Mulle jäi just silma uudis, et Soome numbrimärgiga auto sõitis ülekäigurajal jalakäijale otsa ja sellega meenus, kuidas meile endile taheti sadamas otsa sõita ja kuidas see ei tekitanud mingit imestust, sest noh – soomlased ju!
Imestust tekitas pigem see, et laeva ootasid kümned politseinikud, kellest ükski ei seisnud ülekäiguraja kõrval, et lihtsa vaevaga järjest soomlastele trahve teha, sest nemad reeglina teed ei anna ja saavad veel vihaseks ka, kui julmalt teele astud. Võib-olla mõni vihasem, kes on näiteks Soome hullumajast Eestisse pakku tulnud, sõidab veel meelega otsagi.
Me Härraga hakkasime, lapsed käe otsas, sadama väravate eest üle tee minema, kui autod just laeva pealt maha sõitsid ning järjest tulid soomlased, kes teed ei tahtnud anda ja kui pikema vahe peale ise juba sammu ülekäigurajale astusime, siis eemalt tulnud Soome numbrimärgiga kaubik lisas kiirust juurde ja sõitis väikese põikega meie nina alt läbi. Selle manöövriga kaasnes ka pilk, mis oleks võinud tappa ja agressiivse suu liigutamise järgi võis eeldada, et ta ei närinud nätsu, vaid saatis meid, vi*un virolaiseid, sinna, kus päike ei paista. Tema taga sõitnud Soome numbrimärgiga auto jäi selle manöövri peale ehmunult seisma, aga kõrvalreast tulnud soomlane ei kavatsenudki teed anda ja sõitis samuti tapva pilguga nina alt mööda. Järgmine auto juba võttis hoo maha, aga see oli vist Eesti numbrimärgiga, nii et loogiline.
Kui mõnikord on tundunud, et meil siin on liikluskultuur veidi käest ära, kui mõni juht ei anna ülekäigurajal teed või mõni jalakäija keerab peatunud auto poole selja ning vaatab niisama taevasse, nagu ei tahakski üle tee minna, aga teeb seda siiski kohe, kui auto on mööda sõitnud, siis Soomega võrreldes on meil kõik korras. Kui ma siin ikka julgen eemalt läheneva auto ees ülekäigurajale astuda, siis Soomes ma seda teha ei julgenud, sest see ei pannud juhte peatuma. Ja kui ma lolli eestlasena julgesin autoga liigeldes jalakäija üle tee lasta, siis võis isegi signaali saada – kes siis ülekäiguraja ees sedasi liiklust takistab?!
Härra on Soomes 99% autoinimene, tema ehk jalakäija mätta otsast ei oska seda asja vaadata, kuigi ta teab, et soomlased väga teed ei anna. Tema annab ja mõnikord paneb see teda ropendama, sest sageli viibatakse talle käega, et sõida edasi. Ilmselt ei ole kahel jalal liikuvad soomlased harjunud, et neile teed antakse, aga selle peale nad ei mõtle, et kui raske koormaga veoauto on juba seisma jäänud, siis võiks viisakusest üle tee minna, et autoga kohalt mineku vaev läheks asja ette. Sama sageli õnneks läheb ka ja siis juba viibatakse käega tänutäheks või noogutatakse laia naeratusega. Viimaste osaks olen isegi saanud ja samuti olen neid jaganud nendele erakordselt lahketele juhtidele, kes on mulle teed andnud ilma, et oleksin pidanud seda julmalt ja külmalt teele astudes ise võtma.
Seega, kui näete ülekäiguraja ees seistes Soome numbrimärgiga autot lähenemas, siis ärge parem teele astuge, soomlane võib võtta seda väljakutsena ja valgeid jooni finišijooneks pidada.
mul pigem vastupidine kogemus Soomes. Enamasti lastakse jalakäijad ületee. See et sadamas üle tee ei lasta tundub autojuhi seisukohast mõistetav, sest sadamast suht keeruline ära saada mu meelest alati
Esimest korda sadamast lahkudes ehk tõesti väike närv sees, aga väravate juures pole linnaliiklus veel alanud, et nii suur närv saaks sees olla, et ülekäiguraja ees seisma jäämise asemel lisatakse kiirust juurde ja möödutakse kaarega, et mitte üle sõita. Või sõidetakse tuimalt edasi, kuigi kõrvalreas on autod juba seisma jäänud ja viis inimest ootavad keset teed, et saaks edasi minna.
jalakäija. muidu on jalakäi, jalakäia. 🙂
Jaa, puhas lohakus! Jalakäija oli siiski ka esindatud. 😀
Mina näen asja ka oma mätta otsast. 11 aasta jooksul, mil ma Soomes elanud olen, on ehk paar-kolmkümmend korda ette tulnud, et mind üle tee ei lasta.
Kui ma käin Eestis külas, siis aina kirun, et eestlastest autojuhid on lambad ja üle ei lase.
Võta siis kinni, kus see liikluskultuur hullem on.
Ja tavaliselt on Soome naised need autojuhid, kel raske jalg.
Ma elan alevis, kus on kaks sebra, ilmselt sellest ka see erinevus. Aga samas Tallinnas ja Tartus saan ikkagi julgema sammuga ülekäigurajale minna, kui Poris sain, kuigi viimane on ka pigem väike rahulik linn.
Aga leidsin ühe artikli ka, kus paar soomlast samal teemal arvamust avaldavad. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tallinnas-elavad-soomlased-soomes-tuleks-votta-eeskuju-tallinna-liikluskultuurist?id=68369435
Tahtsin ainult tähelepanu juhtida, et soome numbritega autos võivad olla hoopis eestlased – seda ei või iial teada. Samamoodi võib Soomes eesti numbritega auto roolis olla põline soomlane. Ise elan juba aastaid Soomes väiksemapoolses linnas ja siin üle tee laskmine autojuhi poolt ja sõbralik käeviibe või naeratus jalakäia poolt on täiesti tavaline nähtus.
Jaa, võib, ilmselt need Soome numbrimärgiga autod, kes mulle teed andsid, olidki eestlaste juhitud. 😀 Nali, eks neid soomlaseid ole ka, kes teed annavad, nagu on ka eestlaseid, kes teed ei anna.
Pole neid võrdlusmomente küll teab mis palju, aga pean siiski ütlema, et minu kogemused on ka siiski pigem vastupidised. Ma õppisin kunagi ammu-ammu 3 kuud Soomes ühes väikelinnas ja üks asi, mis mul sealt siiani meeles on, on see, et soomlased lasid alati jalakäijad üle tee. Auto jäi seisma enne, kui me üldse sebrani jõudsime. See pani meid alati imestama.
Nüüd juba aastaid satume me Soome nii umbes 2-3 korda aastas ja enamasti liigume me nii 40km raadiuses Helsingis ja selle ümber. Siiski tundub mulle, et sealne liiklus on kordades rahulikum kui siin meil. Pole sellist trügimist-nügimist-närvilisust märganud, nagu siin. Isegi ma ise julgen seal vajadusel sõita, mida ma ei saa öelda küll alati Tallinna kohta. Ja nagu eespool juba mainiti, siis tänaseks sõidavad soome numbritega ka väga paljud alaliselt Soomes elavad eestlased. Endalgi mõned sugulased-tuttavad Soomes elamas ja nad kõik sõidavad Soomes registreeritud autodega. Aga noh, enamasti piisab inimesele näkku vaatamisest, et aru saada, kas tegemist eestlase või soomlasega. 🙂
Samas, eks igas riigis on autojuhtidel omad “kombed”. Kes tuututavad iga asja peale, kes jätavad täiesti rahulikult auto keset teed seisma (sest parkida pole kusagile) ja lähevad tee ääres olevast putkast kohvi/värsket ajalehte ostma ja putkaomanikuga small-talki pidama (tagumised kas tuututavad närviliselt või ootavad kannatlikult), kes sõidavad lubatud kiirusest nii 10 km aeglasemalt (eriti tüütu kiirusega harjunud eestlaste jaoks :D), kes pargivad autod sinna, kus see absoluutselt ja igas mõttes keelatud on ja keegi ei tõsta selle peale isegi mitte kulmu, sest ruumipuudus on ju. Kes samal põhjusel pargivad autod nii üksteise otsa, et parkimiskohalt välja sõitmiseks tuleb eesolevale ja tagaolevale autole kergelt otsa sõita, et need veidi eest ära liiguksid (võttis aega, kuniks ma taipasin, et miks nii paljud autod sõidavad ilma ühe või teise numbrimärgita) ja samuti ei tõsteta nendest müksudest tulenevate mõlkide peale eriti kulmugi (kujutan ette, milline klaperjaht meil siin sellise asja puhul lahti läheks). Ja siis on veel sellised üliviisakad rahvused, kes olematu kriimu pärast, mida tõesti vaja luubiga otsida ja ise iial ei näeks, jätavad sulle kirjakese tel.nr/nime/kindlustuse andmetega akna vahele. Olen kõike eelpool loetletut ise kogenud/näinud. Liikluskultuur on terves Euroopas ikka väga erinev.
Ooo jaa, kui veel rohkem ida poole liikuda, siis on hoopis teine kultuur. 😀
Sellega olen nõus, et Soomes on rahulikum liiklus ja ma tundsin ka esimest korda Helsingis sõites, et see on palju lihtsam, kui veidi tuttavamas Tallinnas roolis olla.
Tead, minul on selle teemaga kahetised tunded. Veel eelmisel aastal olin kindel, et Eestis kergelt tee ületamine on hea asi, siis aastaga on mu mõttemaailm muutunud. Eriti kui lugeda Delfit ja vaadata kui palju õnnetusi juhtub ülekäigurajal või selle läheduses. Jalakäijana on see mugav, astud teele auto peatub või vähemalt peaks peatuma. Päike, vihm, lörtsi, valgustuse puudumine jms segavad faktorid, millega autojuht peab arvestama.
Aga Soomes olles jalakäijana vastutad või pigem nagu tajud rohkem elu hinda. KEERULINE SELETADA, aga praegu ma enam ei tunne, et see on halb asi kui autod rivis sõidavad ja mind üle tee ei lase. Arvatavasti jääb nii mõnigi kõrvaklappide ja kapuutsiga noorem või ka vanem inimene seal rohkem ellu kui meil.
Sain väga hästi su mõttele pihta ja see on tegelikult täitsa õige. 🙂
Minul on pigem ka selline mulje ikka jäänud/ et kui sa keset teed juba pole, siis võidki ootama jääda.
Ma soomlaste kohta ei tea midagi, aga pikalt Tartus elanuna tean võrrelda, et ka siin liiklus kordades rahulikum kui Tallinnas. Tavaline on isegi nali, et kui keegi sebral üle tee ei lase või üldiselt liikluses pidevalt sõeludes rida vahetab (nagu Tallinnas kõigil kombeks on), öeldakse, et näe, see on Tallinnast. 😀
Aga ma usun, et siis ka Soomes piirkonniti see erinev.