Kes ei söö toorjuustu?

Olete kindlasti tähele pannud Philadelphia toorjuustude reklaame erinevate blogijate erinevates kanalites. Mina olen ka, aga ma pole kunagi nendesse süvenenud, sest ma ei söö toorjuustu. Õigemini ei söönud…

Kui ma ise sain nüüd pakkumise proovida seitset erinevat Philadelphia toorjuustu, siis ma võtsin selle vastu põhimõtteliselt ainult tasu pärast ja veidi ehk ka Milka toorjuustu pärast, aga olin valmis selleks, et isegi see ei lähe mulle peale. Ma olen ikkagi toorjuustu maitsenud ja see on olnud minu jaoks sama jube asi kui maitsestamata jogurt. Ma viimast ei osta kunagi ja toorjuustu olen ostnud ainult siis, kui olen teinud Olga Kaju retsepti järgi küpsisetorti, ehkki ma ei saanud hästi aru saanud, kuidas nii maitsetu asi saab sobida nii maitsva tordi sisse.

Igatahes, koostöö kokkuleppe ja toorjuustude minuni jõudmise vahele jäi päris pikk aeg ning mul tekkis selle jooksul isegi kerge uudishimu, või siis päris suur, sest ma jäin poes Philadelphia toorjuuste vaatama ja tõin küüslauguga variandi koju kaasa. Kodus tundsin kergendust, sest see oli nii hea, et lapsed sõid selle mul põhimõtteliselt eest ära. Tänu sellele tekkis mul ettekujutus, millised neist saavad meilt kiidusõnu ja millised mitte (ikka need kõige tavalisemad, imelikud, maitsetud) – ütlen etteruttavalt ära, et päris täppi ma ei pannud ja ainsana valmistas pettumust maitse, millele panin kõige suuremad lootused.

Teistsugune lõunasöök – toorjuustude degusteerimine.

Kuna Estover soovitas proovida toorjuustu võileivakattena (seda nii või kui ka juustuviilu asemel), siis määrisin erinevaid maitseid näkileivale, kaerasepikule ja mitmeviljakuklile ning juurde lisasin vaid tšillisädemeid, salatilehti ja tomatit. Kui esimesed pildid said tehtud, siis lasin näljased lauda – mis te arvate, millisest maitsest lapsed alustasid?

Kõik krabavad esimesena magustoitu.

Loomulikult Milka toorjuustust! Mulle meenutas selle maitse natukese kakaovõid – kas olete seda kunagi söönud? Seda müüdi samasuguses pakis nagu tavalist võid, aga ma pole seda juba aastaid poes näinud, ma pole muidugi otsinud ka.

Nutellat ega teisi taolisi šokolaadikreeme ma koju ei osta, aga Milka toorjuustu varusin küll täna juurde. Muide, ma pole juba aastaid koju valget saia ostnud, nii et Milka toorjuustu määrime ka sepiku peale ja täitsa hea on sedasi. Ütleksin, et sellise kombo näol on tegu isegi täitsa süütu maiusega – Milka toorjuustus on ikkagi poole vähem kaloreid kui Nutellas ja täisterasepik sisaldab palju kiudaineid.

Suva see Milka, näkileib ja küüslauguga toorjuust on teema!

Kõigile Milka toorjuust siiski peale ei lähe, Neljandale ei maitsenud see üldse, ta ei söönud isegi poolikut sepikuviilu lõpuni. See eest meeldisid talle teised neli maitsestatud versiooni ja ta määris neid näkileibadele, kuni viimased otsa said. Näkileibade näksimine meile meeldib, siiani olime peale määrinud juustu-küüslauguvõiet, aga selles on ligi kolm korda enam kaloreid kui light toorjuustus, nii et edaspidi jääme viimase juurde – küüslaugu ja ürtidega variant on ideaalne alternatiiv.

Näkileivad toorjuustuga.

Teine maitserohelisega toorjuust on murulaugu oma, see on sama hea ja sobib nii näkileiva peale kui ka mitmeviljakukli vahele. Tavaliselt on mul mõlemad kuklid võiga määritud ja vahel on juust-salatileht-tomat-juust ning mõnikord veel singiviil ka. Nüüd ainult määrisin toojuustu ja panin salatilehe koos tomatiga vahele, see tundus nii … lahja. Tegelikult oli sedasi isegi parem, toorjuustuga ma ei koonerdanud, nii et kukkel oli mõnusalt mahlane ja maitsev.

Lihtne, kerge ja maitsev “burger”.

Võileivad on meil kodus au sees, esiteks ei suuda mina juua kohvi, kui ma midagi sinna kõrvale ei söö ja viimasel ajal joon ma palju kohvi (et siis teate, miks ma jälle paksuks olen läinud), teiseks söövad lapsed koolis lõunat kell pool 11, aga selle najal nad õhtuni vastu ei pea ning sinna vahele oleks liig veel üks soe toidukord lisada, nii et koju tulles teevad nad endale võileiva või kaks. See ka muidugi ideaalne lahendus ei ole, kahe võileiva toiteväärtus võib olla suuremgi kui ühe korraliku supi oma , aga mitte siis, kui katteks on ainult toorjuust.

Selles burgeri vahel on ohtralt kreemist toorjuustu, aga kaloreid on kokku ainult ca 280. Tass on pärit EBA kinkekotist, sain alles nüüd selle hinna teada – rohkem sellest kohvi ei joo.

Viimased kaks nädalat pole meie kodus olnud ei juustu ega sinki ja keegi ei igatse ka neid, lapsed määrivad meeleldi sepikule või palaleivale toorjuustu ning panevad peale viilu tomatit või kurki ja sellest täiesti piisab.

Philadelphia toorjuustud.

Muide, ma alustasin postituse kirjutamisega eile ja mul oli seda väga raske teha, sest mul on õhtuti hull nälg ja see pildimaterjal ei aidanud hästi kaasa. Ma läksin kella 23 ajal külmiku juurde, et teha endale üks toorjuustuleib, kuid kapis oli ainult tühi karp, oli teine isegi juba puhtaks pestud… Midagi muud ei olnud ka võtta, nii et tegelesin piineldes piltidega edasi.

Hommikul aga läksin lasteaiast otse poodi ja ostsin lisaks Milka omale ka Philadelphia Original toorjuustu ehk siis selle kõige tavalisema, imeliku, maitsetu… Tuleb välja, et see polegi nii halb, tšillisädemete ja tomativiiluga on see pigem isegi vastupandamatult hea ja just sedasi ma seda eile õhtul süüa tahtsingi. Sõin siis täna hommikul. Eilse eest ka…

Nii lihtne ja nii hea! Coopi palaleib on ka uus avastus, üldse vist uus toode – see on tehtud täisterajahust, sellesse pole lisatud suhkrut ja see maitseb hästi.

Ma ei tea, kas klassikalisel ja klassikalisel toorjuustul on vahe, aga minu arvates maitseb Philadelphia oma hoopis teistmoodi võrreldes nendega, mida proovinud olen. Tõenäoliselt oli toorjuustu maitse minu jaoks lihtsalt võõras ja ma ei hakanud rohkem proovima, sest tegelikult ei ole toorjuust üdse maitsetu, hoopis väga maitsev on. Eriti hästi sobib see sushi sisse.

Hehee, tegelikult ei ole mul õrna aimu ka, kas “Philadelphia” sushis on just Philadelphia toorjuust, aga eeldan, et on.

Philadelphia Light ei jätnud mulle erilist muljet, kuigi tšillisädemete ja tomativiiluga oli see ka täista hea, klassikaline lihtsalt on parem.

Minnes tagasi maitsestatud toorjuustude juurde, siis teised kaks maitset on sibula ja paprika oma ning magusa tšilli oma. Esimene ei kõlanud isuäravatalt, aga on sama hea kui maitserohelisega variandid – seda ütlen pigem laste arvamuse põhjal, ma sain sellega vist ainult ühe näkileiva, järgmisel hetkel leidsin külmikust juba tühja karbi. Tahtsin seda juurde osta, aga Konsumis või üleüldse Coopis seda ei leidu, ka e-poes on olemas vaid kolm varianti (millel on kuni 29.11 soodushind).

Magusa tšilli oma osas olid mul suured lootused, sest ma olen tšillisõber ja ma eeldasin, et selles on mõnusat tulisust, aga minu jaoks oli selle maitse väga läila. (Näki)leiva peal ei läinud see üldse peale, ka siis mitte, kui tšillisädemeid ohtralt juurde lisasin. Lapsed ütlesid, et neile see meeldib, aga teised maitsed meeldisid nii palju rohkem, et see jäi seisma.

Üritasin magusa tšilli toorjuustu teisiti ära kasutada ning tegin kooresid nuudleid krevettide ja šampinjonidega, aga ei läinud see ka peale. Magus tšilli pole minu teema, aga kellegi jaoks on see kindlasti lemmik.

Et postitus ei lõpeks pettumusenoodiga, siis jagan veel üht eriti lihtsat küpsisekoogi retsepti: võta küpsis, määri peale Philadelphia Milka toorjuustu, head isu!

Kuidas teiega on lood, sööte või ei söö toorjuustu? Aga võileibu?

9 thoughts on “Kes ei söö toorjuustu?

  1. Olen seni toorjuustu põhiliselt koogis kasutanud ja … jumalik!
    Kui koogiteost on üle jäänud, siis on ser võikudel lõpetanud, aga Philidelphia omi pole proovinud. Peaks.

    1. Ma kujutan ette, et Milka toorjuustuga saab häid kooke teha, lihtsalt hästi pisikesi, sest põhikomponendina oleks see toorjuust veits kallis. 😀

  2. Kookides olen kogu aeg kasutanud aga nüüd, kus elan ilma korraliku kohupiimata (ricotta ja mascarpone jms on olmas), siis leidsin et toorjuust koos hapukoorega + kakao ja suhkur on peaaegu sama hea kui eestis tarbitud kohupiim+hapukoor+kakao+suhkur segu.
    Mu lapsepõlves oli vist praktiliselt ainus magus kohupiimakreem poes kakaokreem aga see oli liiga vähese kakaoga, seega pidin ise leiutama ning ainult hapukoor kakaoga (klassika) oli mu jaoks liiga lääge… isegi küpsisetordi vahele ei kasutanud seda… no ega mulle väga küpsisetordid ei meeldi, üks korralik iseküpsetatud tort on ikka kordades parem.
    Aga need maitsega toorjuustud… need mulle eriti ei meeldi, vbolla sellest, et kui sarnased asjad kunagi esimest korda müüki tulid ja keegi meile koju ostis, siis lõin üle näo punniliseks ja negatiivne mälestus on tugev. Aga mulle meeldib pigem originaal (light tooteid väldin) ning saab seda vahel ka leivakattena kasutada. Aga eelistan toorjuustu koogi sees. Pidevalt on 2-3-4 pakki külmkapis, sest ei tea ju millal koogiisu tuleb 😉

  3. Sain postitusest väga inspireeritud ja kohe vaatasin poes need toorjuustud üle, et miks ma neid siis ei tarbi. Kahjuks avastasin kohe sealt seest karrageeni ja kuna ma üritan igasugu ohtlikke e-aineid vältida, siis jäätis ja sulatatud juust on olnud nende asjade hulgas, mida ei taha eriti osta. “Probleem seisneb aga selles, et ehkki karrageen on looduslik, võib ta põhjustada sooleärritust ja põletikulist reaktsiooni. … Tulemusena tekibki põletik, mis võib viia haavandite ja veritsemiseni … Tema uurimused on näidanud karrageeni seost seedetrakti vähiga laboriloomadel ja nüüd uurib ta selle aine seost haavandilise koliidi ja teiste haiguste, seehulgas diabeediga.” https://tervis.postimees.ee/2956421/looduslik-lisaaine-mida-tuleks-valtida

    1. Mhmm, ma elasin siiani õndsas teadmatuses! Kuidas ma nüüd rahulikult toorjuustu ja jäätist edasi söön? 😀 Sa saad muidu rahulikult klassikalist ja paprikamaitselist süüa, nendes pole karrageeni. 🙂

  4. Toorjuustu ma söön erinevate toitude sees küll, aga ei suuda sinihallitusjuustu taluda, proovinud olen aga ei maitse lihtsalt. Samas kõvajuuste söön küll.

    1. Sinihallitusjuustu osas pean nõustuma, olen seda mitmeid kordi proovinud ja see mulle küll meeldima ei hakka. Sama lugu on olnud veel mingite delikatessjuustudega, nende lõhn on juba eemaletõukav olnud.

  5. Me siin Atlandi teisel kaldal tarbime hoolega “Philadelphia Cream Cheese”, mis ta originaalnimeks. Naiste lemmik küüslaugu-maitserohelise, minul suitsulõhe. Kas maitse sama, mis Eestis pakutaval, ei oska öelda, sest Eestis tarbin alati vanu nostalgilisi “sulatatud juustusid” või eri sorti tavalist juustu. Piimatoodete poolest teeb keskmine Eesti pood tervele Ameerika mandrile silmad ette, ja seda mitte ainult minu vaid ka paljude mu Eestis käinud kohalikest tuttavate arusaamise järgi.

    P.S. Suurfirmad enamasti kohendavad oma toodete maitse kohalikule turule hoides alles sama silti. Seepärast näiteks Taani “Tuborgi” õlu või Briti Liptoni “Yellow Label” tee, mis Ameerikas müügil, sarnaneb originaaliga vaid pakendi mitte maitse poolest.

    1. Siin suitsulõhe toorjuustu polegi, nagu paljusid teisi maitseid, mida guugeldades leiab.

      Ma olen seda maitseerinevust Coca-Colaga tundnud, Soomes on see palju magusam. Kusjuures seal tundub piimatoodete valik veel suurem, vähemalt laktoosivabade toodete osas – kui keegi Eestis palub poest laktoosivaba vahukoort vms asja tuua, siis pean seda otsima, Soomes tuleb laktoosivabade seast tavalist otsida. 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga