Säästlik priiskamine ehk kuhu me raha kaob

Viimasel ajal on palju kirjutatud säästmisest ja kuigi me enda arvates ka vähemalt üritame säästa, võiks kuus kuluvate summade kohta öelda, et me hoopis priiskame. Samal ajal ei ole me kuidagi silmatorkavalt hästi – elame väikeses alevis odavas neljatoalises korteris, sõidame tänaseks 10 ja 16 aastat vanade autodega, kodumasinad on samuti võrdlemisi vanad ja need kõik on valitud soodsaima hinna järgi, soojamaareise me lubada ei saa, erilisi firmariideid ei kanna ja nii edasi.

Kurta pole muidugi millegi üle, sest millestki me otseselt puudust ei tunne ja kopikaid me sõrmede vahel veeretama ei pea. Paraku ei jää midagi ka üle, kuigi sissetulekuid vaadates just kui võiks. Me teame, kus tuleb tolm, aga nii mõnegi kuu lõpus ei saa me aru, kuhu kadus raha.moneyflyingawayMa pean arvete osas tabelit, muud suuremad ostud olen ka kirja pannud, aga väikestele kulutustele pole palju tähelepanu pööranud. Jaanuaris pöörasin, panin iga viimse kulutuse kirja ning kuu lõpus numbreid kokku lüües mõtlesin, et oleks vist ka aeg uurida, mis asi see kogumispäevik on.

Ma ei tea, kas see oli nüüd puhas kokkusattumus või kuskilt kõrgemalt saadetud märk, et pärast seda kirjutati mulle ka Financerist ning tutvustati eelkõige lehekülje arvukaid säästmisnippe, mitte aga investeerimisrubriiki … Arusaadav, kui midagi ei säästa, siis pole ka midagi investeerida, eks.

Sarnaselt Lilliga jäi mulle esmapilgul mulje, et tegu on mingi kiirlaenupakkujaga, aga nii see ei ole, pigem pakuvad nad võimalust leida kiirelt parim laenu- või hoiusepakkuja. Võrdlesin näiteks autolaenusid ja kõige väiksemat intressi pakub seal Smsraha, mis esmapilgul tundub väga ebausaldusväärne, aga mine tea … Vanasti olid ka jutud, et kes Bigbankist laenu võtab, see enam ühestki suurest pangast laenu ei saa, sest Bigbanki tunti kui liigkasuvõtjat. Võimalik, et see varem nii oli ka, kuid autolaenu puhul tegi meile parima pakkumise just Bigbank, meie enda kodupank Swed pole iialgi ligilähedase intressiga tagatiseta laenu pakkunud.

Smsraha puhul olen siiski skeptiline, ma ei hakkaks nende pakkumisest isegi konksu otsima, vaid välistaks laenuandja juba eos.

Laenudest ja muudest kuludest rääkides, siis ma ei tee meie omadest suurt saladust ja toon välja enamuse jaanuari numbritest, sekka lisan veidi enda säästunõuandeid, mis on võimaldanud rohkem laristada.

Laenud/järelmaksud 

See on ainus koht, kus ma detailidesse ei lasku, aga ütlen, et finantskohustustele kulub meil igakuiselt päris tugev number. Meil on kodu-, remondi- ja autolaen ning veel üks üsna kopsakas laen, mille 2017. aasta sügisel võtsime. Tol ajal saime juba kaaluda korteri müümist ja maja ostmist, aga selle asemel võtsime Soomes avanenud võimaluste osas riski, mille kuumakse on majalaenu vääriline.vGxruksv6oR83arqx1VxQK_cOFQLaenude igakuine makse on küll suur, aga nende tähtajad kukuvad lähiaastatel, nii et laenusumma ise ei ole üüratu ning korterisse elama jäädes ei oleks laenuvabadus kaugel. Laenuvabadus kõlab küll hästi, aga suurem kodu kõlab veel paremini … Praegu on seis selline, et selle aasta sügisel võime uuesti kaaluda korteri müümist ja maja ostmist, iseasi, kas pank sama arvab ja kas siin sel ajal midagi osta on.

Tollest tugevast numbrist on 173 eurot laste müofunktsionaalse teraapia järelmaks, mis on pigem ettemaks, sest see ei sisalda endas intressi ja saab mõne kuuga makstud, kuid teraapia kestab ilmselt järgmise aasta kevadeni.

Kodukulud – 312,18 €

Jaanuaris oli kommunaalarve 208 eurot ja 39 senti, mis on isegi väiksem võrreldes veebruaris tulnud arvega (226,37). Vett kulub meil kuus keskmiselt 8 kuupmeetrit, jaanuari arvel vist selline number oligi. Veega me ei koonerda, aga samas seda ei larista ka. Muud kulud on juba vältimatud (ainuüksi aastaringne haldustasu koos prügi ja remontfondiga on 85 eurot), nii et kommunaalarvete puhul ainult vee pealt saaksimegi kokku hoida, aga siis läheks küll juba koonerdamiseks.

Elektrile kulus kokku 70 eurot ja 29 senti, sellest 32,96 oli võrguteenus ja 37,33 elekter. Seda näen harva, et elekter on võrguteenusest kallim, elektrihind on teinud lihtsalt korraliku hüppe, samas võrguteenuse pakett muutus jaanuarist soodsamaks. Saan tänu oma tabelitele tuua kohe võrdluseks eelmise jaanuari, mil võrguteenuse arve oli 34,48 ning elektri oma 23,92 eurot. Tarbimine on olnud üsna sarnane, 2017. aasta detsembris 561 ja 2018. aasta detsembris 553 kWh. Kokkuvõttes tarbisime nüüd 8 kWh vähem, võrguteenuse eest tasusime ka 1,52 eurot vähem, kuid elektri eest maksime 13,41 rohkem.

Financeri säästunõuannete all on olemas soovitus võrrelda elektripakette, aga ma soovitan võrrelda ka võrgupakette. Veel mõned aastad tagasi ma isegi ei teadnud, et võrguteenusel on samuti erinevad paketid, aga on ning seda avastades selgus, et me maksime enda tarbimise juures ebamõistliku paketi eest. Elektrilevi on õnneks nii lahke, et arvestab tarbimisajaloo järgi ise parima lahenduse välja. Kes pole kunagi oma võrgupaketi vastu huvi tundnud, siis sisenege Elektrilevi e-teenindusse ning avage “Võrgulepingud- ja paketid”, leiate sealt kogu vajaliku info.võrgupaketid.jpgKuvatõmmis võrgupakettide maksumuse erinevusest meie tarbimise juures.

Meil ongi Võrk 4, mis on parim lahendus, aga selles ma päris kindel ei ole, et meil parim elektripakett on, aga halb see ka ei tundu. Meil on 220 Energia börsihinnaga pakett, mis ei ole võrdlustabelis päris esimene, kuid sealses tabelis ennustatakse keskmiseks kuutasuks 26,18 eurot, mis on märkimisväärselt suurem meie 2018. aasta keskmisest kuutasust (21,97 eurot). 

Kes soovib võrrelda enda kuludega, siis 2018. aastal tarbisime elektrit 4701 kWh (öötarbimise osakaal 44%) ning kokku maksime selle eest 565,48 eurot (võrguteenus 301,83 ja elekter 263,65).

Kui võrgu- ja elektripaketi pealt olemegi midagi säästnud, siis elektrit ennast me eriti ei säästa. Toast pikemaks ajaks lahkudes tuled kustutame ning pesu peseme või kuivatame sageli öötariifi ajal, kuid väiksemate arvete nimel saaksime teha kindlasti veel omajagu. Financeri nõuannete alt leidsin vaid paar nõuannet, mida me veel ei järgi, aga mida võiks (seadmete ooterežiimi vältimine, tolmuimeja asemel rohkem harja või mopi kasutamine) ja ka ühe sellise nõuande, mis küsimusi tekitab: “Säti külmkapp madalamale režiimile – külmkapp ei pea pidevalt kõige külmema režiimi peal töötama, eriti talvel.” See ei tundu väga tänapäevane nõuanne, sest enamikes kaasaegsetes kodudes pole talvel ilmselt midagi teistmoodi, või on?

Minu vanaema jaoks on talvel mõned asjad teisiti, tema sel ajal külmikut ei kasutagi, asjad on kas köögi välisseina ehitatud jahedas kapis või kempsu (nagu tema ütleb) väga jahedas koridoris. Ei imestaks, kui sügavkülmutatud kraam on tal üldse õues lumehanges. Meie aga selliseid säästunippe siin kasutada ei saa, sest korter on talvel väga soe, rõdu meil pole ja lumehange variant oleks liiga ekstreeme, nii et külmik huugab igal aastaajal samal režiimil.

Elektri säästmise osas võiksin muidu vanaemalt nõuandeid küsida küll, tal ei kulu aastas ka nii palju elektrit kui meil ühes kuus …

See ei ole ehk päris kodukulu, aga siia alla lisan ka Telia TV + interneti, mille eest maksime jaanuaris 33,50 eurot, sellest 30,50 oli tavapärane kuutasu ja 3 eurot ühe filmi laenutamise hind. Kokku laenutasime tegelikult kolm filmi, aga kuna meil on Telia 1 lahendus, siis kaks filmi kuus on tasuta. Kui minna üle säästurežiimile, siis siit saaks kokku hoida 11,50 eurot, selleks tuleks loobuda salvestamisest, lastenurgast, ühest noppekanalist ja tasuliste filmide laenutamisest.

Telefoniarved – 70,41 €

Telia teemal jätkates, siis minu ja poiste ühine telefoniarve oli jaanuaris 64,29 eurot, mis on tavapärasest märgatavalt suurem, sest summa kogunes detsembris, mil oli “Inglite aeg” ja “Jõulutunnel” ja “Jõulusoojus” ja “Kodutunde jõulu-eri” …

Silveri telefoniarve oli 6,12 eurot, mis on samuti tavapärasest suurem. Tema oli veel sügisel vanakooli mees, kellel telefonis mobiilset internetti ei olnud, nüüd on, aga töönumbriga.windf6cea6bl59af7m0xVeebruari arvel midagi väga ei erinenud, telefoniarved olid kokku 61,88 (lugemisõigused ja parkimised, mida eelmised arved ei sisaldanud).

Kindlustused – 81,80 €

Kodu- ja elukindlustuste igakuised maksed on meil praegu kokku 81,80 eurot, aga see summa kasvab nii märtsis kui ka juunis, sest meil on siis sünnipäevad. Vastates küsimustele “kas ma sellele ka mõtlen, mis saab, kui Silverile lennuk pähe kukub”, siis ei, ma sellele igapäevaselt ei mõtle, kuid korra kuus mõtlen ma sellele, kui palju selline kindlustunne maksab, sest mainitud summast moodustavad elukindlustused põhilise osa.

Ei kodu- ega elukindlustus ole koht, kust kokku hoida, aga seda väikeste eranditega. Kui me korteri ostsime, siis koos laenulepinguga sai sõlmitud ka kodu- ja laenukindlustus, mida me päris mitu aastat igasuguse nurisemiseta tasusime, kuid erinevaid võimalusi võrdlema hakates avastasin, et leidus ka soodsamaid variante ja seda pangasiseselt. Ma vahetasin Silveri laenukindlustuse märksa suurema kindlustussummaga elukindlustuse vastu ja kui ma õigesti mäletan, siis sedasi vähenes kuumakse 5 euro võrra.

Mingil perioodil oli Swedis ka kodukindlustus 25% soodsam, mistõttu oli vana lepingu lõpetamine ja uue sõlmimine igati kasulik, sest kuumakse vähenes ja samas lisandus vastutuskindlustus, mida minu mälu järgi esimeses lepingus ei olnud. Või oli see koduse vara kindlustus. Ühesõnaga mingid hüved tulid juurde, aga kuutasu langes, nii et kindlustuslepinguid tasub aegajalt uurida ja võrrelda.

Liikluskindlustuse eest ei maksnud me jaanuris midagi, sest selle eest on odavam tasuda korra aastas, meil on kahe auto peale see summa ca 200 eurot. Financeri nõuanne on kasutada liikluskindlustuse soetamisel kindlustumaakleri abi ja seda ma teengi, ma võrdlen alati Iizi kodulehel kindlustuspakkumisi, AGA liikluskindlustuse soetan odavaima pakkuja kodulehel, sest seal on hind tavaliselt kuni 10 euro võrra soodsam.

Autokulud – 445,50 €

Kahe auto tankimise peale kulus 313,50 eurot, sest jaanuaris oli tavapärasest rohkem sõitmisi, tavaliselt kulub bensiinile pigem 200-250 eurot (veebruaris kulus 241, kõike maha ei sõitnud, kuu lõpetasime peaaegu täis paakidega). Silveri auto on üsna ökonoomne, see võtab keskmiselt 7 liitrit sajale, minu oma võtab talvel kaks korda rohkem ja jaanuaris sai põhiliselt sellega sõidetud, teise me ei mahu lihtsalt terve perega ära.giphyMõlemale autole ostsime veel 108,50 euro eest rattalaagrid ning 10 maksime selle eest, et minu autol üritati see ära vahetada. Paraku on see 10 aastat vana originaallaager nii lootusetult kõvasti kinni, et soovitati osta ka uus veovõll, mis maksab veel rohkem kui laager. Seda asja me veel vaatame, Silver on ise ka päris kuldsete kätega ja käsi ta õliseks teha ei karda, nii et ehk macgyverdab ta seal ise midagi.

Parkimistasudele kulus 13,50 eurot, sellest 9 maksime Coca-Cola Plaza parkimismajas, mis on puhas laristamine, aga väga mugav lahendus. Kino ise oli tasuta, see kompenseeris kõrge parkimistasu.

Lasteaed, kool, ringitegevused – 194,14 €

Lasteaia igakuine kuutasu kahe lapse eest on 40 eurot ja toitlustuse peale kulus jaanuaris 38,14 eurot. Kui lapsed ei puuduks päevagi, siis oleksid kuutasu ja toitlustus kokku veidi üle 100 euro, kuid sellist summat pole mina veel näinud.

Koolipoistelt jaanuaris väljasõitudelt raha ei kogutud, seega kooli osas polnud tegelikult mingeid kulusid, kuid jalgpalli- ja maadlustrenni peale kulus 20 eurot. Täiesti naeruväärne summa, eks. Nii jalgpalli kui ka maadluse kuutasu on 10 eurot ja raha võetakse ainult esimese lapse pealt, järgmiste eest juurde ei küsita. Selle olematu raha eest käivad koolipoisid kaks korda nädalas jalgpallis ja kõik neli võivad kasvõi kaheksa korda nädalas maadlustrennis käia.

Lasteaialaste ringid läksid maksma 58 eurot, sellest 40 eurot oli ühekordne lauluringi tasu, 12 eurot on Neljanda jalgpallitrenn ja 6 eurot kulus lasteaias toimuvale võimlemisringile.

Lasteaialaste väljasõitudele kulus 38 eurot, sellest 5 eurot sain veebruaris tagasi, sest Kolmas oli väljasõidu ajal kodus haige. See 5 eurot läks paar päeva hiljem lasteaias toimunud etenduse peale, mis oli ka ainus taoline kulu veebruaris.

Lemmikloomad – 100 eurot

Siinkohal ma senditäpsusega järge ei ole ajanud, sest me jagame merisigadega porgandit, kurki ja muud rohelist, kuid julgen arvestada selles rubriigis umbes 100 euroga. See summa ei kulu ainult kahe merisea peale, lisaks nendele on kodus veel kaks rotti ja kaks kassi. Kaks kaani ka, kuid nende peale kulub vaid paar liitrit vett kuus.

Üks kass tunnistab ainult Natusan kassiliiva, mille hind on üle 4 euro ja neid pakke ostame kuus kaks või kolm, jaanuaris ostsime kolm. Sigade ja rottide allapanuks kasutan Cat`s Best Öko Plus graanuleid, millele kulus jaanuaris 20 eurot. Sellist hinda pakub K-Rauta, avastasimegi seda alles jaanuaris ning veebruaris ostsime neid graanuleid sealt juba 14 euro eest (kui kogu kaup oli 30% soodsam).

Näriliste puhul tegelikult ei soovitata saepurugraanuleid, kuid need ei tolma, ei lõhna okaspuiselt ega ole jalgade all valusad, samas need paakuvad hästi ja hoiavad lõhna ideaalselt kinni, mistõttu on kõikvõimalikest proovitud variantidest see kõige paremaks osutunud. Rottidel on samad graanulid umbes kaks kuud puuris, koristan vaid paar korda nädalas paakunud tükid välja ning sellest piisab, allapanu on pikalt lõhnatu.

Kasside pehmele toidule kulub umbes 20 eurot kuus, nad mõlemad söövad igal hommikul ühe paki pehmet toitu, eelistatult Shebat, mida me ostame ainult sooduka ajal. Kuivtoidule kulub tavaliselt vähem, sest ostan 7-10kiloseid kotte, millest jagub kuni neljaks kuuks. Viimasel aastal olen ostnud rohkem 7kiloseid Applawse, millest on jagunud umbes kaheks ja pooleks kuuks (see teeb siis ca 17 eurot kuus). Muide, ma ostan kuivtoitu tavaliselt Aimarketi veebipoest, sest sealt olen leidnud kõige odavamad hinnad. Viimasest tellimusest on aga nii kaua aega möödas, et terve jaanuarikuu ostsime kassidele Coopist kõige kallimaid krõbinaid, kuigi need pole pooltki nii kvaliteetsed kui Applawsi omad. Kokku kulus jaanuaris kassitoidu peale üle 40 euro.tenorNii umbes 25 eurot arvestan näriliste toidu peale, millest enamuse söövad ära merisead, neil läheb nädalas ikka mitu kurki ja jääsalatit. Õnneks hakkasid nad nüüd minu isa tehtud heina sööma, sellega säästame kena 10 eurot kuus, sest enne ei söönud nad muud kui peenekõrrelist poeheina.

Kindlasti annaks lemmikute pealt veel kokku hoida, me säästaksime juba sellega omajagu, kui lubaksime kassidel merisead ja rotid ära süüa. Nali! Kahjuks või õnneks ei söö me kassid isegi puhastatud lõhet, rääkimata mingitest karvastest haisuloomadest. Siiani nähtu puhul sööb rott ennem kassid ära, mis oleks ka muidugi suur sääst, sest kassid on kulukad ja rotid saaks neist päris pikalt söönuks …

Veebruaris kulus loomade peale ilmselt veidi rohkem, sest graanuleid ostsime 28 eurot eest ja Applawsi suurele pakile kulus ca 39 eurot (seekord ostsin Kaup24-st, oli soodsam), aga nüüd peaksime märtsis, aprillis ja ehk isegi mais vähe soodsamalt hakkama saama.

Meelelahutus, väljas söömine – 318,40 €

Pärnu väljasõidust kirjutasin juba põhjalikult, detsembris makstud majutust ja bensiinikulu mitte arvestades läks see maksma 222,90 eurot. Kuu jooksul kulus veel 95,50 eurot väljas söömiste, autosse kohvi ja saiakeste ostmise ning muu taolise peale. Kõik käigud mul enam peas ei ole, aga ühe korra kindlasti tegime BabyBackis aega parajaks, kui Kolmas Põhjakeskuse teisel korrusel sünnipäeval oli.

Veebruaris läks samuti väljas söömiste ja kiirtoidu peale 95 eurot, lisaks käisime Silveriga kohtumajas teatrit vaatamas (20 eurot) ja mina käisin kaks korda vanematega kinos, millele kulus ainult 11 eurot (minu ja isa pilet, kui käisime kahekesi kinos), sest teisel korral ostsid vanemad piletid mõlemale filmile ja maksid kinni nii Gan Bei kui ka Süsi grilli arved, mis tähendab, et järgmisel korral ostan mina piletid ja teen lõuna välja.

Sünnipäevad – 230 €

Peale selle, et Kolmas käis sõbra sünnipäeval, oli ka tal endal sünnipäev, mis läks maksma 135 eurot (Roosistuudio 4h rent 60, söögikraam koos tordiga umbes 75 eurot), lisaks kulus kingitusele 40 eurot. Minu ema ja Kolmanda sõbra kingitustele kulus 55 eurot.

Kui Kolmanda sünnipäevapidu oli selline asi, mida iga kuu ei juhtu, siis igasuguseid muid sünnipäevi juhtub nii sageli, et nendele kulub väga harva ainult 55 eurot kuus.

Veebruar oli eriti haruldane kuu, lapsed olid enamuse ajast haiged, mistõttu jõudis lastest vaid üks oma sõbra sünnipäevale ja kingitusele kulus 14 eurot, kutseid saadi muidu rohkem. Märtsis on see eest meie enda peres kaks sünnipäeva (Silver ja Teine), nii et see teeb jälle veebruari tasa.

Poearved – 626 €

Poearvete osas on mul kõige väiksem ülevaade, ma ei ole kirja pannud, kui palju kulub meil juurviljadele, lihatoodetele, leivale või hügieenitarvetele, olen vaid kulunud summad kirja pannud.

Selle 626 euro sees on kogu söögi-, hügieeni- ja majapidamiskaup, samuti igasugused juhuslikud ostud (riidepuud, ahjuvorm, jääkaabits jms). Me küll jälgime kollaseid silte ja aegaajalt ostame ka kukkuva kuupäevaga tooteid, mis on 50% odavamad, kuid laias laastus me poes kokku ei hoia – mille järele parajasti isu on, seda ostame, lihtsalt valime soodushinnaga variandi.

Puu- ja juurvilja leti juures me siiski soodsamaid valikuid ei tee, sest kurgil ja kurgil ning õunal ja õunal on vahe. Samuti on vahe vetsupaberil ja vetsupaberil, rapsi- ja kookosõlil, margariinil ja võil, puurikana ja õrrekana munal, tavalisel ja täisterapastal, Colgate`l ja Ecodental, Bonuxil ja Tri-Biol ja nii edasi. On palju selliseid asju, mille puhul eelistame maitsvamat, pehmemat, puhtamat, lihtsamat või muul moel paremat varianti ja see annab rahaliselt tunda.730Muidugi on ka palju neid hetki, kus allume isudele või laiskusele, nende pealt saaksime kindlasti vähemalt kolmekohalise summa säästa, üldse ei eitagi seda.

Veebruaris kulus mõnikümmend eurot vähem, aga see pole mingi muutus, sest päevi oli ka vähem. 

Muud suuremad kulud – 254,40 €

Arvestan suurteks kuludeks kõik, millele on kulunud vähemalt 50 eurot: YTK aastamaks oli 92 eurot, juuksuri peale kulus 60 eurot (peale Teise käisid kõik juuksuris, Kolmas isegi kaks korda, kokku kuus külastust) hambaarsti juures kulus 52 eurot ja suur oli mu rõõm, kui selgus, et ainult sellega kõik piirdubki, aga pärast seda lagunes mul üks vana täidis ära, nii et veebruaris tuli uuesti hambaarsti külastada … Apteegis läks 50,40 eurot ja ma ostsin ainult vitamiine, D-vitamiinid maksid kõige rohkem, aga neid sai varutud ka mitmeks kuuks, sest see oli taas kõige soodsam lahendus.

Veebruari muudeks suuremateks kuludeks olid hambaarst (minu lagunenud täidise parandamine ja Silveri ainsa augu remont läksid kokku 140,61 eurot) ja apteek, kuhu jätsime 74,20 eurot (sest lapsed olid terve kuu haiged, on endiselt).

Muud väiksemad kulud – 195,40 €

Lotopiletite peale kulus 23 eurot, mis on sedasi kokku liites ikka päris suur summa, iganädalaselt bingopileteid ostes ei pane seda kulu tähelegi. Tagasi ei saanud ma midagi, kuid ma ei kaota lootust, lihtsalt märtsist panen oma lootused edaspidi selle ainsa pileti peale, mille nädalas ostan. Veebruaris ma nii veel ei talitanud ning lotopiletitele kulus 22 eurot, tagasi sain 6,50. 

Suusahooldused läksid samuti 23 eurot maksma. Ma olen nii algaja, et mina heast määrdest puudust ei oska tunda, see on rohkem Silveri teema, seega on see tema hobi maksumus. Minu hobi-blogi kuutasu ja Facebooki postituste sponsoreerimine maksid kokku 20,50 eurot. Veebruaris olid summad vastavalt 15 ja 7,50 eurot.

Lastetuppa ostetud seinavärv maksis 22 eurot, kolme poisi taskuraha oli umbes 20 eurot,  Orgu kava samuti 20 eurot (uus kujundus on nii ebamugav, et ma pole siiani sellesse süvenenud), uue kaalu peale kulus 11 eurot (täiesti mõttetu ost, näitab samu numbreid, mis vana, nii et viimane ei olegi katki), Paavli kaltsukast ostetud kolm kleiti maksid 14 eurot, märkmikud 12 eurot, vähiravifondi püsimakse oli 10 eurot, WRC kuutasu 9 eurot, laste ristsõnad ja Täheke maksid 5,90 eurot ning rongipiletile kulus 5 eurot.

Veebruaris ostsin Bon Merite kehakoorijad (ca 24 eurot) ja Turblissi juuksemaski (ca 22 eurot), unemaski endale ja veekindlad kõrvatropid Esimesele (kokku 18,55 eurot), kandsin Silveri Säästopankki arvele internetipanga kuutasudeks 15 eurot, ostsin lauamängu (12,34 eurot),minu arvelt läks endiselt vähiravifondi 10 ja Silveri arvelt WRC kuutasuks 9 eurot, umbes sama palju said poisid taskuraha, lisaks läks 7,80 eurot laste ristsõnade, koomiksite ja Tähekese peale.

Kui nüüd tagantjärele vaadata kõiki tehtud kulutusi, siis veidi tagasihoidlikumalt majandades oleksime saanud jaanuaris säästa umbes 400 eurot, totaalselt koonerdades ehk lausa 1400 eurot, nii et kui väga tahaksime, siis isegi saaksime soojamaareise lubada, ainult et me ei taha, Legolandi läheks aga küll.

Veebruaris majandasime tavapärasemalt ja olude sunnil ka veidi tagasihoidlikumalt (lapsed haiged, kuskil käia ei saanud), tahtlikult veel säästa ei üritanud, kuid raha kulus umbes 750 eurot vähem. Tahtlikult säästes oleks vahe jaanuariga olnud neljakohaline number.

Totaalselt koonerdama me ei hakka, aga veidi rohkem oma väljaminekuid peaksime kontrollima küll. Inspiratsiooni ammutamiseks lugesin läbi kõik 213 nõuannet, mis Financeri lehel välja on toodud ja ma ütleksin, et suur osa neist on tegelikult elementaarsed ja vähemalt pooled on meil kasutuses ka, kuid mingis osas me ikkagi priiskame. Meie üks suur viga on see, et me käime peaaegu iga päev poes, mõnel päeval isegi kaks korda ja enamasti mõtleme alles poes olles, mida õhtuks süüa teeme. See peab kindlasti muutuma.

Kulude kärpimisega alustasin eile, kui tühistasin ajalehtede lugemisõigused, loobusin mõnest Telia teenusest, vähendasin internetimahtu ja muutsin ära Silveri Tele2 paketi, millega säästame kokku 28,50 eurot. Ajalehtede lugemisõigused on küll toredad, aga ma ei jää millestki ilma, kui loen ainult ERR-i uudiseid. Internetimahtu pole me siiani ühelgi kuul ära kasutanud, kuigi oleme seda kasutanud ka kodus wifi asemel, mis on ilmselge priiskamine. Lastenurk on end ammu ammendanud ja Tele2 paketivahetusega säästetud 1 euro on ka raha.

See kokkuhoid avaldub muidugi alles aprilli arvetel, kuid märtsis saame püüelda poearvetelt säästmise poole, jälgida rohkem oma elektri- ja veekasutust, olla tervemad, et apteegis nii palju raha ei kuluks … Väljas söömise ja kiirtoidu osas võiksime ka poole väiksema summaga hakkama saada, kuid lastega kinno ja Jääaja Keskusesse kavatseme ikka minna, selliste asjade pealt me säästa ei taha.

Kui nüüd iga kuu aina paremini majandada, siis oleks Legolandi raha aasta lõpuks koos, aga kui pingutada hoopis selle nimel, et vahetada korter maja vastu, siis väheneks igakuine laenukoormus rohkem kui poole võrra, mis teeks järgmisel aastal juba mitu Legolandi.

tenor-1

Ps! Tegelikult ei saa öelda, et meil sissetulekutest kunagi midagi üle ei jää, küll ei jää pärast talve sellest ülejäägist midagi alles … 

Pps! Postitus ei ole sündinud koostöös Financeriga, sest see oleks sündinud nagunii, aga seda andis hästi siduda Financeri koostööga, millega saan anda oma väikese panuse pere eelarvesse.

Financer on portaal, mille eesmärk on jagada rahatarkust, juhendada kindlustuse valimisel, aidata leida soodsaim laen või tasuvaim hoiukonto ja nõustada veel paljudel finantsteemadel. Leheküljelt leiab nõuandeid, kuidas säästa, kuidas käituda makseraskuste korra, kuidas alustada ettevõtlusega ja palju muud. 

Turblissi testi – milles peaaegu osalesin – tulemused

Turblissi klaasist purkKillud toovad õnne uue turbamaski?

Mul kukkus paar nädalat tagasi mu lemmiku näomaski klaasist purk põrandale puruks, täpsemalt purunes purgi suu ja kuna purk oli avatud, siis kukkus turbamaski sisse omajagu peenikest klaasipuru. Päästa ei olnud enam midagi, poolik purk probleemsele nahale mõeldud näomaski läks prügikasti.

Kui nüüd hiljuti blogijatele suunatud küsimustele vastasin, siis koostööpartnerite osas mõtlesin esimeste hulgas Turblissile, sest uus probleemsele nahale mõeldud näomask kuluks ära, eks. Kedagi nimeliselt välja tooma ma muidugi ei hakanud, oleks tundunud … kerjamisena?

Universum aga vist kuulis mind ja ma sain täna Turblissilt kirja. Saate aru, nemad kirjutasid mulle, mitte mina neile, et “pliis andke mu lugejatele sooduskood, sest mulle nii meeldivad Turblissi tooted, et tahan neid teistelegi soovitada ja oleks tore, kui huvilised saaksid Turblissiga vähe soodsamalt tutvuda”. Nali naljaks, ma olen neile sedasi kirjutanud …

Seekord aga kirjutas Turbliss mulle, et kinkida Eesti Vabariigi aastapäeva puhul mu lugejatele sooduskood, mis annab täishinnaga toodetele 25% soodustust. Turblissi näol on tegu ikkagi kodumaise looduskosmeetika tootjaga, kelle toorainegi pärineb rohkem kui 75% ulatuses Eestimaa põuest, nii et neil on põhjust koos Eestiga pidutseda küll. Meil kõigil tegelikult on, ja kui ei ole, siis otsime, sest õige eestlane leiab alati põhjuse tähistamiseks.

Ma ei mäleta, kas ma olen siin kirjutanud, et Turbliss kutsus suvel vabatahtlikke osalema näohooldustoodete testis ja mind valiti ka testijate sekka? Igatahes, nii see oli, aga ma olin esimeste mõõtmiste ajal Soomes, mistõttu pidin sellest võimalusest loobuma. Ma ei oleks olnud võib-olla nii hea toormaterjal ka, sest nagunii kasutasin sel ajal Turblissi tooteid, lihtsalt mitte nii sageli kui testimise ajal oleksin pidanud seda tegema.

Testimisel osales 74 õnnelikku vabatahtlikku, kes kasutasid 30 päeva jooksul erinevaid Turblissi näomaske, esimesel nädalal 3 korda, edasi 2 korda nädalas. Tulemused on järgnevad:

  • Masintestimisel tõusis naha elastsus keskmiselt 6%, 40-60 vanusegrupis 9%
  • Niiskustase tõusis 4%
  • Punetus vähenes 4%
  • 81% testijatest tundis nahaseisundi paranemist
  • 74% sõnul muutus nahk puhtamaks ja värskemaks
  • 66% silmis muutus nahk siledamaks (küpse naha grupis märkas 64% pinguldava näomaski kasutajatest joonekeste ja kortsude vähenemist)
  • 58%-l paranes naha niiskustasakaal
  • 53% tunnetasid naha tekstuuri muutust

Toodet peab toimivaks 97% ning seda ostaks ja kasutaks uuesti 93% testijatest.

Täitsa hea tulemus, või mis? Kui ma oleksin testis osalenud, siis oleksin iga väljatoodud protsendi hulgas – Turblissi kasutajana on mu nahk muutunud paremaks, niiskustasakaal on rohkem paigas (ammu pole olnud üheaegselt laup rasuselt läikiv ja suuümbrus ketendavalt kuiv), nii et ma pean Turblissi toimivaks, mistõttu olen nende tooteid uuesti ja uuesti ostnud.

NB! Testitulemuste kohta leiab täpsema info Turblissi kodulehelt, see on nende loo all.

Võib-olla oleksid tulemused veel paremad olnud, kui 16 vabatahtlikku oleksid igale nahatüübile mõeldud turbamaski asemel kasutanud mõnda teist varianti. Ma olen testitud näomaskidest kasutanud kolme, nende hulgas ka igale nahatüübile mõeldud maski ja minu kogemusel on see võrreldes pinguldava või probleemsele nahale mõeldud maskiga üsna leebe. Sama kuulsin inimese suust, kes pärast eelmist kiitvat postitust ostis endale igale nahatüübile mõeldud maski ja elukaaslasele probleemse naha oma – esimene ei avaldanud talle endale suurt muljet, aga kui ta elukaaslasele valitud maski omal nahal katsetas, siis olid muljed kohe teised.

Ma ei ütle, et Turblissi kõige tavalisem näomask üldse midagi ei tee, kindlasti teeb, aga mulle tundub, et teised teevad palju rohkem. Minu lemmik on probleemsele nahale mõeldud mask, selle puhul tunneb juba lõhnast, et see töötab. Turblissi maskTurbamaskil ei tohi lasta ära kuivada, muidu teeb see hea asemel pigem halba. Loe siit, kuidas Turblissi tooteid õigesti kasutada (lugemiseks keri lehekülje keskpaigani).turblissPärast maskitamist on ka näost näha, et mask töötab ja ergutab nahka, nägu punetab keskmiselt pool tundi ja punetuse piirjooned võivad olla väga teravalt näha. Punetusega ei kaasne kipitust või muud ebamugavustunnet, pigem on tunda sooja värskust.

Ma olen siin Turblissi ennegi pikalt ja põhjalikult kiitnud, mistõttu mul vast ei ole mõtet hakata end kordama, sest mu tunded Turblissi vastu ei ole muutunud. Armastan ja jagan rõõmuga seda armastust. Kahjuks ei saa ma seda Turblissi kingitud sooduskoodist lahkemalt jagada, muidu paneksin turbamaske taevast sadama.

Kui soovid Turblissi tooteid oma nahal testida või kui su armastus on sama suur ja soovid varusid täiendada, siis koodiga sidrun saab seda veebruari lõpuni 25% soodsamalt teha, kasutage võimalust.

Arvake ära, kes seda võimalust juba kasutas? Loomulikult ma ise, sest lisaks kingituseks valitud probleemsele nahale mõeldud näomaskile igatsen ma ka otsa saanud juuksemaski taga. Ma sain viimase purgiga päris pikalt läbi, kuna ma ei katnud sellega tervet peanahka, vaid ainult peopesasuuruse psoriaasilaigu, mida mask väga tõhusalt leevendas, aga paraku ei kesta miski igavesti. Lõppes mask, lõppes leevendus.

Kes veel on minu soovituse peale Turblissiga tutvust teinud? Loeksin meeleldi teie muljeid.

Praegu aga lähen tähistama reedet, lapsed juba ootavad, millal saavad minuga “Imelised 2” multikat vaatama hakata.

Ilusat nädalavahetust!

Ps! Ma ei pea vist täpsustama, et postitus on sündinud koostöös Turblissiga, sest see on ilmselt siililegi selge. Küll ei näe ma mõtet selle rõhutamisel, sest olen turbamaske siin ennegi tasuta kiitnud ja ka praegu ei küsi ma Turblissile kui ühele oma lemmikule kodumaisele looduskosmeetika tootjale kaasaelamise eest raha, ma hoopis toetan neid järjekordse tellimusega.

Las need jõulud siis tulevad …

Mul oli nimekiri tegemisi ja käimisi, millega tahtsin enne jõule ühele poole saada. Sellest listist jäi kodu läikima löömata, “Eia jõulud Tondikakul” vaatamata ja kaks postitust – üks siia, teine teise kohta – kirjutamata. Mis seal ikka, läks nagu läks, jõulud on nüüd kohal ja võtan nad süümepiinadeta vastu.

Kodu iseenesest segamini ei ole, aga piinlikult puhas ka mitte. Selle vea parandame uueks aastaks. “Eia jõulud Tondikakul” saavad ehk teisel jõulupühal vaadatud, või siis hiljem, kui me ei jaksa pärast kahepäevast jõulusöömaaega kuskile minna.

Tegu peab olema hea jõulufilmiga, kui see on Rakveres 9. jaanuarini põhimõtteliselt välja müüdud. Ühele seansile on enne seda pileteid saada, aga ainult kahte esimesse ritta, kust ei ole eriti hea ekraani vaadata, nii et me vaatame jälle Tallinna poole.

Kes on näinud, siis kuidas “Eia jõulud Tondikakul” meeldis, on hea film? Kui meile meeldib, siis ilmselt saavad täiendust ka meie lauamängud, sest ainuüksi kirjelduse põhjal tundub “Eia jõulud Tondikakul” vahva lauamäng. Kahju ainult, et see alles 15. jaanuarist saadaval on, muidu oleks olnud äge astuda teisel jõulupühal Mustamäe Apollo kinost edasi raamatupoodi, haarata mäng kaasa ja tulla koju mängima. Kahtlustan, et paljude jaoks see nii lihtne ongi olnud ja mängu esimene partii sai lihtsalt sama kiiresti välja müüdud kui Rakvere kino piletidki.

Eh, mõtted on mul siin jälle ilusad, aga tegelikkuses võime ülehomme nii väsinud olla, et oleme terve päeva pidžaamades, vaatame varem nähtud filme ning sööme piparkooke ja mandariine. See kõlab ka väga hästi.

Tänu lasteaia- ja koolilastele on meil jõulud tegelikult juba ammu käes. Käisime jõuluetendust vaatamas, jõulupeol, kahel jõululaadal – ühel nädalal lasteaias õhtusel ajal, teisel nädalal koolis hommikusel ajal – ja mõlemalt laadalt ostsime kohvi kõrvale maitsvaid koogikesi, mida tulime koju sööma. Küll on ikka tublid need inimesed, kes selliste laatade tarbeks küpsetada jaksavad ja viitsivad. Mine tea, äkki kunagi jõuan ise ka nii kaugele.

Sellel aastal juhtus midagi uut ja ma võtsin ühe õpetaja jõulukingituse organiseerimise enda kanda, siis juba teise ning kuna Neljanda rühmas jäi teema kuidagi soiku, siis võtsin kätte ja organiseerisin ka seal kolmele õpetajale kingitused. Kolm rahakogumist ja viis kingitust. Kõige libedamalt ei läinud, vahepeal olin 19 euroga miinuses ja kolme õpetajad kingitused jäid tulemata, aga kõik siiski laabus, miinusesse ei jäänud ja mõned tunnid enne pidu sain hilinenud küünlad ka kätte.

Ostsin neljale õpetajale Signe Seebid jõuluhõngulised lõhnaküünlad, aga kohale tuli vaid üks küünal ja seda sain ma teada kaks päeva enne jõulupidu, sest alles siis läksin pakile järele. Võttis veidi tõsiseks küll. Eriti siis, kui järgmisel päeval sain sõnumi, et mu pakk (puudu olnud küünlad pandi kohe teele) hilinevad ja klienditeenindusest ei osatud öelda, mis ajal või kas üldse saan paki omakorda järgmisel päeval kätte.

Õnneks sain ja lisaks küünaldele oli pakis väike vabanduskingitus lõhnakivi ja sidrunheina eeterliku õli näol. See oli väga kümnesse kingitus, sest lõhnakivi ostmist olen varem kaalunud ja sidrunhein on mulle viimasel ajal väga meeldima hakanud. Signel ei olnud seda muidugi raske arvata, alles ma ostsin sidrunheina lõhnaküünla ja koos järgmiste küünaldega ka sidrunheina vahupalli. Vahupiima ostsin ka, aga apelsini oma ja ma ei jõua ära oodata, millal seda kasutada saame.

Me ikkagi läheme oma pulma-aastapäeval romantikat tegema. Hotellitoa juurde kuulub kahekohaline mullivann ja mis seal vannipiimast järele jääb, läheb käiku Pärnu puhkuse ajal, mille jõuluvana lastele tõi. Tegime jõuluvanaga kompromissi, ta tõi lastele kaks ööbimisega väljasõitu ja meie saame ka oma pulma-aastapäeva kuskil ilusas kohas.

Koht saab meil kindlasti ilus olema, aga toa osas ma veel ei tea, sest sellest pole kuskil pilte, kuid ma ei taha uskuda, et standardtoast, mis on piltidel väga ilus, kehvema variandi saame, seega loodan, et me jääme rahule ja rohkemgi veel.

Samuti loodan, et lapsed jäävad rahule jõuluvana toodud kingitustega – puhkusega Pärnus (3 ööd) ja kruiisiga Stockholmi. Kirja lugesid nad küll elevusega ja tahtsid kohe minna, aga jõuluvana unustas kirja juurde lisada, et väljasõidud on alles kuu ja kahe pärast.

This slideshow requires JavaScript.

Teksti küll ei näe lugeda, aga piltidelt enam-vähem näeb, kuhu me läheme.

Kuigi arvasin, et jõuluvana toob lastele ainult väljasõidud, olid kuuse all ka mudelautod, värviraamat, pusle, raamatud “Kirjad Felixilt” ja “Felix maailma laste juures” (esimene oli meil kunagi olemas, aga lapsed lugesid selle “läbi”, mistõttu tahtsin juba paar aastat tagasi uue asemele ja teise osa juurde osta, kuid kuskil polnud neid saada, kuni nüüd enne jõule tulid mõlemad uueväärses seisukorras Osta.ee portaali oksjonile ja palumise peale sai jõuluvana need “osta kohe” hinnaga endale, seda kokku ainult 8 € eest – jõulud on ikka imede aeg!) ning vahva Maša kiirabi komplekt, mis oli üks nendest mänguasjadest, mida Mallukas koos Nagu Uus poega jagas nendele lastele, kelle juurde jõuluvana kahjuks ei jõua. Päkapikkudele jäi see komplekt silma, sest nad teavad, et meie peres pole last, kellele see ei meeldiks ja kes poleks kakskümmend korda näinud seda “Maša ja Karu” osa, kus Maša hoolega hunte ravib.cofLaste hommik algas põnevalt ja õhtu muutub veel põnevamaks, sest järgmise kuuse all ootavad neid asjad, mida nad jõuluvanalt päriselt soovisid. Täpsemalt siiski väike osa neist, sest vähemalt kahel lapsel oli soove väga palju. Kolmas aga rääkis üleeile, kuidas ta loodab, et jõuluvana toob talle MeCard auto, kuigi alguses rääkis ta hoopis MeCard rekast (ja jõuluvana oli selle juba ka valmis varunud). Sattusime veidi segadusse ja küsisime, kas ta enam veoautot ei tahagi. Kolmas vastas nii mõistlikult, et seda tahab ta kõige rohkem, aga ta nägi, et see maksab üle 30 euro ja nii kallist kinki ta jõuluvanalt ei oota, mistõttu oleks ta väga õnnelik ka siis, kui saaks vähemalt MeCard autogi.IMG_1117Avavad kingitusiIMG_1213Avatud kingitusedIMG_1207IMG_1137Lastele kingid, kassidele kinkekotidIMG_1225Mäng algas nagu “Maša ja Karu” multikas …IMG_1243… aga võttis siis sootuks teise pöörde. 

Kirjutaksin meeleldi pikemalt, aga õhtune söömaaeg läheneb ootamatult kiiresti ja pole lihtsalt aega siin heietada. Teil pole kindlasti aega ka lugeda.

Lõpetuseks lisan veel portsu jahuseid ja piparkoogiseid pilte, sest jõulud on tegelikult ikkagi perega koos olemise aeg, mitte lihtsalt kingisadu. Meie peres sajab kinke siiski ainult lastele, ei tee me täiskasvanutele kingitusi ega tee keegi meile vastu, nii me kokku leppisime. Me Silveriga omavahel ka mingeid kinke ei tee, meie kingitus on laste rõõm ja pulma-aastapäev Lõuna-Eestis.IMG_0479Kui sageli näevad “teeme piparkooke” pildid nii helged ja puhtad välja, siis meie piparkoogitegu on alati selline – laud on nagu laut ja lapsed pealaest jalatallani jahused.IMG_0514Jahused on nad muidugi ka seetõttu, et piparkoogitegu ei möödu jahusõjata, mille algatajaks on tavaliselt perepea isiklikult.IMG_0520IMG_0482IMG_0802Järgmine jahusõda piparkoogiteguIMG_0730IMG_0773Lustakad jalakesed IMG_0819JõulueurodIMG_0843Kõige detsembrisem pilt üldse – kuusk, värvilised tuled, küünlad, piparkoogid ja loomulikult suusatamine.IMG_0895IMG_0936IMG_0817

Soovin teile kõige kaunemaid jõulupühi ja kui juhtub, et ma enne järgmist aastas siia ei jõua, siis olgu teil aastalõpp samuti ilus!