Ei saa üle

Enamus teist on ilmselt näinud aprillikuu Anne & Stiili artiklit, mille Britt minu “13 aastat orgasmita” postituse põhjal kirjutas. Osad teist nägid kindlasti ka sellele järgnenud Instagrami storysid ja aimavad, millest ma üle ei saa… Artiklit ennast ma ei lingi, kuigi see sai nii hea, et endalgi oli põnev lugeda – Britt tegi tõesti suurepärast tööd, aga kahjuks muutis Anne & Stiili veebijuht selle artikli minu jaoks nii halvaks kogemuseks, et pole möödunud päevagi, kus ma pole sellele kibeda tundega mõelnud. Ma ei kahetse, et Britile enda intiimse loo usaldasin, aga see oleks võinud ilmuda mõnes teises ajakirjas, kus austatakse nii allika lugu kui ka loo kirjapanija tööd. On selline ajakiri üldse olemas?

Kurb on see, et kõik oleks olemata, kui ma oma sisetunnet veidigi usaldaksin. Sel ajal, kui Britt ootas minult vastuseid lisaküsimustele, nägi Silveri ema unes, et ma lõin endale kirve jalga ja minu esimene mõte oli, et äkki ma lööngi selle artikliga endale kirve jalga… Aga ma ei tahtnud seda uskuda, sest ma arvasin, et meil kõigil on sama eesmärk – jagada lugu, millega paljud naised saavad samastuda, mis lohutab ja annab lootust, mis veidigi murrab tabuteemat ja julgustab paare oma seksuaalelus avatumad olema. Naiivne, ma tean! Ajakirja eesmärgiks oli saada hoopis võimalikult palju klikke…

Kui Anne & Stiili aprillikuu number välja tuli, siis guugeldasin, et näha, kas minu lugu ikka on seal sees. Oli küll ja rohkem ma sellele ei mõelnud ning artikkel ise Delfi portaalis minuni ei jõudnud. Mõned nädalad hiljem tuli Neljas vanaema juurest koju ja rääkis, et ta nägi vanaisa lugemas uudist, kus oli minu pilt. Tegin selle peale tiiru Delfis, et näha, kas artikkel on toodud rohkem esile… Oli, aga üldse mitte selle pealkirjaga, millega see kuu alguses üleval oli.

Ma ei suuda kirjeldada neid emotsioone, mis mind valdasid, kui nägin, millise pealkirjaga oli saanud minu kogemusest Anne & Stiili top 1 artikkel. Praegugi kisub seest õõnsaks…. Ma ei hakka kõike siia ümber kirjutama, vaid jagan kuvatõmmiseid storydest, mille Instagrami lisasin:

Pealkiri muudeti küll ruttu ära, sest Britt oli see, kes kohe reageeris ja toimetusega ühendust võttis, aga vana pealkirjaga artiklit luges pool meie tutvusringkonda ja kahju oli juba tehtud. Eelkõige siis Silverile – mis te arvate, kuidas tunneb end üks mees olukorras, kui Delfi pealehel on suurelt kirjas, et ta ei suuda oma naist orgasmini viia? Minagi ei tundnud end paremini, sest see pandi kõlama minu suust. Selline samm ajakirja poolt, kellele mina oma väga isikliku loo usaldasin, oli valus ja vastik – ma tundsin end ärakasutatuna…

Rõhutan, et Britile ei heida ma mitte midagi ette, ka temale tuli antud pealkiri halva üllatusena, isegi ebaõiglase üllatusena. Ausalt, mul on Britist sama kahju kui endast, sest ta võttis minu intiimse loo väga professionaalselt kokku ja siis lajatati tema tööle ebaprofessionaalne pealkiri, nagu see oleks tulnud tema sulest – ega siis artikli juures veebijuhi nime pole, ikka Briti oma. Ma loodan, et tema ees vabandati ikka ka ja siiramalt kui minu ees. Minule tuli veebijuhi vabandus läbi Briti, kes omakorda sai selle läbi peatoimetaja – südamest tulnud, eks.

Mõni võib nüüd mõelda ja öelda, et see on ju tõsi, mu abikaasa ei suuda mind orgasmini viia, aga selline mõte ei anna kellelegi õigust suruda minu suhu võõrast tsitaati ja jagada seda Eesti loetuimas uudisteportaalis. Mina sedasi ei mõtle ja Silveri suunal ma midagi sellist öelnud ei ole, vastupidi, olen korduvalt kinnitanud, et tema taha miski ei jää…

Mäletan, kuidas kõigest alguse saanud postituse peale tehti ka Marimelli blogis meelevaldne järeldus, et ma olen saanud 13 aastat sitta seksi – miks ma varem suud lahti ei teinud; miks ma varem ennast ei puudutanud; kas mu mees ei oska oma käsi kasutada jne… Paraku pean järeldajate pettumuseks ütlema, et ma olen end alates varateismeeast puudutanud ja meie magamistoas ei toimu kindlasti vähemat kui nende omas (v.a kuldne vihm ja svingimine, seda tõesti pole olnud) ning oma suud olen ka algusest peale avanud, seda nii rääkimiseks kui muuks. Samuti oskab Silver kasutada oma käsi ja suud ja… Omades sealjuures enda üle täielikku kontrolli. Ei ole me kumbki “pimedas ja teki all” seksijad ning Silver on väga kaugel “maha ja taha” minutimehest, nii et raskusi orgasmi saamisel ei saa mitte kuidagi panna minu tagasihoidlikkuse (ha-haa) või mehe oskamatuse/suutmatuse süüks. Samuti ei saa orgasmi mittesaamisest teha järeldust, et seks on kehv.

Igatahes, Meelise kaastundega mul midagi peale hakata ei olnud, sest minu arvates pole head vahekorda kogenud hoopis need, kes leiavad, et orgasmita seks on sitt. Seda ütlen ma naisena, kes tänaseks kogeb vahekorras olles minutipikkuseid haripunkte, nii et mul on päris äärmuslik võrdlusmoment olemas, aga ikka tunnen, et hea on ka ilma. Kui ma tahaksin seksist saada ainult orgasmi, siis võiksin kohe alguses võtta stimulaatori välja ning minuti või kahega eesmärgini jõuda, aga minu jaoks on seks palju enamat ja mulle meeldib, kui see ka kestab palju kauem, lõppegu see siis orgasmiga või mitte.

Tookord ma Marimelli blogis toimunust välja ei teinud, aga häiritud olin ma sellest küll, eelkõige seetõttu, et minu silmis oldi Silveri suhtes ülekohtused. Seekord ma aga ei suuda juhtunust üle olla, sest enam ei tõestatud oma meelevaldsete järeldustega lihtsalt funktsionaalset lugemisoskamatust, vaid pandi avalikult minu suhu lause, mida ma öelnud ei ole ja mis mõjus Silverile alandavalt.

Pealkirja muutmine tehtud kahju ei kompenseerinud, miski tegelikult ei kompenseeri seda, nii et mingit pikemat vabandust või nännikotti (mida läbi Briti pakuti) ma ei oodanud siis ega oota nüüd, aga mingigi asjalik selgitus oleks ära kulunud. Selle asemel öeldi põhimõtteliselt “sorry, muutsime nüüd pealkirja ära, võid storyd maha võtta” ja seda ka läbi Briti. Paraku jäi pealkirja muutmisest väheks, sest vana pealkirjaga artikkel jäi ikka Facebooki ning selle eemaldamist pidin eraldi paluma. Enne pidin muidugi ise avastama, et see seal on, 31 000 jälgija ees…

Nädalaid hiljem, kui kibe tunne hakkas vaikselt hajuma, jõudsin taas selleni, kuidas minu loo kõige olulisem osa on ikka see, et abikaasaga ma orgasmi ei saa, aga unes teistega saan:

Mainin vahele, et enamasti olen ma ka unenägudes Silveriga, viimati alles eile, täpsemalt saunalaval ja kuigi saun ise oli külm, hakkas meil nii palav, et Silver pidi vahepeal akna sisse lööma, sest avada seda ei saanud. Muud veidrat juhtus seal ka ja saun ise oli nii tahmane, et Silver nägi välja nagu söekaevur, aga see oli siiski erootiline unenägu ja lõppes sellega, millega erootilised unenäod sageli lõppevad.

Minnes kuvatõmmiste juurde, siis need on tehtud 10. mail, mil artikkel ise oli ammu uue pealkirjaga, aga seksuoloogi kommentaarist tehtud artikli lõpus viidati minu loole ikka vanaga. Juhin tähelepanu, et too artikkel avaldati 23. aprillil ehk kaks päeva pärast seda, kui soovisin, et vana pealkirjaga artikli jagamine eemaldataks ka Facebookist. Selleks ajaks, kui ma seksuoloogi kommentaariga artikli avastasin, oli vana pealkirjaga viide taas tuhandeteni jõudnud. Kahetsusväärne, et ma jälle pettuma pidin, eks.

Jagan kirjavahetust ka veebijuhi endaga:

Täpsustan, et esimeses kirjas pidasin silmas tagasisidet Instagramis, lihtsalt mõtted olid Facebooki juures. Aga jah, see on kõik, viimasele kirjale ma vastust ei saanud, ent vähemalt kadus seksuoloogi suure avalduse alt vale viide.

Ma tõesti oleksin tahtnud teada, mida veebijuht mõtles, kui artiklile sellise pealkirja pani. Oli tema jaoks sellel humoorikas alatoon või ta tahtiski jätta mulje, et üks naine jagab Delfis avalikult lugu oma saamatust abikaasast… Või oli tal lihtsalt nii kiire, et ruttu klopsis midagi kokku… Nagu näete, siis küsisin seda tema enda käest ka, aga selgitust ei saanud ning vabandamine oli endiselt selline, et saaks asja vaid kiiresti kaelast, töö ootab.

Kas pole irooniline, et veebijuht tegigi vaid oma tööd ja sai selle eest tasu (võib-olla klikkide pealt veel preemiatki), Britt sai artikli kirjutamise eest tasu, Penelope sai pildi eest tasu, Anne & Stiil sai top 1 veebiartikli ning mina sain ärakasutatud ja Silver alandatud… Kes veel tahab anda oma panust tabude murdmisse?

Ma lohutangi end sellega, et on olnud hetki, kus mulle oleks taoline kogemuslugu väga palju andnud, mistõttu loodan, et sain anda selle artikliga paljudele naistele ja ka meestele seda, mida nad parajasti vajasid. Olgu selleks siis või vajadus tunda end paremana.

Minnes korra veel artikli juurde tagasi, siis üks asi on veel, mis on selle juures valesti – pilt, mida loo illustreerimiseks kasutati:

Lõik lõppeb kenasti kinnitusega, et mul on kõik hästi, sest seks on minu jaoks nauditav ka orgasmita, ent kõrval on artikli ilmestamiseks frustreeritud mees ja naine, mis on sama kontekstiväline kui veebijuhi klaviatuurist ilmunud pealkiri. Kus on loogika, kui pikale positiivse alatooniga kogemusloole lisatakse pealkirjaks justkui pettunud naise etteheide ning lugu ennast illustreeritakse voodiserval istuva rahulolematu paariga? Kui ajakirja suunaks on tabuteemade kaotamine, siis ehk tasuks esmalt enda eelarvamustest lahti saada…

Postituse mõte ei ole tegelikult kriitika ajakirja suunal, vaid rohkem see, et kõik, kes nägid artiklit ebasobiva pealkirjaga, aga mu storysid Instagramis ei näinud, teaksid, et need ei olnud minu sõnad. On muidugi jälgijaid, kes aimasid seda, sest tagasisideks ütlesid päris mitu inimest, et see pealkiri ei kõlanudki üldse minulikult (ega Briti moodi), aga tean, et oli ka neid, kes käisid artikli vaid korra silmadega üle ja keskendusidki ainult pealkirjale. Väikeses kohas on see ikka väga kõneväärne, kui keegi kirjutab Delfi esilehel oma mehe kohta, et too ei suuda teda orgasmini viia. Mitte et teema ise ei pannud küla kihama küsimusega, kas teised on ka juba näinud, mida Priidu tütar Delfis jagab… Pani küll ja mul on sellest suva, kuni saadakse aru, et artikkel räägib minust (puudutades samal ajal iga teist naist), aga sellest mul enam suva ei ole, kui Silverist saab külas “see mees, kes ei oska oma naist rahuldada”. Oskab küll, isegi nii hästi, et mul ei ole selleks orgasmi vaja.

Nii, nüüd on küll kõik öeldud ja mul hakkas palju kergem. Päriselt! Ma lugesin postituse läbi ja mul ei tekkinud enam mingeid emotsioone, kõik on endast välja lastud. Tundub, et ma ikkagi saan üle.

27 thoughts on “Ei saa üle

  1. Lihtsalt tahan korrata ja kinnitada ja “minul on ka nii”: seks on hea ka orgasmita ja ütlen seda nii mitteorgastiline kui orgastiline olnuna.
    Need on täitsa erinevad kategooriad IMO. Orgasm on tore ja seks on tore, aga seksi headus ei sõltu orgasmist või selle tugevusest. Ainult siis, kui ma veel hästi harva SAIN, mõtlesin, et nii on, oo, oli eriti hea! Aga hiljem on seks ja orgasm eri telgedele nihkunud nähtused.

    1. Ma võrdleksin seda pannkookidega – maasikamoosiga on hea ja ühiskonna silmis need kaks kokku käivadki, aga mõnikord on mõnus süüa ainult pannkooki, selle maitse tuleb siis palju paremini esile ja paneb kohe aeglasemalt sööma. 🙂

  2. Pikk pai sulle. Ja aitäh, et sa kõigest hoolimata oma lugusid siin blogis meie kõigiga jagad ja niimoodi paljudele abiks oled.
    Ajakirjadest rääkides. Mõned nädalad tagasi nägin Briti üleskutset, kus ta küsis oma jälgijatelt, mis teemadel võiks kirjutada. Mul olid ka mõned päris valusad teemad, millel ma tunnen, et praktiliselt üldse ei räägita ja millest oleks nii mõnelegi ehk VÄGA abi. Tahtsin juba kribada, AGA siis mul tuligi meelde, kuidas see süsteem töötab. Ja jätsin kirjutamata, sest ma ise ei oleks ka mitte mingil juhul nõus näo ja nimega (ning vähegi äratuntavate detailidega) oma lugu jagama.
    Enamus Eesti väljaandeid tahab lugusid ju ikkagi avalikult näo ja nimega – et saaks ikka pisikeses Eestis sinu näo kõigile vaatamiseks ja naabritele klatšimiseks üles riputada. See peletab juba suure hulga neid valusate ja ebamugavate teemadega inimesi eemale. Sest me kõik ju näeme, kuidas väljaanded käituvad. Oluline on klikk ja klikkidest genereeruv raharullike. Oluline on skandaal, sest skandaal müüb.
    Ajakirjanik võib kuitahes head tööd teha, aga see väljaande kliki- ja rahaahnus nullib kõik.

    1. Aitäh sulle! Aeg-ajalt kulub ikka kinnitus ära, et kellelegi läheb korda, mida ma kirjutan. 🙂

      Kurb, et meedia saeb oksa, millel ise istub. Kuigi näo ja nimega lood kõnetavad kõige rohkem, siis Britt on teinud küll anonüümseid lugusid ja teiste kogemuse põhjal saaks kindlasti eelnevalt paberile panna, et sinu loata ei muudeta artikli ega pealkirja juures midagi.

  3. Issand kui nõme käitumine sinu ja Briti suhtes! No ikka kõrgema klassi nõme. Minu arvamus kogu Annest&Stiilist langes kolinal.

    Ma olen ise aegade jooksul olnud paari ajakirjaartikli allikaks, küll täiesti ohututel teemadel. Aga ma tean kindlalt, et ühel korral ma isegi konkreetselt palusin (või seadsin eeltingimuseks), et saan artikli lõppversiooni enne trükki minekut läbi lugeda ja heaks kiita (lasin vist ka paar pisiparandust teha).

    Ühesõnaga – on palju teemasid, millest TULEKS rohkem rääkida ja nii kurb on, kui teised nüüd sinu kogemuse tõttu jätaks selle tegemata. Aga kas poleks võimalik tehagi eelnev kokkulepe (kirjalik – mitte tingimata ulmeametlik, aga nt meili teel kinnitus), et artikli allikas saab selle läbi lugeda ja ka pealkiri kooskõlastatakse temaga enne? Kui ajakirjale jääb valik, kas teha koostööd või üldse mitte lugu saada, oleks ehk esimene parem ka nende jaoks?

    Kuradi nahaalsus ikkagi, ma ütlen. Nii närvi ajab.

    Sulle pikk pai ja loodan, et jagad ikka edasi.

    1. Jep, minu arvamus ajakirjast langes ka – lihtsalt kahju, kuidas Delfi portaalis muutuvad ka asjalikumad ajakirjad kollasteks… 🙁

      Ma sain enne artikli avaldamist ka kõik üle vaadata ja parandused teha, aga selle peale ma tõesti ei tulnud, et peaksin eelevalt sõlmima lepingu, et keegi ei hakkaks nädalaid hiljem artiklit mingisuguse omaloodud pealkirjaga vürtsitama. Loodetavasti minu kogemuse põhjal keegi teine juba eos välistab selle võimaluse ja panebki kõik tingimused paberile.

  4. Millegipärast ka kunagi uskusin, et ajakirjandus on aus ja õiglane ja ajakirjanikud on tõsiselt huvitatud teemadest, millest kirjutavad.
    Oma kogemuse sain tööalaselt kätte. Helistas ajakirjanik, rääkisime. Selgitasin talle teemat. Pärast vahetasime veel kirju, saatsin lisamaterjale.
    Ajalehes ilmus jutt aga selline, mis kajastas vaid ajakirjaniku mingeid omi mõtteid ja mida faktid (statistika, uuringud) ei toeta.
    Oeh…
    Usun, et sa aitasid oma looga tegelikult mitmeid naisi. Sest sa oled päris ja päris inimese lugu on see. See loeb. Kahju, et ise kannatada said (ja Silver).

    1. Jah, ajakirjanduse “erapooletust” olen Palja Porgandi näitel hästi näinud. PP ja ajakirjaniku mega pikk kirjavahetus ei viinud kuskile, ajakirjanik noppis ikka lihtsalt endale sobivad lauseid välja ning esitas neid hoopis teises kontekstis. Ma ei ole PP-ga alati nõus, aga ajakirjanduses on temast jäetud päris kindlasti tegelikkusest äärmuslikum mulje ning talle pole antud mingit võimalust enda eest seista. Või noh, on antud, aga kasutatud on ainult seda, mis räägib tema vastu.

      Et jah, uuriva ajakirjanduse osas pole sageli erapooletust ollagi, uuritakse ainult endale sobivas suunas…

      Aga kuna ma rääkisin endast, kellelegi vastandumata, siis ma ei osanud oodata, et see ikkagi kuidagi minu vastu keeratakse. Minu arvates sai ajakiri endale vahelduseks ühe väga avameelse päris loo päris inimeselt, arvasin, et oskavad seda hinnata. Hahaa, ma olen ikka tõesti naiivne. 😀

  5. Kas see ajakirjanik omet ei võinud kontrollida või vähemalt ülevaadet omada mis pealkiri tuleb? Ei või olla ometi nii kogenematu et laseb artikli ilmuda ilma mingi sõnaõiguseta? Naiivsus? Kogenematus kuidas artiklid ilma näevad? Või lihtsalt tasu taskus ja kõik. Tegelikult võiksid kahjutasu nõuda inimese laimamise eest, sest see ju oli seal. Täiega soovitaks. Ja antud ajakirjanik võiks täiega järele mõelda mida ta inimeste eluga on teinud.

    1. See oli vist Briti esimene artikkel Anne & Stiilile ning paberväljaande osas oli tal kenasti ülevaade olemas, kuu alguses läks artikkel veebi ka normaalse pealkirjaga (“13 aastat orgasmita”), aga 19. aprillil lisati artikkel uuesti üles ja uue pealkirjaga ehk hetkel on veebis kaks sama sisuga artiklit erinevate pealkirjadega. See on juba veebijuhi teema ja teise artikli pealkirjad on olnud tema loomingud. Sellise praktika eesmärgiks on ilmselgelt ühe ja sama artikliga võimalikult palju klikke saada. Tehti ju artiklis olnud seksuoloogi kommentaarist veel omakorda kolmaski…

      Britt oli meelevaldsest pealkirjast samuti nördinud ja ta võttis kohe toimetusega ühendust, kui seda nägi. Ei olnud tal suva, sest tasu käes. Britt pole absoluutselt selline, teda lihtsalt kasutati ka ära.

  6. Tead mis! IGA KORD kui ma loen sinu ja Silveri suhte kohta Sinu sulest tulnud postitusi, ma imetlen Silverit sajaga. Ei, sada korda sajaga! Silver on üks parimatest meestest ja mul on tõsiselt hea meel teie mõlema üle. Mingi kasuahne ja ebaeetiline ajakiri ei saa mitte iial rikkuda seda muljet!

      1. Aitäh, oleme meelitatud. 🙂

        Silver on tõesti väga hea mees, seda juba eelkõige inimesena, aga muidugi ka abikaasa ja isana. Ideaalne ta ilmselt ei ole, aga kes meist oleks… Samas, nii hea on küll, et saan kasutada eestlase suurimat kiitust: “Midagi halba pole öelda.” 😀

  7. Minu meelest peaks meedias töötav inimene, kelle põhiliseks tööriistaks on sõnad, oskama vajadusel ka oma vabandusi sõnastada nii, et need mõjuksid siira ja usutavana. Need siin üleval on üsna kehvaks näiteks. Kui juba pöördud isiklikult selle inimese poole, kellele konkreetselt haiget tegid, pealegi olles sellest teadlik, siis ei sobi rääkida umbmääraselt “kellegi tunnete haavamisest”. Lihtsalt ei sobi, ma ei hakka ütlema, mis mulje see jätab. Aga mitte head igatahes, kui seejuures jääb sõnades domineerima teine pool, meie, meie ajakiri.

    Väga kahju, et nii tehti, Liivi. Nagu tema ridadest aimdub, siis irooniliselt on mõni “juht” vist oma tööle nii pühendunud, et unustab vahel Inimese tema nime ja loo taga. Selles mõttes ei midagi isiklikku, onju, kuigi nii ei tohiks loomulikult.

    1. Olen sinuga 100% nõus. Veebijuht teeb liinitööd ja ilmselt tulevad ka tema vabandused otse liini pealt, nagu copy-pastena, et sama vabandus sobiks kõigile. 🙂

  8. Mul on analoogne kogemus 18 a tagusest ajast. Selle vahega, et mulle saadeti üle vaatamiseks ühe pealkirja ja sisuga artikkel, kuid lehte jõudis nii teistsuguse pealkirja kui ka 180 kraadi fookust muutnud sisuga üllitis… Ma ei hakka lähemalt rääkima, mis sellele tagajärjeks oli (ja oi, neid tagajärgi oli!), aga pettusin nii antud ajakirjanikus kui ka ajakirjanduses üldisemalt. Ennekõike aga iseendas, et ma selle artikliga nõustusin. Ei oleks pidanud.

    1. Mul ei ole sõnu… See on eriti alatu ja ebaaus. Kas esitasid kuskile kaebuse või said olukorda kuidagi parandada?

      Kujutan ette, et sellisest asjast ei saa 18 aastat hiljem ka üle, ikka on okas hinges. 🙁

      1. Ei, ei pöördunud. Olin noor ja loll ega osanud. Ja kas sellest kasugi oleks olnud… Ca 5 aastat tagasi soovis minuga tööalase persooniartikli teha üks teine ajakirjanik, aga mainisin varasemat eraelulise artikli kehva kogemust ning ütlesin, et ärgu pahandagu, kui ma siiski nõus pole. Nagu ütlesin, on sellest möödas 5 aastat, aga mina pole seniajani jah-sõna öelnud.

  9. Ääretult nõme ja madal käitumine Anne&Stiili poolt. Veebijuhi vastused on ka sellise tooniga et tjah, juhtus, saa üle. Mis kuradi edastasin vabandused, mis nännikott? Kaeba edasi, mine telekasse nt -vasta neile samaga.

  10. Noh, ma arvan, et see postitus siin on iseenesest ebameeldiv ja ebamugav tagasiside, kui isegi storyd paluti maha võtta ja neid nägi ainult 700 inimest 24 tunni jooksul…

    Kuid ajakirjanduse ebaeetilisus ja erapooletus tuleks küll suure kella külge panna – ei tea, milline ajakirjanik ja väljaanne seda teha tahaks? 😀 Ei ole ilmselt telesaatedki süüst nii puhtad, et tahaksid teema üles võtta…

  11. Mõtlesin pikemalt vastata, aga avastasin, et oled palju kirjutanud ja ei jõua lugedagi kõiki, minu jaoks, uusi lugusid korraga!
    Igatahes, kui peale Briti lugu, sellest kui õnnelik ja tänulik ta on uue koha eest, oli mul plaan aasta vms tellimus teha neilt, siis nüüd jääb see küll ära.

    1. Pahanduse korraldas Anne&Stiili veebijuht, Britt sai tööle Pere ja Kodu ajakirja – seda võid julgelt tellida 🙂

    2. Palju kirjutanud. 😀 Kui pool aastat pole siia vaadanud, siis tõesti on mõned uued postitused, aga rohkem kuulen ma ikka seda, et kirjutan liiga vähe – eks keskmiselt postitus kuus olegi vähe.

      Ühtegi ajakirja sa minu kogemuse pärast küll boikoteerima ei pea, ilmselt on iga väljaanne ja telesaade kellegi suhtes ebaõiglane olnud, kui neid seetõttu vältida, siis polegi enam midagi lugeda ega vaadata. Õnneks on Britt nüüd ametlikult Pere ja Kodu meeskonnas, mitte Anne & Stiili omas, nii et tema õnnel ja tänulikkusel tõrvamaitset juures pole. 🙂

      1. Ma vaatasin tõesti siia aasta alguses rohkem, algul tuli veebruaris postitus ja siis oli jälle pikem vahe. Nüüd oli mitu uut, minu jaoks, aga vaatan, et seda samagi oleksin võinud tähelepanelikumalt lugeda!😅 Jäi silma, et vist Briti esimene artikkel.
        Tegelikult oli see toetava naljana mõeldud. Väga kaasahaaravalt kirjutad. 🙂

  12. Ma ei ole Su blogi või üleüldse blogide tihe lugeja. Aga kusagilt sattus mulle ette see sinu postitus, kus Lelot kiitsid. Ma ei ole 31 eluaasta jooksul kordagi orgasmi saanud. Partnereid on olnud erinevaid, seks on hea, aga ei ole seda haripunkti. Olen proovinud erinevaid abivahendeid ja ise igat moodi.. Mitte midagi. Kui su postituse läbi lugesin, kaalusin pikalt, et kas proovida Lelot ka. Ega mul eriti usku polnud, et see aitaks. Lõpuks ikka ostsin. Esimesed korrad ei olnud midagi, oli selline mõnus tunne, aga ei midagi mis meenutaks natukenegi orgasmi. Aga ma ei andnud alla. Proovisin veel, erinevaid tasemeid ja erineva võimsusega kui järsku ühel õhtul toimus mingi muutus, kogu keha läks korraga kuumaks, värinad üle kere ja.. Tead küll. Mu elu esimene orgasm. Nüüd olen ma Leloga juba nii sõber, et jõuan kiirelt tippu ja mitu korda.
    Tahtsingi tulla siia, Su blogisse, kirjutama kui tänulik ma Sulle olen selle avameelse postituse eest, mis päästis mu sekselu. Seega oli üsna kurb tulla lugema seda postitust siin. Väga kohatu käitumine Anne&Stiili poolt!
    Mina olen igavesti tänulik Sulle!

    1. Aitäh, et kommenteerisid!

      Mul on sellise tagasiside üle äärmiselt hea meel, sest mu avameelsus on saanud omajagu kriitikat, lisaks siis ka naeruvääristamist (seda isegi Anne & Stiili poolt), aga kõik need kümned või sajad või isegi tuhanded naised, kes on mulle kogemuse jagamise eest tänulikud, muudavad kõik negatiivse ebaoluliseks.

      Olen tänulik Sulle, et mu päeva ilusamaks tegid! 🙂

  13. Liivi, ma pole varem blogidesse ega mujale kommentaari jätnud, aga seekord ei saa mitte kirjutada.
    Mul on 4 last ja olen üle 40ne. Orgasme null. Sinu blogist lugesin Lelost. Tänan sind:) Sa päästsid mu (abi)elu 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga