Meid ründasid häkkerid

Ma üritasin lapsi pikalt igasugustest ekraanimängudest eemal hoida, aga koolilastega ei olnud see enam nii lihtne ja kui nemad juba mängima hakkasid, siis tahtsid seda ka väiksemad, mistõttu pole enam üldse harv nähtus, kui lapsed veedavad neljakesi aega sedasi:

“Mission failed”

Kuigi mulle selline vaatepilt ei meeldi, siis Soomes lubasin neil oma isu täis mängida… Okei, see isu on täitmatu… Igatahes, lubasin neil kõvasti rohkem ekraanide taga istuda kui kodus, kus on koolipäevadel igasugused ekraanimängud enamasti keelatud, kiusatuse vähendamiseks on Xbox ja tahvelarvuti Silveriga Soomegi jäänud (seekord jäi vaid esimene), kuigi need on suurepärased lapsehoidad. Kui oleme jätnud oma järglased lühikeseks ajaks üksi, siis oleme lubanud neil ekraanide taha istuda ega ole pidanud eemal olles muretsema, sest oleme teadnud, et koju jõudes on lapsed endiselt samas asendis nagu nad meist maha jäid.

Muretsenud olen ma rohkem sellepärast, millega nad võivad hakkama saada, kui laadivad valimatult igasuguseid rakendusi alla ja mängivad online mänge. Ma küll olen neid hoiatanud erinevate ohtude eest, millest enam-vähem teadlik olen ja rõhutanud, et igasuguseid kahtlasi asju tuleb meile näitama tulla, aga ma ei ole veendunud, et sellest piisab. Ma jäin ajast maha ikkagi kuskil “Grand Theft Auto 2-e” ja “The Sims 2-e” vahel ega ole telefoniski ussimängust väga palju kaugemale jõudnud, nii et minu jaoks on see virtuaalmaailm, milles lapsed elavad, üsna võõras. Lisaks segane ja hirmutav, mistõttu on mul endal endiselt näppe rohkem kui äppe.

Kui uskuda tasuta viirusetõrjeid või tasulist Telia Safe`i, siis häkkerite rünnaku ohvriks keegi meist langenud ei ole, kuid rünnatud on meid küll. Keda ei oleks?! Kõik ekraanile ilmuvad võiduteated või viirusehoiatused on rünnakud, rääkimata kirjadest, milles palutakse uuendada pangaandeid või kanda kuskile bitcoine, et “salaja tehtud kompromiteerivad salvestised” avalikuks ei saaks.

Ma olen digimaailmas küll skeptiline, aga mitte kõige teadlikum, mistõttu ma ei ole osanud lapsi kõikvõimalike ohtude osas ettevaatlikuks teha, kuid ma olen andnud oma parima, kui olen jaganud nendega kõiki enda teadmisi ning lugenud ette artikleid, mis on hoiatanud igasuguste Momode ja muude väljakutsete või ohtude eest. Mulle muidu tundus minu parim täitsa hea, aga küberhügieeni koolitaja Diana Poudel tõestas, et saab paremini.

Diana kirjutas raamatu “Turvaline internet – Digimaailma teejuht” ja lõi magistritöö raames lauamängu “Häkkerite lahing” ning saatis mulle mõlemad abimehed, et saaksin õpetada oma lapsi turvalisemalt internetis liikuma. Ma jätan raamatust muljetamise hilisemaks, sest muidu läheb postitus liiga pikaks, kuid ma kindlasti soovitan seda teejuhti nii noortele endile kui ka lapsevanematele või õpetajatele. Tegu pole kuiva teksti täis õpikuga, vaid väga lihtsalt ja kaasahaaravalt kirjutatud raamatuga, milles on ehmatavaid ja mõtlemapanevaid näiteid elust enesest.

“Häkkerite lahingust” rääkides, siis ütlen ausalt, et olin selle osas veidi eelarvamustega, sest tegu on Diana esimese lauamänguga ja veel harivaga… See ei saa ju hea olla?! Aga on ja veel nii hea, et harimise osa toimub märkamatult keset hasarti ning nalja ja naeru.

“Häkkerite lahing”, mis sisaldab endas tegelaskaarte, küsimuste ja vastustega kaitsekaarte, pahavara- ja numbrižetoone, paha häkkeri täringuid ning mängureeglite raamatut.

See on tegelikult naer läbi pisarate, kui laps vastab, et nutiseadmes peab kindlasti olema Youtube, kuigi vastusevariantide hulgas on ka viirusetõrje… Selliseid vastuseid on olnud omajagu, mis on tolles hetkes naljakad tundunud, aga on samas tõestanud, kui tuulepead lapsed digimaailmas on. Mitte ainult lapsed, ka mina olen pidanud nii mõnelegi küsimusele huupi vastama, sest ma lihtsalt pole vastust teadnud. Õnneks on olnud rohkem selliseid küsimusi, mille valed vastusevariandid on täiskasvanute jaoks koomilised ja see on see, mis on mängu minu jaoks lõbusaks teinud. Lapsed pole küll alati naljadest aru saanud, kuid ka nemad on üksteise ja iseenda üle korralikult naerda saanud.

Kui ma juba küsimuste ja vastuste kaartide juures olen, siis ma jõudsin nende kaudu leheni, kust saab vaadata, kas mu andmed on sattunud kurjategijate kätte (https://haveibeenpwned.com/). Ma olen sellel lehel ka varem käinud, nii et olin kursis, et 2013 ja 2017 on mu andmed lekkinud Adobe ja MyHeritage kaudu, aga nüüd üle pika aja uuesti kontrollides nägin, et alles maikuus on mu uuendatud parool lekkinud läbi sellise lehe nagu Canva mille puhul ma isegi ei mäletanud, et ma sinna konto tegin. Leheküljega tutvudes meenus küll, et ma vist tahtsin kevadel seal blogile uue päisepildi kujundada, aga mingil põhjusel see ei õnnestunud ja nii see jäi. Põhimõtteliselt tänu “Häkkerite lahingule” muutsin taas igal pool paroolid ära ja deaktiveerisin Canva konto, sest mul pole seda vaja.

Veel näiteid tuues, siis sain teada, et kontaktivaba pangakaarti saab kaitsta spetsiaalse kaitsekaane või fooliumiga. Minu jaoks tundus selline pangakaart liiga ohtlik, nii et minul on viipemaksed blokeeritud, aga kui ükskord kaasaegsemaks muutun, siis ostan kaitsekaaned ja avan viipemakse võimaluse. Nii kaasaegne olen aga küll, et mul toimib kõikjal (kus võimalik) kaheastmeline autentimine ja telefon on kaitstud tugeva parooliga, mitte eesnime esimest tähte kujutava turvamustriga (pidavat olema väga levinud valik ja esimene asi, mida katsetatakse), samuti on mu sim-kaart kaitstud tugeva parooliga (telefonivargad ei igatse alati uut telefoni, vaid tahavad sim-kaarte, mille paroolideks on sageli 0000 või 1234 ja need on esimesed kombinatsioonid, mida proovitakse).

“Häkkerite lahing” puudutab erinevaid teemasid: küberkiusamine, õigused, turvaline parool, nutisõltuvus, internetis valitsevad ohud, terminid, digitaalsed enesekaitse võimalused ja nii edasi. See ehk kõlab igavalt, aga mängides meil igav pole olnud, sest nagu ma ütlesin, siis harimise osa toimub märkamatult keset mängurõõmu ja küsimused ning vastused ei ole kuivad ega tuimad.

Minnes edasi Marja-Liisa Platsi joonistatud tegelaskaartide juurde, siis nende idee on minu jaoks midagi uut ja ägedat – kaardid saab ise ära värvida, tegelastele sobivad nimed anda ja tagaküljel olevat ankeeti täites neile omased huvid või nutiharjumused välja mõelda. (Nimeta kolm asja, mida sellele tegelasele teha meeldib. Millised sotsiaalmeedia kontod tal on? Milliseid rakendusi ta telefonis kõige rohkem kasutab? Millist veebilehte ta hommikul kõige esimesena vaatab?)

Lapsed värvivad ja täidavad tegelaskaarte.

Laste loovus ja loogika on isegi paremad kui minu omad, näiteks Esimene kirjutas toidukulleri (noor tüüp rolleriga) ankeeti, et ta kasutab telefonis kõige enam Google Mapsi. Nii loogiline, aga samas miski, mis mulle endale kohe pähe ei tulnud. Ratastoolis taat vaatab igal hommikul esimese asjana ilmateadet, pea igal noorel tegelasel on Tik-Toki konto ja tiigrikostüümis jänes armastab Aliexpressist tellimusi teha.

Lainele meeldib videomänge mängida ja Miia teeb samuti oma oste Aliexpressist.

Kõik 12 tegelaskaarti on korraga mängus (v.a üksi mängides, siis on käigus pooled) ja neid ründavad häkkerid (täringuid veeretades selgub, millise numbriga tegelaskaardile milline pahavara žetoon satub) ning mängija töö on vastata õigesti küsimustele, et saada enda valdusesse kaitsekaarte. Viimastel on viis raskustaset, mängu võib võtta ainult ühe taseme ja iga järgneva mänguga taset tõsta või võtta korraga kõik tasemed ja küsimusi läbisegi küsida, viimasel juhul on laual korraga 150 kaarti.

Häkkerite lahing, tiim tiimi vastu.

Ma ei hakka mängureegleid pikalt lahti seletama, sest selles mängus on väga lihtne reegleid endale sobivamaks muuta, aga lühidalt selgitades võidab mängu see, kes kogub õigesti vastates enim kaitsekaarte ja puhastab nendega tegelaskaardid pahavarast. See ei ole väga lihtne, sest iga käigu ajal ründavad häkkerid uuesti ja võitmiseks ainult teadmistest ei piisa, kui kaitsekaartidel pole vastava pahavara märke, nii et mängus läheb vaja ka puhast vedamist.

“Häkkerite lahing”

Pikemalt ja põhjalikumalt saab lauamänguga tutvuda lehel häkker.ee, seda ka videopildis.

“Häkkerite lahing” on kindlasti selline lauamäng, mis võiks olla olemas igas kodus, kus lapsed digimaailma avastavad ja seda mitte mängu toreda ülesehituse tõttu (mis on tõesti tore), vaid selle eesmärgi pärast. Mäng ei hari ainult lapsi, vaid ka lapsevanemaid, kes on sarnaselt minule ajast maha jäänud ega ole kursis kõikvõimalike digimaailma ohtudega või kes pole taibanud oma seadmeid ja kontosid maksimaalselt turvaliseks muuta, sest halvad asjad juhtuvad ainult teistega kuskil kaugel.

Lastele ei ole olnud kõik lauamängus või raamatus käsitletud teemad võõrad, kuid nii mõnigi neile tuttav teema tekitas neis imestust, et oi, emme ei liialdanudki… Tuli välja, et internetis varitsevate ohtude puhul ei olegi nad minu hoiatusi alati tõsiselt võtnud, nii et ka juba räägitud teemade puhul on lastele ära kulunud lauamängu kaartidele või raamatusse trükitud kinnitus.

Ma räägin juba nii nagu me oleks raamatu ja lauamängu 100% läbi töötanud või mänginud ning nüüd on meile kõik selge. Päris nii see ei ole, raamat pole veel lõpuni (ette) loetud ja kõik õiged vastused ei ole lastel peas. Me arutleme raamatu ja lauamängu abil digimaailma turvalisuse ja käitumisnormide teemadel veel ja veel ja veel.

Mõtlesin kirjutada, et kes tunneb, et nende kodus kulub selline lauamäng ära, siis koodiga kuussidrunit saab selle häkker.ee lehelt septembri lõpuni 10% soodsamalt, kuid mina pigem ei tundnud, et meil sellist lauamängu kindlasti vaja läheb, ma lihtsalt unustasin lauamänge Soome kaasa võtta ja Diana pakkus, et saadab selle meile sinna katsetamiseks ja mulle see sobis, sest meil oli igav. Alles mängimise käigus sain aru, et Diana saatis “Häkkerite lahingu” õigesse kohta ja ma olen nüüd üsna kindel, et iga pere, kus lapsed digimaailmas toimetavad, on õige koht.

Kui lapsed lauamänge väga ei mängi, siis soovitan neile unejutuks lugeda raamatut “Turvaline internet – Digimaailma teejuht”. Väiksemate puhul on see ideaalne uneraamat, paneb nad kohe magama, aga suurematel on seda täitsa põnev kuulata. Sooduskood kehtib ka raamatule.

Kas teie lapsed tegutsevad nutimaailmas? Kas teile tundub, et nad tegutsevad seal igati ohutult või tasuks nende teadmisi “Häkkerite lahingu” abil kontrollida ja täiendada? Viimasel juhul jagage postituse all oma mõtteid, sest ühe lauamängu ja raamatu komplekti loosin kommenteerijate vahel välja. Kui pikalt ei viitsi pajatada, siis piisab ka sellest, kui lihtsalt annad teada, et soovid loosis osaleda.

Kui soovid võiduvõimalust suurendada, siis topelt ei kärise, osale ka Facebooki ja/või Instagrami loosis. Kõik võitjad selguvad 20. septembril.

33 thoughts on “Meid ründasid häkkerid

  1. Julgen öelda, et tean, millega mu laps internetis tegeleb. Oleme rääkinud ka ohtudest, mis internet endas peidab ja asjadest, mida on okei internetimaailmas jagada ja mida mitte. Kindlasti on see teema, millest rääkimine mõjub ainult siis, kui seda teha järjepidevalt koos lapse interneti oskuste arenemisega. Õnneks või kahjuks piirduvad minu lapse neti tegevused enamasti Youtubega, mis ei tähenda kindlasti seda, et võiksin kuidagi kergendatult hingata, lootes, et minu laps seal mingi kräpi otsa ei satu! Seega kuluks meie majapidamisse kindlasti ära nii mäng kui ka raamat, et harida lapsi ja loomulikult ka iseennast!

    1. Soovitaks ikkagi last suunata ka muuga tegelema. Kuigi näiteks mu poeg Youtube abil Scratchi selgeks õppis, kuid suuremalt jaolt see ikkagi aju surm. Näiteks suuna laps Minecrafti mängima või lahendage koos code.org lehel neid progemismänge. Enamik lapsi on kahjuks internetis tarbijad – palju vähem on neid, kes suudavad ise midagi luua 🙁

  2. Tänapäeval on keeruline last nutimaailmast eemale hoida, peale kooli võetakse sõbrad kampa ja mängima. Parasjagu tegemist, et piiranguid seada, peab kõik nutiseadmed kaasa tassima tööle. Ausalt, ei ole antud ohtudega kursis, et ka piisavalt last õpetada.

    1. Täpselt nii, sõpradega istutakse koos diivanil rivis ja mängitakse ühiselt sama online-mängu. Kui ma keelan, siis sõbrad enam siia ei tule ja lapsed kipuvad ise sõprade juurde. Mõnikord põgenetakse ka siis, kui ma lauamängud välja võtan, aga mitte alati, nii et lapsed päris hukas veel ei ole. 😀 Samuti läheb sõpradele peale legolaud, ka selle taga mängitakse isukalt. 🙂

  3. Meie lapsed (6a,5a,1a) ei tea veel arvutimängudest ega mängukonsoolidest midagi. Mõned üksikud korrad on minu telefoni tõmmatud äpis mängida saanud. Järgmisest sügisest läheb vanim kooli ning tean, et siis see olukord ilmselt muutub. Samas ka kardan seda juba ette, sest peame mehega mõlemad ennast siis kaasajastama igasuguste ohtude jms suhtes. Pole kumbki juba enda teismeeas mängudest hoolinud ega nendega kursis olnud. Nüüd aga ootab meid sootuks uus maailm.

    1. Ma kahtlustan, et sa alahindad oma lapsi. Näiteks kui eelmine aasta tegin Growtopia eksperimenti, mis hiljem ka Radari saates kajastust leidis, siis üks 6 aastane Tallinna ühe tuntud kooli eelkoolis käiv tüdruk alustas vestlust sõnadega “Seksime ma vaka palun”. Sellel teemal olen ka oma blogis kirjutanud https://kool.digiabi.ee/turvaline-internet/moned-motted-veel-growtopia-teemadel/

      Olen ka ühel koolitusel näinud ema, kes tuli oma esimese klassi lapsega ja palus, et kas võib jääda ka koolitust kuulama, sest laps ei tea internetist midagi… Esimese veerand tunniga selgus, et poisil suisa oma Youtube kanal, kus sõbraga videosid on postitanud. Mul oli sellest emast päris kahju, sest näha oli, kuidas tal ikka väga mitu illusiooni 45 minutiga purunes 🙁

      Muidugi on võimalik, et lapsel on lasteaia rühmaga vedanud ning hoitaksega lapsi koolini nutimaailmast eemal, kuid sellised ühtsete kasvatuspõhimõtetega rühmad pigem erand kui reegel.

  4. Tahaks loota, et abikaasa on lastele ohtusid piisavalt seletanud (ta mul it-valdkonnas tööl). Ise paraku olen netiohtude kohalt paras “tumba”, nii et selline tore auhind kuluks meie perele kindlasti ära. Saaksime koos lõbusalt õppida 😉

  5. Minu lapsed (6 a ja 8 a) tegutsevad nutimaailmas. Üldiselt vaatavad YouTube või mängivad mänge. Väiksemaga ei ole asi üldse hull ja ta pigem tegeleb muuga, aga suurem elaks ühe ekraani tagant teise taha… (tahvel, telekas, telefon). Õnneks on suurema telefonis kasutuses Family Link. Seega on tema telefonis olemise aeg piiratud ning ilma minu nõusolekuta ta midagi uut alla tõmmata ei saa. Päris järelvalveta tal neti juurdepääsu pole ka. Kuna lapsed saavad vanemaks ja iseseisvus kasvab, kuluksid mäng ja raamat meile väga ära. 🙂

    1. Mul pole kahe lapse telefonis (Huawei) ajapiirangud toiminud, Telia Safe lülitas end seal ise välja ning Kaspersky suutsid lapsed eemaldada. Kolmanda lapse telefonis toimisid programmid korralikult, aga tema oli solvunud, et temal selline asi peal ja teised saavad salaja mööda hiilida.

      Laste sõbrad hiilivad ka kuidagi oma ajapiirangutest mööda, tean, et ühel hakkab ajaloendur jälle nullist lugema, kui ta korra telefoni välja lülitab. Mõned jälle pommitavad oma ema läbi äpi, et too aega juurde annaks.

      1. Proovige YouTube otsida “How to remove Family link” – ütleme nii, et õpetusi päris palju 😀 Seega soovitan väga ettevaatlik olla, kui jäädakse tehnika peale lootma… Meenub lugu, kus teismelise poja vanemad püüdsid lapse arvutikasutust piirata sellega, et võeti lauaarvuti toitejuhe ära – hiljem kui ema püüdis printerit kasutada, avastas, et see ei tööta. Lähemal uurimisel selgus, et printeri toitejuhe lapse tuppa arvuti taha kolinud … Ehk siis pidev suhtlus on see, mis aitab – kõik muud abinõud kipuvad muutuma vägikaikaveoks, et kumb osapool on nutikam ja selles mõõduvõtmises ei pruugi vanemad võitjaks tulla…

  6. Plika sai 10. sünnipäevaks nutika, ilma mobiilse internetita, sellega koos tuli Telia safe, millega peaks olema suht kõik kinni keeratud – kuna seda haldab mu eksabikaasa, pole mul tegelikult õrna aimugi, kas ikka toimib või mitte. Kuri ema ei jaga ka kodust wifi parooli, aga maailm on tasuta wifit täis…

    Tüdruk ei ole nii suur ekraanisõltlane, teda ei peakski eriti piirama… Aga poiss see-eest küll. Nii et kuna temal piirangud peal, siis õel ka.

    Kokku lepitud päevane ekraaniaeg on 30 minutit, mis vist vanaema juures on hoopis tund, aga karta on, seda igal pool ületatakse…

    Ja igasugused ohud internetis – eks ole neist küll lastega räägitud, aga pole aimu ka, palju kohale jõuab. Nii et seda raamatut ja lauamängu tahaks väga (aga samas esimese hooga hinda vaadates just ostma ei kiirusta, pigem ootan loosimise tulemuse ära :D)

    Muuseas, väga põnev, ma polnud sellest lehest kuulnudki, kus oma meiliaadressi kontrollida saab. Ma kasutan paralleelselt mitut ja kõik olid puhtad.

  7. Soovin loosis osaleda. Vanim laps läheb varsti kooli ja noorim käib veel lasteaias ning arvutis veel eriti asjatajad ei ole, kuid kuna peagi tuleb arvutit rohkem tutvustada, siis tahaks end ohtudega kursis hoida.

  8. Seni sain kurja emana piirata nutiaega ja kontrollida, mida laps seal teeb. Nüüd läks laps kooli ja enam igal hetkel silma peal hoida ei saa.
    Lauamängud meile meeldivad ja kindlasti vajaksime mõlemad sel alal harimist.

  9. Oi kuidas meie perel selline mäng ära kuluks! Esimese asjana küll enda harimiseks – olen ka kusagil Sims 2 ja youtube’i kanti seisma jäänud. Hirmus tegelikult :/

    Mu kolmene ilmselt jõuab ka peagi ikka, kus tekib huvi selle nutinduse vastu. Seega tuleb valmis olla!

    Ja neid viipemakse kaardi kaasi hakkan kohe googeldama :o!!!

  10. Soovitan kõikidel lapsevanematel lugeda järgnevaid artikleid, mis aitavad mõista seda, mida liigne nutiseadme kasutamine lapse ajuga teeb:
    1) https://ajakiriema.ee/2018/09/29/mida-ekraanid-meiega-teevad/
    2) https://heureka.postimees.ee/6691002/ajuteadlane-jaan-aru-heroiini-me-vaikelastele-ei-anna-aga-nutiseadmetega-probleemi-justkui-poleks
    3) https://novaator.err.ee/850321/neuroteadlane-jaan-aru-nutiseade-ei-tee-teid-oma-toos-paremaks
    Keeldun uskumast, et nutiseade on tänapäeval vältimatu ja seetõttu tuleks seda lapsele juba varases eas tutvustada. Muide: aina enamates koolides ei lubata algklassilastel nutitelefoni kooli kaasa võtta! Loodan väga, et lõpuks saadakse nii riiklikul tasandil kui ka koolis ja perekondades sellest, et digipädevus ei tähenda tundide viisi Youtube’is suvaliste videote jõllitamist, vaid hoopis midagi keerulisemat. Kui keegi tõesti soovib lapse digipädevusi arendada, soovitan tal arvutisse Ubuntu tõmmata ja programmeerimist õpetada (vt code.org, scratch.mit.edu). Muide, Tartu Ülikooli programmeerimiskursustel saab tasuta osaleda (programmeerimine.ut.ee)!. Lisaks: omaette mängimine on imeline oskus – õpetage see lapsele varakult selgeks, siis ei hakka tal kunagi igav ja siis ei peagi talle nutikast Mašat näitama :).

    1. Ubuntu võibolla algklassilastele veidi keeruline, kuid Scratch väga hea. Näiteks mu enda 12-aastane poeg tegi Häkkerite lahingule ka demomängu https://scratch.mit.edu/projects/319631299 . Ma andsin talle tekstid ja pildid ja kõik muu tegi ise. Selle asja ta täiesti iseseivalt selgeks õppinud (kusjuures YouTube abiga). Ehk siis ka YouTube puhul ei saa teda täiesti mõttetuks pidada – sõltub sisust mida vaadata.

      Sellega nõus, et seda nutitarbimist on palju ning see teema vajab ka tõsisemat tähelepanu. Kuid see pigem psühholoogi taustaga inimese teema, sest tegu ikkagi sõltuvuskäitumisega. Minu enda taust ikkagi pigem IT ja kommunikatsioon ning seetõttu oskan aidata vanemaid selles osas, et millised ohud varitsevad. Aga kui keegi oskab soovitada mõnd head koolitajat, kes sellest psühholoogilisest poolest oskab rääkida, siis seda kontakti tahaks küll.

    2. Meil ka ei lubata koolis telefoni kotist välja võtta, vajadusel kaasas võib see olla. Kuid õppetöösse kaastakse digilahendused juba esimeses klassis ja tänaseks pakutakse meie koolis isegi võimalust kasutada digiõpikuid (seda võimalust me ei kasuta), sellest aastast on neljandiku õppekavas lisaainena ka rakenduste loomise ja programmeerimise alused jne.

      Millise seadme kaudu lapsed e-koolis, miksikeses, opiq-s ja mujal käivad, on nende valida, kuid nutiseadmed on nende jaoks vältimatud juba esimese klassi teisest poolest.

      Lasteaiaealiste jaoks tõesti ei ole nutiseadmed vältimatud, kuid neile tundub see äärmise ebaõiglusena, kui nende vanemad vennad-õed saavad ekraanide ees muudmoodi aega veeta kui telerist multikaid vaadates ja sellises olukorras on nendele kergem järele anda. Kuni poisid polnud veel kooli läinud, oli väga lihtne lapsi nutiseadmetest eemal hoida, neil polnudki ühtegi ja oma telefoni/arvutit ma neile mängimiseks pole andnud. 🙂

  11. Mul on kaks nutimaailma-last. Vanem käis küll Maarja Punaku loengus, kus nendest ohtudest räägiti. Aga see mäng tundub küll selline, mida nutilapsed mängima peaksid.

  12. Mul ka kodus nutisõltlasest laps. Ükskord kui ma keelasin tal ekraanis olla ütles ta mulle umbes nii: “Mina pole süüdi, et sa valel ajal sündinud oled. Sinna ei saa midagi teha kui sa ei saanud multikaid vaadata, ekraanis mängida vaid pidid päevotsa õues higimull otsaees jooksma.”
    Lauamänge me väga ei mängi aga suured raamatusõbrad oleme küll. Netiohtude raamat kuluks lugemuseks ära.

  13. Mu vanim on juba teismeline ja tõenäoliselt teab internetist ja selle ohtudest rohkem kui mina. Tema puhul on suurim probleem ekraaniaeg. Kui ta sellega väga liiale läheb, olen lihtsalt wifi välja lülitanud.
    Mul on ka 7- ja 8-aastane. Nendel oma nutiseadmeid pole. Vahetevahel saavad kasutada minu arvutit, kus ma näen, mida nad teevad (mängivad Minecrafti ja vaatavad YouTube’ist Minecrafti videoid), ja lisaks käivad vabaajakeskuses, kus arvutikasutust samuti jälgitakse. Nende kahe puhul pole ma tegelikult üldse kindel, kui palju nad internetiohtudest teavad, ehkki lasteaias minu meelest mingi selleteemaline tund neil oli. Vähemalt ekraaniajaga on neil lood pigem hästi: vabaajakeskuses lubatakse arvutisse kuni tund aega päevas (kui järjekord juba ootamas on, siis vähem), minu arvutisse saavad ainult siis, kui ma seda tööks ei vaja (aga arvuti on minu põhitöövahend) ja telekat meil pole.
    Kui ma mingi ime läbi selle loosi võidaksin, viiksin selle komplekti kooli. Mu noorima lapse klassis oli just juttu, et neile kuluks vahetundide ajaks mõned lauamängud ära.

  14. Endal veel lapsi ei ole ja lähedaste lapsed veel noored. Nutitelefonidega mängivad aga küll ja samas vajutavad seal kõiksugu asju teadmata, mis see teeb…
    Mul on NIII hea meel, et tänapäeval sellest räägitakse. Internet tuli lihtinimeseni siis, kui mina olin põhikoolis. Ja tol ajal ma küll ei mõelnud üldse. Mitte et ma minit kahtlast tegevust oleks kuskil teinud, üldse mitte, aga lihtsalt, et kui oli kuskile konto vaja teha, siis ma tegin, ma ei uurinud ega mõelnud, kas see on tegelikult vajalik. Ja hiljem unustasin. Aastaid hiljem mõtlesin sellele ja üritasin kõik võimalike kohti meelde tuletada ja sealt oma kontod ära kustutada, aga tol ajal ei tulnud vist alati kinnitusmeile ka emailile.
    Tänu sinu positusele kontrollisin oma emailid üle ja ühel leidsingi 3 kahtlast asja, ühel lehel teadsin, et olen tegelikult emaili ja parooli juba vahetanud, aga kahe teise kohta isegi ei mäletanud, et aastaid tagasi olin kuskile konto teinud. Toda põhi-emaili, millega tol ajal regasin, ma küll enam aktiivselt ei kasuta, aga tasus kontrollida ikka. Sain jälle ühed kontod ära kustutada, mida ei kasuta.
    Olen tänulik nende kogemuste eest, sest nüüd on maailm muutunud ja ühel päeval enda lastele oskan neid asju paremini selgitada.

  15. Minu kuus-ja-pool tegi nutimaailmaga tutvust umbes aastake tagasi – enne seda ei olnud üldse mingit ekraaniaega. Praegu on aeg piiratud 15 -30 minutiga, paneb endale ise taimeri ja pole hetkel andnud põhjust end mitte usaldada. Mõned üksikud korrad on läinud lappama ka muidugi… Ta tahaks muidugi rohkem aega veeta arvuti taga, aga selleks peaks ise süvenema rohkem, et suunata teda.
    Mängib mingeid suht lihtsaid mänge või kuulab Youtube’is muusikat (kuigi seda üldiselt suuname, et pigem pangu kodukino kõlaritest, mitte ärgu vahtigu pisikest ekraani). Aga lauamängud talle meeldivad – seega hea meelega osaleks loosis.

  16. Minul on kaks nutis istujat. Mõlemal on telefonil peal eset’i parental control, millega saab siis piirata ekraani aega ja mis äppe kasutada/tõmmata saab. Enim on probleeme youtube’ga, kust igast saasta vaadatakse. Suurem on korra või paar ära kustutanud eset’i aga kuna selle avastamisel on telefonist täiesti ilma jäänud, siis on leppinud sellega, et aeg on piiratud.
    Väiksemal (9-aastasel) on lisaks eset’ile numro, mis iga 5 minuti tagant uue arvutamise/nuputamise ülesande ette kuvab ja enne mööda ei lase kui on õigesti vastatud.
    Xboxil on ka piirang peal. See küll vist ei tööta nii hästi kui eset telefonil aga vähemalt tuletab meelde kui palju veel aega on.

  17. Mina soovin ka osaleda 🙂 Ostsime eile lapsele esimese telefoni, kuna ta hakkas esimeses klassis käima. Panin sinna ka family linksi peale, aga on selge, et selles vallas laps oskab rohkem kui mina. Senimaani on ta arvutit kasutanud ja kuidagi üpris sujuvalt on asi ilma piiranguteta toiminud, kuid nüüd on ta koolist tulles väsinud ja üha rohkem tahab ekraani taga istuda ja üha raskem on teda sealt kätte saada. See mäng ja raamat aitaks kõvasti mind harida ning ehk tekiks ka lapsel parem arusaamine interneti ohtudest ja mõistlikuse piirides tarbimisest

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga