldustele ja koerast ma rohkem pilte ei teinud. 🙁

Muidu oli ilm jaanipäevale kohane, kallas korralikult, ja kui läbimärgade lastega tuppa kolisime, siis jäi vihm üle. Hästi paned, ilmataat!

Vähemalt ei olnud lastel igav! 🙂