Me oleme täna terve päeva vibreerinud, sest maja kõrvale ehitatakse bussipeatust ning parandatakse lapikest siit ja lapikest sealt. Kui vahepeal teerull seisma jääb, siis mul on tunne, et ma vibreerin edasi. 

Hetkel peaksid lapsed lärmakalt värisevas majas lõunaunne jääma, aga see ei õnnestu neil hästi. Mitte, et muidu õnnestuks, aga nüüd tundub asi lootusetu.

Hommikul oli meil äratus kella viie ajal, kui Kolmas tuli meie kaissu, sest lastetoas olevat olnud hiigelsuur sääsk ja tema ei julge seal magada. Meie vahel ta ka magama ei jäänud ning siples kuni kella kuueni, mil hakkas Härra äratuskell tööle. Ka mina pidin ärkama samal ajal, kolm tundi enne lapsi, et jõuaksin kindlasti rahus ja vaikuses tegeleda eile pooleli jäänud Pere ja Kodu blogipostitusega. Kuna Kolmas ei olnud magama tagasi jäänud, siis ma ärkasin hoopis tund pärast ühte last ning poole seitsmeks olid üleval kõik neli, sest sel ajal hakkaski maja värisema.Nii palju siis rahulikust hommikust, et saaksin blogipostitusse süveneda. Kui ma kirjutan vähegi nö tõsisemal teemal, siis ma valin hoolega sõnu ja pean saama süveneda. Eile ei saanud ma seda terve päeva jooksul – vahelduva eduga kirjutasin ja tegelesin kõige muuga, millega tegeletakse nelja lapsega majapidamises. Kella viieks olin peaaegu valmis, aga siis tuli hakata õhtusööki tegema. Ja mul tuli kokkamise ajal nii hea mõttevälgatus, mille tahtsin kindlasti positusse lisada. Aga selleks ajaks, kui ma arvutisse jõudsin, oli see kadunud – viis tuju ära küll! Üldse oli pea juba nii paks otsas, et keset lastemöllu ma enam midagi kirjutada ei suutnud. Õhtul voodis tuli see mõttevälgatus meelde, üritasin leida telefonis kohta, kuhu see kirja panna, aga ei leidnud sellist võimalust, isegi sõnumit ei saanud ära salvestada. Saatsin siis iseendale smsi. 😀

Kusjuures ma ärkasin eile samuti “2 tundi enne lapsi”, et saaksin vaikuses kirjutada, aga eile hommikul tuli Esimene kella viie ajal meie vahele, sest nägi unes Duplotest ehitatud zombisid. Ka tema ei jäänud uuesti magama ning teised ärkasid 2,5 tundi tavapärasest varem. Seega on Murphy mind kaks päeva kiusanud ega ole lasknud mul vaikuses oma mõtteid mõelda ja neid kirja panna.

Pere ja Kodu blogist rääkides, siis ma hakkan siia lisama valikuliselt ka vanu postitusi, et see jõuaks nendeni, kelleni siiani jõudnud pole. Kuna ilmselt lõpetan mingil ajal sinna blogimise üldse ära, siis oleks hea, kui kõik minu postitused oleksid ühes kohas olemas. Et ärge siis sattuge segadusse, kui mõni teema on ilmselgelt aasta tagune. 🙂