Te ajate mind nutma!

Lugesin just eelmise postituse küsitluse vastuseid ja mul läksid silmad märjaks… 206 kommentaari ja nii palju häid sõnu! Mina veel mõtlesin, et mõni kasutab sellist anonüümset vastamisvõimalust ära ja lisab enda poolt midagi solvavat, aga ei midagi sellist, mitte midagi negatiivset. Mul on lihtsalt nii head lugejad ja ma tänan teid selle headuse eest!

Seda ma ikka teada ei saanud, kui palju teid on, sest esimesele küsitlusele vastas vähem kui 900 inimest, kuigi viimase 4 päeva jooksul avati postitust 1600 korda + ligi 1200 korda avati pealeht, kus sai samuti postitust lugeda ja küsitlusele vastata. Ega ma vist ei saagi kunagi teada, kui palju teid päriselt on, aga selge on see, et vähe teid ka pole. Kui saalis oleks 900 inimest, siis see oleks ikka selline publik, kelle ees ma esineda ei julgeks, aga näe, blogis pole mingit hirmu näidata oma tselluliidist tagumikku või kirjutada seksist, kui seda postitust loeb lausa 15 000 inimest.

Muide, nii mõnigi kommenteeris, et ma võiksin kirjutada rohkem seksist ja meie suhtest. Noh, seksiga on praegu nii, et alates aprilli algusest on seda ette tulnud ühe korra ja lähiajal veel teist korda ei tule, nii et pole millestki kirjutada. Suhet selline tsölibaat aga kuidagi halvemaks muutnud ei ole ja küll me selle jälle tasa teeme, kui pikemalt koos oleme.

Paljud soovisid, et kirjutaksin lastest, aga mida vanemad nad on, seda keerulisem on seda teha. Saan jagada vaid kõige igavamaid asju, mitte suurte laste suuri muresid, sest Kadrina on väike koht ja ma ei tahaks, et lastel minu blogi pärast mingeid ebameeldivusi tuleb. Siiani pole tulnud, kuid seda on neile küll nii lasteaias kui ka koolis öeldud, et nad nägid nende pilte mu blogis või Instagramis ning tundub, et seda positiivsel toonil, sest kui oleme kuskil käinud, siis lapsed lausa paluvad, et paneksin pilte üles, siis näevad nende sõbrad ka neid. Eesmärk ei ole siis uhkustamine, vaid jagamine.

Maaelust ei ole ma vist ka kõige õigem inimene kirjutama, sest ma käin maal ikkagi rohkem suvitamas, palju ma seal ämbreid kätte võtan ja mullikatele jahu viin või tohutuid muruplatse niidan. Ma silkan koplis muretult mullikate vahel ja jalutan metsas ringi ning õiendan laste kallal, et nad maal igasugused hügieeniharjumused ja korrahoidmise unustavad. Selle kohta ütles aga minu vanaema hästi – lapsed on vangist välja saanud ja naudivad vabadust. Eks selles ole mingi tõetera sees, kuid käte- ja hambapesu võiks ikka meeles olla.

Vanaemadest rääkides, siis mitu vanaema staatuses lugejat jagasid mulle samuti kiidusõnu ja seda oli hästi tore lugeda. Tundsin end väikese lapsena, kes sai suurte inimeste käest kiita. Vahva oleks, kui minu enda vanaema ka mu blogi loeks ja ilmselt ta teekski seda, kui tal arvuti oleks. Mu Virumaa Teataja kolumne ootas ta huviga ja alati avaldas nende kohta arvamust, mis enamasti oli igati positiivne.

Ma ei häbeneks oma vanaema ees ühtegi postitust ka, ma olen temaga saunas ikka igasuguseid delikaatseid teemasid üles võtnud, kaasa arvatud seksiteema, sest ma tahaksin väga teada, kellelt ma oma orgasmivõimetuse pärinud olen. Emalt igatahes mitte. Vanaema on need teemad muidugi huumoriks pööranud ja saunast põgenenud, nii et ma ei tea siiani, kuidas temal nende asjadega lood olid.

Kelle ees ma olen kõige enam piinlikkust tundnud, on Silveri ema, kelle peres nii delikaatseid teemasid ei arutada. Isegi mitte lõõpides. Minu arvates nende peres väga ei lõõbitagi ja seetõttu ei saada alati minu kahemõttelistest naljadest või ütlemisest aru. Minu peres lõõbitakse mõnuga, ka minu 83-aastane vanaema pole suu peale kukkunud, isast ma üldse ei räägi ja me kõik naerame nii üksteise kui ka iseenda üle.

Silveril oli sellega algusaastatel raske harjuda, tema jaoks oli see alandav, kui me tema kallal lõõpisime ja minul oli raske hinnata, mis võiks tema jaoks solvav olla ja mis mitte, sest minul ei olnud ühegi nalja eesmärgiks teda kuidagi naeruvääristada. Silver lihtsalt ei osanud enda üle naerda, aga ta õppis selle ruttu ära ja ma loodan, et lõpuks saavad lapsed ka selle selgeks. Inimene peab oskama eelkõige enda üle naerda, esiteks pole siis kunagi igav ja teiseks ei saa keegi teine tema üle nalja heita.

Minnes tagasi minu vanaema juurde, siis ta on viimasel ajal üsna unetu ja sattus sellise saate peale nagu “Alasti valik” (vist oli selline nimi), kus mees/naine valib endale kohtingukaaslase 5-6 alasti valiku hulgast. Igatahes, vanaema sai sellest korraliku trauma ja sauna minnes viskas lava külma veega üle, et tema karvad lava külge kinni ei jääks, muidu on pärast samasugune nudi nagu naised teleris. Ma naersin selle üle ikka pikalt. Kuidas mul saaks olla igav sellise vanaemaga saunas käia? Mitte kuidagi ei saa!

Eh, hästi olen teemast kõrvale kaldunud, tahtsin rohkem ikka küsitluse vastustele tagasisidet anda. Mõned kirjutasid, et tahaksid mu sõbrad olla. Ausalt, mul ei ole uute sõprade vastu mitte midagi, aga ma ise ei jõua kunagi kellelegi külla. Mul saavad olla vaid sellised sõbrad, kes mulle külla tulevad. Ja kes mulle helistavad. Mulle ei meeldi üldse messengeris suhelda, kõige vähem läbi telefoni, aga ma ikka teen seda, kui keegi mulle kirjutab. Mitte küll alati, mõnikord pole kohe võimalust vastata ja jääbki vastamata.

Ma kujutan ette, et inimesed arvavad, et nad on liiga pealetükkivad, sest ma ise ei alusta netivestlusi pea kunagi ja kaon järsku ära, aga seda mitte seetõttu, et ma ei soovi suhelda, ma lihtsalt eelistan teisi suhtlusviise ja netis suheldes tuleb sageli midagi vahele, mille pärast ma ära kaon.

Nii et, kui tahad mu sõber olla, siis pead ise külla tulema ja kui tuled, siis võta mees ka kaasa, Silverile kuluksid samuti sõbrad ära, tal nimelt pole ühtegi…

Mitmed vastasid, et neid huvitavad koduteemalised postitused ja eriti meeldisid majaremondi omad, et loodetavasti oleme peagi taas majaomanikud ja jagame remondiprotsessi. Noh, sellega on nii, et lugesin täna Marimelli postitust sellest, kuidas pank neile 0 € laenu pakub ja sain aru, et meil pole nii pea panka asja. Meid lihtsalt naerdakse seal välja – perepea töötab Soomes, mina tööl ei käi, mõlemad põhiharidusega, neli last, midagi kogutud ei ole ja nii edasi. See poleks ilmselt argument, et korteri müügiga saaks kõik kohustused kustutud, koduvahetusega väheneks igakuine laenumakse rohkem kui poole võrra ja edaspidi oleks ka midagi kõrvale panna.

Meie pangas:

Siin 3 aastat tagasi arvas Swedi haldur, et me saame kindlasti laenu, mis siis, et lastel puuduvad koolifondid (oli nende silmis väga oluline), nii et hindasime ära soovitud maja, korteri ja minu vanemate maja, mille eest maksime kokku 400 € ning siis komisjon ütles raudse ei, sest nad leidsid, et me pole võimelised soovitud maja renoveerima. Noh, me ei tahtnudki seda esimese 5 aasta jooksul teha ning hiljem oleks abiks olnud korteri müümine, aga pank nõudis kohest renoveerimist. Nüüd on muidugi hea meel, et nii läks, enam me seda maja ei tahaks, aga kindlasti on kuskil maja, mida me tahaksime.

Väga paljud vastasid, et kirjutagu ma millest iganes (kas või rohulibledest), lihtsalt tehku ma seda sagedamini. Ma püüan ja ma ka tegelen sellega praegu, täpsemalt siis enda erksa meele ja keskendumisvõime taastamisega. Hetkel tundub, et see toimib, ma tunnen end küll veidi värskemana ja ma pole selle postituse kirjutamise ajal veel kordagi tuima näoga ekraani vahtinud, sest ei tea, kust ja kuidas jätkata. Kujutate ette, et ma olen viimasel ajal kirjutanud osasid postitusi isegi 8 tundi. Terve tööpäeva!

Ma olen seetõttu ka mõelnud loobumismõtteid, sest ilmselgelt pole kirjutamine ikka minu jaoks, kui see mul nii kaua aega võtab. See on ka põhjus, miks mul aegaajalt jälle pikemaid pause sisse tuleb. Ma lihtsalt ei viitsi ekraani taga muneda, kui kuldmune ei tule.

Soove oli veel palju erinevaid ja ma sain ka palju uusi mõtteid, saaks ma nüüd energiat ja keskendumisvõimet ka, et kõik need mõtted kirja panna. Motivatsiooni teie tagasisidest sain küll, ikka väga palju, ma olen kõrvust nii tõstetud praegu! Tõesti olen iga hea sõna eest tänulik!

Põnev oli vaadata ka seda, kes on mu blogi keskmine lugeja. Kui üldine eelarvamus on, et mingeid mõttetuid blogisid loevad ainult maal elavad põhiharidusega täiskohaga emmed (noh, nagu mina), siis tegelikult on Kuue Sidruni blogi keskmine lugeja 30aastane naine, kes elab ühes Eesti linnadest, omab kõrgharidust, käib tööl ja kasvatab koos kaaslasega kahte last.

Veidi üle poole lugejatest on minust vanemad; kolmandik lugejatest elab Tallinnas või mõnes muus linnas ning omab kõrg- või kutseharidust; 75% lugejatest töötavad, töötavad ja õpivad või on ettevõitjad ning 20% on lapsehoolduspuhkusel; 82% on kooselus või abielus; 73% lugejatest on lapsevanemad, enamus neist 1-2 lapsele, mõned kolmele lapsele ja üksikud isegi viiele lapsele, keegi aga ei vastanud, et neil on 6 või enam last.

Ma ütleksin, et keskmine blogilugeja on hoopis küps, intelligentne, töökas ja tubli pereinimene. Mõned eriti võimekad käivad lapsehoolduspuhkuse kõrvalt veel nii tööl kui ka koolis, nii et täiskohaga emmedest pole siin juttugi. Olete kõik igati imetlusväärsed!

See ei tule mulle muidugi üllatusena, sest olete siin aegajalt ikkagi igati arukat tagasisidet jätnud. Mõne üksiku erandiga, aga need erandid pole ka ilmselt mu blogi püsilugejad olnud.

Aitäh, et olete mu virtuaalsed sõbrad ja mu tugigrupp!

Ps! Oli neid, kes vastuseid kirjutades teietasid mind. Ma arvan, et kui ma siin jagan teiega kõige delikaatsemaid lugusid, siis me oleme juba täitsa sinasõbrad, nii et ma palun, et te mind ei teietaks ja loodan, et teile sobib, kui mina ka eelnevalt luba küsimata sinatan.

Armastus esimesest puudutusest

Ma ei tea, kuidas teistel on, aga kui ma istun laua taha ja lülitan arvuti sisse, siis kulub mitu head minutit, kuni siin midagi tegema saan hakata. Tavaliselt ma kasutan seda aega püstijalu ära, pesen näiteks nõusid või midagi. Seekord sisustasin aega istudes, määrisin oimukohtadele ja ninajuurele eukalüptiõli ning sõrmeliigestele eukalüpti ja lavandiini segu. Umbes 10 minuti möödudes andis mu artriit vähem tunda, õhk käis ninast paremini läbi ning peavalu hakkas hajuma. Tahaksin öelda, et uskumatu, aga nüüd ma juba usun seda mõnda aega.

Mul oli ühel päeva pea paks, aga ma ei pööranud sellele erilist tähelepanu, sest öö oli jäänud lühikeseks ja arvasin, et olen lihtsalt väsinud, aga mingi hetk tekkis kahtlus, et äkki on mul hoopis palavik. Oligi, lausa 37,3 kraadi, nii et ma ei olnud lihtsalt väsinud, vaid mul oli põhjust otsida peavalu leevendamiseks valuvaigistit, aga mida polnud, seda polnud. Siis meenus, et eukalüptiõli pidavat ka aitama, määrisin seda oimukohtadesse ja pool tundi hiljem oli mu enesetunne sellise pöörde teinud, et ma enam ei lohistanud jalgu ega oodanud kannatamatult hetke, mil lapsed magama lähevad, vaid koristasin energiliselt kööki. Ma ei korista muidu energiliselt isegi siis, kui mul väsimust ega peavalu ei ole, aga tol õhtul tuli järsku täielik tuhin peale.

Liigesepõletike leevenduseks olen eukalüpti ja lavandiini segu kasutanud umbes neli nädalat ning olen selle ajaga eeterlike õlide tõhususele korralikult kinnitust saanud. Tundsin tegelikult juba esimesel kasutamisel, et see tõesti toimib ja isegi kiiremini kui Diclac, aga ma ei julgenud siis veel mingeid järeldusi teha, nüüd julgen – eeterlikud õlid on võimsad! Eukalüpti ja lavandiini segu aitab lisaks artriidile leevendada ka stressi ja unetust, mistõttu olen seda kasutanud nii enda kui laste patjade kõrval uinumise soodustamiseks, saunas leilivees ja kodus ruumi lõhnastamiseks ning 10 ml pudelist on alles veel veidi üle veerandi, seda lihtsalt kulub nii vähe.

Võib-olla peaksin nüüd häbenema, aga ma sain alles eelmise kuu alguses teada, et eeterlike õlide ainus omadus ei ole lõhnamine… Ma olen külmetushaiguste puhul küll eukalüpti- ja teepuuõli kasutanud, aga ma arvasin, et nende eesmärk ongi vaid lõhnaga hingamisteid avada, nii et ma ei kasutanud neid kunagi nahal, ainult (voodi)riietel, et õhk käiks ninast paremini läbi. Okei, mul hakkas praegu veidi häbi küll.

Igatahes, eelmise kuu alguses kirjutas mulle Turblissi-Sirli ega rääkinud sõnagi Turblissist, vaid küsis, milline on minu suhe aroomiteraapiaga. Enda arvates oli meie suhe täitsa hea, mul on ikkagi enamuse ajast eeterlikud õlid saunas kaasas olnud ja vetsu olin ka juba mitu kuud sidrunheinaga lõhnastanud – tõeline aroomiteraapia ju. Sirli teadmiste ja kogemuste kohta lugedes sain aga aru, et mul ei ole eeterlike õlidega mingit suhet, ma isegi ei tea nendest midagi.

Sirli on eeterlike õlide maailmas olnud 15 aastat ja tema armastus aroomiteraapia vastu oli igast lausest sedasi tajutav, et tema sisemine missioon muutus iga kirjaga aina enam ka minu omaks. Ma ei olnud selle kirjavahetuseni kuulnud kordagi nime Balscand, aga täna võtan ka mina mütsi maha hallipäise Harry ees, kes on varsti 25 aastat õlide vallas tegutsenud, aga pole (tsiteerides Sirlit) Balscandile kunagi reklaami teinud ega tea isegi midagi Facebookist ja Instagramist, vaid on terve selle aja elanud oma paksude aroomiteraapia raamatute vahel, analüüsinud maale toodud õlisid ning ajanud detektiivina tootjate jälgi, et tagada õlide eetilisus ja kõrge kvaliteet. Balscandi jaoks on kvaliteet kvantiteedist olulisem ja sama oluline on pakkuda seda kvaliteeti taskukohase hinnaga, et eeterlikud õlid oleksid kõigile kättesaadavad.

Balscandi tootevalikus on 80 erinevat eeterlikku õli, mis on väga muljetavaldav, aga (tsiteerides taas Sirlit) keegi ei tea ega räägi neist midagi. Inimesed lihtsalt ei leia Balscandi üles ja Sirli sisemine missioon ongi tuua Balscand kogu oma säras ja hiilguses inimeste ette. Tundub, et see on nüüd minu missioon ka… Enne Sirli kirju lubasin endale, et ma ei tee edaspidi ühtegi koostööd tasuta või mingi protsendi võrra soodsamate toodete eest, aga siin ma nüüd olen, Balscandi värske kliendina neile tasuta reklaami tegemas.Eeterlikud õlid.JPGMa olen Balscandi juba ümmarguselt 30 eurot jätnud ja seda suurte loobumistega, sest oleksin tahtnud osta veel igasuguseid erinevaid eeterlikke õlisid, baasõlisid, viirukeid, pakendeid segude tegemiseks ja nii edasi. See maailm tekitab lihtsalt hasarti, aga sellesse süvenemine võtab aega ning päris uisapäisa ei saa tegutseda, eeterlikud õlid on siiski tugeva toimega ja neid on võimalik üleannustada, nii et tasub tegutseda tasa ja targu.

Kui Sirli küsis, millise eeterlike õlide segu vastu mul huvi oleks, siis esimesena meenus mulle anti-stress segu, mis kunagi vanemate saunas oli ja millesarnast ma leidnud ei ole, kuigi olen proovinud veel mitmeid taolisi variante. Mul ei ole tegelikult aimugi, kas need kõik on olnud 100% eeterlikud õlid, võib-olla on tegu olnud lihtsalt aroomiõlidega, ma hakkasin alles paar aastat tagasi sellisele asjala tähelepanu pöörama. Igatahes, vastasin Sirlile, et ma tahaksin mingisugust stressivastast segu ja üldse mitte seetõttu, et mul oleks stress, ma lihtsalt mäletan nii hästi, millised emotsioonid tolle anti-stress lõhnaga kaasnesid ja ma tahtsin neid uuesti kogeda.

Tegelikult võib mul mingi allasurutud stress kuskil olla, sest kui ma Balscandi eeterlike õlide valikuga tutvusin, siis automaatselt läksid ostukorvi kõike need, mis aitavad depressiooni, stressi või kurvameelsuse puhul. Ma ei tea, miks ma tundsin, et mul on just neid vaja, aga igatahes oli ostukorvi summa lõpuks üle 100 euro ja see ei tundunud enam üldse anti-stress… Tookord ma siiski ainult tutvusin valikuga, midagi ära ei tellinud ja kui lõpuks ostmiseks läks, siis oli fookus stressivastastelt õlidelt juba mujale liikunud.

Tahtsin tsitronellat, mis eemaldab higilõhna, leevendab grippi, peletab sääski; ylang-ylangi, mis lõdvestab, kõrgendab seksuaalsust, ravib putukahammustusi, soodustab juuskekasvu ja vähendab rasueritust; teepuuõli, mis turgutab immuunsüsteemi, lahtistab röga, kiirendab haavade paranemist, leevendab põletikku, hävitab parasiite; sidrunheina, mis maandab stressi, alandab palavikku, mõjub hästi juustele, peletab putukaid; lavendlit, mis rahustab, lõdvestab lihaseid, vähendab valu ja krampe; roosipuud, mis vähendab väsimust, leevendab ohatist, aknet ja dermatiiti; piparmünti, mis aitab iivelduse vastu, vähendab nohu, leevendab nii peavalu kui ka lihas- ja liigesvalusid, rosmariini, mis ergutab, parandab mõttetegevust, aitab kõõma vastu, korrastab seedesüsteemi; (ja loomulikult) sidrunit, mis suurendab keskendumisvõimet, leevendab köha, tõrjub tolmulesti, rahustab närvisüsteemi ja nii edasi.Balscand eeterlikud õlidTõin praegu õlide omadused väga lühidalt välja, sest kõik need eeterlikud õlid teevad veel palju enamat ja nende kasutusvõimalusi piirab vaid fantaasia. Minul on seda veel vähe, ma saan ideid Sirlilt, internetist ja raamatutest. Sirli soovitusel lisan pesu pestes pesuvahendi hulka eukalüpti ja mul ei ole olnud mitu nädalat vajadust sapiseebiga riideid hõõruda, Kolmanda pükstelt kadusid isegi rasvased plekid, mis olid juba korra pesust ja kuivatist läbi käinud, nii et ma ei lootnud neist enam lahi saada. Põrandaid pestes olen kasutanud sidrunit (et tolmulestad mujale põgeneks), mis on põranda särama pannud ning andnud tuppa mõnusa lõhna. Olen tilgutanud lavendlit riidekappi, et riietel oleks parem lõhn juures ja olen seda samal eesmärgil tilgutanud ka suvalisele riideesemele, kui olen pesu kuivatisse visanud. (Eeterlikud õlid ei jäta plekke, neid võib isegi paberi lõhnastamiseks kasutada.)

Ma olen alles algaja ja vaimuvaene, ma muudkui loen ja mõtlen, et peaks seda, teist või kolmandat katsetama, aga katseteni jõudmise asemel on pea nendest mõtetest hoopis umbes. Viimastel nädalatel on infotulv seoses eeterlike õlidega lihtsalt meeletu olnud, kuid minu huvi on ainult kasvanud, otsisin infot isegi juba aroomiteraapia koolituste kohta, mis enda lõbuks jäävad siiski veidi kalliks. Balscandi koduleht on muidu samuti väga hea infoallikas ja seda täiesti tasuta, neil on õlide juures põhjalik kirjeldus nii toimete kui ka kasutusviiside osas ning “kasulik teada” rubriik on täis väärt näpunäiteid ja retsepte. Ma olen end seal õlide ja retseptide sisse tundideks unustanud ja endale põnevaimad asjad üles märkinud, näiteks “Erootilise puudutuse” massaažiõlide retseptid, mis on mehele ja naisele erinevad.

Ma tahaksin jagada veel palju seda, mida ma endasse viimaste nädalatega olen ahminud, aga kardan, et see oleks ühe postituse kohta liiga suur infotulv, nii et ma jätan oma arvukad märkmed praegu jagamata. Ilmselt ongi targem nendeni siis jõuda, kui need pole enam ainult märkmed paberil, vaid enda kogemused.

Millised on teie kogemused aroomiteraapiaga? Kasutate eeterlikke õlisid tervise turgutamiseks, iluprotseduuride tegemiseks, saunas lõõgastumiseks, majapidamistööde juures või hoopis aias lehetäide peletamiseks? Kui siiani ei ole neid üldse kasutanud, siis kas tekkis huvi proovida? Saad seda teha Balscandi õlidega 10% soodsamalt, kui tasud arvega ja kirjutad kommentaaride lahtrisse “sidrun”, soodustus kajastub arvel ning arve tuleb koos pakiga. Harjumatu eks, nagu samm tagasi kiviaega, aga nii see on, Balscandi aur on läinud toodete kvaliteedi tagamise, mitte kaasaegsete lahenduste ja turustamise peale.

Vaata ka blogi Facebooki lehele, sest Balscand kingib ühele lugejale 15 € väärtuses eeterlikke õlisid ja ma loosin selle virtuaalse kinkekaardi seal 20. mail välja. Tingimused on lihtsad (nagu alati), ei mingeid kohustuslikke jagamisi ega lehekülgede laikimisi, aga huvilistel soovitan küll vabatahtlikult Balscandi Facebooki lehte jälgida. Sirli ehitab seda vaikselt üles ja tutvustab seal lühidalt, aga põnevalt erinevaid eeterlikke õlisid ja nende kasutusvõimalusi ning annab häid ideid. Viimati lisas ta lehele õpetuse, kuidas valmistada ise puidupulkadega kodulõhnastaja, mis on üdini naturaalne ja näeb nii hea välja, et tahan enda koju samasugust.

Kas te muidu teate, mis häält teevad eeterlikud õlid? Umbes sellist, vähemalt nii ma kuulen, kui õlisid kasutan:

Palun mulle üks kassisuurune rott

Epp koostas endale meelepäraste küsimustiku, mis on vahelduseks midagi nii teistsugust (aitäh, Epp!), et vastuste lugemine oli täitsa põnev ja veel põnevam on küsimustele ise vastata:

Kui sa lifti kinnijäänuna oleksid sunnitud liftikõlaritest mitu tundi ühte ja sama lugu kuulama, mis lugu see oleks? 

Urmas Alenderi “Üks väike rõõm” mõjuks sel hetkel ehk veidi irooniliselt, aga hoiaks meelt positiivsena, Enya “Only time” aitaks jälle asja rahulikult võtta, nii et raske valik. Kui pean valima ühe, siis jään pigem Enya juurde, sest Alenderi lauluga on mul suurem emotsionaalne side ja ma ei taha riskida selle rikkumisega.

Kas oleksid nõus omama mõtete lugemise oskust tingimusel, et sa ei saa seda oskust enam eluilmaski välja lülitada? 

See väike lisatingimus ei hirmuta, mul tuleb neid väljalülitamatuid mõtteid neljast suunast, kannataksin ülejäänud ka ära, aga seda oskust siiski ei soovi, tahaksin vahelduseks hoopis enda mõtteid kuulda.

Kui kõik loomad oleksid kodustatud ja kassisuurused, millise neist endale lemmikloomaks valiksid?

Siin ei ole mingit pikka mõtlemist – valiksin loomulikult roti! 

Peaaegu kassisuurused rotid on täitsa olemas, täpsemalt on tegu Aafrika hamsterrottidega, kes on targad (nagu kõik rotid) ja sõbralikud ning elavad umbes kaheksa aastat. Neid treenitakse leidma maamiine ja tuberkuloosihaigeid ehk nad päästavad (annetajate toel) elusid.

Sind on surma mõistetud. Mida soovid hukkamiseelseks viimaseks eineks? 

Viimaseks eineks võiks olla Hesburgeri kebabiburger ja magustoiduks karp Raffaellot.

Kui sul tuleks loobuda ühest oma viiest meelest (nägemine, haistmine, kuulmine, maitsmine, kompimine), millest loobuksid?

Vaadates eelmist vastust, siis kasuks tuleks maitsmismeelest loobumine ja see oleks ka minu esimene valik, oleks oluliselt lihtsam kaalu jälgida.

Kui saaksid ajas rännata, kas väisaksid minevikku või tulevikku?

Kiusatus oleks vaadata tulevikku, aga kardan seda, mida siis näha võin… Rändaksin ilmselt hoopis minevikku, üldse mitte kaugele, ja veedaksin veel aega oma vanaisaga.

Kumma valiksid – täiusliku fotomälu või 40 IQ lisapunkti?

Valiksin täiusliku fotomälu, see annaks nagunii varem või hiljem IQ-le punkte juurde.

Sulle pakutakse üleöö omandatavat pillimänguoskust. Millise muusikariista kasuks otsustad? 

Eelistaksin osata homme viiulit mängida, aitäh!

Sinu kõige eriskummalisem tegu?

Ostsin Jäneda Talupäevadelt taskuraha eest broileritibu ja võtsin ta järgmisel suvel mitmeks ööks enda kõrvale, kuni ta mu padja täis kakas. Ma ei võtnud teda siis tuppa kaissu, vaid ma magasin lapsena igal suvel heinaküünis, ühel aastal tegin seda isegi esimese lumeni.

Kui sa oleksid juurvili, siis milline nimelt?

Porgand, hääl on mul juba vastav.

Sind on ainsa Maa elanikuna valitud äsjamaabunud tulnukatele lühikest tervitussõnumit edastama. Mida ütled? 

Midagi, nad näeksid ainult mu välkuvaid päkkasid…

Sul on võimalus muuta olematuks üks ajaloosündmus. Millise valid?

Ma ei tea, jätaksin võib-olla selle Suure Paugu üldse ära, sest selliseid ajaloosündmusi, mida tahaks olematuks muuta, on liiga palju. Kui valida midagi vähem drastilist, siis jätaks ehk Estonia huku ära, sellega poleks vähemalt suurt ajaloo ümberkirjutamise ohtu.

Sul on rahakotis 10 eurot ja toidupoes viibimiseks viis minutit. Mida ostukorvi viskad? 

Veise hakkliha, külmutatud juurviljasegu ja mõned saiakesed.

Millist sõna või väljendit kasutad liiga tihti? 

Jumal küll.

Kumma valiksid – vee all hingamise oskuse või lennuvõime?

Vee all hingamise oskus tundub ellujäämise seisukohalt parem variant, aga pole samas hädavajalik, sest ma hulbin liikumatult ka magedas vees, nii et valiksin lennuvõime, mis mind nagunii rohkem paelub. Kui mul oleks vähemalt 15 000 eurot üle, siis ma juba omandaksin seda lennuvõimet Pakker Avio lennukoolis.

Kui oleksid inimkeha ja loomapeaga olend, millise looma pea valiksid? 

giphy

Mis on vanim sinu valduses olev asi?

Ma isegi ei tea, ilmselt on see raamat või münt. Või hoopis kleit, mille kavatsen Eesti Blogiauhindade jagamisele selga panna.

Kui ranged olid sinu vanemad, skaalal 1-10?

Lapsena tundus, et kümme tuli ära, nüüd mõtlen, et pigem jäi see number alla viie.

Kui sa oleksid paar jalanõusid, siis mis sorti?

61ibPkIkjJL._UY395_Kui saaksid ühe surnud muusiku elule äratada, kelle valiksid? 

Urmas Alenderi juba äratasin ellu, nii et jääb Freddie Mercury. 

Kõige naeruväärsem valeväide, millesse oled uskunud?

See ei ole küll valeväide, vaid minu enda loogika, aga arvasin lapsena pikka aega, et traktorite maksimumkiirus on üle 100 km/h, sest kuskilt näidikult ma sellise numbri välja lugesin. Kuidas, ei tea, aga poisid said koolis igatahes südamest naerda, kui ma oma teadmisi nendega jagasin.

Kõige tobedam viis, kuidas end vigastanud oled?

Oli suvi, tegime heina, olime alles esimese koorma juures, kui tahtsin ka proovida hargiga heinapakki kärusse visata. Hark lendas mul koos heinapakiga käest, poolel teel tuli pakist lahti ja kukkus maha tagasi, aga kuidagi nii veidralt, et põrkas mulle ühe piiga vastu säärt. Vigastus ise oli ka tobe, verd ei tulnud, kuigi sääres oli korralik auk see. Jalg siiski paiste läks ja oli nii valus, et ma ei saanud isegi gaasipedaali vajutada, aga see mind põllult ei päästnud, traktoritel on nimelt käsigaas ka olemas. Hein sai tookord tehtud ja auk jalas jääb seda alatiseks meenutama.

Millal sa viimati täiest kõrist karjusid? 

Vanemate juures, kui õues lapsi kutsusin.

Kõige nõmedam moetrend?

Ebaloomulikult täidlasteks süstitud huuled.

Nimeta midagi, mis paljudele tundub meeldivat, mida sina aga jälestad. 

Ma ei jälesta midagi, ainult võbisevat pekki hamba alla, aga see ei ole vist midagi sellist, mis paljudele meeldib. Vein on ehk selline asi, mida nii mõnigi meeleldi kas või õhtusöögi kõrvale joob, aga mina pole veel leidnud veini, mis kõlbaks juua.

Mida sa ei karda, kuigi võiks?

Teiste arvamuse põhjal võiksin ilmselt karta oma praegust olukorda (madala hariduse ja töökogemuseta nelja lapse ema, kes sõltub abikaasa sissetulekust).

Mida sa kardad, kuigi ei pruugiks?

Minu hirmud on peamiselt seotud lastega, hoian neid ilmselt keskmisest rohkem vati sees ning põen ebamõistlikult palju, kui lastel on ujumistunnid või väljasõidud. Ma põen isegi siis, kui nad on vanaema hoole all. Mõistusega saan aru, et ma olen lihtsalt kanaema, aga hirmu, et keegi teine ei jälgi lapsi samasuguse kullipilguga nagu mina, on raske välja lülitada. 

Sul on võimalus õhtustada ühe maailmakuulsusega. Kelle valid?

Kui saan õhtusöögile koos kaaslasega minna, siis üllataksin Silverit ja valiksin Mark Wahlbergi.

Laul, mida igal juhul pead kaasa laulma? 

Ma pean igale laulule kaasa laulma, mis siis, et ma tegelikult laulan hoopis mööda.

Kumma valid – veeta 365 üksikasjadeni identset päeva, või kaotada üks aasta oma elust?

Mõlemad on kadunud aastad, aga eelistan kaotada selle ühe aasta sõrmenipsuga, sest pole ühtegi sellist päeva, milles tahaksin 365 päeva järjest elada. Vaba päev koos lastega – läheksin aasta jooksul hulluks. Vaba päev lasteta – sureksin juba esimesel kuul igatsusse. Argipäev, kus lapsed on lasteaias ja koolis – 365 hommikut vara ärkamist? Jätan vahele. 

Kumma valid – saada teada kõik universumi saladused, või näha ette iga sinu poolt tehtava valiku ja otsuse tulemust?

Ma usun, et tehtavate valikute ja otsuste tulemust annab üsna hästi prognoosida, kui otsuseks pole just tundmatus kohas pea ees vette hüppamine… Samas universumi saladustega ei oska ma midagi peale hakata, nii et jääksin vist pigem esimese variandi juurde.